[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 14 sobivat artiklit.

söömasüüa, sõin 40

1. midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama. Leiba, liha, kartuleid, praadi, putru sööma. Sõin taldrikutäie suppi. Sõime võileibu ja jõime piima peale. Lapsed armastavad süüa šokolaadi, kooke, magustoitu. Sõi lõuna ajal kolm rooga. Taimetoitlane sööb meeleldi igasuguseid lehti, võrseid ja juuri. Kas karusmarjad kõlbavad, sünnivad juba süüa? Linnud sõid põõsalt marju. Sööb isukalt, ahnelt, ahmides, suure suuga. Süüakse taldrikult, kausist, lusikaga, noa ja kahvliga. Orav julges peo pealt söömas käia. Asus, hakkas suure isuga sööma. Vitsutab, mugib, nosib, näsib ühtelugu midagi süüa. Mära krõmpsutas kaeru süüa. Kuigi kõht täis, sõi ta muudkui edasi. Ta sööb vähe, palju. Sa sööd ju kui lind 'väga vähe'. Uus sulane sõi nagu hobune 'väga palju'. Ta sööb üksi kolme eest. Sööb nahka kõik, mis kätte juhtub. Kas teil kodus süüa on? Kõht on tühi, tahan süüa. Ma olen teist päeva täiesti söömata. Külalistele polnud midagi süüa anda. Haige laps ei võta süüa vastu. Sünnipäevapeol süüakse-juuakse korralikult, hästi. Lehmad sõid aasal. Tihased käisid aknalaualt pekki söömas. Sõi taldriku tühjaks. Sööb kondi lihast puhtaks. Kari sööb rohumaa suve jooksul paljaks. Söö kõht kõvasti täis! Jänes on aias oma isu täis söönud. Siga on end paksuks, ümmarguseks, rasva söönud. Hobustel on karv läikima söödud. Nii maitsev toit, söö end kas või lõhki. Inimene ei ela selleks, et süüa, vaid sööb selleks, et elada. Kes sööb, see teeb. Söö, mis küps, räägi, mis tõsi. Süües kasvab isu. Vana hobune sööb ka veel kaeru. *Ma just maha võtta tahangi. Sa ei usu, aga ma sõin suvel enda üheksakümne kolme kilo peale. V. Lattik. | piltl. Jaan pole mees, kes sööb ja salgab (inimese kohta, kes ei vastuta tehtu eest). Sööb mul oma tagarääkimistega närvid seest. Söö oma majahütt, kui sa selle eest nii määratut hinda tahad! Temaga on mitu puuda soola koos söödud 'kaua koos elatud v. töötatud'. Tuleb korraldada nii, et hundid söönud ja lambad terved. Ühtegi putru ei sööda palavalt (kiirustamata tegevuse kohta). Las see vana kirst seisab, ega ta süüa küsi. *.. selle maailma komme on, et kes supi solgib, see seda ka söögu. E. Männik. || elusolendit toiduna nahka panema, kinni pistma. Kass sööb hiiri, linnupoegi. Toonekurg sööb konni. Linnud söövad peamiselt putukaid. Ära karda, ega ma ometi lapsi söö! Näljaga söövat kurat kärbseidki. *.. ahvenate seas ei hoolita palju suguvendlusest, vaid süüakse tihti nahka ka oma ligemad omaksed.. R. Roht. || midagi muud kui toitu suhu panema, imema, neelama. Sõime janu pärast lund, jääpurikaid. Väikelaps võib süüa liiva, krohvi. Mis mürki sa nüüd sööd? Haige pidi sööma tohutul hulgal tablette.
2. eine(s)tama (hrl. teat. söögikorra ajal). Keskhommikut, lõunat, õhtust sööma. Hommikust söödi alles kell 10. Me sööme neli korda päevas. Toit on valmis, palun sööma! Perekond istus kaetud laua taha sööma. Käisime sööklas, restoranis, väljas söömas. Tädi tegi, keetis perele õhtuks süüa 'toitu einestamiseks'. Talgulistele anti kõhutäis süüa.
3. (millestki elatumise v. ülalpeetavana olemise kohta). Kroonuleiba, armuleiba sööma. Onul tuli pikki aastaid süüa pagulase kibedat leiba. Ta on eluaeg söönud kaevurileiba 'on teeninud elatist kaevurina'. Maja on müüdud ja rahad söödud. Teenijad söönud talu paljaks, vaeseks. Enne palgapäeva sööme ikka võlgu. Tal on kümme suud söömas 'toita'. Kelle leiba sööd, selle laulu laulad. *Söö oma palka selle teadmisega, et sa mitte ainult kõhu ori ei ole, vaid ka ühiskonna heategija. E. Vilde.
4. (parasiitputukate kohta:) purema, hammustama, närima; auke sisse närima. Väljas sõid sääsed, nii et tuli tuppa põgeneda. Kirbud, täid söövad naha kihelema. Nii kui tuli kustutati, asusid lutikad magajat sööma. Riidekoid olid suurrätikusse augud söönud. Ussid on kõik õunad auklikuks söönud. Koidest söödud vana mööbel. || piltl etteheidete, süüdistuste v. irisemisega kiusama, närima. Päevast päeva sööb kaaslaste kallal. Keda tema sööma hakkab, see on kadunud hing. Söövad igaveste riidudega mu närve. *Kuda ta [= köster] mind alati sõi! Kuda ta mind terve talve näris! O. Luts.
5. (esemete, ainete, olukordade jm. kohta). a. närima, uuristama, kulutama. Puurmasin sööb läikivasse söekihti raginal auku. Keerlevad autorattad söövad end ikka sügavamale savisesse mulda. Freespingid sõid terast, malmi, rauda. Lained söövad kaldaid. Vesi sõi kivilt kirja. Kevadpäike sööb lund lausa minutitega. Sula oli jäässe augud söönud. Rangid sõid hobuse turja veriseks. Kare umbrohi sööb käed katki. *Surub käed rusikasse, nii et murdunud küüned pihunahka söövad. A. Mägi. b. (söövitades) kahjustama, hävitama. Hape sööb klaasi, metalli. Rooste sööb rauda, plekki. Suits, tolm sõi kopse. Kalurite soolasest veest ja tuultest söödud käed. Hallitusest, niiskusest söödud tapeet. Tuberkuloosist söödud selgroolüli. Rõugetest armiliseks söödud nägu. Väsimus sööb mu südant. Rügame, nii et higi sööb silmad peast. *Kõikjal ta ümber kasvasid noored põletikust söödud kased.. A. Jakobson. || (tule kohta). Leegid söövad aplalt kuivi oksi. Tulekahju on kõik hooned tuhaks söönud. c. piltl. Ajahammas sööb meid kõiki. Niisugune elu sööb närvid seest. Närve sööv olukord. Teda sööb mingi raske tõbi. Raske töö oli tervise söönud. Meeletu pingutus sööb viimsegi elujõu. Iga sõda sööb tohutult inimelusid. Haridus on vara, mida ei söö rooste ega näri koi. *Paber sööb mälu. Paberist eemalolek kasvatab mälu. F. Tuglas.
6. suuri kulutusi nõudma, rohkesti vara kulutama, neelama. Vana ahi sööb palju kütet. Majaehitus on määratul hulgal materjali söönud. Kohtukulud sõid metsa ja talu. Pikk reis on söönud palju raha. Inflatsioon sõi kõik säästud.
7. piltl (tunnete kohta:) piinama, vaevama, rõhuma, närima. Mure sööb mind päeval ja ööl. Igatsus hakkas ikka enam hinge sööma. Teda sööb armukadedus, solvumus. Hinges on sööv rahutus. Viha sööb nagu kange hape. *Mõtted sõid rahu ja tervenemisrõõmu. A. Mälk.
8. (pahandades, kergetes vandumisvormelites). Susi mind söögu, kui ma seda teen! Kas tuled juba ükskord, susi sind söögu! Mis see minu asi on, susi neid söögu! *Vahel rääkis Griška: „No on elu, et teda susi sööks!..” O. Samma (tlk). *Ah, et oleks sarvik söönud kogu seda lugu! A. Gailit.

hinge seest (ära) sööma vt hing [1]

läbi sööma

1. läbi närima; sööbides tugevasti kahjustama, söövitama. Rotid on pastlatallad läbi söönud. Mädanikust läbisöödud puujuured. Rooste sööb raudtaladki läbi. Lubi sööb müürsepal käenaha läbi. | piltl. Tujukas naine sõi mehe närvid peagi läbi. *Võimetu viha .. oli mürk, mis pikapeale sõi läbi organismi. H. Raudsepp.
2. läbi tungima. Üks värvidest on teistest läbi söönud ja rikub pildi ära. *Ja rohi sööb varemeist läbi.. L. Promet.
3. piltl millestki jagu saama, millegagi toime tulema. Eksamiks tuleb end läbi süüa tohututest raamatuvirnadest.

mulda sööma vt muld

oma mütsi ära sööma vt müts [-i]

(oma) suppi (ära) sööma vt supp

(oma) sõna ~ sõnu sööma vt sõna

[kedagi, midagi] silmadega sööma vt silm [-a]

[kelle(l)gi] silmi peast sööma vt silm [-a]

sisse sööma

1. sööma (1., 5. täh.). a. Mida see laps on küll sisse söönud, et ta oksendama hakkas? Nüüd süüakse endale sisse igasuguseid mõnuaineid. Lehm oli endale raudnaela sisse söönud 'söögiga sisse neelanud'. b. Autorattad käisid koha peal ringi ja sõid end porisse aina sügavamalt sisse. Ei saa särki puhtaks, mustus on end sisse söönud.
2. kõnek sisse elama; omaseks, minevaks saama. *Poole aastaga aga jõuab end kuskil nii sisse süüa, et muutub võimalikuks sinna jäädagi. R. Kaugver. *Ostetakse ka Lecnardi „Kalamehi” ja meie „Tehnoloogia” hakkab ennast sisse sööma.. E. Vilde.
3. kõnek sisse rääkima (2. täh.), reetma. Et kaaslasi mitte sisse süüa, pidi ta iga sõna kaaluma.

südant (seest) sööma vt süda

välja sööma
kõnek kedagi oma tegevuse v. käitumisega kusagilt lahkuma sundima; kedagi tegutsemast v. midagi tarvitusest, käibelt kõrvale tõrjuma. Teda tahetakse kohalt, ametist, töölt välja süüa. Sõi pikapeale oma naabri ühiskorterist välja. Ärimees püüab konkurente igasuguste nippidega turult välja süüa. Õpilased võivad mõnikord õpetaja koolist välja süüa. Ega robot küll inimest välja söö. Agressiivne mink on tavalise naaritsa peaaegu kogu Euroopast välja söönud. Aurik sõi purjelaeva välja. Televisioon kipub kino välja sööma. *.. ei ole mõtet ega lootust ühte neist sõnust, kas siis üksust või ühikut, keelest välja süüa.. H. Saari.

ära sööma
(ära rõhutab tegevuse lõpetatust:) tervenisti, lõpuni sööma (hrl. 1., 5. täh.). a. Sõin tüki leiba, ühe õuna ära. Keegi oli süldi ära söönud. Vorst kippus halvaks minema, see tuli kiiresti ära süüa. Rotte on nii palju siginenud, et söövad lausa nina peast ära. Ta on nii vihane, et sööks su elusalt ära. *Sa, Priit, kui ära sööd [= söömise lõpetad], mine tõsta hobuseid edasi. V. Ilus. b. Lehemädanik sööb kartulipealsed ära. Roostevesi on puudel juured alt ära söönud. Röövikuid nii palju, et ära söövad aed- ja puuvilja. *Samal ajal aga olid mõned ema küüned just nagu kollasest mädanikust küünealuse nahani ära söödud. E. Soosaar (tlk). c. piltl. Müra sõi osa sõnu ära. See töö sööb aja käest ära. Inflatsioon on säästud ära söönud. *Üksainus poeg oli Alviinel, aga see pidavat tal närvid ära sööma, nagu ta ise rääkis.. J. Tuulik.

üle sööma
liiga palju sööma. *Meil on instinkt kadunud ja meil on kalduvus üle süüa, üle juua.. M. Metsanurk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur