[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 125 artiklit, väljastan 100.

aas1-a 23› ‹s

1. silmus, (lihtsam v. kokkutõmbamata) sõlm v. selle element. Köie otsa seoti aas. Nöör seoti aasa, aasast pisteti puupulk läbi. Sõlme tegemist alustatakse aasast. Rihm oli seotud aasana väravaposti külge. Liuglev aas 'kinnilibisev aas(sõlm)'. Surnud aas 'kinnilibisematu aas(sõlm)'. Froteepind moodustub väikestest aasadest. Aas lastakse sõrmedelt maha ning tõmmatakse varrastele kinni. *Siin harutasid nad .. hea tüki aega, enne kui said kõik [õngenööri] aasad ja keerud koera jalgade ümbert lahti. R. Sirge. || piltl silmusjas looge, käänak. Põgenedes teeb jänes haake ja aasu. *Suured käänakud ja aasad, mis viivad sõitjad mõnikord otsekui tagasi .. V. Saar.
2. hrl. U-kujuline metallist kinnitusvahend, obadus. Aasa seina lööma, kruvima. Aknahaagid tuleb korralikult aasa panna. Haak on aasas. Värava tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna. Uks tõmmati kinni ning raudkramp loksatas aasa. Ehitusplokil on kraanakonksu jaoks aasad.
▷ Liitsõnad: akna-|aas, ukseaas; metall|aas, raud|aas, vaskaas.
3. kaarekujuline niidist, nöörist, riidest, metallist jne. moodustis, hrl. rõiva kinnisel. Jaki, kleidi, pluusi, seeliku, pükste, mantli, kasuka haagid ning aasad. Pükste värvlil on aasad püksirihma hoidmiseks. Vihmavarjul on nöörist aas.
▷ Liitsõnad: niit|aas, nööbi|aas, nöör|aas, rihma-aas.

aegaja 23› ‹s

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

aru211› ‹s
kuiv rohumaa (hrl. mineraalmuldadel), aruniit, arurohumaa. *.. hulkus tüki aega arus kadakate ja kivide vahel. J. Vorms.
▷ Liitsõnad: loo|aru, nõmmearu.

vastu astuma

1. vastu minema. Peremees ise astus talle trepil vastu. | piltl. Kevadele, eksamitele, tumedale tulevikule vastu astuma. *Vahepeal on õhtu juba hea tüki maad ööle vastu astunud. H. Sergo.
2. vastu hakkama, kellegi v. millegi vastu võitlusse astuma. Vaenlasele, rõhujatele, ikestajatele vastu astuma. Vägivallale tuli vägivallaga vastu astuda.

elu|puu

1. bot meil ilupuuna kasvatatav lamedate soomusjate okastega igihaljas puu v. põõsas (Thuja)
2. van piltl elu (2., 3. täh.) *Ta [= haigus] sammus edasi ja hakkas Jaani elupuud tükk tüki järele ära hävitama. O. Münther. *Ka minu elupuu on maikuul õitsend, / kuid õied, viljad langenud ta päält. Juh. Liiv.

hammustama37

1. hammastega millestki tükki, pala eraldama ja (söömiseks) suhu haarama; hammastega purustama v. katki lõikama. Hammustab õuna küljest suure tüki, paraja suutäie. Lapsed hammustavad vaheldumisi ühest ja samast saiapätsist. Hammustab redise pooleks, pähkli puruks. Õmblustöö lõpetanud, hammustas neiu niidi katki. Hai võib hammustada inimesel jala, käe otsast. *Hammustavad üks ja teine ja söövadki sedaviisi terve võileiva ära. O. Luts. || (söömise kohta). Poiss hammustas isukalt saia ja vorsti. Ta hammustas pudru juurde, kõrvale ka leiba. *Mehed rüüpasid viina alla, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed aga hammustasid saia alla ja rüüpasid viina peale ja ei sülitanud üldse mitte. A. H. Tammsaare.
2. hambaid (ka suiseid, astelt) sisse suruma v. muljudes kokku pigistama. Haukuja koer ei hammusta. Kass küünistas ja hammustas mu kätt. Rott hammustas ta sõrme katki, veriseks. Poiss hammustas kinnihoidjat käest. Uss hammustas teda kanda. Sääsed, kihulased, kärbsed, kirbud, lutikad, sipelgad hammustavad. Huulde hammustama. | piltl. Külm, pakane hammustab ninaotsa ja põsenukke. *Aga elu hammustab valusasti igaüht, kellel kaitsjat ei ole. A. Jakobson.
3. piltl teravas toonis, salvavalt midagi ütlema. Hammustav küsimus, vastus. Hammustav pilge, iroonia. Hammustavad sõnad. *Ja nõnda hammustabki neiu: „Käisin, kus käisin – tegin, mis tegin: on mul vaja sinule sest aru anda!” E. Vilde. *„Näed, agronoom, kuidas meil lookesed on.” – „On nagu vaja,” hammustas Juursalu otsekohe vastu. V. Ilus.

jahtuma37

1. soojust kaotama, jahedamaks, külmemaks muutuma. Vesi, õhk, maapind jahtub. Piim pandi vette jahtuma. Toit, supp, tee on jahtunud. Lase hobune jahtub veidi. Söed kustusid, kamin jahtus. Udu tekkimiseks peab niiske õhk jahtuma vähemalt kastepunktini. *..keha oleks nagu jahtunud ning peaaegu kange: surm pidi olema saabunud juba tüki aja eest.. A. H. Tammsaare.
2. piltl (tunnete kohta:) intensiivsust, tugevust, jõulisust kaotama. Rõõm, viha jahtub. Armastus, kirg, kiindumus hakkas jahtuma. Esimene vaimustus jahtus kiiresti. Huvi, ind on juba märksa jahtunud. Nende suur sõprus jahtus pikkamööda. Ärritatud meeled jahtusid. *..Julius võis kergesti süttida ja niisama kergesti jahtuda. V. Panso.

jao|pärastadv
piiratult, piiratud koguses. Leiba ja suppi saime jaopärast. Liha oli jaopärast, igaüks võis võtta ühe tüki. Tuba oli külm, sest puid anti jaopärast. *Oi, oi, oi, armas sugulane, no on sinule seda mõistust jaopärast antud. E. Vaigur.

järgima37

1. millegi järgi toimima, tegutsemisel midagi arvestama. Seadust, nõuandeid, eeskirju järgima. Uus president järgis oma eelkäija poliitilist kurssi. Kui üks asutas end lahkuma, järgisid teised ta eeskuju. Kolleegide soovitusi järgides asusin edasi õppima. Moejoont järgiv riietus.
2. hrv järgnema. *Talle järgivad tüki maa tagant Marichen ja Mülberg.. R. Roht. *Aina sõdureid kahurisöödaks / kohordile järgis kohort. A. Sang.

järsakas-ka, -kat 2› ‹adj
järsk, järsuvõitu. Järsakad mäed. *Keerdtrepp [tornis] lõppes ja tüki maad tõusid rohmakad paepurused astmed õige järsakas otsejoones. J. Kross.

jätkamajätkata 48

1. midagi edasi tegema; pooleli olevat v. katkestatud tegevust uuesti alustama. Neli tugevamat meeskonda jätkavad võistlust esikohale. Mis ka ei juhtu, me jätkame võitlust. Seda traditsiooni on põlvest põlve jätkatud. On hoiatustest hoolimata jätkanud ulaelu. Ravi tuleb veel kaua jätkata. Jätkas tööd, töötamist ka pensionäripõlves. Raskuste kiuste jätkas õpinguid, õppimist. Poeg jätkas isa pooleli jäänud tööd. Läbirääkimisi, nõupidamist jätkatakse järgmisel päeval. Siin saame oma jutuajamist segamatult jätkata. Jätkati vahepeal katkenud uuringuid, katsetusi, otsinguid. Läksime einet, und jätkama. Pärast lühikest puhkust jätkati matka, teekonda. || (rääkimise kohta, hrl. koos otsese kõnega). Jätkake, ma kuulan teid! *Ta lähenes Hildale ning jätkas poolsosinal: „Sa võiksid talle teesihist rääkida...” O. Tooming.
2. jätku külge panema, jätkuna lisama; (juppidest) kokku liitma. Jätkas nöörile tüki otsa. Tütarlaps jätkas lühikeseks jäänud seelikut, jätkas seeliku vaksa jao pikemaks. Varrukat tuli teise riidega jätkata. Mitu köit jätkati üheks. Juppidest jätkatud toru. Jätkatud lõng. || midagi juurde lisama, et piisaks. *Ka hapupiim paksust sinisest klaasist pudelis oli veega jätkatud. H. Lepik (tlk).
3. aiand pookima nii, et pookoks liidetakse samajämedusele alusele

kaapimakaabin 42

1. (terava esemega) kraapides midagi millegi küljest eraldama v. midagi puhastama. Kaladelt kaabiti soomused. Kaapis kivi küljest tüki sammalt. Kaapisin kausi pudrust puhtaks. Võttis noa ja hakkas porgandeid, noori kartuleid kaapima. Naine kaapis nõgist potti. Söögilaud oli puhtaks kaabitud ja nühitud. Kaapis žiletiga oma lõua puhtaks. Kaapis juhtmete otsad haljaks. *Ta kaapis luuatöngiga saapaid puhtaks .. O. Tooming. || millegi vastu pühkides, kraapides puhastama. Kaabib uksematil, trepi ees jalgu. Kaapis jalad matil suurest porist puhtaks.
2. kraapimisega uuristama v. esile kraapima. Rebane kaabib endale uru. Koer on kaapinud augu aia alt läbi. Kaapis oma nime koopa seina. Poiss hakkas kätega mulda laiali kaapima. Hobune, täkk hirnub ja kaabib rahutult (jalaga) maad. Põdrad kaapisid lume alt sammalt. *Lakas kaapis Akke enda sügavale poolpehkinud heinapuru sisse .. M. Traat.
3. (pühkides, kraapides) kokku koguma, kokku kraapima. Kaapis mahavalgunud terad uuesti kotti. *Päeval oli ähvardanud äikesepilv, nad olid siis rehadega kõvasti kaapinud ja pooljoostes suuri seljatäisi kandnud. E. Tennov. | piltl. Ta on ahne mees, kes kaabib kõik endale.
4. pinda mööda kraapides tõmbama; kratsima. Kass kaabib käpaga ust. Koer kaapis käppadega valutavat koonu. Kaapis sääsekuplades oleva naha verele. *.. pärnaoksad kahisesid ja kaapisid lakkamatult katust, nagu paluks keegi sisselaskmist. J. Kärner.
5. (korduvalt) kaapama (1. täh.) Teomees kaapis alandlikult paruni, härra kintsu, põlve. Jalga, jalaga kaapima 'kraapjalga tegema (tervitamisel)'. *Ta otsib sahtlist kammipooliku, kaabib sellega pealael siledaid ja õhukesi musti juukseid .. S. Truu.
6. kõnek kiiresti, tormates minema. Poiss pani kodu poole kaapima. *Tema teguviisist oleks võidud nii aru saada, et lõi vedelaks ja kaapis kaebama. L. Hainsalu.

kambrik-riku, -rikku 30› ‹s
väike kamber; käsikamber. *Kambrik oli vanaemal valmis seatud, puhas kott sängis, uus tekk üle .. A. Haava. *.. läks kambrikku, võttis kuus muna ja tüki pekki. H. Rajamets (tlk).

katse18› ‹s

1. püüe, üritus midagi teha, sooritada v. saavutada. Ebaõnnestunud, asjatu, õnnestunud, edukas katse. Ei teinud katsetki lahti rabelda, vastu hakata. Vaenlase katsed üle jõe tungida nurjusid, ei andnud tulemusi. Haige tegi katseid istukile tõusta. Tehti katset kauplemisega, lehe väljaandmisega. Asi õnnestus esimesel katsel. Pärast korduvaid katseid läks korda ülikooli pääseda. || sport võistlejale võistlustel antav sooritamisvõimalus. Algkõrgus ületati kohe esimesel katsel. Kuulitõukaja paar esimest katset ebaõnnestusid. Arvesse läheb parem katse. Kolmandaks katseks asetati kangile 205 kg. || katsetus, proov; mingi asjaolu, olukorra, omaduse vms. (järele)proovimine v. kindlakstegemine. Juba varakult teeb nooruk kirjanduslikke katseid. Tõmbab katseks uue kuue selga. Katseks otsustatakse edasi minna. Perenaine tõi katseks suure tüki õunakooki. Katse ja eksituse meetod 'millegi proovimine ilma pikema eeltöö v. teadmisteta'. *Siis avastas Adru Peetri paatkond, kes ühel õhtul oli paar võrgukaltsu niisama katseks abajasse tilgutanud, suured ahvenaparved. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: abistamis|katse, analüüsi|katse, dessandi|katse, elustamis|katse, enesetapu|katse, kordus|katse, kuriteo|katse, lennu|katse, lisa|katse, lähenemis|katse, mässu|katse, pealetungi|katse, põgenemis|katse, reformi|katse, riigipöörde|katse, röövimis|katse, seletus|katse, sissemurdmis|katse, tapmis|katse, tõestus|katse, uuendus|katse, vallutus|katse, vargus|katse, varjamis|katse, vastuhaku|katse, vastupanu|katse, veenmis|katse, vägistamis|katse, äratus|katse, ülestõusmiskatse.
2.hrl. pl.võimete v. teadmiste ning oskuste kontroll. Spordikooli astujatel tuleb sooritada kehalised katsed. Seminari lõpus toimusid katsed. Maamõõtjate kursused lõpevad katsetega. Jahipidamisõiguse omandamiseks peab eelnevalt sooritama vastavad katsed.
▷ Liitsõnad: sisseastumis|katse, sobivus|katse, vastuvõtukatse.
3. uurimise eesmärgil mingi nähtuse esilekutsumine v. mõjustamine, eksperiment. Lihtne, keeruline, teaduslik, pedagoogiline katse. Laboratoorsed ja kliinilised katsed. Biokeemias korraldatakse katseid mitmesuguste katseloomadega. Keemiatundi elustasid hästi läbimõeldud katsed. Katsetega tehti kindlaks, et .. Katsed kinnitavad hüpoteesi. See teooria põhineb arvukatel katsetel. Katses, katse all olid roosisordid.
▷ Liitsõnad: bioloogia|katse, füüsika|katse, inim|katse, keemia|katse, kontroll|katse, loom|katse, põld|katse, ristamis|katse, sordivõrdlus|katse, söötmis|katse, väetus|katse, välikatse.

kaupkauba 23› ‹s

1. ostu-müügi objekt v. objektid; maj töö saadus, mis on määratud mitte valmistaja oma tarbeks, vaid müügiks. Kaupade tootmine, väljalase, ettetellimine, turustamine. Kauba hind, omahind. Defitsiitne, otsitav, hinnaline, allahinnatud, välismaa kaup. Kaup oli odav, kallis. See on minev, nõutav, esimese sordi kaup. Kaupa, kaupu reklaamima, pakkuma. Vahetamine kaup kauba vastu. Laod, kauplused, lauad olid kaupa täis. Tasus, maksis kauba eest kassasse. Poodi toodi uut kaupa. Rändkaupmees laotas oma kauba laiali. Elav kaup 'orjad v. prostituudid'. Kuidas kaup, nõnda hind. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: bakaal|kaup, eksport|kaup, galanterii|kaup, gastronoomia|kaup, hooaja|kaup, import|kaup, kaalu|kaup, kangas|kaup, karusnaha|kaup, keemia|kaup, keraamika|kaup, klaas|kaup, kondiitri|kaup, kosmeetika|kaup, kultuuri|kaup, laada|kaup, laiatarbe|kaup, liha|kaup, majapidamis|kaup, metall|kaup, olme|kaup, pakend|kaup, parfümeeria|kaup, poe|kaup, praak|kaup, pudu|kaup, puiste|kaup, puit|kaup, raua|kaup, riide|kaup, rohu|kaup, sala|kaup, sega|kaup, spordi|kaup, tarbe|kaup, toidu|kaup, transiit|kaup, trikoo|kaup, tööstus|kaup, tüki|kaup, uudis|kaup, vahetus|kaup, valmis|kaup, väljaveo|kaup, õmbluskaup.
2. kokkulepe ostu-müügi, vahetuse, teenistuse, töö, teat. ülesande vms. kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed); kauplemine. Kaupa tegema, sobitama. Kaup, kaubad tehti kindlaks, maha. Me ei saanud kaupa, kaubale, kaupu kokku. Maksis rohkem, kui kaubas ette nähtud. Tingiti küll kaua, aga kaup ei sobinud. See kaup on kindel. Joodi kauba kinnituseks. Ta ei pidanud kaubast kinni. Mõlemad olid kaubaga rahul. Tüdruk võeti korterisse niisuguse kaubaga, et ta aitab majapidamistöödel. Sellist kohustust polnud küll kauba sees. Kaup jäi katki 'ei jõutud kokkuleppele'. Marjad sain kaubaks 'ära müüdud'. Müüvad kasuliku kaubaga oma maja maha. Kaup on vanem kui meie. Sugulased omad, aga kaup võõras. *".. Mul on suve peale käed löödud ja mis südamega ma keset kibedat tööaega kaubast lahti ütlen,” vastas nüüd Anu .. J. Peegel. *Kaup on nii, et juba täna õhtul pean linnas tagasi olema. A. Hint. || mingi (kaval) tehing, nõks v. võte, toimimisviis. Ei ta selle kaubaga oma vastastest jagu saa. *Iida minevikust teadsin veel niipalju, et ta oma praeguse mehe oli kosinud kavala kauba ja petise tööga .. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: aasta|kaup, karjase|kaup, kihla|kaup, kosja|kaup, lehma|kaup, müügi|kaup, ostu|kaup, pettuse|kaup, päeva|kaup, raha|kaup, rendi|kaup, sohi|kaup, suilise|kaup, sulase|kaup, töökaup.

kaupa
postp› [gen]
1. osade, annuste v. üksustena, mingi osa, üksus v. annus korraga, haaval, viisi. Vihma sadas hoogude kaupa. Teos ilmus annete kaupa. Tasus laenu osade kaupa. Kool rivistati klasside kaupa üles. Oskussõnavara korrastatakse erialade kaupa. Rüüpas jooki väikeste lonksude kaupa. Luuletus õpiti salmide kaupa pähe. Pinnas eemaldati kihtide kaupa. Tööl tuli käia vahetuste kaupa.
▷ Liitsõnad: järgu|kaupa, kahe|kaupa, kilo|kaupa, kolme|kaupa, minuti|kaupa, mitme|kaupa, nelja|kaupa, nõksu|kaupa, paari|kaupa, saja|kaupa, salga|kaupa, tera|kaupa, tropi|kaupa, tuhande|kaupa, tüki|kaupa, viie|kaupa, ühekaupa.
2. (pikem) rida teat. võrdseid üksusi järjest (sageli rõhutab rohkust, aja pikkust). Istub tundide kaupa harjutades klaveri taga. Nädalate kaupa ei käinud ühtki võõrast. Päevade kaupa ladistas sadada. Viibis kuude kaupa eemal. Aastate kaupa pole sõbrad kokku saanud. Kilomeetrite kaupa laiuvad mõlemal pool teed metsad. Inimesi oli tööta sadade ja tuhandete kaupa. Hunte oli neis metsades karjade kaupa. Raamatuid oli laudadel virnade kaupa. Sääraseid lugusid teatakse tosinate kaupa. Lehekülgede kaupa leidub raamatus looduskirjeldusi.
▷ Liitsõnad: hulga|kaupa, hunniku|kaupa, karja|kaupa, parve|kaupa, virnakaupa.
3. van abil, teel, kombel. Sain sellest juhtumise kaupa teada. Parem nõu kaupa kui jõu kaupa. *Maailm läheb aegamööda katsumise kaupa igas asjas ja tundmises targemaks .. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: väe|kaupa, õnnekaupa.

kergus-e 5 või -e 4› ‹s
(< as kerge). a. Eseme, kandami, aganate kergus. Alumiinium on oma kerguse tõttu lennukitööstuses hinnatav materjal. b. Töö, ülesande kergus. Tegi seda üllatava, mängleva kergusega. c. Tundsin imelist kergust südames, hinges. d. Tüki vodevillilik kergus. e. Tema esinemises on elegantsi ja kergust. Sammu, kõnnaku, liigutuste kergus. Astub noorusliku, plikaliku kergusega.

kino11› ‹s

1. hoone (v. ruum) avalikuks filmide näitamiseks. Uue kino ehitamine. Ootame sind õhtul kino ees. Selles kinos on mitu vaatesaali. || vastav filmide näitamise asutus. Kino administratsioon, direktor, personal. Kino „Kosmos” korraldab kohtumisõhtu uue filmi loojatega.
▷ Liitsõnad: laiekraan|kino, laifilmi|kino, panoraam|kino, stereo|kino, vabaõhu|kino, väärtfilmikino; esietendus|kino, kobar|kino, kordusfilmi|kino, linna|kino, maa|kino, paik|kino, ränd|kino, statsionaar|kino, suvekino.
2. kinematograafia. Kino sünd ja areng. Kino uued arengusuunad. Ta huvitub kinost ja teatrist.
▷ Liitsõnad: heli|kino, tummkino.
3.hrl. sisekohakäänetesfilmi näitamine, kinoetendus, kinoseanss. Ta käib sageli kinos. Lähme kinno, see on põnev film! Rahvas tuli kinost. Klubis on pärast kino tants. *.. ütles tüki aja pärast, et rahvamajas pidada laupäeval maru kino tulema. M. Traat. || kõnek (mingi naljaka, vaatemängulise olukorra vms. kohta). Kui naabrid kaklevad, saab kino terve tänav.

kiskumakisun impers kistakse, kistud 42

1. tõmbama, tirima, sikutama. Haaras tüdrukul käest ja kiskus ta tantsima. Poiss kiskus end kinnihoidjate käest lahti. Püüdis portfelli minu käest ära kiskuda. Keegi kiskus teda mantlihõlmast tagasi. Mehed kiskusid köit täiest jõust enda poole. Kiskusin uppuja paati. Palgid kisti jõest kaldale. Ta kiskus nöörist, ohjadest. Kiskus suure vaevaga jala porist. See niit ei lähe kiskudeski katki. Kiskus teist juustest, karvust, habemest. Kiskus magajal teki pealt. Kiskusin ukse jõuga lahti. Kiskus endal pintsaku, särgi seljast, säärikud jalast. Kisub kindad käest, kätte. Kiskus endal maski eest. Kiskusin kiiresti püksid, säärikud jalga, tööriided selga. Kiskus end pesuväele, alasti, endal viimase kui katte ült. Hakkas jahe ja ta kiskus hõlmad koomale. Poisil oli soni silmadele kistud. Kiskus mõõga tupest. Kiskus taskust pungil rahakoti. Laps kiskus endale riiulilt raamatud kaela. Tuul kiskus puud looka, rebis ja kiskus riideid. Vool kiskus paadi keerisesse. | piltl. Raske on koos tegutseda, kui igaüks kisub ise kanti. On kogu võimu enda kätte kiskunud. Rahvad kisti sõtta. Teda kisti tahtmatult sekeldustesse. Kisud oma jutuga endale õnnetust, pahandusi kaela. Ta kisub kõiges enda poole 'on omakasupüüdlik'. Tema naer, vaimukus oli pisut kistud 'tehtud, kunstlik'. *Aegamisi kiskus sügisene hommik merelt pimeduse. A. Mälk. || tugevasti v. hooga midagi kusagilt küljest v. seest ära rebima; kitkuma, katkuma. Kisub tangidega lauajuppidest naelu. Miinikild kiskus käe otsast. Kiskus haava sidumiseks särgihõlmast tüki. Ma ei räägi midagi, kistagu või keel suust. Kiskus plangust paar lauda lahti. Kiskusin pudelil korgi pealt. Peerge kisti kuivast lõmmust. Kaskedelt kisti tohtu, pärnadelt niint. Torm kiskus puid juurtega maast. Laps kiskus liblikal tiivad ära. Lehm kiskus keti katki. Kiskus kirja puruks, pisikesteks tükkideks. Ta riided olid lõhki kistud. Torm kiskus purjed räbalaiks. Käed-jalad nii tööd täis, et kisu ennast või tükkideks. Iga sõna otsekui kisu tal suust (vähese jutuga inimese kohta). Kisu jänestele tee äärest rohtu. Metsa alt kisti sammalt. Kiskus peast paar juuksekarva. Tuul kisub puudelt lehti. || tõmmates tugevasti, energiliselt midagi tegema. Mees kiskus kõigest väest sõuda. Hobused kiskusid koormat vedada. *.. kisub [Kaarli] pilli, nii et maailm mürab, ja laulab vägevast kõrist Kaasa .. R. Roht. || kõnek (tugevasti sisse tõmmates) suitsetama. Piipu, paberossi, sigaretti, sigarit kiskuma. Mehed kiskusid pläru, plotskit, suitsu, mahorkat, „Priimat”. || (tugeva tuuletõmbuse, tõmbetuule kohta). *Leidsid sina ka endale koha – siin kisub hullemini kui korstnas. O. Tooming.
2. (märgib millegi asendi v. olukorra muutmist); tõmbama. a. (aluseks tegija, sooritaja). End kõverasse, küüru, kössi, kühmu, kägarasse, vimma kiskuma. Kiskusin käe rusikase. Mees kiskus pea õlgade vahele ja pani jooksu. Tüdruk kiskus huuled prunti. Poiss kiskus näo mossi, viltu, virilaks, naerule. Kiskusime imestusest silmad pärani. Siil kiskus end kerra. Koer kiskus saba jalgade vahele. Kass kiskus küüru selga. b. (aluseks põhjustaja). Valu kiskus mehe liigendnoana kõverasse. Tal kiskus kramp näo viltu. Jooksvast konksu kistud sõrmed. Ere valgus kisub silmad kissi. Tuul, lahkumiskurbus kiskus vägisi silmad vesiseks. *.. nüüd olid aastad ta kokkupoole kiskunud, ent praegugi oli tal veel pikkust küllalt. A. Hint.
3. (märgib millegi asendi v. olukorra muutumist); tõmbuma. Lauad kiskusid kuivamisel kaardu. Uks on kiiva kiskunud. Kasetoht kisub põledes krussi. Mehe turi kisub juba kühmu. Parem jalg kiskus krampi. Sõrmed hakkasid tööga kronksu kiskuma. Seda nähes kiskusid mul käed rusikasse. Nahk on kätel kipra kiskunud. Ta nägu, suu kiskus muigele. Kulmud kiskusid pahaselt kortsu. Laup kiskus murekortsudesse. Mehe nägu kiskus pilve, murelikuks, vihast tumepunaseks. Silmad kiskusid valguse käes kissi.
4. kippuma mingis suunas arenema, muutuma v. minema; mingile olukorrale lähenema. Taevas kisub pilve. Ilm kisub vihmale, sajule. Hommikutaevas kisub juba heledamaks. Päev kisub juba õhtusse, õhtule. Väljas kisub hämaraks, pimedaks, videvikuks, videvikule, valgeks. Ilmad hakkavad juba kevadele, kevadesse kiskuma. Tänavu kisub varakult külmale. Tuul hakkas loodesse kiskuma. Aeg, suvi kisub sügisesse, sügise poole. Rukkipead hakkasid juba valkjaks kiskuma. Paat kiskus vägisi kaldasse. Lennuk kiskus tugevasti suunast kõrvale. Jutt kisub vägisi poliitika peale. Asi hakkab viltu, kiiva, halva poole kiskuma. Tal kisuvad juuksed varakult halliks. Nende huvid kiskusid lahku. Toredasti alanud päeva lõpp kiskus kurvaks. Aastaid kisub tal juba 60 ligi. Tütarlapse süda kisub noore meremehe poole.
5. vastupandamatult, tugevasti kuhugi v. midagi tegema meelitama, tõmbama. Meri kisub noorukeid vastupandamatu jõuga. Raamat kisub lugema. Valsihelid lausa kisuvad tantsima. Kaunid roosid kiskusid pilgu ligi. Jahimehekirg kiskus teda püssiga metsa. Uudishimu kiskus last tänavale. Süda kisub laste, perekonna, sõprade juurde. Veri kiskus noorukit näitemängu tegema. |impers.Sellisel kaunil kevadpäeval kisub maale, loodusesse. Tundis, kuidas teda kiskus selle tüdruku poole. Meest kisub vägisi kõrtsi poole. Sain vaevalt mõne päeva linnas olla, kui tundsin, et kisub koju tagasi. Teised läksid suvilasse, kuid mind ei kisu sinna. Tüdrukut kisub hullama.
6. kestvamalt mingis olukorras v. tundes püsima v. vastavat olukorda saavutada püüdma. Mees solvus ja hakkas minu vastu vimma kiskuma. Vanamees kiskus endamisi naeru, naerda. Tüdruk hakkas tasakesi nuttu kiskuma 'nutma'. Hakkas purjuspäi riidu, tüli kiskuma. Pole ma öelnud talle midagi, kisub niisama kiusu. *Pidite ju hirmsat viha kiskuma, üksteisest kauges kaares mööda käima. J. Rannap.
7. kaklema, kisklema, tülitsema. Koerad kiskusid, nii et karvatutid lendasid. Poisid läksid omavahel kiskuma. Väimees kisub äia ja ämmaga. Kui kassid kisuvad, siis hiired hüppavad. *Omavahel ei saa need pisiorganisatsioonid millegipärast läbi ja kisuvad. H. Sergo.
8. katki rebides hammustama, hammaste v. küüntega rebima. Koer kiskus käe, sääre veriseks, püksisääre lõhki. Sai kurja koera käest kiskuda. Hunt, karu kiskus mullikat. Kulli kistud kanast ei saanud enam asja.
9. midagi v. kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma, puutuma v. käperdama. Lapsed kipuvad kõiki asju kiskuma. Ära kisu, lase olla! *.. ta tõrjus kärsitult kobavad käed tagasi, öeldes: „Anna mulle rahu, ära kisu mind!” A. H. Tammsaare.
10. mingist kohast ülemäära, takistavalt pingul, kitsas olema. Kuub, kleit kisub kaenla alt. Mantel kisub tagant. Püksid on muidu parajad, ainult värvli kohalt kisub veidi.
11. hrv uudismaad algeliste vahenditega rajama. *See oli Koltse Ebe, Koltse metsas uudsepõlde kiskuva lasterikka mehe tütar. A. Mälk. *Kui kisuks kevadel kütist ja teeks tüki uut maad juurde? A. Kitzberg.

kläu14› ‹s
kõnek hoop, löök käega. *Lõi mind! Andis mulle sihukese kläu, et põsk tüki aega õhetas! E. Vilde.

kobama37

1. ebakindlalt, ekslevalt, kompides otsima; otsides puudutama. Kobab jalaga, kepiga enda ette. Pime kobab kepiga teed. Kobab heintes, rohus, sängi alt, kapi kallal. Kobas seinalt lülitit. Kobas taskutes, mööda taskuid, aga ei leidnud midagi. Kobasin ahjuservalt tikutoosi. Tõuseb voodist ja kobab riiete järele. Leidis käsikaudu ringi, ümber kobades ukse. Mehe käsi kobas mõõgapära. Vanainimese samm oli lühike ja kobav. *Kosta tõuseb ja kobab pimedas käsikaudu välja minna. H. Kiik. | piltl. Mul ei ole midagi selge, ma alles koban pimeduses. See oli esimene kobav katse midagi uut luua. Kobav mõte. *Uus ilmub kobades ja argsi / ja vaidlust tõstab alati. A. Sang. || käsikaudu liikudes kuhugi minema. Vanamees kobas pimedas kuidagi ukse juurde. *Meie kobasime kottpimeduses tüki aega ühest uulitsakõverikust teise. E. Bornhöhe. || (uurivalt, kontrollivalt) kompima. Kobasin käega haiget kohta, muhku peas. Püüdis tüdrukut, tüdruku rindu kobada. Läbiotsijate käed kobasid ta keha. Kobasin läbi paberi pakis olevat eset. Lihunik kobas looma selga ja kaela. *Ta [= hobune] kobab mu nägu ja käsi oma sametmokkadega .. J. Peegel. | piltl. Helgiheitjate kiired kobasid taevast. Kogu tema jutt oli kuidagi kobav. *Ta pilk kobas Eeva vorme kerge lillelise suvikleidi alt. L. Anvelt. || piltl ebakindlalt, sõnu otsides, takerdudes rääkima. *Kütt alustas visalt, kobades ja kokutades, aga pikkamisi rääkis enda soojaks .. O. Tooming. *".. Sa seda – Saima asja ... tead?” kobas vend kohmetult. A. Sinkel.
2. hrv kobima. *Mees istus pilgu sõnatult. Siis kobas püsti ja pöördus minema. A. Mälk.

koorima42

1. koort (1. täh.), kesta, pealmist kihti kõrvaldama. Palke, propse koorima. Kooris puuhalult tüki tohtu. Jänesed käisid talvel õunapuid koorimas. Koorisin kartulid, kaalikad, õunad, muna ära. Hakkas sõrmedega apelsini koorima. Kooris vorstilt naha. Kooritud riis, tangud. Kooritud vitstest korv. Kooritud, koorimata puit. | piltl. Kõik mättavahed kooriti vikatiga paljaks. *..jääd kevad nüüd jõgedelt koorib. A. Sang.
2. koort (2. täh.) piimast eraldama. Piima koorima. Vanaema kooris lusikaga piima pealt koort. Kooritud piim ehk lõss.
3. umbrohu hävitamiseks pinnase pealmist kihti purustama v. madalalt kündma. Kõrrepõldu, kõrt, kesa, sööti koorima.
4. kõnek hrl. riideid seljast, ümbert ära võtma. Kooris endal särgi, (märjad) riided seljast. Poisid koorisid end aluspesu väele, supelpüksteni paljaks, peaaegu alasti. Hakkasin endal riideid vähemaks koorima. Lapsed kooriti kasukatest. Koorib ülakeha paljaks. | piltl. *..ning ei kannatanud, kui keegi mind oma pärimistega alasti koorima kippus. O. Tooming.
5. piltl kedagi liiga kõrge hinnaga tüssates vm. teel nöörima, sellise toiminguga raha (v. vara) (ülemäära) endale kiskuma. Liiakasuvõtjad, advokaadid oskasid oma kliente koorida. Jaan kooriti kaardimängus paljaks. Ma ei taha sind koorida, 100 kroonist aitab! Kooris neilt pettusega viimase raha. Hobuseparisnikud olid teda laadal kõvasti koorinud. Kelner üritas mind arvemaksmisel koorida. Sain selle tehinguga, ostuga haledasti koorida. Sõber koorib sõbra püksid. *„Vist tüdrukutega raha läbi löönud. ” – „Linnatüdrukud mõistavad matsi hästi koorida.” M. Metsanurk.

kringel-gli, -glit 2› ‹s

1. hrl. 8-kujuline keerusai v. -kook (ka seda imiteeriv ese). Pärmitaignast, rosinatega kringel. Kringlit küpsetama, sööma. Võtsin tüki kringlit. Kondiitriäri ukse kohal rippus suur kuldne kringel. | piltl. Ma käänan su kringliks! (ähvardus). Kui vanamees sellest teada saab, siis ta vihastab enese kringliks 'vihastab väga tugevasti'. Siin külmume veel kringliks 'saame väga tugevasti külmetada, külmume üdini läbi'. *.. ainult ühest ei suuda ta aru saada: mispärast arvas köster tarvilikuks sellele igavesele kringlile, Kiirele, „teie” ütelda? O. Luts.
▷ Liitsõnad: suhkru|kringel, sünnipäeva|kringel, vesi|kringel, võikringel.
2.illatiivis ja inessiivis lähedane adverbilepiltl kõveras, kägaras olek. Poiss oli end külma tõttu koikul kringlisse keeranud. *Vanaisa, elupõline kalur, lamas ahju peal, jalad krõnksus ja kringlis.. V. Krimm (tlk). *.. ei saa ma põlvikuid jalga ega patse kõrvade taha kringlisse. V. Luik.

käristama37

1. katki, lõhki rebima; tükki, riba küljest ära rebima. Käristas naela otsas kasuka, kleidi katki. Käristas särgi, lina ribadeks, et haava siduda. Juku käristas vihikust paar lehte, ajalehe küljest tüki. Käristas kirja, ümbriku lahti, tükkideks. Käristas endale leheservast plärupaberit. *Kiirustades parandab Juulius Reinap lõhevõrku. Viimane torm on seda tublisti käristanud.. R. Vellend. *..miski tohutu jõud käristas kuuskede küljest pikki pinde. A. Beekman. || kiskuma, sikutama, katkuma. Käristab juustest, habemest. *..ning läheb siis, läheb ja käristab oma „vasika” nahklõõtsa, nii et keeled vinguvad.. A. H. Tammsaare. | piltl. Tööd on nii palju, et kärista ennast või lõhki. Tuul käristas pilved, udu laiali. Need sündmused käristasid valusalt tema hinge, tundeid, südant. Äkki käristas vaikust püssipauk. *..kõhulihastes käristas mingi valu.. T. Kallas.
2. kärisevat heli, kärinat (1. täh.) tekitama. Automaadid käristasid raevukalt. Rohus käristas rukkirääk. Käristav lajatus, mürtsatus, kõuemürin. Mehed käristasid ärajoonud häältel laulda. Joosep käristas teiste jutu peale naeru. || kasut. tegevuse (näit. tulistamise, masinatega töötamise jne.) märkimiseks, millega kaasneb kärin, särin, pragin vms. Kärista mootorrattaga otsemaid linna! Käristas püstolist paar pauku õhku. *Hommikul keetis ta kohvi, lõunaks käristas ta panni peal sealiha ja keetis kartuleid või kapsaid. A. Kitzberg.
3. kõnek midagi ägedalt v. käredalt lausuma, kärinal õiendama. Eit muudkui aga käristas taadi kallal. *„Mis aulised saksad soovivad?” – „Sinu lontrus olep!” käristab hull krahv. Juh. Liiv.
4. kõnek midagi rasket tõstma, vinnama, tirima, tassima vms.; rasket tööd tegema. Käristab vilja redelitele, heinu kuhja, viljakotte vankrile. Käristasime päev läbi laudas sõnnikut tõsta. Tule ka, käristame kastid autosse. Käristab sõuda, tööd teha. *„Küll sai seal käristada,” lausus Mart Ristik.. „Nüüd kasvab Kerisemäel rukis..” E. Krusten. || kõnek (tugevasti) trimpama, tinutama, vägijooke pruukima. *Kärista sina [viina], vana Mihkel... Nõndaks! Ja olgu ta terviseks, see magus mahl... A. Jakobson.
5. kõnek välja käristama (2. täh.), välja tegema. *Kuule, Andres, kärista sina õige veel paar potti õlut otsa – mul ei ole praegu raha.. A. Taar.

maha käristama
kõnek (masinaga) maha niitma, maha lõikama, maha raiuma vms. Käristasime talvel tüki metsa maha. *..noor Mark pole enam traktori peal aiamaad kündmas ega lehmaheina maha käristamas. V. Gross.

välja käristama

1. välja rebima, välja kiskuma, välja tõmbama. Käristas vihikust paar lehte välja. Koer kargas mulle püksisäärde kinni ja käristas sealt suure tüki välja. *..tundis end nii tugevana, et oleks suutnud kas või puid juurtega maast välja käristada. O. Jõgi (tlk).
2. kõnek kellelegi enda kulul mingit alkohoolset jooki tellima, kellelegi midagi ostma, välja tegema. Käristas kõrtsis kõvasti välja. Käristas laudkonnale ühe konjaki välja. Kui pooliku välja käristad, siis tulen appi.
3. kõnek välja vedama. Käristas paari päevaga laudast sõnniku välja. Lumeteega käristati palgid langi pealt välja.

küljest
I.advmillestki lahti, ära, kusagilt lahku; kusagilt eemale. Murdis leival tüki küljest. Võtsin mantlil kapuutsi küljest ära. Raputas endal kinnihoidjad küljest. Käpad küljest!
II.postp› [gen]
1. millestki lahti, eraldatuks, ära. Murdsin, hammustasin võileiva küljest tüki. Lõikas killukese singi küljest. Noppis põõsaste küljest marju. Mees kangutas plangu küljest paar lauda lahti. Nööp tuli saapa küljest ära. Kruvis midagi mootori küljest lahti. Noorem vend sai isatalu küljest tüki maad. Süütas paberossi tuki küljest. *Viimase puhkenädala küljest ma näpistan paar päeva Alamuse jaoks.. O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Puu küljest viib nöör majaseina külge. *.. üksi hobuse leidsin ma väljaspoolt müüri puu küljest. A. Saal.
2. kusagilt kinnitatuna olekust v. kinnihoidmisest lahti. Päästis hobuse lasipuu küljest lahti. Vabastas paadi kai küljest. Käed väsisid kinnihoidmisest ja läksid palgi küljest lahti. *Henn ei saanud ka silmi tema küljest lahti. A. Kitzberg.

lagestama37
lagedaks tegema. Tulekahju lagestas suure tüki metsa. *.. tuulehoog neid [= puid] vintsutas / ja nende ladvad lagestas. L. Koidula.

lahastama237
murd raiuma, lõhestama. *Kuidas sa lõikad ära Verihurma maade küljest tüki, see oleks just nagu lahastaksid elusat ihu. J. Mändmets. *Sealsamas oli pikne lahastanud puu .. O. Luts.

laiendus-e 5› ‹s
laiendamine; laiendatud osa v. koht milleski. Tootmise, sortimendi laiendus. Selle tänava laiendust alustatakse järgmisel aastal. Pean seelikule laienduseks tüki vahele õmblema. Koor laulis ilmekalt, laienduste ja kahandustega. Pingid paigutatakse kõnnitee laiendustesse.

lehik-u 2› ‹s

1. trük bibl kuni 4-leheküljeline mitteperioodiline trükis. Brošüürid ja lehikud.
2.liitsõna järelosanaesineb mõnedes taimenimedes
▷ Liitsõnad: hammas|lehik, keerd|lehik, palmlehik.
3. hrv lehtmets. *Tüki aega hullanud ja mööda lehikut traavinud .. jäi kari viimaks rohisele arule sööma ja puhkama. A. Annist (tlk).

libisema37

1. (raskustungi v. inertsi mõjul) mööda siledat, libedat v. veerjat pinda liikuma. Korralikult määritud suusad libisevad hästi. Kaubapakid libisevad kaldpinda mööda keldrikorruse lattu. Koorem libises teepervelt kraavi. Pidurdamisel libiseb auto veel tüki maad edasi. Märg seep libises peost maha. Traksid kippusid üle õlgade alla libisema. Palgivirn libises laiali. Jalg libises ning olingi pikali. Juuksed kipuvad silmadele, silmade ette libisema.
2. kergelt (kiiresti) ning vaikselt liikuma. Libises märkamatult uksest välja, ühe põõsa tagant teise taha. Vari libiseb üle õue – vaatan: suur kull lendab. Hääletult libiseb paat kalda poole. Vaevalt uimi liigutades libiseb haug kõrkjate vahel. Käsi libises taskusse, ümber tüdruku piha, paitades üle lapse juuste. Parketil libisevad tantsupaarid. Sulg libiseb kergelt paberil, üle paberi. Põllud ja metsad libisevad vaguniaknast mööda. Laseb silmadel üle kirjaridade libiseda. Naeruvine libises haige näole. Lapsepõlvemälestused libisesid vaimusilma eest mööda. | piltl. Suust, üle huulte, keelelt libises tahtmatu vandesõna, oie, küsimus. Jutt libises poliitikale, ühelt teemalt teisele. Mees kipub vildakale teele libisema. Ärge laske head võimalust mööda libiseda. *Sõdade ning rahutuste ajal libises ka veski Kadri käest võõrale. A. Gailit.

liuguma37
(suhteliselt väikese hõõrdetakistusega) libisema; liuglema. Libedal teel võtab pidurdamine auto tagumised rattad liuguma. Kelk vuhises mäest alla, liugus veel tasasel maalgi tüki aega. *.. hobu jooksis, matk edenes, / regi liugus, tee lühenes. A. Annist (tlk). *.. ja peagi liugusid nad taas aeglaselt nähtavale, kaks suurt vaala .. E. Lumet (tlk). || liugu laskma. *Aga meid kästi õue minna kelguga liuguma. Mis sa ikka ühtepuhku liugud? J. Parijõgi.

lontlondi 21› ‹s

1. hrl van köis; takkudest keerutatud jäme nöör. *.. tõi kustki kirstu tagant paraja tüki paklast lonti ning tõmbas selle üle Vidriku kõhu hõlmu hoidvaks vööks. M. Raud. *Laota temale [= hobusele] siis ka riie peale ja seo londiga kinni! A. Kitzberg.
2. zool londiliste pikk lihaseline ning painduv ülahuulega kokku kasvanud nina. Elevandi, mammuti lont. || släng inimese nina. Ära mine õiendama, saad vastu lonti. Lont on umbes 'nina on nohune, kinni'. *Viska parem viieline – ma tahan londi täis tõmmata .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: imilont.
3. (painduv) torujuhe millegi teisaldamiseks. Kalapump imeb londi kaudu kalad kalalaevast baaslaevale. Betoonisegu lastakse estakaadilt lontide kaudu alla.
4. hrl van kõnek tulelont, tõrvik. *.. lõi tuld, pistis londi põlema ja hoidis seda nagu küünalt püsti. E. Bornhöhe. *Minus põlevad kättemaksu londid. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: tõrvalont.
5. murd lott. Kalkuni punane lont.

maa15› ‹s

1.suure algustähega(astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? ||väikese algustähegahrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7.hrl. väliskohakäänetes pl.teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

maast ja ilmast, maast ja taevast; maad ja ilmad kokku; maad ja taevad kokku, ilmast ja maast
(rääkimisaine, jututeemade kohta:) sellest ja teisest, väga paljudest asjadest. Rääkisime tüki aega niisama maast ja ilmast. Ta on suure jutuga, seletab, vatrab maad ja ilmad kokku. Luiskas maad ja ilmad kokku. *Me lobisesime maast ja taevast, mängisime neljal käel klaverit .. E. Bornhöhe. *Ise lobas sealjuures maad ja taevad kokku, armastusest ja muust prahist ... E. Rannet.

madistama37
madinat tegema; möllama, müttama. Lapsed müravad ja madistavad joosta. Rotid madistavad põranda all, lae peal. Läksid kaklema, madistasid tüki aega. Mitu kuud oli juba sõdida madistatud. *„Õpi parem traktoristiks,” andis nõu isa .. Nii Mart tegigi ja varsti madistab ta kodukandi põldudel. J. Sarapuu.

magus-a 2

1.adjsuhkru, siirupi, mee jms. aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav. Suhkruga, sahhariiniga magusaks tehtud kohv. Jook oli parajalt, liiga, läägelt magus. Kas sa jood magusat või mõru kohvi? Magusad koogid, saiad, küpsised. Magus kohupiim. Magusad kastmed. Sahhariin on suhkrust magusam. Ploomid olid hästi magusad, magusad kui mesi. Magusad ja hapud veinid. Külma(st) näpistatud kartulid on magusa maitsega. Soolase toidu peale kuluks magus suutäis ära. Kompvekist jäi magus maitse suhu. Tahaksin kohvi kõrvale midagi magusat. Tee suu magusaks 'söö, maitse, pane midagi magusat suhu'. |substantiivselt›. Ants armastab magusat. Ma ei või magusat süüa. Tal tekkis isu magusa järele. || (lõhna meeldivuse kohta). Magusa lõhnaga vedelik. Magus heinalõhn, viirukisuits. *.. tundis mahedalt magusaist lõhnadest, et see oli daam, kes oli tulnud tema naabriks. M. Raud.
▷ Liitsõnad: hapu|magus, hapukas|magus, imal|magus, kibe|magus, mage|magus, mesi|magus, mõru|magus, suhkur|magus, tulimagus.
2.shrl van mesi. *Kui suur ka meeisu oli, pidas karuott valusat õppetundi meeles ja ei korranud rünnakut. Üksikud magusat näppama kippuvad herilased, kimalased ja sipelgad tõrjuti kerge vaevaga eemale .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: linnumagus.
3.adjmaitsev, (maitselt, lõhnalt) isuäratav. Kanast saab magusa prae. Kondi ümber on liha kõige magusam. Köögist tuleb magusaid toidulõhnu. See mees juba magusat leiba 'kerget, hõlpsat, mugavat elu' ei otsi. Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. *Suure tüki sooja leiba! / Oh küll maitses magus see! Juh. Liiv. *.. lihapala oli kuum, kuid selle mekk ütlemata magus: liha söödi haruharva. M. Lott (tlk).
4.adjmõnus, mõnu(tunnet), naudingut pakkuv, seda sisaldav. Kehas oli magus rammestus, roidumus, väsimus, surin. Magab magusat 'rahulikku, sügavat' und. Ta aeti üles kõige magusama une pealt. Magus tukastus tuli peale. Magus saunaleil veel kontides. Värske lõhnav viht on magus väsinud kehale. Magus ringutus, sirutus, haigutus. Magus judin, värin käib kehast läbi. Mõtteid täitis magus ärevus. Tõmbab esimesed magusad mahvid suitsu. Keelatud vili, patt, kättemaks on magus. || ülimalt meeldiv; rahulolu, rõõmu pakkuv. Mehed ajavad, puhuvad magusat juttu. Õnn, kuulsus – oo mis magusad sõnad! Teiste kiitust oli magus kuulda. See on päris magus 'ihaldusväärselt kena ja armas' piiga, naine. Ega see karjase- ja sulasepõli nii magus olnudki! Teda valdas magus õnnetunne, rõõm, rahulolu, igatsus. Unelmate, unistuste magus veetlus. Elab magusas ootuses ja lootuses. Hing oli täis magusat valu. *.. siis alles tuleb puhkeaeg, kallis magus laupäeva-õhtu ... E. Vilde. *Mul on praegu tööl magus minek. M. Seping.
5.adj(meeldida püüdvalt) lahke ja mahe; ülepakutult ilus ja armas. Oskab magusat nägu teha ja mahedalt rääkida, kui midagi tahab. Ta pöördus minu poole magusa naeratusega. Mehe hääl oli magus ja meelitav. Magusa lahkuse taga pidi küll midagi peituma. Selline magus ülistamine, kiitmine hakkab vastu. Magus muusika, valsiviis. Maastikumaal tundus idülliliselt magusana. Ajakiri avaldas magusaid lookesi. Tema stiil on nõretavalt magus.
▷ Liitsõnad: mesimagus.
6.adjarmas, kallis. *„Mu magus, mu magus Julia,” algas ta [= kiri], „mu öö ja päeva kustumatu janu!” F. Tuglas. *Lapsed olid nagu lapsed kunagi – magusad väikesed võrukaelad, täis ilmsüüta kelmust ja vallatust .. E. Bornhöhe.
7.adj(aja kohta:) millekski eriti soodus, eriti sobiv. Õhtutunnid on poeedile magusaks tööajaks. Te laisklete kõige magusamal tööajal! *Mees valvas magusa momendi, kus naine parajasti keetis ja küpsetas, ronis katusele ning istus korstna otsa. A. Beekman.

mahaadv

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. ||ka ühendverbi osana(tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. ||ühendverbi osanaka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7.ühendverbi osanaosutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9.hrl. koos verbidega jääma, jätmakellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12.hrl. koos verbidega salgama, vaikimaolematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13.koos verbiga saamatoime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15.hrl. koos verbiga kuulutamaavalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16.hrl. koos verbiga viskamaosutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

mark2marga 23› ‹s
(hrl. rahvalauludes:) tükk vahemaad. *Marssis mees marga maada ning tüki teeda .. J. Kunder.

morgan-i, -it 2› ‹s
kõnek pöörane, meeletu inimene. *.. olete ka vist üks joomamees ja marutaja vend. Viin ajab hulluks, pill aitab veel tagant ja kokku on päris morgan valmis. M. Traat. |adjektiivselt›. *Pistis ikka vaenlase tule all tüki maad ees ja meie takka järel! Oi, on morgan mees ikka küll! A. Kivikas.

mundstükk-tüki 21› ‹s
van munstükk

munstükk-tüki 21› ‹s
kõnek
1. puhkpilli suuline, huulik. Pasuna munstükk.
2. piibu-, suitsupits. Merevaigust munstükk.

mõisa|süda
mõisa keskus parimate põllumaadega. Sai asunikutaluks tüki mõisasüdamest. *Mahajäetud mõisasüda metsistunud ja laastatud pargiga, põllukivist talli ja kuivatihoonega. E. Tennov.

mõttetu1› ‹adj

1. tähenduseta, ilma mõtteta, loogilise seoseta; mõttetühi. Rodu mõttetuid silpe. Joobnu mõttetu sõnamulin. Mõttetu sonimine, unenägu. Aastaarvude mõttetu pähetuupimine. Vaatas mulle vastu nüri, mõttetu pilguga. *Tüki aega istus ta seal täiesti mõttetuna, tundes aina tugevat tülgastust .. A. Kivikas.
2. tarbetu, asjatu, ilmaaegne, aruka mõtteta. See oleks mõttetu ajaraiskamine. Vastupanu oli mõttetu. Mõttetu hulljulgus. Ära tee mõttetut tööd, ära näe mõttetut vaeva. Mõttetu on lühikesele matkale kaasa vedada nii palju söögikraami. Praegune tormijooks oleks mõttetu surmaminek. *Naise peale vihastada on sama mõttetu kui vihma peale vihastada sellepärast, et ta sajab .. K. Süvalep. || kõnek tühine, sisutu. Sai paariliseks täiesti mõttetu mehe.

mäluma37

1. suus olevat pala närima. Hammustab tüki leiba ning mälub seda hulga aega. Toitu tuleb korralikult mäluda, ei tohi ahmides õgida. Putru ei pruugi palju mäluda. Mäletsedes mälub veis söödud rohu teistkordselt läbi. Noored mäluvad nätsu. Laskis mälutud tubaka suust välja.
2. (jutu kohta:) nämmutama, mäletsema. Tema jutt tüütab ära, mälub ja leierdab ikka üht ja sama asja. Mäluti kuuldu kallal küll omaette, küll teistega koos. *.. ta pidi painava üksikasjalikkusega läbi mäluma viimase nädala sündmused. T. Vint.

mängima42

1. mänguga (1. täh.) tegelema, mängu harrastama. Lapsed mängivad omaette, hulgakesi õues, liivakastis, pargis. Mängivad nukkudega, klotsidega. Mängivad palli, peitust, kula, kooli, poodi, sõda, isa ja ema, röövleid. Mängime, et meil on külalised. Andis tikud lastele mängida. Rebasekutsikad mängivad koopasuu ees. Kass mängib hiirega, koer kondiga. Mis mängu me nüüd mängime? Ei taha enam mängida, ei mängi enam sinuga. Hakkame keksu, ringmängu, mõnda jooksumängu, „Tagumist paari” mängima. Pulmas mängitakse pruudipärg järgmistele paariminejatele. Võrk-, korv-, jalgpalli, tennist, hokit mängima. Naiskond mängis end kõrgliigasse, esikohale. Mängin kabet, malet. Hasartmänge ma ei mängi. Raha peale kaarte mängima. Mängisin 'tegin hasartmängus panuse' kogu pangale, õigele hobusele. Mängib ruletil niikaua, kuni taskud tühjad, viimane sent läinud, mängib enda võlgadesse. Suurmeistrid mängisid viiki. P. Keres mängis seda partiid mustadega. || midagi nagu mänguasja käsitsema. Mängib rääkides pliiatsiga, sulepeaga. Ära mängi söögilauas toiduga, kahvliga, lusikaga. Kõnnib jalutuskepiga mängides pargiteel. Töö läheb tema käes (nagu) mängides. Tõstab mängides 'kergelt, pingutamata' raskeid kotte.
2. mitte tõsiselt võttes suhtuma, millegagi naljatama; kedagi niimoodi kohtlema. Mängib armastusega, tunnetega, teiste närvidega. Ära mängi oma (noore) eluga! Ei maksa tervisega, hea töökohaga mängida. Ausõnaga ei mängita. Ära lase endaga mängida, pane oma tahtmine maksma. See mees on paljude naistega mänginud, paras, et nüüd tema endaga mängiti. || jändama, hullama. Lase lahti, ära mängi! Mis sa mängid, anna müts kätte! Ära mängi, ma saan vihaseks!
3. kõnek kombineerides, teat. tulemust taotledes tegutsema. Andis mängida, enne kui auto korda sain. Mängisin selle kellaloksu kallal hulga aega. Mängis enda sooja koha peale, sõjaväest vabaks, ministrile väimeheks. Seni sa mängid, kuni trellide taha lähed. Mängis meie plaani konkurendi kätte. Selle kauba pealt endale suurt ei mängi 'suurt kasu ei saa'. || (kellegi vastu). Mängis teisele ninanipsu, vingerpussi, vembu. Vaat, millise tüki mängis koosolek esimehele! Mängis mulle niisuguse seatembu, et seda ma andeks ei anna. *„Mis vigurit sa mängid, et hobust kätte ei anna?” küsis Andres Pearult. A. H. Tammsaare.
4. (loomade kohta:) paarimisajal eriliselt käituma. Isasloomad mängivad omavahel võideldes. Tedrekuked mängivad kudrutades, kõhistades ja sulgi turritades. Jões haug juba mängib.
5. piltl muutlikult, vahelduvalt liikuma v. liigutama. Lihased mängivad naha all. Suu ümber mängib muie, naeruvine. Silmad, pilgud mängivad koketeerivalt. Mängib edvistavalt silmadega, pilkudega. Õrn puna mängib neiu palgeil. Rõõmusära mängib lapse silmis. Noor veri mängib. Jõud mängib lihastes. Tuul mängib põõsastes, sügislehtedes, juustega, seelikuga, purjedega. Lained, veekeerised mängivad paadiga. Lõkke helgid mängivad meeste nägudel. Veepinnal mängib virvendus. Pikad varjud liiguvad mängides seintel. Akna taga mängivad langevad lumehelbed. Halvasti kleebitud linoleum hakkab põrandal mängima 'kohruma, liikuma'. *.. tuul mängib lillelõhnaga .. E. Enno.
6. lava- v. ekraaniteoses osa täitma, esinema; lavateost etendama. Näitleja mängib hästi, kaasakiskuvalt, usutavalt, halvasti, puiselt, rolli sisse elamata. Juba koolitüdrukuna mängis ta näitemängudes. Taidlejad mängisid lastenäidendit. Ta on mänginud teisejärgulisi osi, peaosas pole ta kunagi mänginud. Kes Hamletit mängis? Paljude noorte unistuseks on filmis mängida. Mida täna „Estonias”, draamateatris mängitakse? Viljandi „Ugala” mängib homme Tartus „Vanemuises”. Verdi oopereid on Eestis palju mängitud. || kõnek etenduma. *G. Ormi komöödia „Kevade ja suve vahel” mängib linnas .. E. Nirk. || (seoses sõnadega osa, roll:) etendama. Mis osa Jaan selles segases loos mängis? Juhtivat, olulist, silmapaistvat osa mängima. Ei oska öelda, mis tema valimisel kõige tähtsamat rolli mängis. Raha ei mängi elus sugugi mitte kõrvalist, tähtsusetut rolli. Vahelihas mängib hingamisel märkimisväärset osa.
7. end kellenagi paista laskma; kellenagi, kellegi rollis esinema v. teat. olukorras käituma ja tegutsema. Armastab teisi käsutada ja ülemust, härrat, saksa, kubjast mängida. Poeg mängib majas peremeest. Mängib daamide seltskonnas, naiste ees rüütlit, kaitseinglit, kangelast. Mängib solvunut, kannatajat, kõrvuni armunut, lihtsameelset, süütukest. Ära mängi prohvetit, advokaati, kõiketeadjat. Ära püüa(gi) mängida, et oled väga julge. Poisike tahab ikka täismeest mängida. Koolist koju jäämiseks mängis poiss haiget. Kas ta alati kometit, tola, narri, lolli mängib 'veiderdab'? Emalind mängib vigast, et tulijat pesa lähedalt eemale meelitada. Kui klappimiseks läks, ei mänginud keegi ihnuskoid. Vend pidi õele peol kavaleri mängima 'kavaleriks olema'. Ole hea, mängi postiljoni, too minu post ka ära! Mängisin oma naisperele kutsarit, autojuhti 'olin autojuhiks, kutsariks'. || midagi teesklema. Ma ainult mängisin magamist, vihastamist, kaastunnet, haigust, huvi asja vastu. Mängime, et ei tea asjast midagi. Mängis, nagu oleks temasse kõrvuni armunud. Ta ägedus, vaimustus tundus mängituna.
8. pillil muusikahelisid tekitama, helindit muusikariista(de)l esitama; (pilli, muusikariista kohta:) selliselt tekitatud helidest kõlama. Mängib flööti, klaverit, kannelt, akordioni, torupilli, trombooni. Ta mängib mitut pilli. Kõik nad on musikaalsed – laulavad ja mängivad. Mängib ansamblis, bändis, orkestris, kvartetis. Õpib viiulit mängima. Mängib nauditavalt, meisterlikult, virtuoosselt. Orkester hakkas mängima, mängis marssi, valssi. Kontserdil mängiti Sibeliust ja Griegi, mängiti ka D. Šostakovitši VII sümfooniat. Kas Tubinast, Tubinalt ka midagi mängiti? Mängib noodist, peast, kuulmise järgi. Kusagil mängib lõõtspill. Pill mängib ja tants käib. Viiul mängib lausa nutvalt. || (heli ülekandva v. reprodutseeriva aparaadi kohta). Raadio, teler mängib. Keera raadio mängima, las raadio mängib. Pane grammofon, makk, plaat, lint mängima. Hakkame uusi plaate, linte mängima. See on kauamängiv plaat, mängib üle poole tunni.

nälgnälja 22› ‹s

1. tugev kõhutühjuse ning süüatahtmise tunne. Nälg näpistab, annab tunda. Kõht koriseb näljast. Mul on nälg, lähme kuhugi sööma. Haige ütles, et ei tunne nälga. Kustutas suurema, esimese nälja võileivaga. Sõin näljaga terve saiapätsi ära. Jäi magama enne, kui toit valmis sai – uni oli näljast tugevam. Katsus marju süües, marjadega nälga petta 'kõhutühjuse tunnet leevendada'. Nälg on kõige parem kokk. *Nälg tõusis maopõhjast ülespoole kõrvetistena. H. Lepik (tlk). *.. saite ju lõunaks igaüks suure tüki leiba ja silku peale – kust see nälg teil siis nii ruttu jälle tuli! E. Vilde.
2. söömataolemise v. alatoitluse seisund, nälgimine; näljahäda. Nälga jääma. Näljas olema. Nälga nägema, kannatama. Arengumaades sureb iga päev inimesi nälga. Näljast nõrk, nõrkenud. Varsti on toidukraam otsas ja nälg varaks, varuks, majas. See töö jätab meid küll nälga. Elavad näljas ja puuduses, ei saa näljast ja puudusest lahti. Näljaga, nälja ajal süüakse kõike, mis vähegi süüa sünnib. Mõni loom võib nälga üsna pikka aega taluda. Vaenlane püüdis sissepiiratud linna näljaga alistuma sundida. Eestis oli raske nälg aastail 1695–1697 (tuntud Suure näljana). Parem pikk ja peenike nälg kui lühike ja jäme. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. Üheksa ametit, kümnes nälg. Nälg näitab, oht õpetab.
3. piltl tugev vajadus v. iha millegi järele. Tunneb, kannatab vaimset, hingelist nälga. Nälg teadmiste, tarkuse järele. Seksuaalne, suguline nälg. Vanatüdrukul tuli mehelemineku nälg peale. *Esko ei teadnud, et istumisetöö otsas tuntakse nälga kehalise pingutuse järele .. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: armu|nälg, elu|nälg, hapniku|nälg, hariduse|nälg, ilu|nälg, info(rmatsiooni)|nälg, kuulsuse|nälg, liikumis|nälg, lugemis|nälg, lõbu|nälg, meeste|nälg, naiste|nälg, raha|nälg, seiklus|nälg, sensatsiooni|nälg, suitsu|nälg, tantsu|nälg, une|nälg, viinanälg.

näuhtiadv interj
järsult, kiiresti (ja vihinal). Andis näuhti piitsaga, vitsaga. Tõmbas, haaras näuhti mul kirja peost ära. Ütleb näuhti midagi vaimukalt vastu. Lõikab rihma otsast näuhti tüki ära. Koer lõi mulle hambad näuhti säärde, kätte. Tegi töö (nagu) näuhti valmis. Raamat müüdi kiiresti läbi nagu näuhti.

nüsima37
(nüri vahendiga) vaevaliselt lõikama. Ära nüri noaga nüsi. Nüsib kääridega habet. Nüsib lihakamaka kallal, liha lõigata. Taskunoaga nüsides tulid leivaviilud paksud ja sakilised. Okslikku puupakku annab viletsa saega kaua nüsida. Nüsis rauasaega toru otsast tüki maha, toru lühemaks. *Ta nüsib pussiga konservipurke lahti nii arutul hulgal .. L. Meri. | piltl. *Vinge ning rõske sügisetuul nüsis nende nina ja kõrvade kallal. E. Vilde. *Äss vaatas lahkujaid nõmeda pilguga ja kahtlus nüsis südant. L. Vaher. || nudima. Hekk tahab lõigata, aga ära liiga madalaks ka nüsi. *.. nüüd tahetakse [maareformiga] aina suuri majapidamisi nüsima hakata. V. Ilus.

paljaltadv

1. paljana. a. alasti, riieteta. Lapsed sulistasid paljalt soojas vees. Võttis paljalt päikest. *.. ühes jalas hall sokk, teine jalg paljalt põrandal. H. Kross. *Jooksis kööki niisama paljalt, nagu ta kakskümmend kaks aastat tagasi oli ilmale tulnud. H. Sergo. || kõnek kergelt riides, ilma pealis- või soojade rõivasteta. Nii paljalt ei tohi välja minna, pane mantel selga. Lapsed jooksid paljalt õues, nüüd on köha ja nohu käes. b. ilma katteta, pakendita jms. Pani leivad paljalt kandekotti. Kingad paljalt näpu otsas. c. naturaalselt, lisanditeta; lahjendamata. Lapsed armastavad moosi, mett, suhkrut paljalt süüa. Värske maaleib on paljaltki hea. Marjamahla võib juua paljalt või lahjendatuna. d. (puru)paljana, vaesena. *Onuga rääkisin, tema lubas aidata [rahaliselt], ja ega siis sinagi, isa, mind lase päris paljalt minna. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: purupaljalt.
2. kõnek ainult, üksnes, vaid. Paljalt sõnadest on vähe, tuleb midagi ka teha. Need on paljalt kaunid unistused. Tarvitseb paljalt nimetada, ja kohe on see tehtud. Luuletusi on ta kirjutanud paljalt enda lõbuks. Kogu nende elu on paljalt virelemine olnud. Majal on paljalt üks uks. Paljalt see mõtegi on ebameeldiv. Operatsioon kestis paljalt veerand tundi. Paljalt mõni üksik, paljalt meie kolmekesi. *Oli ka neid, kes näppasid paljalt tüki valget mõisaleiba, et tühja kõhtu täita. E. Vilde.

paluma37

1. mingit soovi, palvet (kellelegi) esitama, mingi palvega kellegi poole pöörduma. a. (üldiselt). Palub jumalakeeli, (kõigest) südamest, alandlikult, viisakalt, tungivalt. Palu ilusasti, siis saad. Palus nii, kuidas oskas. Kui ta ka põlvili paluks, ei annaks ma talle luba. Ta laseb (meil) tüki aega paluda ja manguda, enne kui annab. Paluv naeratus, hääl. Paluvate silmadega koer. b. (kelleltki midagi saada soovides). Palub leiba, kommi, rohtu. Poiss palub ema käest süüa. Palun uut sulepead, puhast pesu. Palun sult laenu, raha laenuks. Vastutulija palus suitsule tuld. Palub kantseleist tõendit. Kirjale palutakse kohe vastust. Palusin puhkuse, paar vaba päeva. Palub mõtlemisaega, vekslile pikendust. Sa palud mult võimatut. Tal ei jäänud muud üle, kui kergemat karistust paluda. Ta tuli meilt abi, öömaja paluma. Palu emalt luba, kui sa tulla tahad. Armu, halastust paluma. Oma süüd, inetut käitumist andeks paluma. Palun vabandust, et ma hilinesin! Palun tähelepanu! Palus koosolekul esimesena sõna. | (ostu tehes). Ma palun pakk võid, kilo kohupiima. Ma palun selle kellarihma. c. (soovides, et keegi midagi teeks, teat. viisil toimiks). Palume teid kõiki – ärge jätke meid hätta! Mehed käisid direktorit palumas, et ta oma toetusest ära ei ütleks. Palus kedagi appi mööblit tõstma. Ma pean teid endaga kaasa paluma. Palusime tädi, et ta tuleks õhtuks laste juurde. Ma väga palun (teid), rääkige mulle tõtt! Palus rikka möldri tütart endale naiseks. Laseb ennast kaua paluda, enne kui nõustub. Ta tegi seda palumata. Palus öö otsa jumalat, et see pojale tarka meelt annaks. Palun sinu eest jumalat. Perenaine palus end vabandada. Ma palun sind vaikida. Ta palus endaga igal juhul arvestada. Ta palus meil saladust hoida. Sõber palub mul homseni kannatada. Teda paluti lähemal ajal toimetusest läbi astuda. Õde läks palatisse, paludes meid koridoris oodata. Palutakse mitte keelduda oma abi andmast. d. (soovides pääseda kuhugi). Laps palub sülle, kukile. Palusin tunnist välja. Külamees palus härra jutule. Palusin hambaarsti vastuvõtule. Koer palub õue. e.sg. 1. pöördes(mõningates viisakusväljendites viisakussõnana). Palun ole vait! Tervitage teda, palun! Tehke, palun, lahti! Palun andke edasi meie siiras tänu. Paremat kätt, palun! Mulle, palun, see komplekt! Veel üks must kohv, kui tohib paluda! „Kuidas, palun? Ma ei kuule hästi.” Kas tohib? – Jah, palun! Üks küsimus, kui lubate. – Palun. *Juta (kummardab teenijalikult..): „Proua lasevad paluda, doktorihärra!” E. Vilde. f. (mõningates tunderõhulistes väljendites). *„Palun väga, miks ei võiks ma Haraldit armastada?” küsib Eva haavunult. B. Alver. *Ja kui me sellele ideele siin, Heistres, kohase rakenduse leiame, siis palun, miks mitte selle peale minna ka mujal? R. Sirge.
2. kutsuma kedagi kuhugi v. midagi tegema. Palu külalised sisse, tuppa, istuma. Perenaine palub lauda, kohvile. Kõiki palutakse sööma. Palus tütarlapse tantsima, tantsule. Me oleme homseks külla, õhtusöögile palutud. Palusime tädi õhtuks meile. Teda pole keegi siia palunud. *Nelli ei leppinud lihtsa tagasisõiduga, oli tarvis uhke olla ja oodata, kuni tagasi palutakse. J. Semper.
3. a. (pöördumisobjektiks jumal:) palvetama. Terve öö palus ta põlvitades, aga süda on ikka raske. Paluge ka minu eest! „Palugem!” ütles õpetaja ja kõik laskusid põlvili. *Ta paneb käed teki all salaja risti ja palub: „Armas jumal, kui sa üldse olemas oled, siis tee nii, et..” A. Beekman. b. (pöördumisobjektiks teine inimene:) kostma kellegi eest. Klassijuhataja palus poisi eest.

pealt
I.postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna ablatiivilõpuga
1. millegi v. kellegi ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt (ära); midagi katmast, varjamast; ant. alt. Laua, pingi pealt. Tõstsime kohvrid pakiriiuli pealt alla. Võta noodid klaveri pealt. Ajab aida pealt heinu alla. Taat ronis ahju, vankri pealt maha. Võtsin teki voodi pealt. Lapsed kiskusid kivi pealt sammalt. Riisus lusikaga piima pealt koort. Ta tuli rongi, bussi pealt. Murdis seene jala pealt. Lahingute käigus pühiti paljud külad maa pealt 'hävitati sootuks'. Mul langes seda kuuldes nagu koorem südame pealt. Ega meiegi ole sita pealt riisutud 'viletsad' mehed. || (kehaasendist kõneldes:) nii, et lakatakse põhisõnaga märgitud kehaosale toetumast. Lamaja keeras end selja pealt külje peale. Mees tammus jala pealt jala peale. Täies elujõus inimene varises jala pealt 'püsti olekust'. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli selja pealt märg, lõhki. Musta ülikonna pealt paistab iga tolmukübe kohe silma. *Papüürusekõrkjas on tubli kaks meetrit pikk, juure pealt neli-viis sentimeetrit jäme.. E. Lumet (tlk).
2. kasut. viitamaks kohale, kust keegi (v. miski) läheb, liigub v. kust midagi saadakse, hangitakse. Kalamehed tulid paadiga järve pealt. Kari tuli ristikupõllu pealt. Tulen praegu turu pealt. Rein tuli pikema reisi pealt. Mine mul tee pealt eest! Auto paiskus tee pealt kraavi. Hakkas minema, kuid vaatas veel ukse pealt korraks tagasi. Ostsin selle nurga pealt poest. Ma ei suutnud kuidagi oma pilku tema pealt lahti rebida. |asendatav ka põhisõna elatiivilõpugakõnek. Millal te linna pealt tagasi jõuate? Ma ei kuulnudki, millal poiss küla pealt tuli. *Ta [= vana soldat] pani kroonu päält saadud „serdoki” selga.. Jak. Liiv. || teat. kauguselt, teat. vahemaa tagant. Mõne sammu pealt oli võimatu mööda tulistada. Peotrall oli mitme versta pealt kuulda. Seda võis juba hulga, tüki maa pealt näha. *Ta tabas vaenlast kiviga terve postivahe pealt. E. Raud.
3. kasut. viitamaks ametile, tööle, tegevusele, millest keegi loobub v. sunnitakse loobuma. Tulin selle töö, ameti pealt ära. Ta on nüüd autojuht, traktori pealt ammu ära. Ella viidi põllutöö pealt üle karja peale. Ta võttis end, tehti, sai koha pealt lahti. *Oma liberaalsete vaadete tõttu pidi ta varsti ka kooli pealt kaduma.. V. Panso.
4. kasut. viitamaks sellele, mille v. kelle eest v. arvel midagi saadakse v. loovutatakse. a. (üldiselt). Teenis selle tehingu pealt kenakese summa. Kaupmehed said kauba pealt suurt vahekasu. Relvavabrikandid teenivad ka sõja pealt. Ma hoidsin sel nädalal toidu pealt natuke kokku. Võta, 100 krooni kogu kupatuse pealt! Tulumaksu tuleb maksta igasuguste sissetulekute pealt. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt teopäevi ka kõlbmatu maa pealt. *Neile makstakse preemiaid piima pealt, ja vilja pealt, ja lina pealt.. R. Sirge. *.. see voorimees maksis oma poja pealt kaks hõbemarka aastas kooliraha. J. Kross. b. (üksuse kohta, distributiivselt). Mis praegu piimaliitri pealt makstakse? Teenis õhtu pealt kakskümmend marka. Autojuhid saavad tasu veetud koormate pealt. Koormiseks oli neli külimittu adramaa pealt. Sauna kasutamise eest tuli maksta kümme krooni mehe pealt. *Nüüd olid tulepõletaja kalad eraldatud võrgumajade ette kuhjakestesse, iga paadi pealt oma osa.. A. Mälk.
5. mingist suunast, mingilt poolt. Tuul puhus külje pealt. *Tulime Hiiumaa pealt. / Paadis on räimed ja mõrrad. J. Smuul. || mingis suhtes, mingist aspektist, mingist küljest. *Seda asja tuleb iga kandi pealt kaaluda. Elu on iga kandi pealt mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge hobune tal hinge taga oligi ja lapike kehva maad.. A. Maripuu.
6. kasut. viitamaks käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Aeti südaöösel une pealt üles. Paistab, et mees on tapetud magamise pealt. Tulime poole etenduse, filmi pealt ära. Poisid saadi teo, pahanduse pealt kätte. Loomad tabati kurja pealt. Katkestas jutu poole lause pealt. Sõidu pealt ei tohi trammist maha hüpata. Kukkus äkki jooksu pealt pikali. Pealetungijad tulistasid otse jooksu, käigu pealt. *Õpetajad kutsuti poole tunni pealt direktori kabinetti kiirnõupidamisele. E. Raud.
7. kasut. viitamaks ülimale ajalisele vm. täpsusastmele. Maksan sulle selle kõik sendi, kopika pealt kinni. *„Ega nad siis kella pealt tule,” naeratas Aija. – „Miks ei tule? Ikka kella pealt. Kella pealt ja graafiku järgi..” M. Traat.
8. kasut. viitamaks sellele, mille kasutamiselt, pruukimiselt millelegi muule üle minnakse. Vabrikus mindi, vabrik läks auru pealt elektrimootoritele üle. Kütmine viidi masuudi pealt briketi peale.
9. kasut. viitamaks isikule, kelle tööd v. keda ennast eeskujuna võetakse. Poiss on ülesanded teiste pealt maha kirjutanud. Eks ma võtnud oma kirjatöös sinu pealt eeskuju. *Need olid nii ilmselt isa pealt õpitud sõnad, et see ajas peaaegu muigama. J. Kross.
10. kasut. viitamaks hindele, millelt mingis suunas toimub muutus. Füüsikahinne on langenud nelja pealt kolme peale, ajalugu aga tõusnud nelja pealt viie peale.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kõike hinge, südame pealt ära rääkima, ära ütlema. Kohvipaksu pealt ennustama. On nagu kuu pealt kukkunud. Noatera pealt.
II.prep
1. [gen] rohkem kui, enam kui, üle (hrl. vanusega ühenduses); ant. alla, alt. Naine juba pealt neljakümne, viiekümne.
2. [part] hrv pärast. *Tulime pealt jõulupühi, just enne uut aastat suurelt merelt.. Ü. Tuulik.
III.adv
1. pealtpoolt, kõrgemalt (ära); pealispinnalt, katmast (ära); ant. alt. Kangutas kastil kaane pealt. Kruvisin pudelil korgi pealt. Lambil on klaas pealt ära. Laps on teki pealt ära ajanud. Ratas viskas rihma pealt. Tapeet, värv on pealt ära tulnud. Varbal tuli küüs pealt ära. Masinal on mootor pealt maha võetud. Hakkasime koormat pealt maha lükkama. Hein tuleb pealt ära niita. Võta endal mantel pealt ära. Rüüpas pealt paar sõõmu ja andis õllekapa edasi. Ma ei lasknud sel mehel silma pealt 'jälgisin meest kogu aja'. *.. ilmus kooliõpetaja Laur ukse peale ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge [mürgeldamisega] lage pealt ära tõstke.” O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Sibul on pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline. Suured jääpangad olid pealt valged. Porgandid olid pealt küllalt jämedad, altpoolt peenemad. Pealt karvane riie. Pealt lahtine kaev. Pinal, karp on pealt lakitud. Kartulikuhi kaeti pealt õlgede ja mullaga. Järv kasvab pealt kinni. *.. seisis madala metsa serval palktare, pealt karusnahkadega kaetud nagu jakuudi jurta. J. Pärni (tlk). || väliselt, väljastpoolt. Ta pole nii paha poiss, kui pealt paistab. *Pealt ei saanud keegi aru, et [mees] haige . E. Park.
2. rõhutab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. lakkamist kellelgi. Mul läks varakult uni pealt ära. *.. nii maias kui ta oligi – oli kompvekiisu ootamatult pealt ära läinud. E. Raud.
3.tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osananäit. pealt kuulama, pealt kuulma, pealt nägema, pealt vaatama jt.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|pealt, äärepealt; kõigepealt; hetke|pealt, jala|pealt, jõhvi|pealt, kanna|pealt, karva|pealt, kopika|pealt, korra|pealt, kriipsu|pealt, minuti|pealt, paugu|pealt, punkti|pealt, päeva|pealt, ropsu|pealt, sendi|pealt, sõna|pealt, tunni|pealt, täpipealt

pea|näitejuht
teater juhtiv näitejuht suuremas teatris. Tüki lavastas peanäitejuht ise.

peenra|maa
peenarde all olev maa; köögivilja kasvatamiseks eraldatud maa, aiamaa. Igas aias oli ka peenramaa. Kaevas sügisel peenramaa üles. Ema askeldas toa taga peenramaal. Sai vabrikult tüki peenramaad.

prae|liha
praetud v. praadimiseks, praeks sobiv liha(tükk). Maohaige ei tohi praeliha süüa. Sain liharaiujalt ilusa tüki praeliha.

pullitama237
mullitama. *Tüki aja pärast hakkab paadi ees vesi pullitama. M. J. Eisen.

purujas-ja, -jat 2› ‹adj
hrv purusid andev, mure. Murdis tüki purujat leiba.

põllu|mees
põlluharimisega elatist hankiv isik; põllumajanduses töötav isik. Muistsed eestlased olid põllumehed ja karjakasvatajad. Ostis tüki maad ja hakkas põllumeheks. Onu Konrad oli tubli põllumees. Temast küll õiget põllumeest ei tule. Põlise põllumehena tunneb ta maatööd hästi. Ta pärineb, on põllumehe perekonnast. Olen õppinud, eriharidusega põllumees. Põllumeeste selts 'põllumajanduslikke teadmisi levitav ja põllumeeste huve kaitsev ühing'. Põllumees põline rikas, ametimees ajuti rikas.
▷ Liitsõnad: poti|põllumees, suur|põllumees, väikepõllumees.

pärast
I.postp
1. [gen] (põhisõnaga märgitud ajaühiku) järel, möödudes. Aasta pärast. Kahe kuu pärast algab jälle õppetöö. Astun nädala või paari pärast läbi. Ta suri kolme päeva pärast. Tule poole tunni pärast! Kell on viie minuti pärast üks. Natukese, mõne, tüki aja pärast. Vähe, viivu, veidi aja pärast taipasin, mis oli juhtunud. Ettevõte tasub end ära alles aastate pärast.
2. [gen] osutab sellele, mille v. kelle valdusse v. käsutusse saamiseks, saavutamiseks midagi toimub. Lahing käis linna, iga jalatäie maa pärast. Isapõdrad võitlevad emase pärast. Kosis rikka lese tema vara pärast. Röövlid tapsid mehe raha pärast. Koerad purelesid kondi pärast. Naised jagelevad pesuköögi pärast. Võistlus esikoha, maailmameistri tiitli pärast. Ta on tõe ja õiguse pärast väljas. *Vapsidega konkureerisid võimu pärast eeskätt Põllumeestekogud.. O. Kuningas.
3. [gen] mingil põhjusel, millegi tõttu, millestki tingituna. a. osutab tundele, millest tingituna v. mille tõttu midagi toimub. Hõiskab, tantsib rõõmu pärast. Hakkasin viha pärast nutma. Ta ei saanud ehmatuse, hirmu pärast sõnagi suust. Vaju või maa alla häbi pärast! Tal ei tulnud erutuse pärast uni. Tegin seda kiusu, jonni, koeruse, ulakuse, lusti pärast. Läksin huvi, viisakuse pärast nendega kaasa. Mees on õnnetu armastuse pärast jooma hakanud. b. osutab asjaolule v. põhjusele, mille tõttu midagi esineb v. toimub. Laps puudus koolist haiguse pärast. Laev ei sõida täna tormi pärast. Külma pärast ei saa siin talvel elada. Mitmete asjaolude pärast jäi töö pooleli. Talu läks võlgade pärast oksjoni alla. Lammast peetakse villa pärast. Haige oigas valude pärast. Palun vabandust tülitamise pärast! Ega ma sinu pärast ei tulnud, tulin ema vaatama. Ega ma paha pärast, räägin seda hea pärast! Mis sa nutad tühja (asja) pärast! Meeldid mulle oma töökuse pärast. Teda halvustati tema saamatuse pärast. Olen sinu pärast uhke. Sain teie pärast peapesu. Mul hakkas enda pärast häbi, piinlik. Lõi kombe pärast risti ette. Tulid sa ikka asja pärast? 'oli sul ikka asja'. Mis häda pärast 'mis põhjusel' ma peaksin valetama! Mis hea pärast sa siia tulid? (irooniline väljend). *Kui sageli räägitakse seltskonnas lihtsalt rääkimise pärast. I. Trikkel. || (karistatava v. kritiseeritava põhjuse korral vahel võimalik ka eest.). Istub varguse pärast kinni. Streigist osavõtu pärast vallandati mitu töölist. Sain nahutada heitliku iseloomu pärast. Kunstnikule tehti liigse realismi pärast etteheiteid. *.. otsis ja kangutas sõnu ja mõtteid, nagu tuleks nende pärast hiljemini kellegi ees vastutada. P. Vallak. c. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille huvides, kasuks, jaoks midagi toimub. Buss peatus vaid meie kahe pärast. Ära minu pärast oma toimetamisi toimetamata jäta. Räägin seda sinu enda pärast. Tulin koju tagasi üksnes laste pärast. Töö pärast ma ennast tapma ei hakka. Kunst kunsti pärast. Kindla usu pärast on surmagi mindud. *„Ega siis jumal inimest ometi põrgu pärast loonud.” – „Mispärast siis?” A. H. Tammsaare. d. osutab isikule, esemele, asjaolule, kelle v. mille saatuse v. olukorra suhtes tuntakse muret, kahju vms. Ära minu pärast muretse. Kuidas ma küll sinu pärast kartsin! Tunnen muret oma tervise pärast. Mure homse päeva, tuleviku pärast. Kardab oma elu pärast. Lein hukkunute pärast. Rikas muretseb oma raha pärast. *.. oleme mures tedre- ja põldpüüparvede kokkusulamise pärast.. O. Tooming.
4. [gen] ‹hrl. kirjutatakse eelneva sõnaga liitadverbina kokkukellegi v. millegi seisukohalt, poolest. Sinu pärast võiksime nälga surra, sul ükskõik! Mine siis, minugi pärast! Ütlen seda ainult moe, nalja pärast. Õiguse pärast 'õigupoolest'. Kõik see oli nagu au pärast 'nime poolest, moepärast'.
5. [gen] millelegi vastavalt, millegi kohaselt v. järgi, midagi mööda. Saaks ükskord voli pärast süüa! Kunagi ei osanud peremehe meele pärast olla. Kõikide meele pärast ei suuda teha. *Mina ratsutan ainult tarbe pärast, ma ei tunne sellest mingit erilist mõnu. H. Salu.
6. [gen] esineb fraseoloogilist laadi hüüatustes ja kirumisvormelites. Jumala, taeva pärast, ära tee seda! Aita ometi, Kristuse pärast! Kuradi, pagana, põrgu, kirevase pärast! *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.
7. [elat] kõnek (osutab seisundile:) mingis seisundis v. olukorras olevana, peast. Ta oli noorest pärast iludus. Ära haigest pärast tööle mine! *Taru Iida peavari alevikuserval pole enam see, mis uuest pärast.. M. Nurme. *Minu nimi on Linda Liitmäe, neiust pärast olin Kütt. V. Ilus.
II.prep› [part] millegi järel, millestki ajaliselt hiljem, peale. Kella kolme paiku pärast lõunat. Pärast 1. juulit. Varsti pärast pühi. Viis minutit pärast kuut. Pärast tööd läksime kohe koju. Õhtul pärast töö lõppu. Uued majad kerkivad nagu seened pärast vihma. Pärast sõda olid meil rasked ajad. Asus pärast ülikooli, ülikooli lõpetamist tööle õpetajana. Pärast pikki vaidlusi jõudsime ühisele otsusele. Ta jäi veel pärast mind tööle. Pärast meid tulgu või veeuputus! Elu pärast surma. *Mind jäeti mingi koerustüki eest pärast tunde. T. Vint. |ühendsidesõna osanapärast seda kui vt kui
III.adv
1. hiljem; edaspidi. Hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama. Mine sina kohe, ma tulen pärast järele. Eks pärast näe, vaata, mis siin teha annab! Mul pole praegu raha, maksan pärast. Ta oli algul vastu, kuid pärast andis järele. Pärast näeme! Seda juhtus pärastki. Parem enne karta kui pärast kahetseda. Pärast ikka tarku palju! Kes pärast naerab, naerab paremini. *.. sest nii tarka koera kut Nässu pole Abrukas enne old ega tule pärast. J. Tuulik. || seejärel, siis. Algul kuulasin raadiot, pärast veel lugesin pisut. Enne töö ja pärast lõbu. Esiti varastab nõela, pärast noa, viimaks hobuse.
2. van (kartust v. kahtlust väljendades:) viimati, äkki, järsku. *Oota, ma keeran ukse lukku, pärast mõni tuleb. A. H. Tammsaare. *".. julgegi sööma hakata: pärast viib keele alla!” arvas poiss. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: au|pärast, häda|pärast, jao|pärast, käe|pärast, meele|pärast, minu|pärast, miski|pärast, moe|pärast, nalja|pärast, näo|pärast, see|pärast, selle|pärast, teadu|pärast, õigupärast

raiskamaraisata 48

1. raha, vara, tarbeaineid vm. väärtuslikku üleliia, pillavalt, asjata v. mõtlematult kulutama. Oma vara, varandust (ära) raiskama. Prassis kõrtsides ja raiskas raha. Raiskas palju raha igasuguse tühja-tähja peale, igasugusele tühjale-tähjale. Õlle ja viina peale ei raiska Mihkel sentigi. Nüüd tuli veel ka kalliste rohtude peale raha raisata. Kui palju ta veel raamatute ja ajalehtede peale raiskab! Enne korjas iga kopikat, nüüd aina raiskab. Maad oli vähe, seda ei raatsitud õuemuruks raisata. Ehituspuit on kallis, seda ei saa raisata. Kõik tuleb ära süüa, toit pole raisata! Raiskab head paberit pakkepaberiks. Keera kraan kinni, vett ei või raisata! Raiskas mitu tikku, enne kui suitsu põlema sai. Tuled päeva ajal põlevad, raiskate elektrit. || jur usaldatud v. korralduses olevat võõrast vara ebaseaduslikult enese huvides ära kasutama. Ilmnes, et ta oli riigi vara raisanud.
2. ruumi v. aega tarbetult kasutama, seda tarbetult kulutama. Ajakirja maht on piiratud, ruumi ei saa raisata. Suur leivaahi raiskab 'võtab' toas asjata ruumi. Ära raiska asjata kallist aega! Mille kõige peale ei tule aega raisata! Ta raiskas mul oma juttudega palju aega ära. Raiskasin tüki aega raamatu otsimisele, otsimisega. Aega raiskamata 'viivitamatult' asuti teele. Raiskasime mõlemad sellele mitu päeva, terve õhtu (ära). Poiss raiskas mitu tundi ristsõnamõistatusele. Raiskas oma paremad aastad niisama logelemisele.
3. piltl (hrl. inimese, tema võimete ja tunnete kohta:) tarbetult, ebaotstarbekalt kulutama. Raiskad end kontorilaua taga, sa oled väärt paremat elu. Mees ei püsi kodus, raiskab end võõraste naiste peale. Ta raiskas end, oma elu mõttetutes prassingutes. Asjatult raiskad oma jõudu, energiat ja annet. Poiss ei võtnud õppust, ilmaasjata raiskasin oma närve. Siin pole mõtet vaielda ja sõnu raisata. *On otse hirmus, et oma armastust pead minusugusele raiskama. A. H. Tammsaare.
4. hrl van hävitama; rikkuma. *Üksi olime, kui raiskas rahvast nälg ja laastas katk .. A. Oras (tlk). *Alles mõned aastad tagasi .. oli temagi olnud hinge ja ihu poolest raiskamata. V. Lattik. || võrgutama. *Aga Riidalu vanapere oli vali oma vanamoodsas moraalis: mees pidi üles korjama rahva naeru alt oma raisatud tüdruku! H. Ranna.

raksamaraksata 48

1. (raksuga, raksti) hooga lööma, murdma, põrkama vms. Raksab rusikaga lauale, vastu lauda. Raksas tülihoos teisele vasaraga pähe. Raksab kirvega puuhalu katki. Raksas kepi vastu põrandat pooleks. Raksasin puu küljest paar oksa. Lehm raksas sarvega väravat. Mättad raksasid rehapulga katki. Kivi raksas sahateral tüki otsast ära. Paat raksas vastu kivi. Pikne raksas kusagil puusse. Uks raksas lukku. *See pidi olema tohutu tulekera, mis tollal Saaremaa paepinda raksas .. L. Metsar. *Siis raksasid juba mitmete traalerite vöörid silla postidesse. A. Uustulnd.
2. järsult, ka käratades midagi ütlema, kähvama. Mees raksab mõne vandesõna. Raksas teisele näkku: „Ära valeta!”. *„Kuidas pean ma seda mõistma, Tääker?” raksas vihast meeletu Käsper. A. Kivikas.

raksti

1.adv interjraksuga, raksatades. Lõi rusikaga raksti lauale. Hammustas porgandi otsast raksti tüki. Auto põrkas raksti! vastu puud.
2.advjärsku, kiiresti, äkki. *Ma ei soovi sinuga riigiasjus läbirääkimisi pidada. Keeras raksti selja ja läks. H. Saari (tlk).

rasvane-se 4› ‹adj

1. paksu rasvkoega, rasvunud, pekine, lihav, paks, priske; kõnek (inimese kohta); ant. lahja, kõhn. Suur ja rasvane mees. Rasvase käsivarre ümber kõlksusid kuldvõrud. Peekonsigu ei tohi liiga rasvaseks nuumata. Valib õnge otsa rasvasemaid vihmausse. Kiskuja kukk ei ole rasvane. *1223. aastal pidanud eestlased aru, kas ohverdada oma jumalatele kõige rasvasem härg või vangilangenud preester Hartwig, kes olnud „niisama rasvane”. S. Vahtre.
2. rohke rasvasisaldusega; ant. lahja. Rasvane liha, sült, supp. Õhtul ei maksa süüa liiga rasvast toitu. Koergi hoiab sinna, kus rasvasem lake. Linnainimene pole rasvase piimaga harjunud. Kuiv nahk vajab rasvast kreemi. *Ruumides hõljus puhast, rasvastest köögiaurudest rikkumata kohviaroomi .. J. Jõerüüt.
▷ Liitsõnad: pool|rasvane, täis|rasvane, ülirasvane.
3. mingi olulise koostisosa sisalduse poolest rikkalik.; ant. lahja, kehv. a. (segu kontsentratsiooni kohta). Rasvane betoon. Liiga rasvane savi on vähese liivasisaldusega. *Siin ei olnud pimedat hauakohta, kus vingerdavad kaanid ja rasvases põhjamudas lebab uputatud kassi luukere. V. Luik. b. toitainete poolest rikas, viljakas, rammus. Meie kandis pole rasvaseid põllumaid. *Muld on must kui pigi ja rasvane nagu keisri lõug jõululaupäeva õhtul. I. Sikemäe.
4. piltl rikkalik, külluslik, priske; tulus; ant. lahja. Vargad said rasvase saagi, noosi. Otsib rasvast töökohta, otsa. Nüüd on neil rasvased päevad. Ka rasvase rahakotiga ei saa kõike. Trahvid läksid järjest rasvasemaks. Sai pärandusest kõige rasvasema tüki. Vihmased nelipühid, rasvased jõulud. Parem lahja rahu kui rasvane riid. *Ühise noorpõlve mälestusi serveeritakse ju ikka desserdiks, kui rasvasem kraam juba seedub. V. Lattik.
5. rasvaga kaetud, rasva sisaldavast ainest määrdunud. Suu on söömisest rasvane. Pühib rasvased käed rätikusse puhtaks. Rasvaseid toidunõusid külma veega puhtaks ei saa. Higist rasvane krae. Rasvaste juustega naine. Saarmal on kasukas alati rasvane. Kus rasvane kont, sinna kogub palju koeri. *Mõni tahvel on nii kõva või jälle rasvane, et ei võta mitte kuidagi kriiti peale, tee või tonti. M. Traat.
6. kõnek (trükikirja, joone, kriipsu vms. kohta:) jäme, paks (5. täh.) Rasvase trükiga, rasvases trükis sõnum. Nimed tõstetakse rasvase kirjaga esile. Sensatsiooniline uudis toodi esimesel leheküljel rasvase pealkirja all. Rasvaste tähtedega kuulutus. Tõmbab tähtsamatele sõnadele rasvase joone alla.
7. piltl rõve, ropp, toores, krõbe, vänge. Rasvane nali, märkus, sõim. Meeste jutt kippus rasvaseks minema. Uratab vastu midagi veel rasvasemat. Vastuseks tuli rasvane „kurat”. Naiste kuuldes ei räägita rasvaseid anekdoote. *..[suust] lendas sõnu, üks rasvasem kui teine, nagu rahet meile vastu silmi. Jak. Liiv.
8. (läike kohta:) tuhm. Mineraali murdepinna rasvane läige. Lito värv on rasvase läikega.
9. piltl lipitsev, õline. Näol elumehe rasvane naeratus. Räägib läägelt rasvase häälega.

rasva|saba
Lammas ei jaksa oma suurt rasvasaba õieti järel vedadagi. || rasvasabalammas. *Need pikavillalised rasvasabad haisevad üsna vängelt, andes siinseile mägedele iga tüki maa tagant iseloomustava lõhnavine. J. Sütiste.

reisima42
reisi v. reise tegema, reisi(de)l käima. Ta armastab väga reisida, on palju reisinud. Lõpetan kooli ära ja hakkan reisima. Kuhu sa kavatsed suvel reisida? Reisisime Euroopas, mööda Euroopat. Eestimaa on mul otsast otsani, risti ja põigiti läbi reisitud. Tema reisib ainult riigi kulul. Rongiga, lennukiga, laevaga reisima. Kas reisite üksi? || kuskile kaugemale (ära) sõitma. *„Eh, vahel tuleb mõttesse,” lausus kandimees, „et viskan siin kõik maha, reisin Siberisse, otsin enesele tüki maad ja olen kui inimene kunagi ..” F. Tuglas.

rohmakas-ka, -kat 2› ‹adj

1. algeline v. vähese viimistlusega, kohmakas, raskepärane. Rohmakas laud, pink, mööbel. Rohmakas ehitis, hoone. Suur ja rohmakas traktor. Muistsed tööriistad olid äärmiselt rohmakad. Laev oli loovimiseks liiga rohmakas. Sinel on pikk ja rohmakas. Taat kannab rohmakaid säärsaapaid. Toodete töötlus, viimistlus osutus võrdlemisi rohmakaks. Kirjutas suurte rohmakate tähtedega. *Keerdtrepp lõppes ja tüki maad tõusid rohmakad paepurused astmed õige järsakas otsejoones. J. Kross. || (füüsiliselt) suur ja kohmakas, nurgeline. Rohmakas kämmal, nägu, laup. Rohmaka kehaehitusega mees. Ta tunneb end teiste kõrval rohmakana. Astus veel paar rohmakat sammu. Joobnu liigutused on rohmakad.
2. jämedakoeline, tahumatu. Rohmakas lähenemiskatse. Rohmakad lohutussõnad, naljad. Eit oli rohmaka ütlemisviisiga. *Ei ole nagu see rohmakas Volli, kes ütleb rohkem kui ise mõtlebki. R. Sirge.

rull-i 21› ‹s

1. silinderjas ese v. moodustis. Loomalihast, hakklihatäidisega rull. Diivani külgmised käetoed ehk rullid. Voodi päitsis oli peaalune rull. Vahvel keeratakse kuumalt rulliks või torbikuks. || trullakas olend. Kutsikas on tore rõõmus rull. Põrsad on sulus ilusad ümmargused rullid.
▷ Liitsõnad: hakkliha|rull, kala|rull, kohupiima|rull, liha|rull, räimerull; tohu|rull, tolmurull; koera|rull, musi|rull, musu|rull, rasvarull.
2. sellise kujuga (töö)vahend. a. rullik (2. täh.) Puhvetkappi sai paigast nihutada vaid rullide abil. Kivi nihutamiseks kasutati puutüvedest rulle. *Laevad tulid merest alla Narva jõge pidi ja neid pidi ükshaaval kosest rullidel mööda vedama. A. Kalmus. b. tekst tehn alus, millele miski keritakse; keritud materjal (koos alusega). Ketti, traati rullile kerima. Rullile tõmmatakse valge paber. Niit lastakse müüki rullidele kerituna. Rullil oleva siidi kaal. Rull niiti, paela, tapeeti, katusepappi. Paberit võib tellida rullides või poognates. Jämevillane kangas pakitakse rullideks. Voolik harutatakse rullist lahti. Rebis rullist paraja tüki paberkäterätti. *Oli ju Egiptuses, Kreekas ja Roomas muistsel ajal rull käsikirjade säilitamise ainuke vorm. F. Puksoo. c. papiljott; sellise kujuga juuksesalk. Isekuivatavad rullid. Juuksur keerab juustesse rulle, päästab rullid juustest. Naise soeng oli väga pidulik: pikkade juuste rullid ulatusid poolde selga.
▷ Liitsõnad: auru|rull, filmi|rull, juhtme|rull, kaabli|rull, kaardi|rull, kanga|rull, kile|rull, kummi|rull, köie|rull, lindi|rull, niidi|rull, paberi|rull, papüürus(e)|rull, puit|rull, puu|rull, pärgamendi|rull, raamatu|rull, raud|rull, riide|rull, sideme|rull, siidi|rull, sineli|rull, tamiili|rull, tapeedi|rull, tubakarull; võimlemisrull; juukse|rull, kukla|rull, lokirull.
3. oma telje ümber pöörlev sellise kujuga tööriist v. tööriista oluline osa, valts. Mulla, asfaldi tihendamise rull. Raske rull vajutab killustiku tihedasti kokku. Maalrid kasutavad värvimisel rulli. Rull postmarkide niisutamiseks. Kunstnik vajutab rulli abil köite kaanele ornamendi. Spinninguridval kasutatav rull. Rullidega tungraud. Konveierilint liigub rullidel. Rulli alt läbi käinud sile ja pehme pesu. | piltl. *Sõja rull oli raskelt üle Saaremaa käinud. A. Hint.
▷ Liitsõnad: fonograafi|rull, foto|rull, hammas|rull, hoide|rull, juht|rull, kande|rull, kirja|rull, kiil|rull, kliistri|rull, kobestus|rull, kopeer|rull, kuldamis|rull, maalri|rull, maantee|rull, margi|rull, mustri|rull, pesu|rull, pingutus|rull, põllu|rull, rehe|rull, rõngas|rull, seemendus|rull, sile|rull, soo|rull, spinningu|rull, taigna|rull, tee|rull, teritus|rull, tihendus|rull, tihvt|rull, trossi|rull, tugi|rull, täht|rull, täis|rull, uhtmis|rull, vaha|rull, vanutamis|rull, venitus|rull, veo|rull, värvi|rull, väänamisrull; laine|rull, sõja|rull, tulerull.
4. kõnek rullhüpe. Vend õpetas mind rulli hüppama.
5. murd ogalik. Pilvekala ja rulli meie kandis ei söödud.

rundstükk-tüki 21› ‹s
aj Baltimail tarvitusel olnud Rootsi vasköör. Valge rundstükk 'hõbeöör'.

saisaia 23› ‹s
nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl. päts v. pätsike). Pehme, kõva sai. Magusad saiad. Soojad, värsked saiad. Saia kooruke, saiad on pisut kõrbenud. Päts saia. Saia sööma. Pühadeks küpsetati, tehti saia. Saia 'saiataignat' sõtkuma. Saiad pandi ahju, on ahjus, võeti ahjust välja. Saia sees on rohkesti rosinaid. Hammustas, lõikas tüki saia otsast. Tellis kohvikus tassi kohvi ja kaks Viini saia. Röstitud sai. Raamatud, kaubad lähevad nagu soojad saiad 'ostetakse kohe ära, müüakse ruttu läbi'.
▷ Liitsõnad: kaneeli|sai, keedise|sai, keeru|sai, kohvi|sai, lehe|sai, mee|sai, mooni|sai, nupsu|sai, palmik|sai, piima|sai, plaadi|sai, prants|sai, riiv|sai, roosi|sai, rosina|sai, rummi|sai, rõngas|sai, röst|sai, sarve|sai, sinepi|sai, soola|sai, suhkru|sai, timp|sai, vadaku|sai, vormi|sai, võisai; jõulu|sai, küla|sai, linna|sai, poe|sai, pühade|sai, talgusai.

samutiadv

1. samal viisil, samamoodi. Ma arvan täpselt samuti kui sina. Ma oleksin toiminud just samuti. Küllap ta otsustab täna samuti nagu eile. Pealtnäha elas ta samuti nagu teisedki inimesed. Taevas oli suviselt sinine, samuti jõgi. Direktor oli nõudlik, tema asetäitja samuti. Ta käed valutasid, samuti ka jalad. See seaduse paragrahv kehtib meie kohta samuti. Siin räägitakse küll pealinnast, aga eks meil ole need asjad samuti. Ruunikalendrid, samuti kui ruunikirjad, levisid kõige enam Skandinaavias. *„Andreas,” vastas ta. „Aga mis sinu nimi on?” – „Andreas samuti.” B. Kangro.
▷ Liitsõnad: nii|samuti, nõndasamuti.
2. kellelegi v. millelegi lisaks, peale selle; ka. Võta pluus ära, ja särk samuti! Kõnelejale esitati rohkesti küsimusi, samuti oli rohkesti sõnavõtte. Vendi tal polnud, õdesid samuti mitte. Märt oli samuti meie kamba poiss. Sina tule samuti kaasa! Kui teised lähevad, siis mina samuti. Meie sõidame samuti homme Tallinna. *Samal ajal piirasid ordurüütlid tagajärjetult Tartut, rüüstasid selle ümbrust ning samuti Järvat. A. Vassar.
3. niisama, ilma erilise eesmärgita. *Võtke kaasa püss. Seisab samuti varnas. Ehk tabate merelt tüki liha. A. Mälk. *Või asja ka veel [tulla] ... sõitsin samuti vaatama. A. Gailit.
▷ Liitsõnad: niisamuti.

savi11› ‹s
peenimatest mineraalosakestest koosnev (liivasegune) sete; sellest moodustunud settekivim. Puhas savi. Punane, sinine savi. Eluviaalsed, pelaagilised savid. Sulav, rasksulav, kivistunud savi. Võttis maast tüki, kamaka savi. Savi sõtkuma. Kvaliteetsete savide leiukohad. Savist toodetakse telliseid. Tulekindlast savist nõud. Savist voolitud kujud, esemed. Savist 'saviseintega' onn. Peaaegu kõik skulptuurid valmivad esmalt savis 'vormistatakse savist'. Käed, riided on saviga koos. Savi kleepus saabaste külge. | piltl. *Sest vaata – ta on tehtud pisut teistsugusest savist kui enamik inimesi. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kilt|savi, liiv|savi, moreen|savi, rähk|savi, sini|savi, uht|savi, viirsavi; fajansi|savi, portselani|savi, pottsepa|savi, šamott|savi, tellisesavi.

sigar-i 2› ‹s

1. rullikeeratud vääristubakalehtedest tubakatoode. Jäme, pikk sigar. Havanna sigarid. Karp kalleid välismaiseid sigareid. Head kanged sigarid. Suitsetab, kisub sigarit. Süütas sigari. Naksab sigaril tüki otsast. Mees pani, viskas sigari näkku. Ta mängis suurt härrat, sigar hambus ja viskiklaas ees.
2. mer sellekujuline parv suurtes kogustes metsamaterjali meritsi vedamiseks (peam. Kaug-Idas ja Valges meres)

siili|nahk
Leidis tüki vana siilinahka.

sikkusadv
pungis, punnis. *Volmer.. tuleb tüki aja pärast lava tagant välja, juuksed sassis ja silmad sikkus. A. Mägi.

soo|serv [-a]
Sooserval sai tee otsa. *Ära tüki sooserva elama, hoia kuiva pääle. A. Mägi.

stritsel-sli, -slit 2› ‹s
piklik magus palmiksai. Kringlid ja stritslid. Mandlikreemiga, šokolaadiglasuuriga stritsel. Stritslit sööma. Võttis tüki stritslit.
▷ Liitsõnad: juustu|stritsel, õunastritsel.

suhkru|sai

1. magus sai. Rosinatega suhkrusai. *Ta pöördus külili, lõikas endale tüki vorsti ja sõi seda magusa suhkrusaiaga.. A. Jakobson.
2. suhkruga kaetud saiaviil

suhkur-kru, -krut 2› ‹s

1. magusamaitseline kristalne toiduaine (keemiliselt sahharoos). Suhkrut tootma. Pakendatud, lahtine suhkur. Ostis kilo suhkrut. Turult toodud suhkur oli märg, niiske. Sõja ajal polnud suhkrut saada. Võttis toosist tüki suhkrut. Joob teed, kohvi suhkruga, suhkruta. Suhkur tassi põhja peal kõik sulamata. Mahl on magus, pole suhkrut vajagi! Suhkrut pruunistama, karamellistama. Munakollased, margariin vahustada suhkruga. Saiakestele riputati suhkrut. Oled moosile liiga palju suhkrut pannud. Suhkru liigtarvitamine tekitab ainevahetushäireid. See šokolaad suhkrut ei sisalda. Suhkruta kompott. *Leena lõi parajasti suhkrupea küljest suhkrut. A. Hint. || piltl (millegi ülimalt, ülepakutult ilusa kohta). Autor on oma romaanis ülearu suhkrut tarvitanud.
▷ Liitsõnad: peedi|suhkur, (pilli)roo|suhkur, toorsuhkur; kristall|suhkur, paastu|suhkur, pea|suhkur, peen|suhkur, pärl|suhkur, rafinaad|suhkur, tolm|suhkur, tuhk|suhkur, tükksuhkur; vanillsuhkur.
2. keem (mono- ja disahhariidide kohta). Kõigist orgaanilistest ühenditest on suhkruid looduses kõige rohkem.
▷ Liitsõnad: liht|suhkur, liitsuhkur; invert|suhkur, linnase|suhkur, piima|suhkur, puuvilja|suhkur, viinamarjasuhkur; veresuhkur.

sula|põld
põlispõld. *Lubas, kui ajad peaks paranema, abi eest tüki sulapõldu anda, elud-majad üles ehitada ning loomad lauta kinkida. H. Sergo.

ära sööma
(ära rõhutab tegevuse lõpetatust:) tervenisti, lõpuni sööma (hrl. 1., 5. täh.). a. Sõin tüki leiba, ühe õuna ära. Keegi oli süldi ära söönud. Vorst kippus halvaks minema, see tuli kiiresti ära süüa. Rotte on nii palju siginenud, et söövad lausa nina peast ära. Ta on nii vihane, et sööks su elusalt ära. *Sa, Priit, kui ära sööd [= söömise lõpetad], mine tõsta hobuseid edasi. V. Ilus. b. Lehemädanik sööb kartulipealsed ära. Roostevesi on puudel juured alt ära söönud. Röövikuid nii palju, et ära söövad aed- ja puuvilja. *Samal ajal aga olid mõned ema küüned just nagu kollasest mädanikust küünealuse nahani ära söödud. E. Soosaar (tlk). c. piltl. Müra sõi osa sõnu ära. See töö sööb aja käest ära. Inflatsioon on säästud ära söönud. *Üksainus poeg oli Alviinel, aga see pidavat tal närvid ära sööma, nagu ta ise rääkis.. J. Tuulik.

süda-me part südant 3› ‹s

1. ringeelundkonna keskne lihaseline elund, mille kokkutõmbed panevad vere soontes liikuma. Inimese, looma, kala, putuka süda. Imetajate ja lindude süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Südame parem koda, vasak vatsake. Südame talitlus. Südame isheemiatõbi, hüpertroofia, klapirikked, äge puudulikkus. Südame siirdamine. Süda lööb normaalselt, jätab lööke vahele. Süda tuksub, peksab, taob. Treppidest ülesminek võttis südame kloppima, puperdama. Tema süda on terve, väga haige, tublisti laienenud. Järsud mäkketõusud koormavad südant. Süda jäi seisma, lakkas töötamast. Arst kuulab haige südant. Terav valu südames. Tundis pistet südames. Haige kurdab südant. Kuul tabas looma südamesse. Kunstlik süda 'tehissüda'. || looma, linnu vastav elund lihasaadusena. Hautatud süda. Süda on võrdlemisi sitke lihaga. || rindkere piirkond, kus see elund asub. Lõi vastast südame alla. Vajus istuma ja haaras südant. Last südame all kandma 'rase olema'.
▷ Liitsõnad: inimsüda; siirik|süda, tehissüda.
2. piltl kasut. kõige üldisemalt inimese psüühika ja teat. füsioloogiliste protsessidega seostatuna, tunnete ja elamuste kujuteldava asu- ja lähtekohana. a. (seoses hingeelu ja mitmesuguste sisetunnetega). Süda on rõõmus, kurb, rahutu, hirmul, ärevil. Tegin seda raske, valutava südamega. Muretu, kerge südamega asuti teele. Lapsed ootasid jõulusid põksuva südamega. Laste nutt tegi isa südame haledaks. Teade tegi südame rõõmsaks, rahustas südant. Süda läks, muutus nukraks, kurvaks, härdaks, hulga kergemaks. Süda on täis hirmu, kurbust. Mu süda on valu täis, valutab tema pärast. Süda rõõmustab, juubeldab (sees). Süda hõiskas, laulis sees, hüppas rõõmu pärast. Nende südamed põlesid vaimustusest. Süda kees vihast, paisus uhkusest. Seda nähes mu süda naeris, nuttis, kihvatas sees. Poisi süda kripeldas: äkki saadakse teada. Süda kisub, tõmbub kurbusest kokku. Süda väriseb, vabiseb hirmust, tahtis hirmust seisma jääda. Südant haaras ängistus, hirm. Hirm nööris südant. Ahastus täitis südant. Rõõmutuksatus käib südamest läbi. Külm judin käis seda kuuldes südame alt läbi. Mis ütleb õnnetu ema süda sees! Ära vaeva oma südant iga tühise asja pärast. Süda ei anna, saa rahu. Selle otsusega võib süda rahule jääda. Süda sundis, ajas teda süüd üles tunnistama. Minu süda on sellest patust, süüst küll puhas. Süda aimab halba. Mis mure su südant vaevab? Kaaslaste osavõtt liigutas südant. See ütlus riivas, torkas kibedalt mu südant. Süütunne rõhus südant. Lahutas sõimuga oma südant. Rasked elamused vapustavad lapse südant. Tegin, nagu süda käskis. Minu süda ei luba mul seda teha. Võtke siit, mis süda soovib! Sõi ja jõi, mida süda kutsus. Võis minna, kuhu süda kutsus. Magan nii palju kui süda lustib. Ta kõneleb sinust aina sooja südamega. Isa süda hakkas pikapeale sulama. Millega saaks selle kurja mehe südant pehmendada! Ega sinu süda ka iganes nõrku! Mis südamega sa sõbra hätta jätad! Tal jäi nende suhtumisest okas südamesse. Tal on süda keele peal 'on avameelne v. armastab lobiseda'. Millest süda täis, sellest suu räägib. Suu on südame mõõt. *.. kogu aeg olin rahutu. Süda nagu kiskus ja kiskus kusagile, ei aidanud vodka ega tüdrukud.. H. Angervaks. b. sisim, hing (ühenduses inimese kõige sügavamate tunnete, mõtetega). Südames võttis maad kurbus, ärevus. Südames on kartus, valu. Südames kees viha rõhujate vastu. Ta kannab sinu vastu kurja südames. Oma südames põlgasid nad teda. Mul oli imelik aimdus südames. Poiste südames tärkavad lootused. Kurjategija südames polnud halastust. Sul on mingi salamure südames. Südames ärkas tahtmine parema elu järele. Mul polnud aimugi, mis ta südames toimus. Nii mõnigi mõtles südames teisiti. Oma südames pidin talle siiski õiguse andma. Mõistusega saan sellest aru, kuid südames olen vastu. See oli kõigi mõtteis ja südameis. Tundis salajas südame põhjas rõõmu. Südamesse asub, poeb kuri kahtlus. Südameisse koguneb vimma, umbusku. Tema häda lõikas mulle südamesse. See ütlus läks, tungis mulle südamesse. Rääkisime temaga usaldavalt, südamest südamesse. Soovin seda päris südamest, südame põhjast. Mure ei tagane vanemate südamest. See oli nii südamest öeldud, et kõik hakkasid naerma. Naeris, ohkas südamest. Tema sõnad tulid südamest. Südamest tulev kaastundeavaldus. Tal on aina töö ja kohustused südamel. Küllap sul ikka midagi südamel 'rääkida' on, kui siia tulid. Sul nagu kipitab, pakitseb veel midagi südame peal. Rääkis emale südamelt, südame pealt oma mured ära. Saaks ometi oma südame tühjaks rääkida, välja nutta. Ütleb teisele otse suu sisse kõik südame pealt ära. Tööd, kõike tegi ta alati südamega, hingega 'täie kohusetundega'. Võttis õpinguid, kõiki kohustusi südamega. Kui midagi ette võtab, siis on südamega asja juures. Talupoeg rippus oma südamega maa ja loomade küljes. Tal on kodukoht väga südame küljes. See töö on mulle südame järgi 'meeltmööda'. Paneb töösse kogu oma südame. Piinava südame eest, käest pole pääsu. Palvetas tummalt, südamega. Mis silmist, see südamest. Mis südamest tuleb, läheb südamesse. *Kas ta tundis end olevat rahvaga üks süda ja üks hing? L. Metsar (tlk). || südamest (üli)väga, kogu hingest. Mees oli südamest rõõmus, õnnelik. Mul on südamest kahju, et nii juhtus. Kahetses südamest oma eksimust. Palun südamest andeks. c. esineb iseloomuomaduste, hrl. headuse, sõbraliku suhtumise, tundelisuse v. neile vastupidiste omaduste väljendamisel. Tal on hea, soe, hell, helde, kaastundlik, hale, kuldne, tunderikas süda. Pehme, külma, kõva, kurja südamega inimene. Tal on kange, kõrk süda sees. Südame headus, kurjus. Ei tea, mis ta oma südame kanguses võtab teha. Ta tegi seda heast südamest. Võõras oli osavõtliku südamega. Suure südamega 'kaastundlik, hea südamega' inimene. Oma uhke südame tõttu ta teistega ei sobinud. Südamelt, südame poolest polnud ta halb laps. Väejuhil oli kotka, lõvi süda. Tütrel on ema süda: sama suureline ja ennast täis. Need ülesanded nõuavad mehe 'kindlat' südant. Arusaaja ja südamega inimene. Ta on halb, südameta inimene. Kuidas sa võid nii südameta olla! Tal pole südant abipalujale, hädalisele ära öelda. Antsul polnud südant lihase vennaga kohut käima hakata. Eks aja ta siis majast välja, kui südant on! Raske elu on naise südame kalestanud. Ega siis temagi süda kivist ole. Silm on südame peegel. d. esineb armastustundeid kujutavates väljendites. Käis äge võitlus neiu südame pärast. Tunnistas sõbrale, et üks plika on talle südamesse läinud, hakanud. Paistab, et peretütre süda on veel vaba. Olen sind ikka oma südames kandnud. Ilusa poisina vallutas ta aina neidude südameid. Tüdruku süda tuksub teisele. Kosis südame sunnil vaese tüdruku. Mis hoiab küll sinu südant tema küljes kinni? Truu abielumees, tema südames ei ole kohta teiste naiste jaoks. *„Irmakene, kas sul siis raasugi südant minu jaoks ei ole?” nurus. R. Sirge. *Mu õde, mu süda, mu südame valgus! V. Ridala. e. kasut. (peam. püsiühendeis) füsioloogilise tunde (eriti iiveldustunde), ka füüsilise enesetunde ilmingute väljendamisel. Süda läheb, läks äkki pahaks, halvaks, sandiks. Karbiidilehk, rasvaving, ebameeldiv toit ajas südame pahaks. Süda on paha, vägisi ajab oksele. Ei saa midagi süüa, süda läigib sees. Vorst oli vist halb, süda hakkas läikima. Jube hais pani, võttis südame läikima. Kaanis kõvasti õlut, nüüd süda pööritab. Pea valutas ja süda iiveldas. Minu süda ei võta seesugust toitu vastu. Mõni nõrgema südamega inimene seda süüa ei saa. Kõva pohmelus, süda kõrbeb sees 'on kõva joogijanu'. Süda kipub selles kuumuses närbima. *Ta süda ei kannatanud viina ega külakiiget ega autosõitu.. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ema|süda, lapse|süda, mehe|süda, naise|süda, neiu|süda, vennasüda.
3. midagi kujult südant (1. täh.) meenutavat (ese, kujutis vms.). Papist, piparkoogist, martsipanist süda. Pingisse oli lõigatud noolest läbistatud süda. Ärtu masti märgib punane süda. Riste ja südameid on kasutatud õllekappade kaunistusena.
▷ Liitsõnad: murtudsüda.
4. millegi keskmine v. keskpunktile lähedane osa. a. mingi territooriumi, maa-ala, asustatud punkti, hoone jne. keskosa; keskus. Euroopa, Aasia südames. Berliinis, Saksamaa südames. Asume Virumaa, Mulgimaa südames. Teekond mandri, saare südamesse. Tänapäeva Varssavi süda on läbinisti uus linn. Presidendi palee asub linna südames. Vallamaja oli alevi südames. Sai tüki maad endise mõisa südamest. Olime põlismetsa, nõmme, pargi südames. See maantee viib päris mägede südamesse. Maja, korteri südame moodustab suur elutuba. Tsükloni südames valitseb tuulevaikus. *Muidugi, me ei liigu mitte Biskaia südames, vaid servapidi .. J. Smuul. *.. aga Tasuja kange mõõk välkus veel kaua .. ja suled ta kübaral lehvisid kaugel vaenlase tihedama salga südames. E. Bornhöhe. b. mingi taimeosa, eseme jne. südamik. Kollase südamega õied. Õuntest, pirnidest eemaldage südamed! Jämeda südamega porgandid. Mäda südamega puu, kuusk, haab. Seinapalgid on südameni pehkinud. Teivastel olid südamed alles terved. Pliiatsi grafiidist, keemiline süda. Nool lendas märklaua südamesse. c. millegi sügav sisemus, tuum. Maa süda ehk barüsfäär koosneb peamiselt rauast ja niklist. Vulkaani süda. d. mingi ajalõigu keskpaik, selle haripunkt. Päeva, öö süda. Jaanuar on talve süda. Taliharjapäeval löödavat talve süda lõhki.
▷ Liitsõnad: linna|süda, metsa|süda, mõisasüda; puu|süda, õunasüda; päevasüda.
5. midagi keskset, tähtsat v. liikumapanevat. a. mootor, mingi oluline seade v. seadmestik. Auriku, lennuki keerulistest masinatest koosnev süda. Kosmoseraketi süda. Televiisori süda. Sõiduki süda oli kokkupõrkes terveks jäänud. b. mingi juhtiv keskus v. organ; midagi eluliselt tähtsat. Pealinn on riigi süda. Kool peab valla südameks saama. Ruhri tööstuspiirkond on Saksamaa rasketööstuse süda. Need kolm ärksat noormeest on ühingu süda.

šokolaad-i 21› ‹s
peam. kakaoubadest ja suhkrust maiustus v. (koos piima, koore v. veega) keedetud jook. Magus, poolmõru, mõru šokolaad. Täidisega, lisanditega šokolaad. Karp, tahvel šokolaadi. Matkaja sööb näljakustutuseks tüki šokolaadi. Jäätis, vahukoor riivitud šokolaadiga. Joodi väikestest tassidest šokolaadi. Tass tulist šokolaadi.
▷ Liitsõnad: dessert|šokolaad, koore|šokolaad, laste|šokolaad, piima|šokolaad, pähkli|šokolaad, valik|šokolaad, viguršokolaad.

tagasi|käik
tagurpidisõiduks kasutatav käik (8. täh.); tagurpidi liikumine. Tagasikäik ei tahtnud sisse minna. Auto kadus tagasikäigul, tagasikäiguga metsatuka taha. Laev annab kiire tagasikäigu. *Muti karv on püstine. See võimaldab tal tunnelites vaevata liikuda ka tagasikäigul. F. Jüssi. || (tagasiliikumise kohta edenemises v. ajas). Üldises edasiminekus oli seisakuid ja tagasikäikegi. *Aju peab tegema hea tüki teed tagasikäiku .. R. Sirge.

tahe-da 2› ‹adj

1. kuivaks tõmbunud, (pinnalt v. peaaegu) kuiv. Tahe muld, heinamaa. Kui siit kraav läbi tõmmata, oleks soo varsti tahe. Mis sa poris tambid, jalgtee on tahe. Sile ja tahe kirikutee. Põld on tahedamaks tõmbunud. Põld kisub, muutub tahedaks – varsti saab künniga algust teha. Öökülmad tõmbasid maa tahedaks. Virtsu poolt paistab tahe maa. Mööda mäeveeru on tahedam tulla. Hein on hästi tahe, paras rõuku panna. Tahe tubakas hakkas hästi põlema. Tahedaks pigistatud seened. Väänas riided tahedamaks. Tulija tampis jalad tahedaks. Nutud nutetud, hõõru silmad tahedaks. Ootasime tahedamat silmapilku, sest vihmavarju polnud kaasas. Kui karusepäev kuiv, tuleb tahe sügis. || (hääle, heli kohta:) järsk ja kõlatu, kuiv. *See lühike tahe köha .. ei tahtnud mulle sugugi meeldida. E. Vilde.
2. mitte vesine, parajalt soolane, toekas, tõhus. Süda vajab tahedat. Kalamari on tahe suutäis. Ta ei taha kreemikooki, vaid midagi tahedamat. Mõni tahedam pala kulub õlle kõrvale ära. Hommikul pakuti tahedat putru, õhtul vedelat körti. Tahe leib on parem kui nätske. Võta sinepit juurde, siis on palju tahedam. Võttis taheda tüki suitsuliha. *Praegu kuluks midagi hästi tahedat hinge alla .. Näiteks paras kamakas soolast sealiha. P. Kuusberg. *Soola ja küüslauguga tembitult on see [= hapupiim] pärast närbutavat päeva üpris tahe. A. Raitviir. || mure, jahune. Tahedad kartulid. || kange, tugev. Piibutubakas on tahedam kui sigaretisuits. Tahe klõmakas tõmbab seest soojaks.
3. (enesetundelt) kindel, hea, toekas. Kui kõik õpitud, siis on koolis tahe tunne. Suits kuluks ära, oleks tahedam plaani pidada. Hea kavatsus teeb olemise tahedamaks. Tööhärgadele anti jahu, et süda oleks tahedam. Heeringas teeb, lööb südame tahedaks. Tüdruk öökis rindealuse tahedaks.
4. meeldiv, mõnus, viisakas; karske. Tahe ütlemine. Taheda jutu ja teoga tüdruk. Taheda väljanägemisega papi. Rahakas ja muidu ka tahe mees. Naine oli tahe tükk. Tahe peigmees, ei võta viina suu sissegi. *Tüdruk oligi oma perenaiseaus kalgiks jäämas .. Kaugeltki mitte enam see lahe ja tahe, alati heas tujus peremamsel .. R. Sirge. *Head jõulurahu ja tahedat meelt kõigile! P.-E. Rummo.

tahvel|tee
tahvliks pressitud tee, mida valmistatakse teetootmise jääkidest. Must, roheline tahveltee. Pani kannu tüki tahvelteed.

tasu11› ‹s

1. töö v. teenuse eest saadav (v. makstav) rahasumma vm. materiaalne väärtus. Rahaline, aineline tasu. Tuhande krooni suurune tasu. Suur, väike, rikkalik, mõõdukas tasu. Advokaadi tasu. Osa tasust maksti natuuras. Tubli mees teenib head tasu. Kalurite tasu oleneb püügiõnnest. Viletsa tasu eest tuli teha rasket tööd. Ajab suurt tasu taga. Müürimehed võtsid tasu meetri järgi. Kui suur on tasu ühe tunni eest? Naabrimees teeb väikese tasu eest aia korda. Ta ei võtnud abi eest mingit tasu. Tõlketöö tasuks anti kolm vaba päeva. Iga töö on tasu väärt. Saab korteri väljaüürimise eest mõõdukat tasu. Ettevõtmine ei toonud piisavalt tasu. Panime halli koroonalauad ja andsime väikese tasu eest kasutada. || tasutaadjektiivi- v. adverbilaadseltmaksuta, ilma rahata. Tasuta arstiabi, haridus. Mõned lapsed saavad koolis tasuta toidu. Tasuta kasutamiseks antud ruumid. Kondoome jagati tasuta.
▷ Liitsõnad: aja|tasu, akord|tasu, autori|tasu, kuu|tasu, lisa|tasu, naturaal|tasu, normipäeva|tasu, punkti|tasu, põhi|tasu, päeva|tasu, rea|tasu, tunni|tasu, töö|tasu, tüki(töö)|tasu, ületunnitasu; esinemis|tasu, hooldus|tasu, majutus|tasu, ravi|tasu, rendi|tasu, sissepääsu|tasu, teenus|tasu, vahendus|tasu, veo|tasu, visiiditasu.
2. millegi eest saadav hüvitus, kompensatsioon; vaevatasu; meelehea. Võla tasuks loovutas sõber binokli. Jättis tasuks oma äraminemise eest kogu vara naisele. Pakkus vaikimise tasuks poolt miljonit. Tekitatud kahju eest nõuti tasu. Lapsed said ootamise tasuks kommi. Kurjategijate tabajaile lubatakse suurt tasu. Täidetud käsu eest on koerale tasuks suhkrutükk. Iga loom sai oma õhtuse tasu. Hauatagune elu on tasu maapealsete kannatuste eest. Sõbralik pilk oli nähtud vaeva eest suurimaks tasuks. *.. olin metsavahi tonge raisanud ja pidin selle tasuks midagi viima. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: kahju|tasu, leiu|tasu, vaeva|tasu, vastutasu; koondamis|tasu, puhkusetasu; autasu.
3. kättemaks. Reetur ei pääse tasust. Isa veri kisendas tasu järele. *.. vannub, et neid hoope ta ei unusta, vaid nende eest sakstele tasu tahab anda .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: vere|tasu, veritasu.

tee115› ‹s

1. käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee. Lumine, porine, põhjatu, libe, umbes, tolmune tee. Asfalteeritud, mustkattega, üldkasutatav tee. Palkidest ehitatud tee. Eesti, Tallinna teed. Sangaste–Laatre tee. Jalakäijate tee. Mitme sõidurajaga tee. Tee laius, pikkus, kalle. Teede ristumiskoht. Teed tegema, parandama, sillutama, kastma. Kevadeti teed lagunevad. Tee tolmab. Tee on umbe, täis tuisanud. Käis teid lahti rookimas. Kahel, kummalgi pool teed laiuvad viljaväljad. Tee teeb käänaku, tõuseb mäkke, viib läbi metsa. Teed on autosid täis, inimestest tühjad. Teedel liigub palju matkamehi. Tulija põikab teelt kõrvale. Jättis mu kesk, keset teed seisma. Ootab tee servas, ääres. Jänes jookseb üle tee. Teed palistasid tuhanded uudishimulikud. Seda teed sõitis ta esimest korda. Mis teed nad peaksid tulema? Väsinud jalad ei taha enam teed pidada. Park on teid täis. See tee ei vii kuhugi. Teedeta kõrb. Loomad tallasid söögikohani sügava tee. Maja juurde viis sissesõidetud tee. Selle maja juurde polegi teed. Siit läheb otsem tee. *Saarel ei ole suure maa mõttes teid. On ainult puudevahelised liivased rajad, ilma teemärkide ja valgusfoorideta. U. Toomi. | (tänavanime osana). Õismäe, Ehitajate tee. | (raudtee kohta). Jaamas on kaheksa teed. Rong seisab teisel teel. Tramm jäi rikke tõttu teele. | (veeteede kohta). Jõed olid muistsetel aegadel tähtsad teed. Valge mere tee oli laevatatav ainult 3–4 kuud aastas.
▷ Liitsõnad: aia|tee, asula|tee, auto|tee, heinaveo|tee, hobuse|tee, hoovõtu|tee, jalg|tee, jalgratta|tee, jalutus|tee, jooksu|tee, juurdepääsu|tee, jää|tee, kaevu|tee, kalda|tee, karavani|tee, karja|tee, karjääri|tee, kauba|tee, kelgu|tee, kõnni|tee, käigu|tee, käima|tee, küla(vahe)|tee, liiklus|tee, liikumis|tee, linna|tee, lume|tee, maan|tee, maandumis|tee, maismaa|tee, metsa(vahe)|tee, moto|tee, mägi|tee, mülgas|tee, nõlvaku|tee, palgiveo|tee, pargi|tee, posti|tee, puies|tee, puuveo|tee, põllu(vahe)|tee, ralli|tee, ree|tee, saani|tee, sauna|tee, sissesõidu|tee, sala|tee, soo|tee, stardi|tee, stepi|tee, suusa|tee, suve|tee, sõidu|tee, tali|tee, talu|tee, talve|tee, traktori|tee, transiit|tee, transpordi|tee, uisu|tee, vankri|tee, vee|tee, veo|tee, voori|tee, välja|tee, väljaveo|tee, õue|tee, ühendus|tee, ülesõidutee; haru|tee, kallak|tee, kesk|tee, kiir|tee, kõrval|tee, magistraal|tee, otse|tee, pea|tee, põhi|tee, ring|tee, rist|tee, siksak|tee, sild|tee, sise|tee, suur|tee, trepp|tee, umbtee; asfalt|tee, betoon|tee, bituumen|tee, halg|tee, killustik|tee, kilp|tee, kivi|tee, kruusa|tee, laud|tee, liiva|tee, munakivi|tee, pakk|tee, palk|tee, plaat|tee, tsementtee; era|tee, riigi|tee, vallatee; köis|tee, mono(relss)|tee, raud|tee, ripp|tee, rongi|tee, rull|tee, roobas|tee, rööbas|tee, tagavara|tee, teras|tee, trammitee; kald|tee, liug(e)|tee, lohistus|tee, veeretee; laeva(sõidu)|tee, lennu|tee, mere|tee, vee|tee, õhutee.
2. liikumissuund, kellegi v. millegi liikumistee, marsruut, liikumisjoon. Tunneb tähtede järgi teed. Tuli teed küsida. Keegi juhatas, näitas neile teed. Viit juhatab teed. Lühim tee poodi läheb otse üle põllu. Meie teele jäi mitu tanklat. Ööbiti lageda taeva all, sest teel polnud ühtegi maja. Meil on vist üks tee. Jätsime hüvasti ja läksime kumbki oma teed. Varas lahkus sama teed, kust oli tulnud. Tuli näitas meremeestele teed. Kapten tunneb teid püügikohtade juurde hästi. Sirge on kõige lühem tee kahe punkti vahel. Päikese elliptiline tee. | (saetee kohta). *Tema [= sae] tee, mis algas puu teisest servast ja ulatus juba üle südamiku, oli liiga kitsaks vajunud. R. Vaidlo. || liikumist võimaldav ruum, läbi-, väljapääs. Teeb, rajab rahvamurrus endale (kätega, küünarnukkidega) teed. Teed tuli murda läbi tihedate põõsaste. Tee ukse juurde oli suletud, vaba. Kõik annavad külalisele teed. Põgenikul lõigati tee ära. Seisis mul risti teel ees. Tee lahti, vabaks! Gaasid otsivad teed ülespoole. Vetele oli kraavi pääsemiseks vaja tee ette teha.
▷ Liitsõnad: rände|tee, voolutee; saetee.
3. teekond, kuhugi liikumine. Ees ootab pikk, raske, vaevaline tee. Teele asuma, minema. Ennast teele seadma, valmistama, asutama. Saadikud saadeti, läkitati teele. Ema paneb tee peale toidukraami kaasa. Pärast lühikest peatust jätkatakse teed. Hea tüki teed sõitsime rongiga. Tee viis läbi mitme maa. Lahkujale soovitakse head teed. Matkarühm on alles teel. Kõik on teest väsinud. Nad vaidlesid kogu tee. Teel haiglasse kannatanu suri. Poolel teel hakkas ujuja väsima. Teelt tulles olid kõigil kõhud tühjad. See tee tuleb varsti ette võtta. Ütles mõned sõnad teele kaasa. Tõmbas käe poolelt teelt tagasi. Pall läks korvi poole teele. Panin, saatsin kirja teele. || (pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta). Sinna on mõnikümmend kilomeetrit teed. Klooster asus päevase hobusesõidu tee kaugusel. Nad on paari tunni tee kaugusel. *.. siit läbi padrikute mäele / jääb tubli söögivahe tee. B. Alver. || van kasut. möödunud aja märkimisel. *Ükskord – sest on aastat kuus teed – elasin ma tüki aega Oluvere kiriku ligidal .. F. R. Kreutzwald. *Nüüd on kakskümmend kaks aastat teed, et sinna paika oma kõige kallima sõbra olen matnud. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: jahi|tee, kerja|tee, kiriku|tee, kodu|tee, kooli|tee, kosja|tee, kroonu|tee, manala|tee, matka|tee, mineku|tee, pidurdus|tee, pulma|tee, päeva|tee, reisi|tee, rännu|tee, taandumis|tee, tagala|tee, tagasitee.
4. piltl kasut. kõige üldisemalt kulgemise, kujunemise, suuna märkimisel; ka sellesisuliste (püsi)väljendite koosseisus. a. kellegi elutee v. -käigu, arengu, teenistuskäigu, tegude vms. kohta. Kunstniku loominguline, muusikaline tee. Võitleja okkaline tee. Poeg jätkab isa teed. Laste tee saab vanemate omast kergem. Vanakese tee lõppes rahulikult. Lendur räägib oma tee algusest. Nende teed lähevad, viivad lahku. Tüdrukute teed kulgesid kõrvuti. Ta teed valgustab usk. On läbi käinud raske tee. Tee on olnud käänuline. Käis oma teed üksinda. Ta alles otsib oma teed. Käib, läheb, sammub elus hoopis teist teed kui vend. Õde läks oma teed. Joomamehe tee läheb, viib mäest alla. Ta teele astus, jäi üks naine ette. Mu teele sattus tõeline sõber. On jäänud poolele teele, poolel teel peatuma. Kool saatis teele esimese lennu. Vanaema oli, seisis noorte teel (ristiks, risuks) ees. Koristas vastase oma teelt. Veeretab teistele kive teele. Ta teele veeretati suuri raskusi. Vajab kaaslast, kes suudaks teda sirgelt teel hoida. Oli käinud pika tee jungast kaptenini. Meistri tee võidule. Lavastust tehes käidi läbi pikk tee. Issanda teed on imelikud. b. teatava tegevus-, käitumisjoone, arengusuuna vms. kohta; kuhugi juurdepääsu kohta. Mees valis kompromissitu võitluse tee. Kuritegevuse teele sattunud nooruk. Esimesed sammud tarkuse teel. Sa kõnnid põrgu teel. Uuenduste teele asunud riik. Tee ülikooli oli suletud, avatud. Noortel on kõik teed lahti, valla. Ajakiri on leidnud tee lugejate südameisse. Murrab endale rinnaga teed. Rajas endale tee hariduse juurde. c. esineb püsiväljendite koosseisus, mis märgivad hrl. moraali- ja eetikanormide vastu eksimist (vt. ka fraseoloogiaosa). Õigelt teelt kõrvale kalduma, astuma, minema. Käib keelatud teed. Mõni libiseb kergesti halvale teele. Viin on ta kurjale teele saatnud. On läinud, sattunud kõverale teele. d. muud. Serviis läks kõige kaduva teed 'purunes, hävis'. Tööasjad läksid isevoolu teed 'olid unarusse jäetud, tegija kontrolli alt väljas'. Seda teed peame me kõik käima (suremise kohta). Algas ta viimne tee (matuste, matusetalituse kohta). Kedagi viimsele teele saatma 'kellegi matusetalitusel osalema'. Naeris selle idee kõige otsemat teed 'otse, avalikult' välja. Otsemat teed 'kohe, jalamaid' magama! Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Millelegi, kellelegi rohelist teed andma (vaba läbipääsu, eelisolukorra kohta). Käis enne tähtsat kohtumist meile teed silumas, tasandamas, tegemas (millekski ettevalmistava tegevuse kohta). Võit sillutas teed medalile.
▷ Liitsõnad: arenemis|tee, arengu|tee, eksi|tee, elu|tee, kannatus|tee, kujunemis|tee, langemis|tee, patu|tee, surma|tee, taeva|tee, tuleviku|tee, tõusu|tee, ummik|tee, vaeva|tee, õnnetee; ameti|tee, haridus|tee, kasvatus|tee, kirjaniku|tee, kunsti|tee, kunstniku|tee, laulja|tee, lava|tee, loome|tee, loomingu|tee, luuletaja|tee, luule|tee, madruse|tee, maletaja|tee, meremehe|tee, muusiku|tee, näitleja|tee, pedagoogi|tee, põgeniku|tee, spordi|tee, sportlase|tee, sõduri|tee, sõjamehe|tee, teadlase|tee, teatri|tee, töömehe|tee, uurija|tee, ülikoolitee; lahingu|tee, põgenemis|tee, rinde|tee, sõja|tee, tapluse|tee, vabastus|tee, vastupanu|tee, võidu|tee, võitlustee.
5. abinõu, vahend, meetod; moodus, viis, võimalus. Sõnavara rikastamise teed. Aidsi nakatumise teed. Näitas, juhatas sõbrale teed, kuidas kasumisse jõuda. See on otsene, kaudne, ainuõige, kindel tee lahenduseni. Tulemuseni jõuti erinevaid teid pidi. Juhatatud tee tundus liiga vaevanõudev. Ükski tee ei viinud sihile. Kõik teed prooviti ära. Otsiti uusi teid. Õiget teed ei leitudki. Leidis viimaks tee, kuidas naiseni jõuda. Selleks on teisigi teid. Teist, muud, kolmandat teed ei ole. Neil ei jäänud teist teed (üle). Ma ei näe pääsemiseks mingit, ainsatki teed. Veel üht teed võiks katsuda. || teel abil, vahendusel, kaudu; kombel, moel. Juhtunust teatati kirja, telefoni teel. Kahjutasu nõuti sisse kohtu teel. Kooperatiiv moodustati kahe ühisuse ühendamise teel. Maja müüakse enampakkumise teel. Sai pettuse teel diplomi. Mahla saadakse pressimise teel. Harib ennast iseõppimise teel. See taim paljuneb isekülvi, vegetatiivsel teel. Sel teel ei saavuta ta midagi. Hankis infot mõnel teisel, muul, otsesel, kaudsel, mitteametlikul teel. On raha kogunud ausal teel. Ka kodusel teel saab alkohoolseid jooke valmistada. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kasutus|tee, lahendus|tee, leviku|tee, lähenemis|tee, pääse|tee, väljapääsutee.
6. rada (5. täh.); miski teed (1. täh.) meenutav. Küüni juurde viib heinapeprede tee. Ei viitsitud jalgu pühkida ja nüüd on poritükkidest tee taga. Loojuv päike heidab üle veevälja punaka tee.
7.hrl. pl., liitsõna järelosanaelundite kohta, mida kaudu miski liigub
▷ Liitsõnad: hingamis|teed, kuse|teed, lümfi|teed, sapi|teed, sünnitusteed; juhtetee.

tegemine-se 5› ‹s

1. (< tn tegema). Mehed olid ametis uue katuse tegemisega. Jaanitule tegemine on vana komme. Töö tahab tegemist. Kuidas saadete tegemine edeneb? *Liulaskmine ja vastlasõidu tegemine usuti muiste linakasvu edendavat. Ü. Tedre.
▷ Liitsõnad: heina|tegemine, lehe|tegemine, leiva|tegemine, saia|tegemine, söögitegemine; püksitegemine; kauba|tegemine, kometi|tegemine, lõpu|tegemine, märuli|tegemine, mürtsu|tegemine, nalja|tegemine, popi|tegemine, pulli|tegemine, raha|tegemine, rahu|tegemine, sohi|tegemine, teatri|tegemine, vahetegemine; heaks|tegemine, kindlaks|tegemine, korda|tegemine, teatavakstegemine; lahti|tegemine, maha|tegemine, tasa|tegemine, ümbertegemine; mittemidagitegemine.
2. (asja)toimetus, asi, askeldamine, töö, tegevus. Sõidan homme linna, mul on seal tegemist. Täna on kõigil palju tegemist. Kevadel on põllumehel tuhat tegemist. Ehitusel jätkub tegemist veel kuuks ajaks. Kui sul mingit erilist tegemist pole, tule õhtul meile. Päevast päeva käis talus hoogus tegemine. Päeva tegemised on tehtud ja talitamised talitatud. Kui suured tegemised ühele poole saab, küll siis on aega pulmi pidada. *Nüüd on võõrsil juba küllalt kaua oldud; tegemised kodumaal ootasid. E. Nirk.
3. vaevanägemine, jändamine, sekeldus, tüli(n). Puu otsa ronida oli kerge, allasaamisega oli rohkem tegemist. Suure tegemisega sai poiss ründajate käest lahti rabelda. Oli suur tegemine, et ots otsaga kokku saada. Tüdruku nõussesaamisega oli tükk tegemist. Oli alles tegemist, et peapööritust varjata. Küll on sellise vanainimesega reisi peal tegemist! *Noorte härgadega oli alguses tegemist. Nad olid harjumata, rabelesid adra ees ega tahtnud sõna kuulda. K. Põldmaa.
4. otsustamine, voli. *Kui need minu raketid oleks, kui see oleks minu tegemine, mina laseks järvel. A. H. Tammsaare.
5.üksnes sg. partitiivis›. a. (millegi v. kellegi kohta, osutamaks, mis v. kes see on või mis v. kes need on). Arst ütles, et tegemist on kopsupõletikuga. Kas tunned lõhna järgi ära, mis joogiga on tegemist? Hääletoonist võis järeldada, et tegemist on tüliga. Siin on vist tegemist arusaamatusega. Kas sa üldse tead, kellega sul tegemist on? *Võimalik, et Reastvere Kalevipoja sängi näol on meil tegemist Henriku kroonikas mainitud Riole linnusega. H. Remmel. b. pistmine, asi, kokkupuude; suhtlemine, läbikäimine. Mul pole sellega mingit tegemist. Temal on ka kõigega tegemist, igale poole topib oma nina! Mis on sinul tegemist selle kahtlase tüübiga? Kui selle tüki ära teed, tuleb sul politseiga tegemist! Seni pole mul ebaausate inimestega tegemist olnud. Küllap meil tuleb edaspidigi teineteisega tegemist. Naabritega nad suuremat tegemist ei teinud. Ära tee selliste poistega tegemist! *Sinu arvates on need kõik, kes rahaga tegemist teevad, kelmid ja kaabakad, räpased loomad. A. H. Tammsaare.

tilluke(ne)-se 5

1.adj(kogult, suuruselt) (väga) väike, pisike. a. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Ukse avas tilluke naisterahvas. Ta on tillukest kasvu. Mehel olid tillukesed silmad. Kivi peal on tilluke sisalik. Tillukesed putukad, linnud. Vesi kubises tillukestest kaladest. || (lapse v. noorlooma, linnupoja kohta). Tilluke Mann on alles kahekuune. Laps on veel üsna tilluke. Beebi tillukesed käed ja jalad. Tillukesed kalamaimud, kassipojad. Juba tillukesena oskas ta enda eest seista. b. (esemete, ehitiste, loodusobjektide vms. kohta). Tilluke nukuserviis. Tillukesed tassid. Tilluke maja. Tillukese aknaga kamber. Elavad kolmekesi ühes tillukeses toakeses. Köök on meil päris, üsna tilluke. Maja ees on tilluke aed. Tilluke tekk, padi. Tillukeste lilledega tapeet. Igaüks sai tillukese tüki leiba. Rebis kirja tillukesteks tükkideks. Otsaesine on täis tillukesi higipiisku. Tilluke saar keset järve. Kõrgelt vaadates paistsid autod päris tillukesena. Maailm on tegelikult hoopis tillukesem, kui me arvame. *Taevas on tähed tillukesed nagu nööpnõela pead. J. Saar. c. (ühenduses abstraktsete mõistetega). Salaja elas temas veel tilluke lootus. *Tilluke rõõmus trots keksis südames. R. Kaugver. d. (üli)lühikese kestusega, lühiajaline. Kõneleja pidas tillukese pausi. e. tähtsusetu, tühine. *Maailma nii paljude kaotuste kõrval on Berliini nn. prantsuse teater üks tilluke osa. M. Mutsu.
▷ Liitsõnad: ime|tilluke(ne), pisi|tilluke(ne), tibatilluke(ne).
2.sväike laps, tita. Vanaisa võttis tillukese sülle. Ema surus tillukese kõvasti vastu rinda. *Ma olin juba sellest east väljas, kus emad oma tillukesi ehivad. H. Raudsepp.

tohttohu 21› ‹s
kasetoht. Valge tohuga kasetüvi. Tohtu kiskuma, võtma. Kooris kaskedelt tohtu. Tohust karp, topsik, leivamärss. Tõmbas tüki tohtu ja süütas sellega tule. Ehmatas näost valgeks kui toht.

tort1tordi 21› ‹s
suur, hrl. ümmargune mitmekihiline kaunistatud kook. Torti valmistama, lahti lõikama. Sõin tüki torti. Sünnipäevalaual oli suur tort. Viisime külakostiks tordi.
▷ Liitsõnad: besee|tort, biskviit|tort, jäätise|tort, kohupiima|tort, kreemi|tort, puuvilja|tort, pähkli|tort, sidruni|tort, trühvel|tort, vahukoore|tort, vahvli|tort, vigur|tort, võileivatort; sünnipäevatort.

tubli6› ‹adj

1. tunnustust vääriv, omadustelt hea ja sobiv. a. (elusolendite kohta:) mingil alal tulemuslikult tegutsev, igati mingitele tingimustele v. ootustele vastav. Tubli töömees, treial, pootsman, aednik. Tublit õpilast toodi teistele eeskujuks. Tita on tubli roomama. Uno on tublim pillimees kui sina. Meie klassi peetakse füüsikas kõige tublimaks. Ain on kõigiti tubli mees: tugev, rahulik, järjekindel. Olge edaspidi niisama tublid! Mis sa töinad, katsu ikka tubli olla! Äbarik kutsikas kasvas tubliks koeraks. Metsvint on selle poolest tubli, et ta hävitab kahjureid ja laulab väsimatult. Väike, aga tubli. *Tubli perenaine saab tast Soosaarele, töökas, kokkuhoidlik, vähenõudlik, lahke. M. Metsanurk. b. (esemete kohta:) nõuetekohane, tugev, kasutuskõlblik, töökorras. Õpetab, milline peaks olema tubli kiik. Tellis endale tubli kasuka. Vali hästi tublid jalanõud, mis vees ja poris vastu peaksid. Vanad müürid osutusid veel täiesti tubliks. Kell on küll vana, aga tubli, pole kordagi parandamist vajanud. *Krigoljuk otsib mõttes oma vana mõõka .. Oli tubli tükk tööriistaks. O. Kool. c. (nähtuste, olukordade vms. kohta:) kiiduväärt. Tublid kavatsused, tulemused, teod. Abituurium tegi tubli algatuse. Ka teine koht on tubli saavutus. „Tubli töö!” kiitis meister õpipoissi. Ah lõpetasid kooli ära? See on tubli! Vaata kui tubli, et meeles pidasid! *Heidist oli aga väga tubli, et ta oma süü üles tunnistas. S. Truu. d. (kinnitust, nõusolekut v. mööndust märkivana). Tubli, oleme siis kokku leppinud. Aga teistele mitte üks sõna! – Tubli, jäägu nii.
2. (jõult) tugev, kange, kõva, äge. Tubli müks, võmm, obadus. Vennad proovisid jõudu: kumb on tublim. Nii tubli tuulega ei maksa merele minna. Isa ähvardas anda tubli keretäie, nahatäie, sauna. Peeti maha tubli tüli, lööming. Ätil on käsivarres veel päris tublit jõudu. Vahepeal tegi ruun üsna tublit sõitu. Mida lähemale kodule, seda tublima hooga astuti. Lubab tütrele tublid pulmad teha. Pärast tublit leili hüpati jääauku. Haiguse saab ainult tubli kadakasuitsuga majast välja. Asi nõuab veel tublit uurimist.
3. kõnek (üsna) suur, priske, kopsakas, kõva, kenake. Tõi ilmale tubli poisslapse. Kehalt nagu tubli tammetüvi. Sikutas paati tubli ahvena. Tubli rusika suuruste viljadega puu. Järgneme talle tubli vahemaa tagant. Ta oli käinud juba tubli tüki teed 'hulk maad'. Kollektiiv on tubli sammu edasi astunud. Võttis tubli annuse unerohtu. Lapsed said tubli noosi marju, seeni. Loodetakse tublit saaki. Tänavu kasvab tubli hein. Metsast ilmus järsku tubli salk vaenlasi. Joob tubli kruusitäie vett. Tegime tublid napsid, tropid. Tuul keerutab katuselt tubli sähmaka lund krae vahele. Uuel töökohal lubati tublit palka maksta. Tubli kõhutäis, söömaaeg. Rüüpab tubli lonksu, sõõmu, janu õlut. Põrand oli kaetud tubli tolmukorraga. Tubli hunnik hagu. Meestel tublid leivakotid ligi. Tubli leivakäär, lihakäntsakas. Lõikab endale tubli tüki, jupi vorsti. Jõuludeni on veel tubli tükk maad 'hulk aega'. Sul jääb veel tubli tükk õigust ülegi. Sa oled minust tubli tüki 'märksa' enesekindlam. Iseenesest kurvas loos oli ka tubli annus 'kõvasti, kenakesti' koomikat. *Kõik kolm perekonda on õnnelikud, igal on oma tubli leib majas. A. Kitzberg. || rõhusõnana kinnitab, et midagi on mainitavast hulgast, määrast pigem rohkem kui vähem. Rikke kõrvaldamine võttis tubli kaks tundi. Mees on naisest oma tubli kümme aastat vanem. Linna tuleb oma tubli sada kilomeetrit ära. Ta oli emast tubli pool pead pikem. Laev võtab peale tubli 300 tonni lasti. Tubli söömavahe kulus ettevalmistusteks. Neiust on tehtud tubli tosin pilte. Haaranud veetoobri, kallas ta sellest tubli poole teisele kaela. Tubli kümmekond laidu on asustamata.

tulitule, tuld 13› ‹s

1. leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust. Lahtine tuli. Elus 'leegiga põlev' tuli. Igavene tuli (näit. mälestussamba ees). Kreeka tuli aj (keskajal:) vee peal ujuv põlev segu vastase laevade hävitamiseks. Tule soojus. Tule kasutamine, austamine. Vanaisa teeb aias tuld. Ema tegi tule pliidi alla. Poisid tegid kraavikaldal tule üles. Jaanilaupäeval süüdatakse mäel tuli. Süütas pliidi all, ahjus, kaminas tule. Tuli praksub pliidi all. Pane 'tee' tuli ahju! Kohendab tuld pliidi all, lõkkes. Segab roobiga ahjus tuld. Sussitab tuld katla all. Pani kartulipaja, teekannu, kohvivee tulele 'tule kohale'. Pada on juba tulel, tule kohal. Marju keedetakse nõrgal tulel. Paneb hagu tulle lisaks. Puhusin tule lõkkele. Tuli hakkas põlema, kustus. Tõrvased puud võtsid kergesti tuld. Tuli visiseb märjas puus. Pista puudele, risuhunnikule tuli otsa. Märatsevad, vaat et pistavad veel tule räästasse, majale tule otsa. Seda rämpsu pole mõtet hoida, tuli otsa! Keskajal hukati inimesi tulega 'põletati elusalt'. Koguneti tulele lähemale. Istusime tule ääres, ringis tule ümber. Vahtis üksisilmi tulle. Soojendab tule kohal käsi. Taat raiub, täksib, paneb piibule tuld. Pani suitsule, paberossile tule otsa. Küsis suitsu peale tuld. Tõmbab tikust, tikuga tuld. Kirves lõi vastu kivi tuld 'viskas sädet'. Kivid löövad rautatud kapjade all tuld. Tulega ei tohi hooletult ümber käia. Tuli tallati jalgadega surnuks. Vulkaan purskab tuld ja tuhka. Äikesepilvest sähvis tuld. Lähen tema eest kas või tulle. Sõrmed valutasid jäises vees nagu tules. Kange jook kõrvetas maos nagu tuli. Ta kardab mind kui tuld 'üliväga'. Nagu tuli toores puus 'vaevaliselt, viletsalt'. Kus suitsu, seal tuld. Tuli tuld ei kustuta. Tuli ei ole laste mänguasi. | piltl. Taevas punetab päikesetõusu tules. Sügisesed haavad lõõskavad punases tules. || (tulekahju kohta). Tule levik. Kes seda teab, kust see tuli alguse sai. Tuli pääses lahti katkisest korstnast. Kogu hoone oli juba tules 'põles'. Tulele suudeti peagi piir panna. Tulest ei saadud jagu. Tuli hävitas hooned, tüki metsa. Tules hävis kogu vara. Katusest lõi tuli välja. Allatuult olevad põhukuhjad võtsid tuld 'süttisid põlema'. Hooned on tule vastu kindlustatud. Mis tuli ei võta, seda võtab varas. Tulel on lai käsi, veel sügav vagu. *.. korsten tahab kodus ammu puhastamist, talvel küttis naispere armutult, panevad veel tulele! K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ahju|tuli, kamina|tuli, kolde|tuli, laagri|tuli, lee|tuli, lõkke|tuli, pikse|tuli, priimuse|tuli, söe|tuli, taeva|tuli, tiku|tuli, välgu|tuli, ääsituli; gaasi|tuli, hao|tuli, laastu|tuli, õletuli; ale|tuli, jaani|tuli, jüri|tuli, laulupeo|tuli, mai|tuli, märgu|tuli, ohvri|tuli, olümpia|tuli, ranna|tuli, sõrru|tuli, sõõru|tuli, õitsituli; hiigla|tuli, kahju|tuli, kulu|tuli, ladva|tuli, laus|tuli, maa|tuli, pinnatuli; puhastus|tuli, põrgu|tuli, päikese|tuli, soo|tuli, virvatuli.
2. mingi valgusallika tuli (1. täh.); selle valguslaik. Hele, tuhm tuli. Eemalt paistsid suure linna, mõningate majade tuled. Tuledes särav linn. Kauguses vilgub üksikuid tulesid. Toas oli juba hämar, süütasin tule (põlema). Mis sa pimedas istud, võta tuli üles! Lülitas, klõpsutas tule põlema. Laes, laual, lambis põles tuli. Nägin väljast, et sul on alles tuli ülal 'põleb'. Tagakambris põles veel tuli. Linnas, majades süttisid esimesed tuled. Kustutas, puhus tule ära ja heitis magama. Koridoris tehti tuled surnuks. Tuli lambis läks suureks, hakkas suitsema. Majade akendes on veel tulesid. Saali aknad olid tuledes. Ilma tuleta ei näe enam lugeda. Riietuti ähmase tule valgel. Näitas mulle taskulambiga, küünlaga tuld 'valgustas pimedas kulgemisteed'. Jõulupuu, kuusk säras tuledes. Vastutulev auto pimestas tuledega. Ööliblikad lendavad tule peale. | piltl. Virmaliste tuli. Löövad särama jaaniusside tuled. || mingi valgussignaal, signaaltuli. Vasakul plinkis Vilsandi majaka tuli. Stardiraja vilkuvad tuled. Auto tagumised tuled ei põlenud. Taksol põles roheline tuli 'märgiks, et takso on vaba'. Punane tuli 'keelusignaal tänavaliikluses'. Bengali tuli 'teat. värviline ilu- v. signaaltuli'.
▷ Liitsõnad: elektri|tuli, gaasi|tuli, küünla|tuli, lae|tuli, lambi|tuli, laterna|tuli, neoon|tuli, peeru|tuli, pirrutuli; ahtri|tuli, ankru|tuli, auto|tuli, esi|tuli, ilu|tuli, majaka|tuli, masti|tuli, parda|tuli, plink|tuli, poordi|tuli, pära|tuli, ranna|tuli, sadama|tuli, semafori|tuli, taga|tuli, topituli; hoiatus|tuli, juht|tuli, kaug|tuli, käigu|tuli, liini|tuli, lähi|tuli, märgu|tuli, numbri|tuli, ohu|tuli, park|tuli, pette|tuli, pidurdus|tuli, reklaam|tuli, signaal|tuli, siht|tuli, stopp|tuli, suuna|tuli, täis|tuli, valetuli.
3. piltl (tugevate tunnete v. tundepuhangute, ka tulise, ägeda oleku kohta). Armastuse, igatsuse, vihkamise tuli. Temas põles alati mingi sisemine tuli. Tema hinges, südames on veel aadete tuld. Noormees on täis tuld ja vaimustust. Ei ole temas enam seda tuld mis vanasti. Kui palju tuld, kui palju kirge neis sõnades! Ta süda oli nagu tules 'väga rahutu'. Vastuväidetest läks mees tuld täis. Ülekohtune süüdistus ajas mehe tuld täis. Tuld olid täis nii ratsu kui ratsanik. Orkestrantide mängus on tuld ja hoogu. *Peaasi on kogu aeg eneses tuld kanda ja hoolitseda, et see ei kustuks. K. Ristikivi. || selle väljendus silmades, pilgus (v. üldse näoilmes). Mehe silmis põles hullumeelne tuli. Ta silmis välkus kuri, õel tuli. Silmad leegitsesid, välkusid raevukas tules. Silmad pilluvad, löövad, sähvivad tuld. *Tema silmad lõõskasid tulest, kui ta kõneles tööst .. P. Vallak. *.. silmad sädelesid vihast ja häbist, palged hõõgasid tuld ja alumine huul värises ... E. Särgava.
▷ Liitsõnad: armastus|tuli, armu|tuli, elu|tuli, hinge|tuli, kire|tuli, noorus|tuli, südame|tuli, vihatuli.
4. hrl sõj tulirelva(de)st laskmine, tulistamisega hävitamine. Hõre, tihe, sage tuli. Metoodiline tuli. Suurtükkide, miinipildujate, kuulipildujate tuli. Vastase tuli tugevnes, nõrgenes. Ründajate pihta avati kõikidest relvadest tuli. Õhutõrjekahurid andsid ägedalt tuld. Varitsuspaigast tõmmati sõjaväeautodele tuli peale. Raskerelvade tuli kantakse üle kaitse sügavusse. Luurajad satuvad, jäävad tule alla. Sild oli vastase tule all. Patareide tuld juhiti vanast vaatlustornist. Duellandid andsid teineteise peale püstolist tuld. Andis püssist vareste pihta tuld. | (käsklustes). Tuld! Tuli lõpetada! || piltl (kritiseerimise kohta). Sattus koosolekul mitme sõnavõtja tule alla. *Üht ütlen aga: kõik võtame ägeda tule alla, kes meil teel ees .. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: automaadi|tuli, kahuri|tuli, kuulipilduja|tuli, miinipilduja|tuli, püssi|tuli, suurtükituli; automaat|tuli, ettevalmistus|tuli, hävitus|tuli, katte|tuli, kiir|tuli, koond|tuli, kurnamis|tuli, lähi|tuli, mahasurumis|tuli, maru|tuli, otse|tuli, pidev|tuli, rida|tuli, rist|tuli, segav|tuli, tiib|tuli, toetus|tuli, turm|tuli, tõkke|tuli, tõrje|tuli, vastu|tuli, üksiktuli; kriitikatuli.
5. piltl võitlus, lahing, taplus. Viimased reservid saadeti, paisati tulle. Ära kipu rindel uljaspeana tulle! Ta olnud rindel mitmes tules. Mehed karastusid lahingute tules 'lahingutes, võitlustes'. Eestlased ristiusustati tule ja mõõgaga 'vägivalla abil'. *.. kuid tal oli ometi nii hea olla, .. teada, et ta on jälle kord sealt tulest tervena tagasi tulnud: et ta elab. A. Jakobson. || (võistlustel jm.). Meie meestest olid täna tules .. Algas eksam, esimesena läks tulle Kuno.
▷ Liitsõnad: eksami|tuli, karastus|tuli, lahingu|tuli, mässu|tuli, proovi|tuli, sõja|tuli, võistlustuli.
6. sport (males:) seis, kus vigur (hrl. kuningas) on sattunud vastasmängija malendi löögi alla. Tuld andma (kuningale). Saavutas igavese 'pideva' tulega viigi. Pani kogemata lipu tulle ja alistus.
7. hrv ebaeestipäraselt vandumisvormelites. *Süütu! Tuli ja välk! ma söön su elusalt ära! F. Tuglas (tlk). *Vaikisin. „Vasta, tuli ja põrgu!”. R. Janno.
8.liitsõna esiosanaväga, ülimalt; näit. tulihapu, -kallis, -kange, -kibe, -kiire, -kuiv, -kuum, -näljane, -palav, -soolane, -terav, -uus

turiturja 32› ‹s

1. selja ülemine v. eesmine osa; (ka:) selg. a. inimese selja ülaosa, kus kael läheb üle seljaks. Tugev, turske, paks turi. Lihaseline turi. Maadleja on suure laia turjaga. Vanemas eas läks ta turjast laiaks. Vimmas turjaga naine. Rasvavoldid turjal. Tundsin, kuidas turi tõmbub higiseks. Päike soojendab turja. Päikese käes on meeste turjad punaseks läinud. Turi vajus kühmu, tõmbus vimma. Turi on kühmus, vimmas. Tasapisi turi sirgus. Lõi turja sirgu. Kaklejad on teineteisel turjas kinni. Võttis poisil turjast kinni ja viis nurka. Vinnas koti turjale. Kannab, tassib kasti oma turjal. Matkajad lähevad, seljakotid turjal. Pani kandami turjalt maha. Võttis lapse turjale 'kukile'. Sõidutas poisikest oma turjal 'kukil'. Saunalaval anti kasevihaga turjale pihta. Kupja kepp tantsis teomehe turjal. Poiss sai vitsaga üle turja. *Kui pole turja ega jaksu jalgades, ära tüki ligi. R. Tiitus. b. loomadel selja eesmine osa; kaela ja selja vaheline kõrgend. Patsutab hobust turjale. Ronib, hüppab, kargab ratsu turjale. Istub täku turjal. Turi oli sadula all veriseks hõõrdunud. Hoiab kassipoega turjast. Karu nühkis turja puurivarbade vastu. Jaki turjal on väike küür. Kull vajutas küünised jänese turja. Hunt lõi lambale hambad turja. Kalev lendas meie maale vägeva kotka turjal. Hõbekoger on kõrge turjaga. *Talle tundus, et isahundi turi oli veel rohkem turri kerkinud .. J. Kross.
▷ Liitsõnad: härja|turi, karuturi.
2. piltl kuju, asendi v. ülesande poolest turja (1. täh.) meenutav osa loodusobjektil vms., selg, hari. Lainete valged, vahused turjad. Laine tõstis, haaras paadi oma turjale. Jääkamakad sõitsid lainete turjal. Regi tõusis hange turjale. Vanker jõudis maantee turjale. Kartulikuhja turjal istusid varesed. Mäe turjal oli metsatukk. Metsa sakiline turi. Istusime suure rändrahnu turjal. Laps sõitis koolikoti turjal 'otsas, peal' mäest alla. *Oi, mis mõnus on talvel liiviku turjalt alla sohu liugu lasta! Juh. Liiv. *.. kaugelt lõunast saabusid tuule turjal taimede seemned ning katsid oma tee rohelusega. E. Kask.
3.hrl. väliskohakäändeis adverbi ja postpositsiooni funktsioonis(hrl. piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites:) (koormaks v. kohustuseks) peale, kanda, taluda; (koormana v. kohustusena) peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära v. ülesandest, toimetamisest ära. Tal on seitsekümmend aastat turjal. Aastaid on tal juba kõvasti turjal. Kannab juba kaheksakümnendat turjal. Mida rohkem aastaid turjale koguneb, seda lapselikumaks ta muutub. Naise turjal on kodune majapidamine ja loomad. Raskemad tööd veeretati meeste turjale. Järjest uusi kohustusi laoti talle turjale. Seda süüd ma oma turjale ei võta. Tahtis vastutust teiste turjale tõugata. Kas sul on töömured turjal? Suur maksukoorem on turjal. Elab oma vanemate turjal. Rahvas heitis, raputas rõhujad oma turjalt. Nüüd on see asi lõpuks turjalt ära. |illatiivis›. Jälle tuleb mingi revisjon turja! *„Mis see!” vihastab vanamees. „Jumalaleiva juures jamelema! Küll tuleb veel tuld ja väävlit teile turja. ..” A. Mägi.

tõmbamatõmmata 48

1. (käega v. kätega) enda poole, endale lähemale v. mingis suunas liikuma panema (ka seda teha üritama) v. liikumas hoidma; vedama. Kumbki tõmbas köit enda poole. Tõmmake kahekesi, kui üksi ei jõua. Tõmbas tooli lauale lähemale. Kui piim keema hakkab, siis tõmba pott pliidi servale. Laps tõmbas endale vaasi koos laudlinaga kaela. Uks tõmmati pärani. Tõmbasin kardina eest, kõrvale. Saagi tuleb tõmmata ühtlaselt. Mees tõmbas ohjadest, ohje ja hobune jäi seisma. Tõmbas lõngavihi läbi peo. Kellamees tõmbab kellanööri. Lipp tõmmati vardasse, masti 'heisati lipunöörist tõmmates'. Üks tõmbas, teine tõukas. Keegi tõmbas mind käisest, kuuehõlmast. Noormees tõmbas tüdruku kaissu, oma rinnale, enda kõrvale istuma. Toots tõmbas Teele tantsima. Tõmbasin teki üle pea, lõuani. Mees tõmbas lipsu, kuue sirgu. Tõmbasin mantlihõlmad koomale. Kutsar tõmbas ohjad pingule. Mehed tõmbasid sõrme 'vedasid sõrmkooku'. Hobused tõmbavad kõigest väest, aga koorem ei liigu paigast. Hobune tõmbas heinakoorma kaldteed mööda lauda peale. Tõmmake paat kaldale! Kaldale tõmmatud roostes laev. Laps tõmbab kelku mäkke. Kuidas lükkad, nõnda läheb, kuidas tõmbad, nõnda tuleb. *Kui Liide poegiva lehma juurde jõuab, on Salmel pool vasikat juba väljas, aga teist poolt tõmba või traktoriga. V. Lattik. || (seoses mehhanismide käimapaneku v. töötamisega). Tõmmake mootor käima! Autot juhtida on lihtne: tõmba aga kangi ja keera rooli. Tõmbas püssi, kuke vinna. Vinna tõmmatud päästik. ||hrl. da-infinitiivis vastavate ühendite koosseisuspiltl märgib kellegi käsutada ja kamandada olemist. Mina, vana narr, olen sul ainult lükata ja tõmmata! Tema kui kõige noorem on kõigi tõugata ja tõmmata. *Sest tema on popsitütar, mitte mõni hellitatud rikka peremehe vesivõsuke, kel teenijaid ja ümmardajaid käega tõmmata ja jalaga lükata. A. H. Tammsaare. || ohjadest sikutades hobusõidukit (kuhugi) juhtima v. suunama. Tõmmake hobused õue. Tõmbas hobuse tee äärde. Tõmbas ohjadest vasakule. Hobune tõmmati jooksma. || (abstraktsemalt:) käsuga vms. tagasi liikuma panema. Rinne tõmmati Emajõe alla. || kuskilt välja, esile võtma v. kiskuma; haarama. Tõmbas taskust rahakoti, suitsupaki, noa. Tõmbas mõõga tupest. Mõni tõmbab täis, teine tühja loosi. Tõmbasin kaardipakist ärtu emanda. Tõmbas peast paar halli juuksekarva. Tõmbas teisel mütsi peast. Tõmmake vemblad pihku! Poiss tõmbas teise käest palli ära. || rebima, käristama (millegi küljest, katki). Tõmbas kaselt tohtu. Tõmbas tüki sitsiriiet ja sidus sellega haava kinni. Tõmbas sõlme läinud kingapaela katki. Tõmbasin paberi pikuti pooleks, kaheks. Tõmbas kirja puruks ja viskas tükid tulle. Tõmbasin lepalehe ribadeks. || (tehnoloogilises protsessis:) venitama, kiskuma. Juuksenõelu valmistatakse külmalt tõmmatud terastraadist. Tõmmatud terasvardad. Klaasisulatisest on kerge tõmmata klaasniite.
2. (mitmesuguse käelise tegevuse kohta:) (rütmiliselt) tõmmates (1. täh.) midagi tegema vrd tõmbama (17. täh.). a. (sõudmise kohta). Paadimees tõmbab ühtlaselt, jõuliselt aerudega. Haarasime aerud ja hakkasime tugevasti tõmbama. Tõmbasin sõuda, nii et tullid raksusid. Tõmbame laiule, otse üle järve! *Tütar sõudis juba nagu vana kalur .. Tõmbas parasjagu pikalt ja küllalt sügavalt. L. Kibuvits. b. (sepalõõtsa liigutamise kohta). Sepikojas tõmmatakse mühinal lõõtsa. Lõõtsa tõmmati vibust, mille üks ots oli kinnitatud lõõtsa kere alumise kaane külge. c. (pillimängimise kohta). Ta oli meister lõõtspilli, harmoonikat tõmbama. Tõmmati lõõtsmoonikut, lauldi vanu romansse. Tõmba lõõtsa, pillimees! Isa tõmbas tal kannelt ja mängis viiulit. Poisid, tõmmake üks lugu! Pillimees tõmbas polka valla. || (putukahelide, linnuhäälte kohta). Ümberringi tõmbasid ritsikad. Rukkirääk tõmbas oma lugu. d. (kalapüüdmise kohta). Mehed tõmbavad järvel noota. Järv on nootadega peaaegu tühjaks tõmmatud. Mindi järve peale kala tõmbama. Meil on latikaid tõmmatud sääsevastsetega. Poisikesena tõmbasin Kivisilla all viidikaid.
3. (laiali) laotama, sirgu v. pingule venitama. Võrgud, noodad tõmmati ritvadele kuivama. Rahvariide põlle alläär on tõmmatud papist alusele. Süsta puust võrestikule tõmmati hülgenahad. Šamaanitrummi kerele on tõmmatud põdranahk. *Voodi on kahe poolega, laiaks tõmmatav, hästi ruumikas. M. Pihla. || ka piltl millegagi katma. Tõmbasime seinale kruntvärvi. Tõmbasin 'määrisin' leivale võid. Kraatrid tõmbasid lahele suitsukatte. Pakane tõmbas järvedele jää. *Öine külm oli tõmmanud veele õhukese jääkirmetise .. A. Kivikas. || (kedagi) mingile alusele pikali ja sirgu sundima. Nõiad tõmmati piinamiseks rattale. Tõrksad talupojad tõmmati peksupingile. Tõmbasime koera lõikuslauale. *Vaata, et [mõisahärra] laseb redelile tõmmata ja keretäie kätte anda! J. Kross. || (midagi) pinguli vedades ühest punktist teise suunama ja otspunktidest kinnitama; (teed, kraavi vms.) rajama. Nöör tõmmati ühest postist teiseni. Üle hoovi oli tõmmatud pesunöör. Okastraat oli tõmmatud puust puusse. Koera kett liikus kahe kase vahele tõmmatud traati mööda. Kontrabassile tõmmati uued keeled. Läbi metsa tõmmati sirge maantee. Taigasse tõmmatakse raudteeliin. Läbi raba tõmmati suur kuivenduskraav. Kõrbesse tõmmati kanal.
4. (käega) mingit pinda mööda libistama, siluvat, puhastavat, korrastavat vms. liigutust tegema. Tõmbas käega üle lauba, keelega üle huulte, käisega üle higise näo. Tõmbas suu käelabaga puhtaks. Tõmbas käeseljaga mööda ninaalust. Laps tõmbas paar korda harjaga üle hammaste. Tõmbas peoga üle laua, toolipõhja. Selline heli tekib siis, kui tõmmata pulgaga kiiresti üle kammi piide. Viiuldaja tõmbas paar korda poognaga üle keelte. Tõmbas kammiga läbi juuste, juuksed siledaks. Peenrad tõmmati rehaga siledaks. Laest tuleks ämblikuvõrgud ära tõmmata. Tõmbas luuaga üle põranda. Tõmbas saapatallad vastu porimatti puhtaks. *„Ma olen sellest sinu pikast sättimisest, mõtlemisest ja jorutamisest, näed, siiani!” Ta tõmbas näpuga üle kõrisõlme. H. Väli. || (käega) joonte v. märkide tegemiseks mingile pinnale vedavat liigutust tegema. Tõmbas juustesse lahu. Tõmbas paberile jooni. Tõmba ühendusjoon punktide A ja B vahele. Kunstniku käsi tõmbab hoogsalt kontuure. Tõmba rist nende nime taha, kes on juba maksnud. Tal on vaod sirged nagu joonlauaga tõmmatud. | piltl. Tõmbab paralleele mineviku ja oleviku vahel. Nende nähtuste vahel pole kerge piiri tõmmata. Ülemus tõmbas enda ja alluvate vahele selge joone, piiri. Kahe lavastuse vahel tõmmati võrdlusjooni. Meeste ja naiste vahele ei saa nii teravat vahet tõmmata. || tiku süütamiseks selle pead vastu toosi süüteseguga kaetud külge kraapsama. Tõmbas tikust, tikuga tuld. Puud on valmis, tõmba tikk põlema ja torka tuli külge. Keegi tõmbas tikku. Tõmbas tuld ja pani küünla põlema. Tõmbasin suitsule tuld.
5. (kutsuva käeliigutuse kohta:) viipama. Näkk tõmmanud käega ja kutsunud lapsi. „Siiapoole, siiapoole,” hüüdis ta ukse vahelt käega tõmmates. Tüdruk jooksis, kui peremees vaid sõrmega tõmbas.
6. virutama, lööma. Tõmbasin talle rusikaga vastu kukalt. Tõmbas teisele vastu vahtimist, mööda hambaid, mööda kõrvu, üle selja. Tõmba talle, kuradile! „Tõmba talle üks ära!” ässitas teine kõrvalt. Vaat kui tõmban sulle paar tulist! Poisil tarvis kere heledaks tõmmata. Tõmbas koerale kepiga. Tõmbas hobusele piitsaga nähvaka, siraka. *Said pilgata või koguni peksagi – kannata ära või tõmba vastu, muidu ei ole sa täismees. J. Vahtra.
7. (väljendites, mis märgivad ülespoomist). Röövel tõmmati oksa, võlla. Peremees oli enda lõõga tõmmanud. *.. poiss tahab end penni külge rippuma tõmmata. V. Saar. *Minu ettepanek on niisuke, et ühe tõmbame hakatuseks varna, teisele kingime elu ... E. Maasik.
8. (riietusesemete jms. kohta:) (selga, kätte, jalga, pähe) panema v. (seljast, käest, jalast, peast) võtma. Tõmbas särgi, pluusi, kleidi, kuue, mantli selga. Tõmbasin selga puhta pesu. Tõmba midagi soojemat selga! Mehele tõmmati hullusärk selga. Tõmbas kindad kätte, käest. Tõmbas püksid, sukad, sokid, kingad, saapad jalga. Jalga olid tal tõmmatud vanad kotad. Tõmba mul kummikud jalast! Tõmbas märjad püksid jalast. Kleidi peale tõmbasin jaki. Tõmbasime rõivad seljast ja jooksime vette. Tõmbas mütsi, soni pähe. Luurajad tõmbasid gaasimaski pähe. Talle tõmmati selja tagant kott pähe. Hobusele tõmmati päitsed pähe.
9. (märgib asendi v. olukorra muutmist, millegi viimist mingisse asendisse v. seisundisse). a. (seoses keha v. selle osadega, näoilmega; muutjaks elusolend v. miski elutu); kiskuma. End kõverasse, kööku, kössi, kägarasse, konksu tõmbama. Laps tõmbas end teki all kerra. Tõmba end koomale, ma ei mahu mööda! Mees tõmbas oma suure kere ettepoole vimma. Tõmbasin end sirgu, pingule. Tõmbasin end pingile siruli, pikali. Mees tõmbas selja kühmu, pea õlgade vahele. Tõmbas käed rusikasse, sõrmed konksu. Tõmbas rusikad vinna ja tormas vastasele kallale. Tõmbasin põlved konksu, jalad istumise alla. Ära tassi seda rasket kotti, tõmbad veel selja ära 'teed seljale häda'. Tõmbas näo naerule, mossi, krimpsu. Tõmbas kulmu(d) kipra, kortsu. Tõmbasin silmad umbusklikult pilukile, kissi, vidukile. Tüdruk tõmbas suu mossi, prunti. Laps tõmbas suu viltu ja hakkas nutma. Kass tõmbab küüru selga. Koer tõmbas hambad irevile, saba jalge vahele. Hobune tõmbab kõrvad lingu, ligi pead. Hobune, luik tõmbas kaela kenusse. Mullikas tõmbas saba selga ja pistis jooksu. Varblane tõmbas suled turri. Rääkimine tõmbas keele kuivaks. Viin tõmbab seest soojaks. Värske õhk tõmbas pea klaariks. Hirm tõmbas mu kõhu külmaks. Külm vesi tõmbas varbad kangeks. *Igal juhul tõmbas elekter mu käe äkki ümber lambivarre krampi. M. Unt. |impers.› *Olen vana merimees. Selja tõmbab kühma, sõrmed konksudena kõveraks, jalad kangeks ja tuimaks. J. Parijõgi. b. (seoses millegi muuga). Esimesed öökülmad tõmbasid maa tahedaks. Pakane tõmbas porised teerajad kõvaks. Tuul ja päike on tee kuivaks tõmmanud.
10. (märgib olukorra, seisundi muutumist:) tõmbuma. Kevadine heinamaa oli juba kuivaks tõmmanud. Vana foto on kollakaks tõmmanud. Vorstid on ahjus ilusasti krõbedaks tõmmanud. Kastanimunad tõmbavad seistes tuhmiks. Mu põsed tõmbasid punaseks, kuumaks. Märg pesu on külma käes kangeks tõmmanud. Taevas on selgemaks tõmmanud. Ilm tõmbab külmale. |impers.Tõmbab pimedaks. Hommikul, kui valgeks tõmbas, tegin kohe minekut.
11. (sissehingamise, nina v. suu kaudu millegi sisseimemise kohta). a. (õhu, koos õhuga ka millegi muu sissehingamise kohta). Tõmbasin kopsud värsket õhku täis. Tõmbas kopsudesse niisket mereõhku. Haige tõmbas sügavalt hinge. Tõmbas veel korraks hinge ja oligi surnud. Hingeldav poiss pidi paar korda hinge tõmbama, enne kui sai rääkima hakata. Tõmbasin hinge – kas nüüd või mitte iialgi! Naine tõmbas kergendatult, kergemalt hinge 'tundis kergendust', sest oht oli möödas. Olin tolmu ninna tõmmanud. Triipu tõmbama kõnek narkootikumi pulbrina nina kaudu manustama. Laps tõmbas endale nööbi hingekurku. b. (intensiivse haistmise kohta). Tõmbasin ninaga: oli tunda kõrbehaisu. Tõmbas ninaga õhku: talle tundus, et keegi oli seal suitsetanud. Tõmbasin ninna praelõhna. Koer tõmbas ninna võõrast lõhna. c. (suitsetamise kohta). Suitsu tõmbama. Tõmban ainult Marlborot. Mehed tõmbasid paberossi, pinutagust, pläru, plotskit. Ta tõmbab piipu. Hädaga tõmmati sammalt. Tõmbasin sügava mahvi. Tõmban juba kümnendat aastat. Kas sinu poeg juba tõmbab? Mina ei tõmba 'olen mittesuitsetaja'. Poisid kisuvad nurga taga suitsu tõmmata. d. (ninna kogunenud eritiste sissepoole kiskumise kohta). Tüdruk tõmbas ninaga ja pühkis silmi. Tõmbas ninaga, nagu kipuks talle nutt peale. *Neiu kopsis jalgu vastamisi, nägu külmast sinine, ja tõmbas ninaga ühtepuhku sissepoole. L. Promet.
12. (materjalide, esemete vms. kohta:) (vedelikku, suitsu, õhku) endasse imema v. enda kaudu liikuma panema. a. imama. Lõuend tõmbas värvi endasse. *Märg suhkur ei seisa! See on nagu lambitaht: tõmbab ise niiskust edasi. A. Mälk. b. vett vms. edasi, ära juhtima. Kraav tõmbab põldudelt liigvee ära. Ummistunud kanalisatsioon tõmbas halvasti. c. (suitsu väljajuhtimise, küttekollete toimimise kohta). Truubid ei tahtnud tõmmata. Pärast remonti tõmbasid lõõrid hästi. Korsten ei tõmmanud ja köök vajus suitsu täis. Ahi tõmbas halvasti, ajas suitsu sisse. Uus pliit tõmbas üle ootuste hästi. Kamin tõmbas ühtlaselt.
13.ka impers.(tõmbetuule, tuuletõmbuse kohta). Pane uks kinni, tuul tõmbab. Värava alt tõmbas tuul. Siin tõmbab, kuskil on vist uks lahti. Tuul tõmbas korstnalõõris. Orus on vaikne, aga mäe otsas tõmbab kõvasti. Lagedal jääksid majad tuulte tõmmata. *.. aga tuult ei tulnud, et oleks õhu lahedaks tõmmanud. O. Kruus.
14. (vastastikuse jõu toimel) enda poole liikuma panema, endaga kokku puutuma panema. Magnet tõmbab rauda (külge). Hõõrumisel merevaik elektriseerub ja tõmbab kergeid esemeid külge. Maa tõmbab kõiki esemeid enda poole. Kuu just nagu tõmbaks ja tõukaks vett. || huviäratavalt, ligimeelitavalt, kutsuvalt, ahvatlevalt mõjuma. Poissi tõmbab tehnika. Tüdrukut tõmbab joonistamine. Mind teater ei tõmba. Kauged mered ja maad tõmbasid teda juba lapsepõlves. Kaunis raamat kohe tõmbab lugema. Kuulus film tõmbas rahvast kinno. Loole tuleb panna selline pealkiri, mis tõmbab. Kui pakend tõmbab, ostetakse kaupa paremini. Linn tõmbab noori vastupandamatu jõuga. Rohkem kui trenn tõmbavad teda kõrtsid ja tantsupeod. Kas sind naised enam ei tõmba? Veri tõmbas neid teineteise poole. |impers.Mind tõmbab loodusesse, mere äärde. Teised läksid peole, kuid mind ei tõmba sinna. Lehmi tõmbas orgu, kus lokkas noor hein. || mingisse kooslusse, tegevusse kaasa haarama; (üle) meelitama. Mindki tõmmati vestlusse. Nad on Peetrigi oma kampa tõmmanud. Kohe esimesel kursusel tõmmati ta ülikooli näiteringi. Koori tuleks tõmmata rohkem noori inimesi. Osa tööstusettevõtteid tõmmati kontsernidesse. Kirjanik tõmmati poliitikasse. Mitmed tublid töötajad tõmmati teistesse firmadesse. || tähelepanu, huvi vms. äratama (ka tahtmatult), seda kuskile juhtima. Püüdsin endale iga hinna eest tähelepanu tõmmata. Juhtum tõmbas endale maailma üldsuse tähelepanu. Kisa-kära tõmbas koosviibijate tähelepanu hetkeks kõrvale. Pealekaebaja tõmbas endale klassi pahameele. Sellise käitumisega tõmbad sa teiste viha enda peale.
15. (tõmmise (1. täh.) tegemise kohta); (Internetist oma arvutisse võtmise e. allalaadimise kohta). Healt plaadilt võib tõmmiseid tõmmata just nii palju kui kulub. Viirusevastaseid programme saab tõmmata Internetist.
16. valmimisprotsessi lõpuni seisma; hauduma. Tee jäeti kaane alla mõneks minutiks tõmbama. Kohv on juba küllalt tõmmanud. Pane kummel, pärnaõied tõmbama. Puuviljateed lastakse tõmmata kümmekond minutit. Panime saunavihad toobrisse tõmbama. Asetage praetud kalale juustuviil ja laske kaane all tõmmata.
17. (energilise, hoogsa tegevuse kohta) vrd tõmbama (2. täh.). a. (intensiivse töötamise, tegutsemise kohta); rabama, rassima. Homme jälle rehepeks, tõmba nii et kondid kanged. Teenistus on kehv, kuigi tõmbame hommikust õhtuni. Tõmbasin 'korjasin' heal marjakohal korvi kiiresti täis. *Tee tööd ja näe vaeva, tõmba päevast päeva, aastast aastasse! P. Vallak. b. (da-infinitiivis olevat verbi tugevdades). Tõmbab töötada kahe koha peal. Nädal otsa tund tunni kõrval tõmbasin tööd teha. Laupäevaõhtuti tõmbasid noored kiikuda. Vahi, kus tõmbab magada, norsata! Poiss tõmbas täiest kõrist laulda. Laps tõmbas kisada. c. ohtralt jooma (alkoholi); intensiivselt purjutama. Tõmbasime kumbki tubli lonksu rummi. Vanamees on enda täis tõmmanud 'purju joonud'. *.. laisk ta küll oli, aga viina peale maias ja tõmbas ise ning andis ka teistele. R. Roht. *.. viskasin juudile paberid vastu vahtimist ja pistsin jooma. Viis päeva tõmbasin järjest. B. Alver. d. hoogsalt liikuma (hakkama); põrutama, kihutama. Auto tõmbas paigalt. Jalgpallur tõmbas kaitsjast mööda. Sellise laevaga tõmba või Ameerikasse! || kõnek (teat. väljendite koosseisus:) ära minema, kaduma. Tõmmake uttu, poisid, muidu läheb teil halvasti! Tahaks kohe minema tõmmata. e. (tulistamise, laskmise kohta). Võta relv ja kui keegi nähtavale ilmub, tõmba! Vasakult tõmmati meestele tuli selga. Talle tõmmati kuul kerre. Kõik mehed tõmmati sirgu, siruli 'lasti maha; tapeti'. Pärast selgus, et mättasse oli tõmmatud 'maha lastud; tapetud' vale mees. f. kiskuma, kaklema, tülitsema. Poisid tõmbavad, nii et karvatutid lendavad! Tõmmaku valitsused omavahel, aga jäetagu rahvad rahule. g. (keelepeksmise, tagarääkimise kohta). *.. naiste asi – tõmbab uustulnukat teistele, kuidas aga oskab. R. Roht. *Laterdavad selja taga, tõmmaku, tulevad suu sisse ütlema, lõikan vastu vahtimist. A. H. Tammsaare. h. ringi jooksma, hulkuma; (häälekalt) lõbutsema, möllama. Koer tõmbab küla peal. Ära lase poisil ühtepuhku mööda linna tõmmata. Metsas võisid lapsed vabalt tõmmata. Olge tasem, mis te nii hullusti tõmbate! || amelema, (ringi) laaberdama. Poiss muudkui joob ja tõmbab tüdrukutega. Mees tal alles suri, aga juba tõmbab teistega.
18. naist röövima, vägisi endale kaasaks viima (endisajal). Mehed tõmbasid meelepäraseid tütarlapsi endale naiseks, kaasaks. Mõrsjat tõmbama. *.. eks olnud see sinu poeg, kes metsateel marjuliste seast tõmbas Kaupo tütre. E. Kippel.
19. kõnek varastama; petma, tüssama, alt tõmbama. Tõmbas maalri järelt purgi värvi. Segastel aegadel igaüks tõmbas, kust aga sai. Teda ei saa usaldada, kust saab, sealt tõmbab. Muudkui tõmmatakse ja näpatakse. Bussis tõmmati mul rahakott ära. Istub oma kohvri otsas, kardab vist, et tõmmatakse ära. Sai korteriostuga tõmmata. Ole valvas, ära lase neil kavalpeadel end tõmmata. Mind tõmmati nagu viimast lollpead. Müüja tõmbas mind kümne krooniga.
20. kõnek pilkama, nöökima. Üksteist tõmmati ja nokiti. Sõbrad tõmbasid teda vahel, aga mitte pahatahtlikult. Vahel juhtus, et need, keda tõmmati, naersid ise kaasa. *Tulge, ma ostan teile pudel õlut. Olge heaks, tõmmake lehes seda linnavalitsust ... M. Metsanurk.
21. vulg (naisega seksuaalvahekorras olemise kohta). *Oli kursusel üks eit, tõmbas teda igaüks, kes viitsis. Ronis minugi sängi .. O. Raun.
22. (piltlikes väljendites). Sai tillist tõmmata 'sai petta, tüssata'. Armastab teisi ninast tõmmata 'petta, ninapidi vedada'. Lepingule tõmmati vesi peale 'leping jäeti sõlmimata'. Keegi tõmbab kulisside varjus niite ja juhib kogu seda äri.

tõnguma42
(kärsaga, ninaga maad) tuhnima, songima, sonkima. Siga tõngub maad. Põrsas tõngus õues. Mäger tõngub mullast vihmausse ja tõuke. Metssead on tüki põldu üles tõngunud. Sead olid viimse kui kartuli välja tõngunud. Poiss tõngub saapaninaga kiviklibu. Pommid olid tihke maapinna urbseks tõngunud. *Loviisa on tark koer, .. ei ta tee väljagi, et pojukesed teda mõlemast küljest tõnguvad .. J. Tuulik. || ((kehva, vaevalise) maaharimise, kaevamise kohta). Mees tõngus adraga põllulappi. Hakkas puupulgaga rohututti maa seest välja tõnguma. *Peaks ainult hobuse muretsema, sest labidaga maa kallal tõnguda läheb igavaks. A. Hint.

töllerdama37

1. tuikudes kõndima, tuikuma; sihitult ringi liikuma; niisama passima, vedelema, aelema. Mees töllerdab ukseavas. Töllerdab purjuspäi ringi. Tuleb töllerdades koju. Töllerdab ei tea kus. Poisike töllerdas pingiridade vahel edasi-tagasi. Kutsikas töllerdab meil muudkui sabas, jalus. On pool päeva kaubamajas töllerdanud. Poe ees töllerdab meestekamp.
2. ripendama; siia-sinna liikuma. Keel töllerdab pikalt suust välja. Karvamütsi kõrvad töllerdasid allapoole. Pistis tüki leiba hobuse töllerdavate mokkade vahele. Uks töllerdab kinni-lahti. Koera saba hakkas rõõmsalt kahele poole töllerdama.

tööillat töösse e. töhe 15› ‹s

1. inimese mis tahes tegevus, millega ta otseselt v. kaudselt loob endale elatusvahendid; (laiemalt:) vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; töötegemine, töötamine. Kehaline ehk füüsiline töö ja vaimne töö. Tootlik ehk produktiivne 'uusi väärtusi loov' töö ja mittetootlik töö. Lihtne, õppimata, kvalifitseerimata, must töö. Kvalifitseeritud, õpitud, puhas töö. Loov, loominguline, teaduslik töö. Vabatahtlik, tasuta töö. Tööd tegema 'töötama'. Elu täis tööd. Tööst saadav rõõm, rahuldus. Muud tal mõttes pole kui töö. Ei oska ilma tööta elada. Tööd lõhkuma, murdma, rügama, rühmama, rassima, vehkima, vihtuma. Tööle pihta, takka, valu andma. Tapab, kurnab, katkestab end tööga ära. Ei karda tööd. Armastab, põlgab, narrib tööd. On südamega töö küljes, võtab tööd südamega. Teeb endale tööga liiga. On lapsest saadik tööga harjunud. Tasub tööga oma võlga. Käed sügelevad töö järele. Ta ei taha käsi tööga määrida. Tööst karedad käed. Tema käes töö lausa lendab 'edeneb hästi'. On töö peale kange. On tööle usin, laisk. Talus pandi varakult tööle. Poisist on töö juures juba abi. Jõudu tööle! (tervituseks töötegija(i)le). Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. || töötegemise konkreetne üksikjuht; teat. töölõik, tööülesanne; kohustus; askeldus, toimetus. Alustame tööd. Hakkame tööle. Töö käib. Läks keset tööd ära, jättis töö pooleli. Töö jäeti seisma. Töö laabus, sujus hästi, hakkas minema. Töö läks tühja, ei tulnud välja. Töö sai valmis. Töö kandis vilja. Töö surub peale, kasvab üle pea. Töö tahab tegemist. Juhata tüdrukutele töö kätte. Künd, külv ja teised kevadised tööd. Aitas meid põllu- ja muudel töödel. On iga töö peale meister. Oskab, tunneb oma tööd. Uut tööd on raske alustada. See on kerge, raske, tore, huvitav töö. Puulõhkumine oli poegade töö. Peab rahateenimist meeste tööks. Õpilase töö on õppimine. Tal on liiga palju tööd. Kodused tööd (majapidamistööde kohta). Päev läks tööde tähe all. || vaevanägemine, pingutus, tegemine; tegutsemine. Rohimisega oli terve suvi tööd. Majaehitus on tükk (tõsist) tööd. Uppujate päästmisega oli hea tükk tööd. Suurimgi anne nõuab tööd. Nende võrdlemine on tühi töö. Varas sai suure töö tulemusel kinni võetud. Ema juurde lipata oli tüdrukul silmapilgu töö. Tegi andmete korrastamisel ära suure töö. Tööd jätkus mõlemale väravavahile. Töö kuluaarides. *Tema käes on mu isatalu! Kavala kauba ja petise tööga kiskus ta selle minu käest ... M. Metsanurk. || (loomade tegevuse kohta). Mesilased, sipelgad on juba tööl. || (organisatsiooni vms. tegevuse kohta). Kongress alustas tööd. Võttis osa karskusseltsi tööst.
▷ Liitsõnad: abi|töö, administratiiv|töö, aia|töö, ametiühingu|töö, arhiivi|töö, betooni|töö, büroo|töö, eel|töö, ehitus|töö, elu|töö, ennetus|töö, ettevalmistus|töö, haridus|töö, heakorra|töö, heina|töö, hooaja|töö, hoog|töö, hädaabi|töö, ideoloogia|töö, istutus|töö, juhtimis|töö, juhu|töö, järel|töö, kaevamis|töö, kaevandamis|töö, kaevandus|töö, kaeve|töö, kaitse|töö, kantselei|töö, kasvatus|töö, keevitus|töö, kindlustus|töö, kirja|töö, klassi|töö, klubi|töö, kodu|töö, kontori|töö, kooli|töö, koristus|töö, korraldus|töö, kudumis|töö, kuivendus|töö, kultuuri|töö, kustutus|töö, kutse|töö, külvi|töö, künni|töö, laadimis|töö, labida|töö, lauda|töö, leiva|töö, liht|töö, lindi|töö, lobi|töö, loome|töö, lossimis|töö, lõhkamis|töö, löök|töö, maa|töö, maaparandus|töö, majapidamis|töö, melioratsiooni|töö, metalli|töö, metsa|töö, misjoni|töö, montaaži|töö, mulla|töö, mõisa|töö, müüri|töö, nõela|töö, näpu|töö, operatiiv|töö, organiseerimis|töö, oskus|töö, paberi|töö, palga|töö, parandus|töö, parlamendi|töö, partei|töö, planeerimis|töö, pleki|töö, praak|töö, proovi|töö, puidu|töö, puu|töö, puurimis|töö, põllu|töö, päeva|töö, pääste|töö, raua|töö, remondi|töö, remont|töö, riigi|töö, sise|töö, sotsiaal|töö, spordi|töö, stuudio|töö, sunni|töö, suve|töö, süvendus|töö, taastamis|töö, talu|töö, teadus|töö, teatri|töö, tee|töö, tehase|töö, tele|töö, teo|töö, toimetamis|töö, trüki|töö, tunni|töö, uurimis|töö, vabriku|töö, vaimu|töö, viimistlus|töö, viljakoristus|töö, väli(s)|töö, väljakaevamis|töö, värvimis|töö, õppe|töö, öö|töö, ülesehitustöö; advokaadi|töö, ametniku|töö, arsti|töö, brigaadi|töö, individuaal|töö, inseneri|töö, juuksuri|töö, kingsepa|töö, kullassepa|töö, lavastaja|töö, lukksepa|töö, maalri|töö, meeste|töö, ministri|töö, müürsepa|töö, naiste|töö, näitleja|töö, operaatori|töö, orja|töö, pedagoogi|töö, puusepa|töö, rätsepa|töö, rühma|töö, sekretäri|töö, sepa|töö, tisleri|töö, traktoristi|töö, treeneri|töö, õpetaja|töö, ühistöö; aja|töö, kõrval|töö, lisa|töö, põhi|töö, tüki|töö, ületunnitöö; kaamera|töö, kirve|töö, käsi|töö, käsitsi|töö, käte|töö, masina|töö, traktoritöö; kevad|töö, suve|töö, sügistöö(d); hiigel|töö, pisi|töö, vägitöö; kihutus|töö, selgitus|töö, veenmis|töö, õõnestus|töö, ässitustöö; kaas|töö, koostöö; kiir|töö, oote|töö, teenus|töö, tellimustöö; hoora|töö, kuri|töö, mõrtsuka|töö, patu|töö, tapa|töö, timuka|töö, veretöö; hävitus|töö, laastamis|töö, purustustöö.
2. palgatöö, teenistus, amet, töökoht (ka töötamise paigana) vrd töö (1. täh.) Tööd otsima, nõudma, pakkuma, lubama. Maal ei ole tööd. Sai lehe juures tööd. Sai parema töö peale. Võeti tööle. Elatab end juhuslikust tööst. Mis töö peale ta minna tahab? Läks tööd kuulama. Tule meile tööle. Mis tööd te mulle pakute? Tahab, et tal oleks kindel töö. Vallandati töölt. Lasti töölt lahti. Jäi tööta. Tööta meremehed. Tööle minema, töölt tulema. Käib iga päev tööl. Peab kell kaheksa tööl olema. Tõttab töhe. Helista mulle tööle. Sellest oli tööl täna juttu. Sai töö juurest tuusiku. *Bobiga [= koeraga] jalutamine on töö, sest selle eest saad sa raha .. E. Rängel.
3. töö tulemus, näit. kunstitöö, kirjutis, uurimus vms.; see, mille kallal töötatakse v. hakatakse töötama vrd töö (1., 2. täh.) Prantsuse impressionistide tööd. Ajaloolaste tööd. See romaan on ta esimene töö. Avaldas oma teadusliku töö. Surematud tööd. Õpetaja luges paremad tööd ette. Võistlusele saadetud tööd. Lõngajupid tõmmata töö pahemale poolele. Töö viimistlemiseks kasuta liivapaberit. Pane nüüd töö käest ja tule kohvi jooma. Tõstab pea töö kohalt. Tööde vastuvõtja. || kellegi v. millegi tegu. Kutsikad on naabri krantsi töö. Vihmavalang on Issanda töö. Suitsunud seinad on tule töö.
▷ Liitsõnad: auhinna|töö, bakalaureuse|töö, diplomi|töö, doktori|töö, ehis|töö, eksami|töö, heegeldus|töö, heli|töö, kandidaadi|töö, kirja|töö, konkursi|töö, kontroll|töö, kudumis|töö, kunsti|töö, kursuse|töö, lõpu|töö, magistri|töö, meistri|töö, naha|töö, näpu|töö, seminari|töö, sule|töö, taseme|töö, teadus|töö, uurimis|töö, valmis|töö, võistlus|töö, õmblustöö; kätetöö.
4. millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine. Lihaste, organismi, südame, seedetrakti töö. Poksija treenib jalgade tööd. Mõistus hakkas jälle tööle. Pane oma pea tööle. Mootor, pump hakkas tööle. Relvad, kuulipildujad on tööle asunud. Pidur rakendatakse töösse pedaalile vajutamisega. Vihje ei hakanud tööle 'vihjel polnud mõju'. Miski on oma töö teinud 'miski on täies ulatuses mõju avaldanud, toiminud'. ||illatiivis ja inessiivis(esineb väljendites, mis osutavad, et miski on tegemisel v. käigus). Pagaritel on töös kümme sorti saia. Stsenaarium anti töösse.
▷ Liitsõnad: mõttetöö; randmetöö.
5. füüs suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühelt objektilt teisele. Lendav mürsk teeb õhutakistuse ületamisel tööd. Töö mõõtühik on džaul.

tööline-se 5 või -se 4› ‹s

1. hrl. tootmistegevuses vahetult osalev, peam. kehalist tööd tegev palgatöötaja. Töölised ja teenistujad. Töölised ja talupojad. Aparaaditehase tööliste miiting, streik. Ta on sadamas lukksepp, päris tavaline tööline. Brigadir saatis töölised kartulipõllule. || (üldisemalt töötaja kohta). *Aga mis on õpetaja ühiskonnas? Lastele kirjaoskuse kättetuupija, tööline, kes täidab temale antud ülesannet. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aia|tööline, betooni|tööline, depoo|tööline, doki|tööline, ehitus|tööline, istandus|tööline, kaevandus|tööline, koristus|tööline, kraavi|tööline, köögi|tööline, laadimis|tööline, lao|tööline, lava|tööline, linna|tööline, maantee|tööline, metalli|tööline, metsa|tööline, mõisa|tööline, mäe|tööline, müüri|tööline, naha|tööline, põllu(majandus)|tööline, raudtee|tööline, remondi|tööline, sadama|tööline, sovhoosi|tööline, söe|tööline, talu|tööline, tee|tööline, tekstiili|tööline, transpordi|tööline, transport|tööline, trüki|tööline, tööstus|tööline, vabrikutööline; abi|tööline, aja|tööline, ees|tööline, hooaja|tööline, juhu|tööline, liht|tööline, löök|tööline, musta|tööline, noor|tööline, oskus|tööline, palga|tööline, päeva|tööline, sunni|tööline, tunni|tööline, tööta|tööline, tüki|tööline, võõrtööline; kaastööline; käsitööline.
2. arenenud tööorganitega liige mõnes putukaperes, näit. töömesilane, töösipelgas vm. Noored töölised ronisid kannudest välja. Termiidipesa suurema osa moodustavad töölised ja sõdurid.

tüki|aeg
(kulub ühe toodanguühiku vms. valmistamiseks)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur