[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 sobivat artiklit.

tapptapa 23› ‹s

1. tapmine. Valib linde tapa jaoks, tapaks. Surmamõistetu viidi mahalaskmisele nagu looma tapale. *Nüüd möllas kaugel üle Juudamaa piiride tuli, tapp ja rüüstamine ning maa kattus matmata surnukehadega. A. Sang (tlk).
2.hrl. partitiiviskõnek peks, peksmine. Tubli keretäis tappa oli soolas. Tappa läheks kaebupunnile tarvis. Küll see jõmpsikas tahaks ikka tappa!

tapp1tapu 21› ‹s

1. humala, kassitapu vm. vääntaime rahvapärane nimetus. Kasvatas aias õlle jaoks tappusid. Väädid põimusid tappudena ümber säärte.
2.liitsõna järelosanamõnedes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: kassitapp, lehtertapp.

tapp1tapi 21› ‹s

1. tehn võlli v. telje laagrile toetuv osa. Silindriline, kooniline, kerajas tapp.
2. ehit (puiduseotisena:) tappliide; liidetava detaili eend tappliites. Palgiotsad ühendatakse paarikaupa tapi abil, tappidega. Sarikad võeti tappidest lahti. Puuris, raius talasse tappidele pesad. Ähvardab teist tappide ja tabade taha 'vangi' pista. Lavastus on läinud tabast ja tapist 'korrast ära'. || (hrl. õllenõu) ava sulgev puupulk, prunt. Õllevaadi tapp. Kangutas tõrrel tapi eest. | piltl. *.. tulen kõrge kohtu nimel, et ometi kord teie koerustele ja kõlvatustele kõva tapp ette panna. A. Gailit.
▷ Liitsõnad: kalasaba|tapp, kald|tapp, keeltapp; nurga|tapp, peit|tapp, puu|tapp, sala|tapp, soojatapp.

tapp2tapu 21› ‹s
tapmine. Kanad saadeti tapule. Tapuks kinniseotav lammas.
▷ Liitsõnad: enese|tapp, looma|tapp, sea|tapp, vennatapp.

tapp2tapi 21› ‹s
aj vangide edasisaatmine etappide kaupa; peatuskoht vahialuste küütimisel; tapisalk. Sunnitöölised saadeti tapiga, tapi korras Siberisse. Tappides valitses ärev õhkkond. Vangilaagrisse saabusid esimesed tapid vahialustega Eestist. Mööda teed läks vangide tapp. Mitte ei lähe, viige kas või tapiga! 'vägisi'.
▷ Liitsõnad: vangitapp.

tipptipi 21› ‹s
kõnek jootraha. Arvas, et kelnerile tuleb alati tippi anda.

tipptipi 21 või tipu 21› ‹s
murd täpp. Mustade tippidega lepatriinu. Sinised tipud valge riide peal.

tipptipu 21› ‹s

1. millegi väljaulatuv, sageli koonusekujuline (terav) ülaosa, hari. Vulkaani, sopka, kaljukünka tipp. Mäel on terav, nüri, hambuline, ümar tipp. Kivirahnu tipp ulatub veest välja. Kõige kõrgema künka tipule oli ehitatud vaatetorn. Mägedes on tippudel veel lund. Ronisime, tõusime Suure Munamäe tippu. Keerdtrepp viis kirikutorni tippu. Masti tipus lehvis vimpel. Alpinistid hakkasid tipust, tipult alla laskuma. Ülevalt tipust avanes imekaunis vaade. Pikne lõi kuusele tipust kuni juurteni praod sisse. Heinakuhja, rukkihaki tipp. Musta tipuga mädapaise. *.. näe, sibulapealiste tipudki kipuvad juba pruuniks kõrbema. A. Jakobson. || (sellise ülaosaga kõrge mäe kohta). Kõrgmäestiku lumised tipud. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim tipp.
▷ Liitsõnad: masti|tipp, metsa|tipp, mäe|tipp, tornitipp.
2. millegi ahenev lõpposa. Poolsaare, maanina tipp. Mandri kõige läänepoolsem tipp. Liivlased elavad Kuramaa tipus. Sadam on lahe tipus. Jaanimardika tagakeha tipp helendab. Keele, kopsu, küüne tipp. Tulbijuured kasvavad tipust. Tipust teravnev ese. Asus suure väe tippu 'etteotsa'. Rongkäigu tipus 'ees' sammus peapiiskop. || mat joone v. pinna teat. eriomadustega punkt. Nurga tipp 'haarade ühispunkt'. Kolmnurga tipud 'kolmnurga külgede lõikumispunktid'. Koonilise pinna tipp on koonuse tipp. Püramiidi tipuks nimetatakse tema külgtahkude ühist tippu.
▷ Liitsõnad: lõuna|tipp, põhjatipp; juure|tipp, keele|tipp, kopsu|tipp, lehe|tipp, neeme|tipp, saba|tipp, võrsetipp; tagatipp; teravtipp.
3. mingi ala parim esindaja; teistest millegi poolest üle olev isik. Meie teaduse, kunsti, muusika tipud. Peab Flaubert'i prantsuse kirjanduse absoluutseks tipuks. Maailma tippe toodi noortele eeskujuks. Koolis on küll esile kerkinud üksikuid tippe, kuid keskmine tase jääb madalaks. Inimene loeb end kõige elava 'kõigi elusolendite' tipuks. Helve on ju korralikkuse tipp! Väe ja võimu tipud. Kuulus ühiskonna tippude, rikaste ülikute hulka. *Nagu ühisel kokkuleppel hoidus seltskonna kõrgem pool oma tippudega sel päeval pastorimajast eemale. E. Vilde.
4. piltl viimane, kõrgeim aste, kõrg- v. haripunkt; tippsaavutus. Tee teaduse tippudele on künklik. Feodaalredeli tipus asus kuningas. Laul on jõudnud edetabelite tippu. Treener viis sportlase mõne aastaga paremiku tippu. Püsis kunstnikuna aastaid tipus. Poisi unistuste tipp oli istuda autoroolis. Tollal olin oma võimete, karjääri tipul. Pidutuju tõusis kõige kõrgemale tipule. Viimase tipuni kasvanud ärevus. Tundis ennast olevat õnne tipul. Nõnda silma sisse valetada – see on häbematuse tipp. Kõige tipuks 'kõigele lisaks' jäi veel lapski haigeks. Romaan kuulub kirjaniku loomingu tippude hulka. Kaua aega peeti maalikunsti tipuks Raffaeli loomingut. *Rahvas jõuab kuulsuse, vägevuse ja hariduse kõrgema tipuni, siis – kaob temagi .. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: haritipp.

topp1topi 21› ‹s
tropp; tups. Tal seoti käed kinni ja torgati topp suhu. Müra pärast on topid kõrvades. Pudelikaelas oli nartsust topp. Puhastas haava ümbrust vatist topiga. Lõng ei ole ühtlane, topid on sees. *Sadas lumelörtsi. Esimene lumi! Langeb suurte märgade toppidena alla .. M. Prääts (tlk).
▷ Liitsõnad: kõrva|topp, riide|topp, vatitopp.

topp2topi 21› ‹s
mer masti v. tengi ülaots. *Laeva kodusadama lipp vööris, riigilipp ahtris ja laevaseltsi lipp tagamasti topis plagisesid .. A. Kaskneem.
▷ Liitsõnad: mastitopp.

topp3topi 21› ‹s
lühike pluus, nabapluus, nabavest. *Paljud mehed käivad [Key Westis] ringi palja ülakehaga ja naised üksnes topiga. P. Pullerits.

trapp1trapi 21› ‹s
laeva- v. lennukitrepp. Laevale viis kallak trapp. Läks, tõusis trappi mööda laevale. Tuli, astus mööda trappi kaile. *Trapp oli kohal, reisijad hakkasid ükshaaval sisse [= lennukisse] ronima. R. Kaugver.

trapp2trapi 21› ‹s
zool steppide ja poolkõrbete pruunikirju, tugevate jooksujalgadega lind (Otis)
▷ Liitsõnad: suur|trapp, väiketrapp.

trapp3trapi 21› ‹s
ehit restiga avaus põrandas vee äranõrgumiseks (näit. saunas, duširuumis)

trapp4trapi 21› ‹s
geol magmakivimitest koosnev kihiline laavakate

trepptrepi 21› ‹s
eri kõrgusel paiknevate tasandite vaheline astmestik, mis võimaldab jalakäijate liikumist (hoones v. mujal). Kivist, tsemendist, laudadest trepp. Lai, kitsas, mõneastmeline trepp. Liikuv trepp 'eskalaator'. Kägisev, nagisev trepp. Trepp on järsk, pooleldi lagunenud. Trepi alumine, ülemine aste. Astub trepile, trepilt maha. Seisis maja ees trepil. Läks trepist, treppi mööda üles. Tuli trepist, treppi mööda alla. Torni viib keerutav trepp. Toast viis trepp rõdule, teisele korrusele. Auto, tõld sõitis treppi 'välistrepi ette'. Tõld on trepis 'välistrepi ees'. Kobis saunas treppi pidi lavale. Ülemistelt riiulitelt ei saa ilma trepita raamatuid kätte. Laskuti treppidest alla jõe äärde. *Trepid, eile veel nii kerged, olid täna nii rasked üles minna. J. Semper.
▷ Liitsõnad: betoon|trepp, kivi|trepp, marmor|trepp, metall|trepp, puit|trepp, puu|trepp, raud|trepp, tsementtrepp; keerd|trepp, konsool|trepp, murd|trepp, püst|trepp, sirg|trepp, sise|trepp, ulg|trepp, välistrepp; aida|trepp, keldri|trepp, köögi|trepp, laeva|trepp, lennuki|trepp, maja|trepp, parda|trepp, pööningu|trepp, rõdu|trepp, torni|trepp, ärklitrepp; abi|trepp, esi|trepp, paraad|trepp, pea|trepp, taga|trepp, varutrepp; köis|trepp, tuletõrjetrepp; kalatrepp.

tripp1tripi 21› ‹s

1. riputusvahend (hrl. aas riideeseme küljes). Kasuka, mantli tripp. Mantlil läks, on tripp katki. Õmbles käterätikule tripi külge.
2. kinnitusvahend (hrl. riietusesemel). Eest trippidega suletav poolpalitu. Varrukasuid hoiavad koomal tripid. Pükstel on taljest koomaletõmbamiseks pannaldega tripid. || suka- v. sokitripp. Kinnitab sukka tripi külge. Tegi sokkide äravõtmiseks tripid lahti. || (meeste) pükstel talla alt läbi käiv kinnituspael. Trippidega püksid. Retuusidel on tripid. || kõnek aknatripp. *Ta oli tüdrukule peale käinud, tehku tema ainult aken tripist lahti .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: käteräti|tripp, mantlitripp.

tripp2tripi 21› ‹s
kõnek reis, sõit. *Või arvad sa, et ma olen asjata „Erna” salga mees ja mitu trippi Soome teinud? A. Viirlaid. *Sel .. tripil peab see [= ekvaatori ületamine] juhtuma, sest „Douglas” hoiab kurssi Brisbane'ile Austraalias. R. Sirge.

tropp1tropi 21› ‹s

1. salk, salkkond, hulk. Tropp mehi, naisi, inimesi. Leti ees seisis tropp ostjaid. Maja ette kogunes väike, hea tropp uudishimulikke. Majade ees seisid inimeste tropid. Pressis end uksel trügijate tropist läbi. Mehed tulid ühes tropis sisse. Hakati suures tropis koju minema. Tänavanurgal seisid mõned inimesed tropis. Ärge tropis minge, minge üksikult! Poisid lonkisid troppides mööda tänavaid. Mehed kogunesid troppidena, troppidesse. Lahkuti troppide kaupa, tropp tropi järel. Loomad liikusid tihedas tropis. Fooride taha tekkisid autode tropid. *Taevaranna hooned on allpool tropis koos, puid ümber nagu väike tukk. A. Mägi.
2. väike kokkusurutud nutsak midagi, topp. Kiskus vanast vattkuuest tropi vatti. Vang seoti kinni ja talle topiti, pisteti tropp suhu. Võtke mehel tropp suust! Surus müra vastu tropid kõrvadesse. Sulges pudelisuu kokkukägardatud paberist tropiga. Võttis vana haavlipüssi, kallas torusse püssirohtu ja lõi takkudest tropi peale. *Karl-Eero soovis, et tropp [vanniaugu eest] lõpuks ometi alla läheks. Läkski. E. Vetemaa. | piltl. *Alati sõnakal tüdrukul oli tropp kurgus. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: kaltsu|tropp, nartsu|tropp, puuvilla|tropp, riide|tropp, rohu|tropp, sambla|tropp, taku|tropp, vatitropp; kõrva|tropp, püssitropp.

tropp2tropi 21› ‹s
kõnek naps viina vm. kangemat alkoholi. Mehed tegid, võtsid kokkusaamise puhul paar troppi, mõne tropi. Valas endale pudelist paraja tropi. Nad tegid, viskasid, võtsid restoranis kõvad tropid. Külmarohuks tehti väikesed tropid. Läks viinavõtmiseks: esimeste troppide järel tulid järgmised. Kustal olid juba tropid hinge all.

tropp3tropi 21› ‹s
mer ehit aasadega tross lasti kinnitamiseks tõstemehhanismi konksu otsa. Kahe-, kuuehaaraline tropp. *Tropp pandi ümber .. vaadi ja kahesajatoobine tammepuust viina-aam tõusiski talilooprite oiates üles tekile. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: kerg|tropp, universaaltropp.

tropp4tropi 21› ‹s
kõnek (rumala, taipamatu inimese kohta, ka sõimusõnana). Rabas tööd teha nagu viimane tropp. Keegi igavene tropp saadab mulle muudkui rämpsposti.

trupptrupi 21› ‹s

1. näiteseltskond, teatri, tsirkuse vm. esinejate väiksem kollektiiv. Rändnäitlejate, komödiantide, akrobaatide trupp. Taidlusnäitlejate trupp. Maarahvale esines „Vanemuise” teatri trupp. Trupi kunstiline juht. Ta on näitlejana esinenud mitmesugustes väiksemates truppides. Grupp teatrikooli õppureid moodustasid oma trupi.
▷ Liitsõnad: balleti|trupp, draama|trupp, näite|trupp, ooperi|trupp, opereti|trupp, pantomiimi|trupp, rahvatantsu|trupp, revüü|trupp, ränd|trupp, taidlus|trupp, tantsu|trupp, teatri|trupp, tsirkuse|trupp, varieteetrupp.
2. rühm, salk. *Paremat kätt istus esseer Joonep trupi oma meestega .. R. Sirge.

tupptupe 22› ‹s

1. ümbritsev (kaitsev) moodustis v. ese, ümbris, kest. a. (organismi osal). Õie tupplehed moodustavad tupe. Tulika õiekate koosneb tupest ja kroonist. Nisukõrte teravaotsalised tuped. Kärbseseene jala alusel on kotjas tupp. Šampinjon erineb valgest kärbseseenest tupeta jala poolest. Nokka, sarve kattev tupp. *Valmis rukki iva ümber tõmbab tupp ennast rohkem kokku ja ei lase teda maha pudeneda. J. Mändmets. || lüdi. Pähklid on juba hakanud tupest lahti lööma. Küpsed pähklid tulevad kergesti tupest välja. b. (esemel). Pani, pistis mõõga tuppe. Tõmbas, võttis, haaras mõõga tupest. Tal on tupes terav puss. Nahast, puust, kasetohust tupp. Vööl rippus pronksplekiga kaunistatud tupes nuga. Vibu ja tupp nooltega. c. kookon. Siidiuss koob enda ümber siidniidist tupe. Tupest ronis välja liblikas. Tupekoi tuppesid märkab vaid vilunud silm. Tüdruk tõmbus endasse nagu tõuk tuppe. d. ka nlj (riietusesemete v. nende osade kohta, ka võrdlustes). Poiss on kasvanud, sääred tikuvad tupest 'püksisäärest' välja. Seelik on ümber (keha) nagu tupp.
▷ Liitsõnad: juure|tupp, lehe|tupp, pähkli|tupp, õietupp; kõõluse|tupp, suletupp; mõõga|tupp, noa|tupp, noole|tupp, pussitupp; nahk|tupp, sarv|tupp, puutupp.
2. anat emaslooma suguteede paaritu lõpposa; naise torujas sisesuguelund (vagina). Tupe väljalangemine.

tupe peale andma, tupe peale saama
(peksmise v. peksasaamise kohta). Isa andis pojale valetamise eest tupe peale. Siia kanti ära oma nägu enam näita, muidu saad tupe peale!

täpptäpi 21› ‹s

1. väike ümmargune laik; punkt (1. täh.) Lepatriinu täpid. Kärbseseene punane valgete täppidega kübar. Ihul on punased täpid. Laubale maalitud täpp. See täpp ta põsel on väike arm. Täringu, doominokivide täpid. Silme ees keerlesid udused, punased täpid. Hundi pupillid ahenesid täppideks. Koondas kiirtekimbu üheks täpiks. Paberossi tuline täpp hõõgus pimeduses. Silmapiiril märgati liikumas tillukest täppi. Lennuk jäi kahaneva täpina taevalaotusel üha väiksemaks. | (kaunistava elemendina). Siniste täppidega kleit. Täppidega kruus. Täpid ja ruudud kindakirjas.
▷ Liitsõnad: ilu|täpp, rooste|täpp, tule|täpp, veretäpp; tedretäpp; silmtäpp.
2. graafiline märk, punkt (2. täh.) Täppidega tähed. Täpp ideogrammi kohal tähistab abstraktsemat mõistet. *.. [kui] „saarele” täpid peale panna, saaks „säär”. A. Kaal.
3. hrv koht, punkt (3., 4. täh.) Igat täppi kaardile ei märgitagi. Kõik niidid viisid ühte täppi.
▷ Liitsõnad: külmumis|täpp, sulamistäpp.
4. hrv asi, asjaolu, punkt (6. täh.) *.. ma tahaksin siinjuures üht väikest kõrvalist täppi riivata .. E. Vilde. *Kogu läbivõetud aine pidi selge olema, seal ei tohtinud ühtegi tumedat täppi olla. V. Saar.
5. piltl. a. (esineb väljendites millegi õigeks osutumise, õnnestumise, märki tabamise kohta). Ütlus, oletus, ennustus läks täppi. Vastus sattus, trehvas täppi. Kolm korda arvas, enne kui täppi tabas. Sinul läheb kõik täppi. Lask läks täppi. b. miski tühine, tähtsusetu. *Mis olen mina oma küsimuste ja oma kahtlustega? Üks täpp vaid! J. Semper. *Hääl oli ära .. Ise poleks ma sellisest täpist hoolinud .. R. Tiitus.

i-le täppi (peale) panema
midagi lõpule viima, lõplikult ära tegema. Lehest on ennegi klatši lugeda olnud, aga see jutt pani i-le täpi peale.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur