[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sõiduk ‹-i 2› ‹s›
sõidu-, liiklusvahend. Kerge sõiduk. Mitut tüüpi sõidukid. Sõidukite parempoolne liiklus. See paat on tugeva ehitusega usaldusväärne sõiduk. Autojuht avas ukse ja mees astus sõidukisse. Peame minema bussi, auto või mõne muu sõidukiga. Lähenevas sõidukis tunti ära naabri vedruvanker. Sellele ise meisterdatud sõidukile ei oska nimegi anda.
▷ Liitsõnad: auru|sõiduk, elekter|sõiduk, hobu|sõiduk, mootorsõiduk; jalas|sõiduk, ratassõiduk; liini|sõiduk, maa|sõiduk, mere|sõiduk, vee|sõiduk, õhusõiduk; eksperimentaal|sõiduk, eri|sõiduk, individuaal|sõiduk, invaliidi|sõiduk, luksus|sõiduk, reisi|sõiduk, vana|sõiduk, üürisõiduk.