[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

särk ‹särgi 21› ‹s›

1. ülakeha kattev (hrl. eest kinnine ja ilma käisteta) alusrõivas; vastav (pikkade v. lühikeste) käistega meeste pealisrõivas, päevasärk. Meeste, naiste, laste särgid. Alumine, pealmine särk. Pikk, lühike särk. Linane, takune särk. Puuvillasest riidest, siidriidest, nailonist särk. Õlapaeltega, pitsidega särk. Pikkade, lühikeste varrukatega särk. Tärgeldatud kraega särk. Lumivalge, kirju, ruuduline särk. Valge särk sobib iga ülikonnaga. Fraki all kantakse tärgeldatud rinnaesisega särki. Triibuline meremeeste särk. Vene särk 'pükste peal kantav püstkraega särk'. Imikul käib särk tagant lahti. Särk on katki, nõelutud, paigatud. Särki pesema, triikima. Vahetab iga päev särki. Pani, tõmbas särgi selga. Võtab särgi seljast (ära), võtab end särgi väele. Tõmbab särgi üle pea. Armastab kanda tumedat särki. Pane särk püksi, pükstesse. Kannab särki pükstes, pükste peal. Särk käib, ei käi eest lahti. Kirevates särkides mehed. Vanasti kandsid naised suvel ainsa riietusesemena vöötatud särki. Ta on palja särgiga, särgi väel. Mustlane vehkis kätega, nagu oleks tal tuli särgis. Vuhib tööd teha, nii et särk seljas märg. Oma särk on kõige ligem. Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. *.. ja need neli [tehet] läksid tal pärast käes nii sassi, nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul. O. Luts. *Ja mehed hoiavad vanaga ühte nagu särk ja perse. H. Susi.
▷ Liitsõnad: alus|särk, ihu|särk, pealis|särk, päeva|särk, triik|särk, öösärk; imiku|särk, meeste|särk, naiste|särk, poiste|särk, titesärk; flanell|särk, frotee|särk, lõuend|särk, nailon|särk, puuvill(a)|särk, raud|särk, rõngas|särk, siid|särk, sits|särk, soomus|särk, T|särk, trikoo|särk, võrksärk; fraki|särk, kauboi|särk, liidri|särk, madruse|särk, peo|särk, polo|särk, safari|särk, spordi|särk, suri|särk, suve|särk, suveniir|särk, tennise|särk, töösärk.
2. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnedes muud laadi liitsõnades
▷ Liitsõnad: hullu|särk, jahutus|särk, pikk|särk, puu|särk, vee|särk, õnnesärk.