[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõrv ‹-a 23› ‹s›
kivisöe, puidu vm. tahke kütuse utmisel saadav tume viskoosne vedelik. Paks, vedel tõrv. Metsas aeti, põletati tõrva. Lõketel keedeti tõrva. Tõrva kibe lõhn. Laevade plangutust immutati tõrvaga. Paadikere topiti tõrva ja takkudega tihedaks. Vaenlasele kallati kindlusemüüridelt tulist tõrva kaela. Tõrva sisaldav salv, seep. Sügelisi määriti tõrvaga. Rasvaga segatult kasutati tõrva ratta- ja saapamäärdeks. Kohv on must kui tõrv. Tilk tõrva meepotis (millegi kohta, mis rikub, tumestab üldist heaolutunnet). Olgu teil õnne nagu, kui tõrva! 'rohkelt õnne'. *„Et sind põrgu põlevasse tõrva kastetaks!” hüüdis Madis .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kase|tõrv, kivi(söe)|tõrv, koksi|tõrv, männi|tõrv, puidu|tõrv, puu|tõrv, uttetõrv; katuse|tõrv, suusa|tõrv, teetõrv.

tee või tõrva
(olukorra kohta, kus asjade käiku pole võimalik mõjutada). Tüdruk on minu, tee või tõrva!

tuld ja tõrva sülitama ~ sülgama, tuli ja tõrv vt tuli