[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 264 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aasta|laat
iga-aastane suurem laat. Tartu aastalaadad peeti jaanuaris.

alevik-viku, -vikku 30› ‹s
külast suurem ja alevist väiksem asula. Ahja, Rõngu alevik.

alg|arv
mat ainult ühega ja iseendaga jaguv ühest suurem positiivne täisarv, näit. 2, 3, 5, 7, 11, 13

astja1› ‹s
hrl. kolme jalaga ümmargune v. ovaalne suurem puunõu leivataigna, kalja, liha vms. jaoks. Laskis astjast taari, kalja. Astjad liha, kapsaid, kurke täis. Leivatainas kerkis astjas. Perenaine läks aita astjast liha tooma. || üldse mingi nõu, anum. *.. tehasest libiseb köisraudteed mööda sõrestiku keskele üks mahukas astja teise järel püdelat betoonisegu .. P. Rummo.
▷ Liitsõnad: kalja|astja, leiva|astja, liha|astja, taari|astja, vee|astja, veini|astja, viinaastja.

avarii14› ‹s

1. õnnetus, kus saab kannatada liiklusvahend, sõitja(d) v. veos. See laev on mitu avariid läbi teinud. Tal oli olnud eile autoga avarii. Purjus autojuht tegi, põhjustas avarii.
▷ Liitsõnad: auto|avarii, liiklus|avarii, mereavarii.
2. mingi mehhanismi, seadme vms. suurem rike. Masinad jäid seisma, vist mingi avarii. Kohvik suletud: avarii.

bassein-i 21› ‹s

1. suurem lahtine veemahuti v. tehisveekogu. Mindi basseini ujuma. Ujulas on mitu basseini. Basseiniga saun. Iluaed väikese ovaalse basseiniga.
▷ Liitsõnad: kogumis|bassein, laste|bassein, läbivoolu|bassein, sauna|bassein, sette|bassein, sise|bassein, supel|bassein, ujumisbassein.
2. geol maavara esinemisala v. kaevandamispiirkond
▷ Liitsõnad: kivisöe|bassein, põlevkivibassein.
3. geogr vesikond. Peipsi ja Pihkva järve bassein. Amazonase bassein.

bool2-i 21› ‹s
farm suurem ravimpill

deka-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda suurem (tähis da)

dendro|park [-pargi]
bot mets (suurem) dendraarium

dinaar-i 21› ‹s

1. suurem rahaühik Serbias ja araabia maades
2. aj kuldmünt araabia maades 7.–13. saj.

dollar-i, -it 2› ‹s
USA, Kanada, Austraalia ja mõnede teiste riikide suurem rahaühik. USA dollari ostujõud. Hind dollarites. Kas teil dollareid on?

džäss|orkester
muus suurem džässbänd

elu|köök
suurem, hrl. ka söögi- v. elutoana kasutatav köök

ema|firma
maj väiksemat sama tüüpi ettevõtet haldav suurem ettevõte. Emafirma ja tütarfirmad.

enamik-miku, -mikku 30› ‹s
suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid. Rahva valdav enamik. See on enamiku arvamus, maitse. Enamik aspirantidest oskas hästi vene keelt. Mõnede näod olid tuttavad, enamikku nägin esmakordselt. Enamikul juhtudel. Reform puudutas enamikku tööstusharusid. Põllud on siin enamikus 'suuremalt jaolt' liivased. *Enamikule madrustest sai selgeks, et Murru ettepanek oli ainuõige .. H. Sergo.

enam|jagu
hrl. koos partitiivis täiendigasuurem osa, enam jagu. Enamjagu külalisi oli juba lahkunud. Enamjagu toitu jäi alles. Enamjagu oraseid on tärganud. Enamjagu päeva, enamjagu päevast kulus askeldustes.

eskuudo6› ‹s

1. aj Hispaania ja Portugali vanemaaegne kuldmünt
2. suurem rahaühik Portugalis enne euro kasutuselevõttu

ferri|magnetism
füüs magnetiline seisund, mille puhul aine spontaansel magneetumisel asetub suurem osa atomaarseid magnetmomente ühes ja väiksem osa teises (vastupidises) suunas

grivna6› ‹s

1. aj Vana-Vene kaalu-, arvestus- ja rahaühik. Kiievi, Novgorodi, Leedu grivna.
2. Ukraina suurem rahaühik. Grivna kurss dollari suhtes.

hall2-i 21› ‹s

1. kodasaal, elamu suurem siseruum; suur köetav esik (esimesel korrusel). Külalised kogunesid halli. Kohvi serveeriti hallis.
▷ Liitsõnad: hotellihall.
2. rohkearvulisele publikule mõeldud suur saal v. hoone; suur tootmisruum v. hoone. Metroo avarad hallid. Mess toimus kahes suures hallis. Betoondetailide valamise hall.
▷ Liitsõnad: jää|hall, kaar|hall, kauba|hall, kile|hall, linna|hall, montaaži|hall, muusika|hall, näituse|hall, selve|hall, spordi|hall, tennise|hall, turuhall.

happeline-se 5› ‹adj
keem selline, kus vesinikioonide kontsentratsioon on suurem kui puhtas vees; happe omadustega, hapet sisaldav v. happele omane. Happeline muld, keskkond. Happeline reaktsioon. Happeline oksiid. Lahus on nõrgalt, keskmiselt happeline.

hekto-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 100 korda suurem (tähis h)

hiid|kasv
normaalsest tunduvalt suurem kasv. Hiidkasvu esineb nii taime- kui ka loomariigis.

hirv-e 22› ‹s

1. zool metskitsest märksa suurem, saleda keha, kõrgete jalgade ja pikakoonulise peaga sõraline (Cervus, hrl. Cervus elaphus)
▷ Liitsõnad: ema|hirv, emas|hirv, isa|hirv, isas|hirv, kabe|hirv, puna|hirv, tähnikhirv.
2. metskits. Hüppab kui hirv. Väle kui hirv.

hoobhoova 22› ‹s

1. suurem puust kang millegi lahtikangutamiseks, ülestõstmiseks v. edasinihutamiseks. Suur, pikk hoob. Hoovaga hoovatakse, kaalutakse, kangutatakse kive, kände. Sellele aja hommikul hoovad alla, ei tõuse siiski.
2. tehn kang (2. täh.) Liikuv hoob. Trammijuht surub, vajutab hoovale ja mootor lülitub sisse.
3. piltl mõjur, mis ergutab kellegi v. millegi tegevust, paneb kedagi v. midagi tegutsema, toimima. Arengu majanduslikud, sotsiaalsed hoovad.

hoone18› ‹s

1. (inimestele v. koduloomadele, samuti millegi tootmiseks v. hoidmiseks määratud) suurem siseruumidega ehitis. Ühe-, kahe-, viie-, üheksakorruseline hoone. Tehnikumi ajakohane, moodne hoone. Vanaaegne, klassitsistlik hoone. Ühiskondlikud hooned. Suur, kõrge, vägev, väike, madal, vilets hoone. Nägusad, toredad, uhked hooned. Hoone vundament, seinad, vahelaed, põrandad, katus. Hoonet ehitama, püstitama, lammutama. Hoone sai katuse alla. Valmis haigla uus hoone. Talu hooned olid lagunenud. Hoonest oli järel ainult vundament. Tulekahjus põles maani maha viimane kui hoone.
▷ Liitsõnad: administratiiv|hoone, elu|hoone, esindus|hoone, farmi|hoone, haigla|hoone, haldus|hoone, jaama|hoone, kasvu|hoone, kauplus|hoone, klubi|hoone, kontori|hoone, kooli|hoone, kunsti|hoone, külm|hoone, lao|hoone, loomapidamis|hoone, mõisa|hoone, näituse|hoone, olme|hoone, parlamendi|hoone, põllumajandus|hoone, raamatukogu|hoone, ranna|hoone, sadama|hoone, spordi|hoone, talu|hoone, teatri|hoone, teenindus|hoone, tehase|hoone, tootmis|hoone, triip|hoone, turu|hoone, tööstus|hoone, vabriku|hoone, valitsushoone; abi|hoone, kõrg|hoone, kõrval|hoone, pea|hoone, sammas|hoone, tiibhoone; kivi|hoone, klaas|hoone, palk|hoone, paneel|hoone, puu|hoone, puit|hoone, tellishoone.
2. murd enamasti piklik rehetoa otsa ehitatud ruum, kamber

jaani|tuli
jaanilaupäeva õhtul süüdatud suurem tuli; pidu selle ümber. Jaanituld tegema, põletama. Jaanitulele minema. Jaanitulel tantsiti ja lauldi. Jaanilaupäeval hüpati üle jaanitule.

jahi|pistrik
zool valge v. hallikaspruun varesest suurem röövlind (Falco rusticolus)

jahu|vakk [-vaka]
suurem jahunõu

järv-e 22› ‹s
suurem veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Peipsi järv. Kalarikas järv. Maa-alune järv. Liivaste, soiste, kõrgete, madalate kallastega järv. Sõideti paadiga järvele. Kalamehed tulid järvelt. Kukkus järve. Allikalises järves on ohtlik ujuda. Sellest järvest püütakse peamiselt ahvenat ja särge. Järv sinetab, helgib. Järv on jääs.
▷ Liitsõnad: jäänuk|järv, jääpais|järv, kala|järv, karsti|järv, laugas|järv, metsa|järv, muda|järv, mäestiku|järv, mägi|järv, pais|järv, raba|järv, ranna|järv, soo|järv, soola|järv, tehis|järv, umb|järv, veskijärv; asfaldi|järv, laavajärv.

jää|koskel
zool varesest suurem hästi sukelduv kalatoiduline suluspesitseja veelind (Mergus merganser)

jää|lind
zool kaladest ja veeputukatest toituv ereda sulestikuga pikanokaline jässakas varblasest veidi suurem lind (Alcedo atthis)

kaalu|pomm
kõnek (sangaga, suurem) kaaluviht. Kümnenaelane, kahepuudane kaalupomm.

kadastik-tiku, -tikku 30› ‹s
kadakatega kaetud (suurem) maa-ala, kadarik. Paepealsed kadastikud. Saarel on kadastikke ja sarapikke.

kaelus|hiir [-e]
zool koduhiirest suurem näriline, kel on ruugjaskollane vööt v. laik rinnal (Apodemus flavicollis)

kahe|kordne

1. kahest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Kahekordsed narid, koikud. Kahekordne lõng. Kahekordne õmblus, sõlm. Kahekordse põhjaga kohver. Saali pääseb läbi kahekordsete uste. Kahekordsed aknad. Kahekordne vahelagi. Nõule seoti peale kahekordne marli. Riie oli kahekordne. Kahekordne kvartett 'topeltkvartett'. Kahekordne salto. || kõnek kahekorruseline. Kahekordne maja, hoone.
2. mingi (endise) taseme, arvuga võrreldes kaks korda suurem v. rohkem. Kahekordne suurendus. Sai kahekordse toiduportsjoni. Kari kasvas mõne aastaga peaaegu kahekordseks. Vaenlasel oli kuni kahekordne ülekaal. Pärast puhkamist asuti kahekordse jõuga tööle. Jagatud rõõm on kahekordne rõõm.
3. kahel korral, kahes järgus toimuv v. esinev. Taimede kahekordne harvendamine. Kahekordne 'ühe konto deebetisse, teise kreeditisse' kirjendamine. Kahekordne olümpiavõitja, Eesti meister. Ta andis kaaslastele kahekordse vilega märku.
4. kahel eri viisil esinev v. toimuv, kahesugune. *Eestlasi, lätlasi ja liivlasi rõhus kahekordne – feodaalne ja koloniaalne ike .. A. Vassar.

kaheksa|kordne

1. kaheksal korral esinev v. toimuv. Kaheksakordne maailmameister.
2. kaheksa korda rohkem v. suurem. Vaenlasel oli elavjõus kaheksakordne ülekaal.

kahv2-a 23› ‹s
murd suurem jääpank. *Näkimadalatele triivisid jäälaamad, millest tuul suuri kahvasid üles ajas .. H. Sergo.

kapiitel-tli, -tlit 2› ‹s

1. kirikl katoliku vaimulike nõukogu
▷ Liitsõnad: toomkapiitel.
2. kirikl munkade igapäevane koosolek kloostri kapiitlisaalis
3. van kirjateose suurem jaotis, peatükk. *.. sest eks piibli kolmandas kapiitlis ole selgesti kirjutatud, et Issand võttis Aadamalt, kui ta kurja tundmise vilja oli söönud, igavese elu .. G. Helbemäe.

kapital-i, -i 10› ‹s

1. maj vara v. varaline õigus, millest saab tulu. Kapitali akumulatsioon, kontsentratsioon. Kapitali ringkäik, käive. Kapitali väljavedu, kasv. Tootlik, fiktiivne kapital.
▷ Liitsõnad: aktsia|kapital, era|kapital, finants|kapital, kaubandus|kapital, kaup|kapital, käibe|kapital, laenu|kapital, muutuv|kapital, panga|kapital, põhi|kapital, püsiv|kapital, raha|kapital, riigi|kapital, tööstus|kapital, väliskapital.
2. (suurem) rahasumma. Ta on endale tubli kapitali kogunud. Tal puudub maja ostmiseks kapital. Mõni tuhat marka – see on kenakene kapital. Paigutas kogu oma kapitali aktsiatesse. Lauasahtlis on see raha surnud 'kasutult seisev' kapital. *Minu kapital oli kümme krooni suur – värske honorar, mille olin saanud ajalehelt ühe novelleti eest. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: alg|kapital, põhi|kapital, sihtkapital.
3. piltl varandus; rikkus, väärtus. Rakendamata teadmised on surnud kapital. *Maa on suur kapital, meie mõistus ja töövõime teine samasugune kapital. R. Sirge.

katelkatla 20› ‹s

1. pliidi sisse müüritud ümmargune keedunõu; (suur) pada, üldse (suurem) seade millegi keetmiseks, keetmise teel valmistamiseks, sulatamiseks vm. Katel keeva veega. Tegin pesuköögis tule katla alla. Tuli on katla all. Supp keeb, podiseb katlas. Leem tõstetakse katlast kaussidesse. Keetsime katlas seepi. Värvimistöökojas aurasid suured katlad. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. | piltl. *Ja oli, mida arutada: maailma katel kees podinal. A. Hint.
▷ Liitsõnad: keedu|katel, keevavee|katel, kuumavee|katel, köögi|katel, malm|katel, pesu|katel, pesuköögi|katel, pigi|katel, puskari|katel, raud|katel, sauna|katel, supi|katel, tee|katel, toidu|katel, tõrva|katel, vask|katel, vee|katel, viina|katel, välikatel; nõia|katel, põrgu|katel, rahakatel.
2. aurukatel. Katlamajas hoiti tuld katelde all. Laeval olid katlad auru all. Katel lõhkes. *Seisab [rehepeksumasin] keset Sarakuse õue ja põriseb, katel suksutab tasakesi kaasa. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: auru|katel, keskkütte|katel, kõrgrõhu|katel, laeva|katel, rehepeksukatel.
3. piltl veekatelt meenutav looduslik v. tehislik pinnavorm. Tohutus katlas valitses tuulevaikus. Laskusime mägedest ümbritsetud katlasse.
4. kõnek piirkond täielikult ümberpiiratud (suurte) väeosadega, kott. Vastase grupeering sattus katlasse. Väeosal õnnestus katlast välja murda, pääseda.

kauba|kontor
aj (välismaa kaupmeestele kuulunud) suurem (hulgi)kauplus v. kaubandusettevõte, kaubakoda. Hansa Liidul olid kaubakontorid Novgorodis, Londonis, Bergenis jm. *Pärnu oli kaubalinn .. Sellepärast sääl need suured kaubakontorid oma suurte lina-, vilja- ja soolaaitadega .. A. Kitzberg.

keele|konverents
keeleteaduslik konverents, suurem keelealane nõupidamine

keele|pere
teat. suurem sugulaskeelte rühm. Soome-ugri keelepere.

keha8› ‹s

1. inimese v. looma kogu organism; (üldkeeles ka:) selle keskosa, kere. Lapse kleenuke keha. Jässaka kehaga mees. Tüdrukul on sale, proportsionaalne keha. Kehalt oli ta lühike ja jässakas. Sportlasel on hästi arenenud keha. Terve keha valutab, sügeleb, on roidunud. Kehale tekkis punane lööve. Värin, judin, kuum hoog käis üle keha. Võpatus, värin käis kehast läbi. Väriseb kõigest kehast. Ehmatusest läks keha nõrgaks. Peseb hommikul kogu keha külma veega, karastab oma keha. Hea korvpallur valitseb hästi oma keha. Keha järgi õmmeldud riided. Mantel on kehast kitsas. Kehasse 'taljesse' töödeldud kostüüm, jakk. Ta on poolest kehast saadik vees. Terves kehas terve vaim. Naise elutu keha pandi kanderaamile. Looma keha. Vesilik on pika saleda kehaga. Lülijalgsete keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Aiaauk oli kitsas: koera pea mahtus vahelt läbi, aga keha mitte. *Mul käis see [ = karjatus] päris kehast läbi, aga polnud kuigi tark oma hirmu näidata. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ala|keha, all|keha, ees|keha, kesk|keha, taga|keha, ülakeha; inim|keha, liha|keha, looma|keha, surnukeha.
2. ka füüs teat. kindlat ruumiosa täitev aine; üksikese, üksikobjekt ruumis. Keha mass. Tahked, vedelad, gaasilised kehad. Liikuv, paigal püsiv keha. Elastne, võnkuv keha. Meid ümbritsev maailm koosneb mitmesugustest kehadest. Päike on päikesesüsteemi keskne keha. || mat kõikidest külgedest tasa- v. kõverpindadega piiratud ruumiosa. Geomeetrilised kehad, nagu kuup, risttahukas, silinder, tüvikoonus, kera.
▷ Liitsõnad: meteoor|keha, taevakeha; pöördkeha.
3.hrl. liitsõna järelosanaeseme põhiline, keskne osa; asi, moodustis tervikuna. Raudteetammi keha. Treitera koosneb peast ja kehast. Kannu, nõu keha. *Pöördub [tuulik] kivist alusel kogu kehaga. J. Parijõgi. || anat elund v. selle (keskne, kompaktne) osa. Selgroolüli keha.
▷ Liitsõnad: kütte|keha, lõhke|keha, muld|keha, tammi|keha, võõrkeha; emaka|keha, immuun|keha, kaitse|keha, klaas|keha, kolla|keha, korgas|keha, käbi|keha, lüli|keha, mõhn|keha, valkkeha.
4. etn riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks. Lõnga kehale ajama. *Sealsamas keerlesid kärmesti kerilauad ja kehad, kuna rehetoas, kus oli rohkem ruumi, laiad käärpuud ringeldes kääksusid. M. Metsanurk.
5. murd suurem puunõu õlle, kala, liha vm. hoidmiseks. *Kikerdasime lubatud kaks keha õlut Ristiküla meeste traktori peale .. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: õllekeha.
6.hrl. pl.murd vankri redelid, küljelauad; ka nende ja põhja vaheline ruum. *Viilupi vend .. tõstis poisikesed vankri kehade vahele. T. Braks.

kesk|haigla
linna, piirkonna kõige suurem haigla

kesk|lennuväli
kõige suurem, keskne lennuväli (näit. linnas, kus on mitu lennuvälja)

kesk|turg
kõige suurem, keskne turg. Tallinna keskturg.

kesk|vangla
keskne, kõige suurem vangla

kiige|pidu
noorte suurem kogunemine kiigeplatsil kiikumiseks ja muidu lõbutsemiseks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur