[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

süüvima ‹42›

1. millegi sügavusse tungima, millessegi sügavuti tungima. Aluselt tõugatud paat süüvis vette. Traaler süüvis käilaga kõrgetesse lainetesse. Kala tõusis pinnale ja süüvis taas põhja. Mesilane süüvib õiekarikasse. Saag süüvib üha sügavamale puusse. Süüvis magamisel peaga heintesse. Süüvisin suure vaevaga tihnikusse. Autor on teoses püüdnud süüvida inimhinge sügavustesse. Aastatega on näkku süüvinud kortse ja kortsukesi. *Pisut kaugemal on kalju, mis püstloodis süüvib Tajosse.. A. Raid (tlk). *Mere tuhat palet on mind alati paelunud ja raske on öelda, millisena ta on kõige enam hinge süüvinud. A. Uustulnd.
2. süvenema (3. täh.) Töhe, oma tegevusse süüvima. Raamatusse, ajalehte süüvima. Süüvis tõsiselt lugemisse. Anton süüvis juba gümnaasiumis humanitaarainetesse. Süüvis ahnelt oma erialasse, mitmetese teadusprobleemidesse. Polnud mahti süüvida pikkadesse artiklitesse. Sa ei süüvinud küllalt põhjalikult sesse küsimusse, nähtuse olemusse. On täielikult oma mõtetesse, mõtisklusse süüvinud. Jutustaja süüvis kaugemasse minevikku, mälestustesse. Ta oli nii enesesse süüvinud, et ei märganud midagi enda ümber. *Põlvili koguka köite ees, süüvis ta oma lapsemeeltega käsitamatusse fantastikasse.. E. Tennov.