[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõukama ‹tõugata 48›

1. löögiga v. pideva surumisega kuhugi v. mingis suunas liikuma panema v. liikumas hoidma, (järsult, hooga) lükkama. Tõukas ukse lahti, kinni. Tõukab jalaga, saapaninaga maas vedelevat kotti. Suusataja tõukab mõlema kepiga korraga. Poiss kipub teisi tõukama ja togima. Rüseldi ja tõugati üksteist. Keegi tõukas mind selja tagant, mulle rindu. Tõukas teise selili, pikali. Tõukasin ta käe kõrvale. Poiss tõukas tüdruku vette. Vangid tõugati väravast sisse. Noor käopoeg tõukab teised pesakaaslased üle pesaserva maha. Lehm tõukas perenaist sarvedega. Paat tõugati vette. Tõukas parve liikvele, kaldast lahti. Toapoiss tõukas ratastooli. Pagasikäru tõukav mees. Tuul tõukab paati. Meretuulest tõugatud murdlaine. Teda oleks kui vedruga püsti visatud ja jooksma tõugatud. *„Kes ta nisuke on?” küsis Arno, Tõnissonile küünarnukiga külge tõugates. O. Luts. | sport (kuulitõukes). Kuuli tõukama. | piltl. Seegi plaan tõugati üle parda. Tahtis vastutust teise turjale tõugata. || järsu liigutusega mingisse asendisse viima. *Ja siis tuli kolmas [krambi]hoog. Flora tõmbas käed kurgu alla rusikasse ja tõukas pea kuklasse. J. Kross. || sport (tõstespordis:) kangi põrandalt rinnale ja seejärel ühe hooga üles sirgetele kätele tõstma vrd rebima Rebis 160 kg ja tõukas 209,5 kg. Jaan Talts tõukas esimese eestlasena sirgetele kätele 200 kg. || piltl valitsemast kõrvaldama, kukutama. Kuningas tõugati troonilt. Keiser tõugati võimult. *.. tema käskinud maavalitseja aujärjelt tõugata ja ära tappa .. A. H. Tammsaare. || ‹sageli da-infinitiivis› piltl märgib kaitseta olekut, kellegi käsutada, kamandada, alandada olemist (ka vastavates ühendites). Tema on igaühele tõugata ja lükata. Ole siin kõigi tõugata ja tõmmata. Ma ei taha olla teiste tõugata ja tallata, pilgata ja tõugata. Vaenelaps jäi võõraste tõugata. *Teised olid alalised pailapsed, Mait alaline pahategija. Teisi silitati, teda tõugati. E. Vilde.
2. van peeneks, puruks tampima v. suruma. *.. siis pandi teda päevast päeva ringi ajama rasket käsikivi või jällegi pidi ta uhmris suurmeid tõukama. E. Kippel. *.. kas neil pole kodus noaotsa-täis tõugatud pipart või näputäis lauasoola. P. Krusten.
3. mingisse olukorda sattumist põhjustama; midagi tegema ajama, ajendama. Sina oled mind õnnetusse, häbisse, hukatusse, haua äärele tõuganud. Kedagi patu, kiusatuse sisse tõukama. Rahapuudus tõukas ta libedale teele. Mis motiivid teda kuriteole tõukasid? Armuhullus tõukab äraarvamatutele tegudele. Soov teiste tunnustust teenida tõukab riskima. Tülpimus tõukas mehi märjukest tooma. See tõukas mind innukamalt tõde otsima. Hirm tõukas teda põgenema. Uudishimu tõukab tegutsema.
4. van keelt peksma, (taga) rääkima. *Aga see, mis tõugatakse meie abielust, see on täitsa tuulest võetud .. R. Sirge. *Teel sai ühe ja teise tuttavaga niisama tühja-tähja tõugatud. L. Vaher.
5. (ööbiku laulmise kohta). Ööbik tõukab lepikus.

eemale tõukama

1. eemale lükkama, kaugemale tõukama. Tüdruk rabeles ja püüdis poissi eemale tõugata. || ära põlgama, ära tõukama. Armukade mees tappis naise, kes ta endast eemale tõuganud oli.
2. (vastastikuse mõju kohta:) eemalduma panema, eemale peletama; ant. ligi tõmbama. Mehe välimus äratas vastikust ja tõukas eemale. Tema labasus tõukab eemale. Eemaletõukav inimene.

tagant tõukama

1. tagantpoolt tõukama, tagant lükkama. Teda tõugati tagant ja lükati ukse poole. Kõva tuul tõukas meid tagant. *Mees vedas kõveras ees, kelgunöör üle õla, ja naine tõukas upakil tagant. A. Kivikas.
2. innustama, utsitama; tagant aitama, soodustavalt mõjuma; tagant kihutama. Mahajääjaid tuleb tagant tõugata. Miski tõukas mind tagant, et ma õpinguid pooleli ei jätnud. Jooksis kiiresti, hirm tõukas tagant.

välja tõukama

1. millestki v. kusagilt välja lükkama. Uuritsa abil tõugatakse metallist välja peenike laast. Tõukas poisi vihaselt uksest välja.
2. teiste seast ära ajama, minema kihutama. Seltskonnast välja tõugatud inimene. Lõpuks tõugati ta perekonnastki välja.

ära tõukama

1. tõukega eemaldama, ära lükkama. Tõukab teise käe oma õlalt ära.
2. hoovõtuasendist maast lahti tõukama
3. kellestki lahti ütlema, kedagi hülgama; ära põlgama. Kui sa ta ära tõukad, saab temast su vastane. Poeg tõukas oma isa ära. Ise sa oled mu endast ära tõuganud. Ta on kõigist ära tõugatud. Äratõugatud armuke.

ümber tõukama
pikali, kummuli tõukama. Ebajumalakujud tõugati ümber ja peksti puruks. Keegi on pange ümber tõuganud.