[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 155 artiklit, väljastan 100.

agregaat-gaadi 21› ‹s

1. tehn eri tüüpi masinate v. seadmete, hrl. jõumasina ja töömasina(te) ühend. Turbiin ja elektrigeneraator koos moodustavad agregaadi. Traktoriga agregaadis olev vihmutusseade. Randaal(id) ja äkked (ühes) agregaadis.
▷ Liitsõnad: diisel|agregaat, katel|agregaat, kompleks|agregaat, külmutus|agregaat, traktori|agregaat, turboagregaat.
2. tehn keerukamas masinas kindlat ülesannet täitev kompaktne osa v. standardne sõlm. Mootor ja käigukast on auto agregaadid.
3. geol kivimit moodustavate mineraalide kogum

akna|plekk
aknaveelaua ülesannet täitev plekiriba

alustassi|täiss
alustassi täitev kogus. Kassile pandi alustassitäis piima köögi nurka.

ameti|isik
juhtimis-, haldamis-, järelevalve- vms. ametiülesandeid täitev isik. Juhtivad, kõrgemad, tähtsad ametiisikud. Direktorid, osakonnajuhatajad, peaspetsialistid jt. ametiisikud.

anabaptist-i 21› ‹s
aj anabaptismi nõudeid täitev lahkusuline, taasristija

asjaajaja1› ‹s

1. asju ajav, asju ajada oskav ning armastav inimene. Ta on hea organiseerija ja asjaajaja. Ebapraktilisest inimesest pole asjaajajat.
2. teat. sekretäritöid (näit. kirjavahetuse registreerimist, dokumentide korraldamist) tegev jm. ülesandeid täitev teenistuja, ka ametinimetusena. Kantseleisse vajatakse asjaajajat.

asutus-e 5› ‹s
halduslikke, majanduslikke, kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid vm. ülesandeid täitev iseseisev, ainelise tootmisega mitte tegelev organ, institutsioon. Ministeeriumid, riiklikud ametid, koolid, kohtud, teatrid jt. asutused. Pühapäeval on paljud asutused suletud. Meie asutuses algas remont. | piltl. *See ihulikke nõrkusi teeniv asutus [= käimla] asus koridori pimedas nurgas .. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: administratiiv|asutus, all|asutus, ameti|asutus, haldus|asutus, haridus|asutus, hoolekande|asutus, järelevalve|asutus, kasvatus|asutus, kesk|asutus, kinnipidamis|asutus, kohtu|asutus, krediidi|asutus, kroonu|asutus, kultuuri|asutus, kunsti|asutus, laste|asutus, meditsiini|asutus, politsei|asutus, posti|asutus, projekteerimis|asutus, puhke|asutus, raha|asutus, ravi|asutus, riigi|asutus, siht|asutus, sõjaväe|asutus, teadus|asutus, tervishoiu|asutus, tolli|asutus, uurimis|asutus, valitsus|asutus, õppeasutus.

au|konsul
pol konsuli ülesandeid auameti korras täitev isik

daikdaigi 21› ‹s
geol murrangulõhesid täitev tardkivimkeha

eksekuutor-i, -it 2› ‹s

1. van täidesaatja, eksekutsiooni teostaja
2. aj majanduslikke ülesandeid täitev ning korra järele valvav ametnik Tsaari-Venemaa riigiasutustes

geood-i 21› ‹s
geol kivimis olnud õõnt täielikult v. osaliselt täitev mineraalne täidis

haldus-e 5 või -e 4› ‹s
riigi- jm. avalik-õiguslike asutuste v. organisatsioonide täitev ja korraldav tegevus; haldamine; haldav võim, administratsioon (2. täh.) Halduse üldkulud. Avalik haldus 'täidesaatva riigivõimu tegevus'. Need maad kuuluvad linna haldusse, on linna halduses. ÜRO halduse alla kuuluvad territooriumid. *Haldus jäi linnades aga endiselt saksa suurkaupmeeste kätte. O. Karma.

hamba|säsi
anat hambaõõnt ja juurekanalit täitev pehme sidekude (pulpa dentis)

jumala|kartlik
usklik, usukombeid täitev, vaga. Jumalakartlik inimene, perekond. Nende kodus valitses jumalakartlik vaim, meel. Elas jumalakartlikku elu.

kamalu|täiss
kamalut täitev kogus. Kamalutäis teri, pähkleid, jahu. Suur, hea, tubli kamalutäis. Kasti põhjas oli paar kamalutäit ube. Ammutas kamalutäite viisi vett oma higisele näole.

kannu|täiss
kannu täitev kogus. Kannutäis õlut, kohvi, teed.

kapa|täiss
kappa täitev kogus. Kapatäis õlut. Viskas endale pärast vihtlemist paar kapatäit külma vett kaela.

kapillaar|vesi
põll kivimi v. mulla poore ja peeni lõhesid pindpinevusjõu toimel täitev vesi

kapi|täiss
kappi täitev kogus. Tal oli kapitäis riideid, kleite.

karahvini|täiss
karahvini täitev kogus. Karahvinitäis veini.

karbi|täiss
karpi täitev kogus. Karbitäis rõhknaelu, kompvekke.

karika|täiss
karikat täitev kogus. Karikatäis veini.

kasti|täiss
kasti (1. täh.) täitev kogus. Kastitäis õunu, raamatuid, konserve.

katla|täiss
katelt täitev kogus. Katlatäis suppi, tulist vett. Ajab katlatäie vett keema.

katus|lagi
ehit samaaegselt ka lae ülesandeid täitev katus. Katuslaega hoone.

kausi|täiss
kaussi täitev kogus. Kausitäis suppi, putru, herneid. Toitu on järel paar kausitäit.

keha8› ‹s

1. inimese v. looma kogu organism; (üldkeeles ka:) selle keskosa, kere. Lapse kleenuke keha. Jässaka kehaga mees. Tüdrukul on sale, proportsionaalne keha. Kehalt oli ta lühike ja jässakas. Sportlasel on hästi arenenud keha. Terve keha valutab, sügeleb, on roidunud. Kehale tekkis punane lööve. Värin, judin, kuum hoog käis üle keha. Võpatus, värin käis kehast läbi. Väriseb kõigest kehast. Ehmatusest läks keha nõrgaks. Peseb hommikul kogu keha külma veega, karastab oma keha. Hea korvpallur valitseb hästi oma keha. Keha järgi õmmeldud riided. Mantel on kehast kitsas. Kehasse 'taljesse' töödeldud kostüüm, jakk. Ta on poolest kehast saadik vees. Terves kehas terve vaim. Naise elutu keha pandi kanderaamile. Looma keha. Vesilik on pika saleda kehaga. Lülijalgsete keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Aiaauk oli kitsas: koera pea mahtus vahelt läbi, aga keha mitte. *Mul käis see [ = karjatus] päris kehast läbi, aga polnud kuigi tark oma hirmu näidata. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ala|keha, all|keha, ees|keha, kesk|keha, taga|keha, ülakeha; inim|keha, liha|keha, looma|keha, surnukeha.
2. ka füüs teat. kindlat ruumiosa täitev aine; üksikese, üksikobjekt ruumis. Keha mass. Tahked, vedelad, gaasilised kehad. Liikuv, paigal püsiv keha. Elastne, võnkuv keha. Meid ümbritsev maailm koosneb mitmesugustest kehadest. Päike on päikesesüsteemi keskne keha. || mat kõikidest külgedest tasa- v. kõverpindadega piiratud ruumiosa. Geomeetrilised kehad, nagu kuup, risttahukas, silinder, tüvikoonus, kera.
▷ Liitsõnad: meteoor|keha, taevakeha; pöördkeha.
3.hrl. liitsõna järelosanaeseme põhiline, keskne osa; asi, moodustis tervikuna. Raudteetammi keha. Treitera koosneb peast ja kehast. Kannu, nõu keha. *Pöördub [tuulik] kivist alusel kogu kehaga. J. Parijõgi. || anat elund v. selle (keskne, kompaktne) osa. Selgroolüli keha.
▷ Liitsõnad: kütte|keha, lõhke|keha, muld|keha, tammi|keha, võõrkeha; emaka|keha, immuun|keha, kaitse|keha, klaas|keha, kolla|keha, korgas|keha, käbi|keha, lüli|keha, mõhn|keha, valkkeha.
4. etn riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks. Lõnga kehale ajama. *Sealsamas keerlesid kärmesti kerilauad ja kehad, kuna rehetoas, kus oli rohkem ruumi, laiad käärpuud ringeldes kääksusid. M. Metsanurk.
5. murd suurem puunõu õlle, kala, liha vm. hoidmiseks. *Kikerdasime lubatud kaks keha õlut Ristiküla meeste traktori peale .. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: õllekeha.
6.hrl. pl.murd vankri redelid, küljelauad; ka nende ja põhja vaheline ruum. *Viilupi vend .. tõstis poisikesed vankri kehade vahele. T. Braks.

kehiku|täiss
kehikut täitev kogus. *Asemelt karates võttis ta kehikutäie otri, mis eile õhtul jahvatamata jäänud .. F. R. Kreutzwald.

kibu|täiss
kibu täitev kogus mingit vedelikku. Kibutäis õlut, kalja. Viskas paar kibutäit vett kerisele.

kindel-dla, -dlat 2› ‹adj

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d.hrl. liitsõna järelosanamingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kirstu|täiss
kirstu (1. täh.) täitev kogus. Kirstutäis riideid. Rikkal peretütrel oli mitu kirstutäit kaasavara.

klaasi|täiss
(tee)klaasi täitev kogus. Klaasitäis mahla, vett, veini. Jook oli kange: juba esimeste klaasitäite järel meeste jutt valjenes. *Aga Vanda Sitska sai turul oma pluusi eest kuus klaasitäit pinutagust .. L. Promet.

klaas|keha
anat silmamuna tagumist osa täitev sültjas läbipaistev mass (corpus vitreum)

kohtu|teener
van kohturuumide eest hoolitsev, kohtuistungil asjaosalisi kohtusaali kutsuv jms. ülesandeid täitev isik

kohuse|truu
oma kohust, ülesandeid, kohustusi hoolikalt, täpselt, ausalt täitev. Kohusetruu ametnik, tööline, valvur. Väga kohusetruu õpilane. Ametiasjades, teenistuses oli ta äärmiselt kohusetruu. || (vastava tegevuse kohta). Teda autasustati kauaaegse kohusetruu töö eest. Kohusetruu teenistus.

kohvri|täiss
kohvrit täitev kogus. Kaks kohvritäit pesu ja muud riidekraami.

komando6› ‹s

1. korraldus, käsk. *.. kostis Viktori asjalik komando: „Valter, sa vaheta Hannes välja!” H. Sergo. *Iga mees oli komandot ootamata oma kohal, poid lendasid võrkude juurde .. J. Smuul. || (sõjaväeline) käsklus. „Tuld!” käis komando ja kõlas kogupauk. Kõik toimus nagu komando järgi. *Kohe seejärel anti komando rivistuda. R. Sirge.
2. juhtimine. Laevade karavan asus admirali komando all teele. *Metsavaht, väike kortsus näoga taadinäss, võttis mehed oma komando alla. E. Tennov.
3. eriülesannetega allüksus; mingit eriülesannet täitev isikute (näit. tuletõrjujate) rühm
▷ Liitsõnad: lõhkamis|komando, pääste|komando, side|komando, õppekomando; tuletõrjekomando.
4. meeskond (näit. laeval v. mujal). *Peale „Anna Alviine” komando leidus kontori ootetoas veel kümmekond minusugust pommi ja tööotsa varitsevat meremeest. H. Sergo.

kooli|teenija
kooliruumide korrasoleku eest hoolitsev, tunde sisse ja välja helistav jms. ülesandeid täitev (nais)isik koolis

kopa|täiss
koppa täitev kogus (näit. ekskavaatoril). Kopatäis liiva, mulda, põlevkivi.

kopsiku|täiss
kopsikut täitev kogus. Kopsikutäis vett.

korralik-liku, -likku 30› ‹adj

1. oma ülesandeid hästi täitev, korrast kinnipidav. Korralik töömees, oskustööline, riigikodanik, ametnik. Aime on kõige korralikum õpilane klassis. Püüa oma töös pisutki korralikum olla! Jüri on ametiasjus piinlikult korralik ja täpne.
2. elukommetelt laitmatu, heade elukommetega. Truu ja korralik abielunaine. See on korralik mees, ei joo ega suitseta. Ta on korralik tüdruk, mitte mõni niisugune. *Peaasi, et tast saaks korralik inimene: oma tulevase naise hea mees ja lastele eeskujulik isa. H. Sergo.
3. igati nõuetekohane, nõuetele vastav; omadustelt laitmatu, hea. Korralik maja, korter, hoone. Korralik ülikond. Ta riietus oli korralikum kui teistel. Täiesti korralik palk, tasu, sissetulek. Korralikud tööriistad, töötingimused. Korralik lõunasöök, toit. Sel suvel olid korralikud ilmad. Viljasaak on tänavu korralik. Maja juurde ei viinud korralikku teed. Töö kiire ja korralik. Need maad vajavad korralikku väetamist. Sai korraliku hariduse. Kõneleb üsna korralikku inglise keelt. See on päris korralik õpik, sõnaraamat. *Kõik temas oli korralik, alates soengust ja lõpetades lihtsalõikelise maitseka riietusega. L. Promet.
4. tubli, kõva, suur. Tal olevat pangas päris korralik summa. See oli juba korralik sadu. Tekkis korralik kaklus, lööming. Sain päris korraliku peapesu, õppetunni. Tüdruk nuttis korraliku peatäie. Sul on korralik nahatäis soolas. Oli puhkenud päris korralik skandaal. Enne magamaminekut tee endale üks korralik vann. *..olin enese nii ära külmetanud, et sain teisel päeval korraliku jooksva jalga. E. Vilde.

kortli|täiss
kortlit täitev kogus, kortel. Kortlitäis viina.

korvi|täiss
korvi täitev kogus. Korvitäis marju, mune, puravikke, turvast, kivisütt. Naised tühjendasid viimaseid korvitäisi kartulikuhja.

koti|täiss
kotti täitev kogus. Kotitäis jahu, suhkrut, maiustusi, kartuleid. Ostis suure kotitäie igasugust kraami. Kotitäiest tsemendist ei jätkunud. Briketti on veel pool kotitäit järel. | piltl. Kotitäis soove, uudiseid, põnevaid teateid.

kriska6› ‹s
siibri aset täitev kaas ahjulõõris, pelt. Kriskad on kinni. Aeg juba kriskad peale panna.

kruusi|täiss
kruusi täitev kogus. Kruusitäis piima, vett. Jõin ära terve, suure kruusitäie kuuma kohvi.

kukru|täiss
kukrut täitev kogus. Kukrutäis hõbemünte.

kulbi|täiss
kulpi täitev kogus. Kulbitäis leent. Tõstis pajast taldrikule paar kulbitäit suppi. Igaüks sai kulbitäie putru.

käru|täiss
käru täitev kogus. Kärutäis mulda, kruusa, liiva. Vedas kohale kolm kärutäit väetist.

käsundus|ohvitser
sõj kõrgema ülema v. asutuse käsutuses olev eriülesandeid täitev ohvitser. Admirali, presidendi, staabi käsundusohvitser. Tiibadjutant on kõrgem käsundusohvitser.

käsu|täitja
käske täitev isik. Kuulekas käsutäitja. Minul pole siin otsustada midagi, mina olen vaid käsutäitja.

käsu|täitlik-liku, -likku 30› ‹adj
sõnakuulelik, kuulekalt käske täitev. *Poeg Kirill polnud koolis liiga taiplik ega ka liiga uimane, küll aga väga püüdlik, käsutäitlik. A. Hint.

köögi|nurk
köögi aset täitev osa toast. Tal oli väike tuba eesriidetaguse kööginurgaga.

köögi|toimkond

1. köögitööde kohustuslik täitmine (sõjaväes, matkal jne.). Jagu, Ants ja Ülo on köögitoimkonnas. Sõdurile määrati karistuseks kaks köögitoimkonda väljaspool järjekorda.
2. seda kohustust täitev isik v. täitvad isikud. Köögitoimkond valmistas õhtueine.

kühvli|täiss
kühvlit täitev kogus. Kühvlitäis liiva, mulda.

külimitu|täiss
külimittu täitev kogus. Külimitutäis vilja, herneid, jahu.

küüni|täiss
küüni täitev kogus. Küünitäis värskeid heinu.

laeva|täiss
laeva täitev kogus. Laevatäis kivisütt, vilja. Saabus mitu laevatäit turiste.

leheküljeline-se 5› ‹adj

1.hrl. liitsõna järelosanateat. arvu lehekülgi sisaldav, teat. arvust lehekülgedest koosnev. Kahe ja poole leheküljeline kiri.
▷ Liitsõnad: kahe|leheküljeline, kümne|leheküljeline, mitme|leheküljeline, mõne|leheküljeline, paari|leheküljeline, saja|leheküljeline, tuhande|leheküljeline, üheleheküljeline.
2. kogu lehekülge täitev. Raamatus on leheküljelisi piltillustratsioone.

lektor-i, -it 2› ‹s

1. loengupidaja; õppejõud mitmesugustel kursustel. Kodukultuuri kursuste lektor.
2. loengulisi õppeülesandeid täitev õppejõud kõrgkoolis. Helsingi ülikooli eesti keele lektor.

liikvor-i, -it 2› ‹s
füsiol elundit ümbritsev v. selle õõnt täitev vedelik

liuatäiss
liuale mahtuv, liuda täitev kogus. Suur liuatäis liha, rosoljet.

lusikaotsa|täiss
lusikakaha otsa täitev kogus. Lisab supile veel lusikaotsatäie soola, võid.

lusika|täiss
lusikakaha täitev kogus. Triiki, kuhjaga lusikatäis. Lusikatäis suppi, putru. Paar lusikatäit hapukoort.

länniku|täiss
lännikut täitev kogus. Lännikutäis võid, silke, hapupiima.

lüpsiku|täiss
lüpsikut täitev, lüpsikusse mahtuv kogus. Lüpsikutäis piima.

maagi|soon
geol maakoorelõhet täitev maakkeha

mannergu|täiss
mannergut täitev kogus. Mannergutäis piima, siirupit.

marionetlik-liku, -likku 30› ‹adj
marionetina (2. täh.) tegutsev, toimiv, teiste tahet täitev, marioneti-. Marionetlik valitsus, režiim.

marionett-neti 21› ‹s

1. niitide v. traatidega juhitav nukuteatri nukk, liigendnukk. Nukuteatrit võib teha marionettidega või käpiknukkudega.
2. piltl iseseisvusetu, teiste poolt juhitav, teiste tahet täitev isik. Armetu nukuvalitseja, okupantide marionett. Maad valitsesid keskvõimule kuulekad marionetid.

mati|täiss
matti [1] täitev kogus. Matitäis vilja, jahu, herneid. Napp, triiki, kuhjaga matitäis.

mitme|funktsiooniline-se 5› ‹adj
mitut funktsiooni täitev. Keskusse plaanitakse mitmefunktsioonilist ehitist.

mulla|lahus
põll mulla kapillaare täitev vesi selles lahustunud ainetega

number-bri, -brit 2› ‹s

1. arvu tähistav sümbol, arvu kirjamärk. Araabia, Rooma numbrid. Laps tunneb juba numbreid, oskab numbreid kirjutada. Arv 36 märgitakse numbritega 3 ja 6. Summa tuli kirjutada nii sõnade kui ka numbritega. Arv kirjutati suurte numbritega tahvlile. Fosforestseerivate numbritega kell. Metallist stantsitud, paberist väljalõigatud numbrid. || van kõnek numbriline hinne (näit. koolitunnistusel). *Olin halva numbri saanud, siis laitis, oli viis all, silitas peadki. H. Sergo. *Kui panen hindeks "4”, siis see tähendab minule, et õpilane on viletsavõitu, "3” on aga juba lootusetu number. G. Ernesaks.
2. mingis järjestuses, süsteemis, liigituses, loetelus, seerias v. sarjas millegi v. kellegi kohta märkiv arv ning selle kirjalik tähistus. Maja number on 6, korteri number 47, telefoni number 44 83 22. Passi, sõjaväepileti, töötõendi, õpinguraamatu, liikmekaardi, kviitungi number. Arve number on 04576. Number 10 all võistles meistritiitli kaitsja. Palati, lao, kaupluse, kioski, riietuskabiini, piletikassa number. Tänase „Sirbi” number on 1214. Auto, sõiduki, traktori, masina, jahipüssi, relva number. Kella, triikraua, pardli, raadioaparaadi number. || (standardset suurust, laadi, töörežiimi vm. märkides). Ülikonna, mantli, kleidi, pesu, päevasärgi, jalatsite, mütsi, kinnaste number. Niidi, lõnga numbrid. Mis number kaabut sa kannad? Karvamütse oli ainult õige suuri numbreid, väiksemad numbrid olid läbi müüdud. Kingad on kaks numbrit suured, loksuvad jalas. Hammasratastele sobiks number paksem määrdeõli. || piltl (hinnanguliselt). Looduskaitse probleem number üks 'esimene, kõige tähtsam probleem'. Soome suusahüppaja number üks, suusahüppajate esimene number 'silmapaistvaim, parim suusahüppaja'. Esimese numbri 'silmapaistev, tähelepandav(aim)' töömees, naljahammas, suli. Esimese numbri 'väga hea, parim' mets, küttepuu, põllumaa. *.. sest nullideks me teisi peame, / ja number üheks – iseend. B. Alver (tlk).
▷ Liitsõnad: aasta|number, kinga|number, korteri|number, krae|number, maja|number, matrikli|number, passi|number, saapa|number, seeria|number, siht|number, stardi|number, suurus|number, telefoninumber; võidu|number, õnnenumber.
3. teat. kindla numbriga ese, objekt v. isik. Helistasin mitu korda, aga number ei vasta, number on kinni. Number 10 läheneb finišile, teised suusatajad on kaugemal tagapool. Bussidest läheb number 1 Meriväljale, aga mis numbrid lähevad Mustamäele? Number 43 (kingad) on mulle väikesed. Number 40 niit, neljakümne numbri niit. || numbriline märk, silt, lipik, plaadike vm. Plekist, plastist number. Kinnitab numbri maja seinale, väravaposti külge, võistlusdressi rinnale. Riidehoius antakse number. Leedu numbriga auto. || leheke järjekorranumbriga (näit. arsti juurde pääsemiseks). Hommikul tuleb number ära võtta, kui soovid arsti juurde. Silmaarstile polnud enam numbreid, numbrid olid läbi. || (väljaüüritavate nummerdatud hotellitubade v. korterite kohta). Hotellis polnud ühtki vaba numbrit. Ühe-, kahetoaline number. Vannitoaga number. || nummerdatud üksikese, üksus mingist kogust. Muuseumil on fotosid üle kümne tuhande numbri. Akadeemiku personaalbibliograafias on ligi 400 numbrit. || sõj teat. kindlat ülesannet täitev võitleja näit. suurtükimeeskonnas. Sihtur, laadur jt. numbrid. Aega teenis ta suurtükiväes numbrina. || perioodika üksikväljaanne. „Eesti Päevalehe” laupäevane number. „Loomingu” septembrikuu number. See artikkel oli „Postimehe” 5. augusti numbris. Mul on 1980. aasta „Eesti Loodusest” üks number puudu. Seda ajakirja jõudis ilmuda ainult kümmekond numbrit.
▷ Liitsõnad: riidehoiu|number, rinnanumber; hotelli|number, luksusnumber; ajakirja|number, ajalehe|number, eri|number, esma|number, jõulu|number, kaksik|number, pühade|number, üksiknumber.
4. etteaste mingis (sega)eeskavas. Estraadikava iga number oli omaette pärl. Dresseeritud karud olid tsirkuse kõige menukam number. Kloun teadustas iga järgneva numbri. Eeskava jääb lühikeseks, oleks veel mõnda numbrit vaja. Mitmeid numbreid tuli korrata ning lisapalugi anda. || piltl kõnek temp, tükk, trikk; asi, lugu. Vilumatule on kosest allasõit riskantne number. Vanglast põgenemist üritada on keeruline ja kahtlane number. Loll, rumal number küll, et sa võtmed ära kaotasid. See number ei lähe sul läbi. See mees on omaette number, number omaette. Poliitika oli talle üsna tume, segane number. *Kõnemeloodiat jälgida on meile eestlastele üldse raske number. H. Saari. *Kadri ilus?! Nüüd leidsid numbri! Kõhn kui saelaud, pikk sorakas kui kolge! .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: estraadi|number, hiilge|number, jõu|number, laulu|number, leiva|number, löök|number, nalja|number, soolo|number, tantsu|number, tõmbenumber.

nõia|sõrmus
folkl omaniku soove täitev võlusõrmus

omavalitsus|organ
omavalitsuse funktsioone täitev asutus. Linnavolikogu ja -valitsus on linna omavalitsusorganid.

organ-i, -it 2› ‹s

1. elund. Inimese kompimismeele peamine organ on käsi. Tahtele mittealluvad organid on süda, seedetrakt jt. Vegetatiivsed, generatiivsed, produktiivsed organid. Leht on taime fotosünteesi ja transpiratsiooni organ. *.. on üsna ükskõik, misukese organiga inimene ilmast läbi lööb, kas pea või jalgadega. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: assimilatsiooni|organ, haarde|organ, helendus|organ, hääldus|organ, kompimis|organ, kõne|organ, meele|organ, mõtlemis|organ, nägemis|organ, paljunemis|organ, seede|organ, taime|organ, tundeorgan.
2. korraldav, täidesaatev asutus; organisatsiooni liikmeskonda esindav instants (nõukogu, esinduskogu vms.). Juhtiv, vastutav organ. Riigivõimu kõrgeim organ.
▷ Liitsõnad: administratiiv|organ, ametiühingu|organ, eestkoste|organ, haldus|organ, hooldus|organ, julgeoleku|organ, juurdlus|organ, järelevalve|organ, karistus|organ, kesk|organ, kohtu|organ, kontroll|organ, majandus|organ, politsei|organ, prokuratuuri|organ, rahandus|organ, riigi|organ, side|organ, tervishoiu|organ, uurimis|organ, võimuorgan.
3.hrl. liitsõna järelosanatehn kindlat funktsiooni täitev masinaosa, täitur
▷ Liitsõnad: juhtimis|organ, tööorgan.

organell-i 21› ‹s
biol
1. kindlaid funktsioone täitev raku osa, organoid
2. ainuraksete tsütoplasmamoodustis (näit. tuikekublik, kulend), mis vastab hulkraksete elundile

ots|tarbekas-ka, -kat 2› ‹adj
otstarvet omav, otstarvet täitev. Maapõuevarade otstarbekas kasutamine. Otstarbekad ja mugavad jalanõud. Mööbel olgu lihtne ja otstarbekas. Mee säilitamiseks on puutünnid väga otstarbekad. Uus plaan tundub eelmisest otstarbekam (olevat).

paadi|täiss
paati täitev kogus. Paaditäis kalu. Esimesed paaditäied mehi jõudsid kaldale.

paja|täiss
pada täitev kogus. Pajatäis kartuleid, putru. Ajas pajatäie vett keema.

panga|täht
maj emissioonipankade poolt käibele lastav raha funktsioone täitev krediididokument, mida võib vahetada näit. kulla vastu. Tuhandefrangine pangatäht.

pange|täiss
pange täitev kogus. Pangetäis vett, mustikaid, kalu, liiva. Valas terve pangetäie katlasse. Vii veel paar pangetäit sauna juurde.

panni|täiss
panni täitev kogus. Pannitäis kartuleid. Ema praadis korraga paar pannitäit ahvenaid.

peekri|täiss
peekrit täitev kogus. Peekritäis veini.

pesa|täiss
pesa täitev, selles olev hulk (midagi v. kedagi). Pesatäis mune. Metskurvits kasvatab suve jooksul üles kaks pesatäit poegi.

pesukausi|täiss
pesukaussi täitev kogus. Pesukausitäis vihmavett, marju.

pesukorvi|täiss
pesukorvi täitev kogus. Pesukorvitäis triikimata pesu.

pideme|täiss
pidet (4. täh.) täitev kogus. Kaks pidemetäit padruneid. Tulistas korraga välja terve pidemetäie.

piibu|täiss
piibukaha täitev kogus. Suitsetas ühtejärge kolm piibutäit ära. Piibutäis tubakat.

pitsi|täiss
pitsi [2] täitev kogus (jooki). Võttis toidu alla pitsitäie viina, kohvi juurde pitsitäie konjakit. Viimane pitsitäis oli liiast.

plakati|kunst
peam. reklaami ülesandeid täitev graafika alaliik

plasku|täiss
kõnek plaskut täitev kogus. Plaskutäis piiritust, viina, vett.

plekk2pleki 21

1.smetallist v. metallisulamist valtsimise teel valmistatud leht- v. lintmaterjal. Tsingitud, tinatatud, vasetatud plekk. Plekiga (üle)löödud uks, kirst. Ta vooderdas kasti seest plekiga ära. Roostevabast plekist vann, torustik. Plekist konservitoos, putka. || see materjal esemena. Aknalaua plekile sajab robinal vihma. Pliidiesine plekk on kummis. Viljaterad kuivavad kuumade plekkide peal. Poiss kinnitas pleki 'landi' õnge otsa. Plekile 'küpsetusplaadile' pandud kakud. Mees näppis pleki 'plekk-korgi' pudelilt lahti. Lõi kingadele plekid 'kontsaplekid' alla.
▷ Liitsõnad: alumiinium|plekk, hõbe|plekk, laine|plekk, messing|plekk, must|plekk, pronks|plekk, raud|plekk, teras|plekk, tsink|plekk, valge|plekk, vaskplekk; akna|plekk, katuse|plekk, kontsa|plekk, renni|plekk, kuivatusplekk.
2.skõnek plekkämber v. -mannerg. Tüdruk kahmas pleki sangapidi pihku. Plekid on tühjad, ma toon vett. Vala plekk tühjaks! Piimamees pläristab plekkidega. || seda täitev kogus. Plekk piima.
▷ Liitsõnad: piimaplekk.
3.ssläng raha. Kuidas plekk jookseb? Palju plekki kokku lõid, kokku ajasid? Teenisime ränka, kõva plekki. Mul pole plekki, alles homme on palgapäev. Plekk lõppes otsa. *Rubla eest on iga autojuht valmis sind vedama. Näita talle ainult plekki.. E. Raud.
4.adjmurd (mere kohta:) sile, tuuletu, vaikne. *..meri on plekk ja plank ning sätendab valgelt ja valusalt kut elavhõbe.. J. Tuulik.

plomm-i 21› ‹s

1. täidis, täiteaine; tühimikku täitev kogus sellist ainet. Suure plommiga hammas. Hambale pandi plomm sisse. Plomm tuli välja. Pärnal on korralik plomm õõne sees.
2. templiga varustatud metallkettake, mis millegi (näit. ukse, aparaadi, toote) külge kinnitatuna tagab selle suletuse, puutumatuse, võltsimatuse vms. Voolumõõtja, spidomeetri, kaubakasti plomm. Vagunid olid plommi all. Plomm on rikutud, ära rebitud, lahti murtud.

pokaal-i 21› ‹s
jalaga hrl. klaasist (joogi)nõu. Kõrge, kitsas, kristallist pokaal. Pokaalides sädeleb vein. Pokaalis serveeritud salat, jäätis. || pokaali täitev kogus. Pokaal šampanjat.

poti|täiss
potti täitev kogus. Potitäis putru, piima. Potitäiest supist jätkus kolmeks päevaks.

pudeli|põhi
pudeli alumine rõhtne osa; vahetult selle peal olev pudeli seesmine osa. Lõi peopesaga vastu pudelipõhja. Pudelipõhjas on veel natuke viina. || kõnek viimast täitev alkohol. Pudelipõhi käis jumalagajätuks ringi. Võtame pudelipõhja lõpuni.

pudeli|täiss
pudelit täitev kogus. Jõid kahe peale terve pudelitäie (viina) ära. Pool pudelitäit (vett) on veel alles.

purgi|täiss
purki täitev kogus. Sõi terve purgitäie moosi korraga ära.

pusa|täiss
pusa [1] (1. täh.) täitev kogus. *Getteri hooleks oli söögikraam.. Leisikane leivapäts, suitsumust käntsakas hülgeliha, pusatäis tangu, teine jahu.. H. Sergo.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur