[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 264 artiklit, väljastan 100.

aasta|laat
iga-aastane suurem laat. Tartu aastalaadad peeti jaanuaris.

alevik-viku, -vikku 30› ‹s
külast suurem ja alevist väiksem asula. Ahja, Rõngu alevik.

alg|arv
mat ainult ühega ja iseendaga jaguv ühest suurem positiivne täisarv, näit. 2, 3, 5, 7, 11, 13

astja1› ‹s
hrl. kolme jalaga ümmargune v. ovaalne suurem puunõu leivataigna, kalja, liha vms. jaoks. Laskis astjast taari, kalja. Astjad liha, kapsaid, kurke täis. Leivatainas kerkis astjas. Perenaine läks aita astjast liha tooma. || üldse mingi nõu, anum. *.. tehasest libiseb köisraudteed mööda sõrestiku keskele üks mahukas astja teise järel püdelat betoonisegu .. P. Rummo.
▷ Liitsõnad: kalja|astja, leiva|astja, liha|astja, taari|astja, vee|astja, veini|astja, viinaastja.

avarii14› ‹s

1. õnnetus, kus saab kannatada liiklusvahend, sõitja(d) v. veos. See laev on mitu avariid läbi teinud. Tal oli olnud eile autoga avarii. Purjus autojuht tegi, põhjustas avarii.
▷ Liitsõnad: auto|avarii, liiklus|avarii, mereavarii.
2. mingi mehhanismi, seadme vms. suurem rike. Masinad jäid seisma, vist mingi avarii. Kohvik suletud: avarii.

bassein-i 21› ‹s

1. suurem lahtine veemahuti v. tehisveekogu. Mindi basseini ujuma. Ujulas on mitu basseini. Basseiniga saun. Iluaed väikese ovaalse basseiniga.
▷ Liitsõnad: kogumis|bassein, laste|bassein, läbivoolu|bassein, sauna|bassein, sette|bassein, sise|bassein, supel|bassein, ujumisbassein.
2. geol maavara esinemisala v. kaevandamispiirkond
▷ Liitsõnad: kivisöe|bassein, põlevkivibassein.
3. geogr vesikond. Peipsi ja Pihkva järve bassein. Amazonase bassein.

bool2-i 21› ‹s
farm suurem ravimpill

deka-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 10 korda suurem (tähis da)

dendro|park [-pargi]
bot mets (suurem) dendraarium

dinaar-i 21› ‹s

1. suurem rahaühik Serbias ja araabia maades
2. aj kuldmünt araabia maades 7.–13. saj.

dollar-i, -it 2› ‹s
USA, Kanada, Austraalia ja mõnede teiste riikide suurem rahaühik. USA dollari ostujõud. Hind dollarites. Kas teil dollareid on?

džäss|orkester
muus suurem džässbänd

elu|köök
suurem, hrl. ka söögi- v. elutoana kasutatav köök

ema|firma
maj väiksemat sama tüüpi ettevõtet haldav suurem ettevõte. Emafirma ja tütarfirmad.

enamik-miku, -mikku 30› ‹s
suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid. Rahva valdav enamik. See on enamiku arvamus, maitse. Enamik aspirantidest oskas hästi vene keelt. Mõnede näod olid tuttavad, enamikku nägin esmakordselt. Enamikul juhtudel. Reform puudutas enamikku tööstusharusid. Põllud on siin enamikus 'suuremalt jaolt' liivased. *Enamikule madrustest sai selgeks, et Murru ettepanek oli ainuõige .. H. Sergo.

enam|jagu
hrl. koos partitiivis täiendigasuurem osa, enam jagu. Enamjagu külalisi oli juba lahkunud. Enamjagu toitu jäi alles. Enamjagu oraseid on tärganud. Enamjagu päeva, enamjagu päevast kulus askeldustes.

eskuudo6› ‹s

1. aj Hispaania ja Portugali vanemaaegne kuldmünt
2. suurem rahaühik Portugalis enne euro kasutuselevõttu

ferri|magnetism
füüs magnetiline seisund, mille puhul aine spontaansel magneetumisel asetub suurem osa atomaarseid magnetmomente ühes ja väiksem osa teises (vastupidises) suunas

grivna6› ‹s

1. aj Vana-Vene kaalu-, arvestus- ja rahaühik. Kiievi, Novgorodi, Leedu grivna.
2. Ukraina suurem rahaühik. Grivna kurss dollari suhtes.

hall2-i 21› ‹s

1. kodasaal, elamu suurem siseruum; suur köetav esik (esimesel korrusel). Külalised kogunesid halli. Kohvi serveeriti hallis.
▷ Liitsõnad: hotellihall.
2. rohkearvulisele publikule mõeldud suur saal v. hoone; suur tootmisruum v. hoone. Metroo avarad hallid. Mess toimus kahes suures hallis. Betoondetailide valamise hall.
▷ Liitsõnad: jää|hall, kaar|hall, kauba|hall, kile|hall, linna|hall, montaaži|hall, muusika|hall, näituse|hall, selve|hall, spordi|hall, tennise|hall, turuhall.

happeline-se 5› ‹adj
keem selline, kus vesinikioonide kontsentratsioon on suurem kui puhtas vees; happe omadustega, hapet sisaldav v. happele omane. Happeline muld, keskkond. Happeline reaktsioon. Happeline oksiid. Lahus on nõrgalt, keskmiselt happeline.

hekto-
mõõtühikute nimetustes eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 100 korda suurem (tähis h)

hiid|kasv
normaalsest tunduvalt suurem kasv. Hiidkasvu esineb nii taime- kui ka loomariigis.

hirv-e 22› ‹s

1. zool metskitsest märksa suurem, saleda keha, kõrgete jalgade ja pikakoonulise peaga sõraline (Cervus, hrl. Cervus elaphus)
▷ Liitsõnad: ema|hirv, emas|hirv, isa|hirv, isas|hirv, kabe|hirv, puna|hirv, tähnikhirv.
2. metskits. Hüppab kui hirv. Väle kui hirv.

hoobhoova 22› ‹s

1. suurem puust kang millegi lahtikangutamiseks, ülestõstmiseks v. edasinihutamiseks. Suur, pikk hoob. Hoovaga hoovatakse, kaalutakse, kangutatakse kive, kände. Sellele aja hommikul hoovad alla, ei tõuse siiski.
2. tehn kang (2. täh.) Liikuv hoob. Trammijuht surub, vajutab hoovale ja mootor lülitub sisse.
3. piltl mõjur, mis ergutab kellegi v. millegi tegevust, paneb kedagi v. midagi tegutsema, toimima. Arengu majanduslikud, sotsiaalsed hoovad.

hoone18› ‹s

1. (inimestele v. koduloomadele, samuti millegi tootmiseks v. hoidmiseks määratud) suurem siseruumidega ehitis. Ühe-, kahe-, viie-, üheksakorruseline hoone. Tehnikumi ajakohane, moodne hoone. Vanaaegne, klassitsistlik hoone. Ühiskondlikud hooned. Suur, kõrge, vägev, väike, madal, vilets hoone. Nägusad, toredad, uhked hooned. Hoone vundament, seinad, vahelaed, põrandad, katus. Hoonet ehitama, püstitama, lammutama. Hoone sai katuse alla. Valmis haigla uus hoone. Talu hooned olid lagunenud. Hoonest oli järel ainult vundament. Tulekahjus põles maani maha viimane kui hoone.
▷ Liitsõnad: administratiiv|hoone, elu|hoone, esindus|hoone, farmi|hoone, haigla|hoone, haldus|hoone, jaama|hoone, kasvu|hoone, kauplus|hoone, klubi|hoone, kontori|hoone, kooli|hoone, kunsti|hoone, külm|hoone, lao|hoone, loomapidamis|hoone, mõisa|hoone, näituse|hoone, olme|hoone, parlamendi|hoone, põllumajandus|hoone, raamatukogu|hoone, ranna|hoone, sadama|hoone, spordi|hoone, talu|hoone, teatri|hoone, teenindus|hoone, tehase|hoone, tootmis|hoone, triip|hoone, turu|hoone, tööstus|hoone, vabriku|hoone, valitsushoone; abi|hoone, kõrg|hoone, kõrval|hoone, pea|hoone, sammas|hoone, tiibhoone; kivi|hoone, klaas|hoone, palk|hoone, paneel|hoone, puu|hoone, puit|hoone, tellishoone.
2. murd enamasti piklik rehetoa otsa ehitatud ruum, kamber

jaani|tuli
jaanilaupäeva õhtul süüdatud suurem tuli; pidu selle ümber. Jaanituld tegema, põletama. Jaanitulele minema. Jaanitulel tantsiti ja lauldi. Jaanilaupäeval hüpati üle jaanitule.

jahi|pistrik
zool valge v. hallikaspruun varesest suurem röövlind (Falco rusticolus)

jahu|vakk [-vaka]
suurem jahunõu

järv-e 22› ‹s
suurem veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Peipsi järv. Kalarikas järv. Maa-alune järv. Liivaste, soiste, kõrgete, madalate kallastega järv. Sõideti paadiga järvele. Kalamehed tulid järvelt. Kukkus järve. Allikalises järves on ohtlik ujuda. Sellest järvest püütakse peamiselt ahvenat ja särge. Järv sinetab, helgib. Järv on jääs.
▷ Liitsõnad: jäänuk|järv, jääpais|järv, kala|järv, karsti|järv, laugas|järv, metsa|järv, muda|järv, mäestiku|järv, mägi|järv, pais|järv, raba|järv, ranna|järv, soo|järv, soola|järv, tehis|järv, umb|järv, veskijärv; asfaldi|järv, laavajärv.

jää|koskel
zool varesest suurem hästi sukelduv kalatoiduline suluspesitseja veelind (Mergus merganser)

jää|lind
zool kaladest ja veeputukatest toituv ereda sulestikuga pikanokaline jässakas varblasest veidi suurem lind (Alcedo atthis)

kaalu|pomm
kõnek (sangaga, suurem) kaaluviht. Kümnenaelane, kahepuudane kaalupomm.

kadastik-tiku, -tikku 30› ‹s
kadakatega kaetud (suurem) maa-ala, kadarik. Paepealsed kadastikud. Saarel on kadastikke ja sarapikke.

kaelus|hiir [-e]
zool koduhiirest suurem näriline, kel on ruugjaskollane vööt v. laik rinnal (Apodemus flavicollis)

kahe|kordne

1. kahest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Kahekordsed narid, koikud. Kahekordne lõng. Kahekordne õmblus, sõlm. Kahekordse põhjaga kohver. Saali pääseb läbi kahekordsete uste. Kahekordsed aknad. Kahekordne vahelagi. Nõule seoti peale kahekordne marli. Riie oli kahekordne. Kahekordne kvartett 'topeltkvartett'. Kahekordne salto. || kõnek kahekorruseline. Kahekordne maja, hoone.
2. mingi (endise) taseme, arvuga võrreldes kaks korda suurem v. rohkem. Kahekordne suurendus. Sai kahekordse toiduportsjoni. Kari kasvas mõne aastaga peaaegu kahekordseks. Vaenlasel oli kuni kahekordne ülekaal. Pärast puhkamist asuti kahekordse jõuga tööle. Jagatud rõõm on kahekordne rõõm.
3. kahel korral, kahes järgus toimuv v. esinev. Taimede kahekordne harvendamine. Kahekordne 'ühe konto deebetisse, teise kreeditisse' kirjendamine. Kahekordne olümpiavõitja, Eesti meister. Ta andis kaaslastele kahekordse vilega märku.
4. kahel eri viisil esinev v. toimuv, kahesugune. *Eestlasi, lätlasi ja liivlasi rõhus kahekordne – feodaalne ja koloniaalne ike .. A. Vassar.

kaheksa|kordne

1. kaheksal korral esinev v. toimuv. Kaheksakordne maailmameister.
2. kaheksa korda rohkem v. suurem. Vaenlasel oli elavjõus kaheksakordne ülekaal.

kahv2-a 23› ‹s
murd suurem jääpank. *Näkimadalatele triivisid jäälaamad, millest tuul suuri kahvasid üles ajas .. H. Sergo.

kapiitel-tli, -tlit 2› ‹s

1. kirikl katoliku vaimulike nõukogu
▷ Liitsõnad: toomkapiitel.
2. kirikl munkade igapäevane koosolek kloostri kapiitlisaalis
3. van kirjateose suurem jaotis, peatükk. *.. sest eks piibli kolmandas kapiitlis ole selgesti kirjutatud, et Issand võttis Aadamalt, kui ta kurja tundmise vilja oli söönud, igavese elu .. G. Helbemäe.

kapital-i, -i 10› ‹s

1. maj vara v. varaline õigus, millest saab tulu. Kapitali akumulatsioon, kontsentratsioon. Kapitali ringkäik, käive. Kapitali väljavedu, kasv. Tootlik, fiktiivne kapital.
▷ Liitsõnad: aktsia|kapital, era|kapital, finants|kapital, kaubandus|kapital, kaup|kapital, käibe|kapital, laenu|kapital, muutuv|kapital, panga|kapital, põhi|kapital, püsiv|kapital, raha|kapital, riigi|kapital, tööstus|kapital, väliskapital.
2. (suurem) rahasumma. Ta on endale tubli kapitali kogunud. Tal puudub maja ostmiseks kapital. Mõni tuhat marka – see on kenakene kapital. Paigutas kogu oma kapitali aktsiatesse. Lauasahtlis on see raha surnud 'kasutult seisev' kapital. *Minu kapital oli kümme krooni suur – värske honorar, mille olin saanud ajalehelt ühe novelleti eest. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: alg|kapital, põhi|kapital, sihtkapital.
3. piltl varandus; rikkus, väärtus. Rakendamata teadmised on surnud kapital. *Maa on suur kapital, meie mõistus ja töövõime teine samasugune kapital. R. Sirge.

katelkatla 20› ‹s

1. pliidi sisse müüritud ümmargune keedunõu; (suur) pada, üldse (suurem) seade millegi keetmiseks, keetmise teel valmistamiseks, sulatamiseks vm. Katel keeva veega. Tegin pesuköögis tule katla alla. Tuli on katla all. Supp keeb, podiseb katlas. Leem tõstetakse katlast kaussidesse. Keetsime katlas seepi. Värvimistöökojas aurasid suured katlad. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. | piltl. *Ja oli, mida arutada: maailma katel kees podinal. A. Hint.
▷ Liitsõnad: keedu|katel, keevavee|katel, kuumavee|katel, köögi|katel, malm|katel, pesu|katel, pesuköögi|katel, pigi|katel, puskari|katel, raud|katel, sauna|katel, supi|katel, tee|katel, toidu|katel, tõrva|katel, vask|katel, vee|katel, viina|katel, välikatel; nõia|katel, põrgu|katel, rahakatel.
2. aurukatel. Katlamajas hoiti tuld katelde all. Laeval olid katlad auru all. Katel lõhkes. *Seisab [rehepeksumasin] keset Sarakuse õue ja põriseb, katel suksutab tasakesi kaasa. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: auru|katel, keskkütte|katel, kõrgrõhu|katel, laeva|katel, rehepeksukatel.
3. piltl veekatelt meenutav looduslik v. tehislik pinnavorm. Tohutus katlas valitses tuulevaikus. Laskusime mägedest ümbritsetud katlasse.
4. kõnek piirkond täielikult ümberpiiratud (suurte) väeosadega, kott. Vastase grupeering sattus katlasse. Väeosal õnnestus katlast välja murda, pääseda.

kauba|kontor
aj (välismaa kaupmeestele kuulunud) suurem (hulgi)kauplus v. kaubandusettevõte, kaubakoda. Hansa Liidul olid kaubakontorid Novgorodis, Londonis, Bergenis jm. *Pärnu oli kaubalinn .. Sellepärast sääl need suured kaubakontorid oma suurte lina-, vilja- ja soolaaitadega .. A. Kitzberg.

keele|konverents
keeleteaduslik konverents, suurem keelealane nõupidamine

keele|pere
teat. suurem sugulaskeelte rühm. Soome-ugri keelepere.

keha8› ‹s

1. inimese v. looma kogu organism; (üldkeeles ka:) selle keskosa, kere. Lapse kleenuke keha. Jässaka kehaga mees. Tüdrukul on sale, proportsionaalne keha. Kehalt oli ta lühike ja jässakas. Sportlasel on hästi arenenud keha. Terve keha valutab, sügeleb, on roidunud. Kehale tekkis punane lööve. Värin, judin, kuum hoog käis üle keha. Võpatus, värin käis kehast läbi. Väriseb kõigest kehast. Ehmatusest läks keha nõrgaks. Peseb hommikul kogu keha külma veega, karastab oma keha. Hea korvpallur valitseb hästi oma keha. Keha järgi õmmeldud riided. Mantel on kehast kitsas. Kehasse 'taljesse' töödeldud kostüüm, jakk. Ta on poolest kehast saadik vees. Terves kehas terve vaim. Naise elutu keha pandi kanderaamile. Looma keha. Vesilik on pika saleda kehaga. Lülijalgsete keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Aiaauk oli kitsas: koera pea mahtus vahelt läbi, aga keha mitte. *Mul käis see [ = karjatus] päris kehast läbi, aga polnud kuigi tark oma hirmu näidata. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ala|keha, all|keha, ees|keha, kesk|keha, taga|keha, ülakeha; inim|keha, liha|keha, looma|keha, surnukeha.
2. ka füüs teat. kindlat ruumiosa täitev aine; üksikese, üksikobjekt ruumis. Keha mass. Tahked, vedelad, gaasilised kehad. Liikuv, paigal püsiv keha. Elastne, võnkuv keha. Meid ümbritsev maailm koosneb mitmesugustest kehadest. Päike on päikesesüsteemi keskne keha. || mat kõikidest külgedest tasa- v. kõverpindadega piiratud ruumiosa. Geomeetrilised kehad, nagu kuup, risttahukas, silinder, tüvikoonus, kera.
▷ Liitsõnad: meteoor|keha, taevakeha; pöördkeha.
3.hrl. liitsõna järelosanaeseme põhiline, keskne osa; asi, moodustis tervikuna. Raudteetammi keha. Treitera koosneb peast ja kehast. Kannu, nõu keha. *Pöördub [tuulik] kivist alusel kogu kehaga. J. Parijõgi. || anat elund v. selle (keskne, kompaktne) osa. Selgroolüli keha.
▷ Liitsõnad: kütte|keha, lõhke|keha, muld|keha, tammi|keha, võõrkeha; emaka|keha, immuun|keha, kaitse|keha, klaas|keha, kolla|keha, korgas|keha, käbi|keha, lüli|keha, mõhn|keha, valkkeha.
4. etn riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks. Lõnga kehale ajama. *Sealsamas keerlesid kärmesti kerilauad ja kehad, kuna rehetoas, kus oli rohkem ruumi, laiad käärpuud ringeldes kääksusid. M. Metsanurk.
5. murd suurem puunõu õlle, kala, liha vm. hoidmiseks. *Kikerdasime lubatud kaks keha õlut Ristiküla meeste traktori peale .. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: õllekeha.
6.hrl. pl.murd vankri redelid, küljelauad; ka nende ja põhja vaheline ruum. *Viilupi vend .. tõstis poisikesed vankri kehade vahele. T. Braks.

kesk|haigla
linna, piirkonna kõige suurem haigla

kesk|lennuväli
kõige suurem, keskne lennuväli (näit. linnas, kus on mitu lennuvälja)

kesk|turg
kõige suurem, keskne turg. Tallinna keskturg.

kesk|vangla
keskne, kõige suurem vangla

kiige|pidu
noorte suurem kogunemine kiigeplatsil kiikumiseks ja muidu lõbutsemiseks

kilo-
mõõtühikute nimetuste eesliide, mis näitab, et antud ühik on põhiühikust 1000 korda suurem (tähis k)

kilpkilbi 21› ‹s

1. (endisaegne) käes kantav puidust, metallist vm. materjalist kaitsevahend külmrelvade vastu. Puust, metallist, rauast kilp. Kilpi hoiti vasakus, oda paremas käes. Varjas end vaenlaste löökide ja torgete eest kilbiga. Nooled põrkasid kilbilt tagasi. Langenud kanti kilbi peal ära. Tulen kas kilbiga või kilbi peal 'kas võitjana v. kaotajana'. | piltl. Oma tegusid varjas ta tõe ja õiguse eest võitleja kilbiga. *Eliaser muigas põlglikult. See oli tavaliselt tema ainukeseks vastuseks, see oli kilp, mille taha ta oma kaaslaste pilke eest puges. L. Promet. || kaitsev soomusplaat. Raskekuulipilduja, suurtüki kilp.
▷ Liitsõnad: nahk|kilp, pronks|kilp, puu|kilp, raudkilp; kaitsekilp.
2. ehit raketise, laudise vms. suurem puidust plaat
▷ Liitsõnad: parketikilp.
3. tehn alusplaat v. raamistik, millele on kinnitatud mitmesugune juhtimis-, lülitus- jm. aparatuur
▷ Liitsõnad: jaotus|kilp, juht(imis)|kilp, lülitus|kilp, sisestuskilp.
4. zool pantserjas kõva kate mõnedel loomadel. Kilpkonna kilp. Vöölase kilbid on pea-, õla- ja vaagnakilp. Jõevähi pearindmikku katab ühtne kilp.
▷ Liitsõnad: kõhu|kilp, rindmiku|kilp, seljakilp.
5. geol platvormi osa, kus aluskorra kurdunud kivimid esinevad suurel alal avatult. Balti kilp hõlmab Skandinaavia poolsaare ja Soome. Ukraina kilp. Kanada kilp.
6. vapi põhiline, pildiga osa, vapikilp

kisk|hammas
zool teistest suurem vahedate kühmudega purihammas kiskjalistel toidu purustamiseks

kivi|lõhandik
kivi lõhkiajamisel tekkinud suurem kivitükk (näit. pool kivi)

koguja|dreen
põll mets suurem dreen, kuhu voolab kokku kuivendusdreenide vesi

koguja|kraav
põll mets suurem kraav, kuhu voolab teiste kuivenduskraavide v. kogujadreenide vesi

kohtu|saal
suurem ruum kohtuistungite pidamiseks

kolme|kordne

1.adjkolmest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Linnust ümbritses kolmekordne müür. Kolmekordsed narid. Kolmekordne lõng, tross. Kolmekordne Kölni vesi 'odekolonn, mis koosneb kolme erineva eeterliku õli piirituslahusest'. || kõnek kolmekorruseline. Kolmekordne maja.
2.adjmingist (endisest) tasemest, arvust kolm korda suurem v. rohkem. Toodang on kasvanud peaaegu kolmekordseks. Müüs kauba edasi kolmekordse hinnaga.
3.adjkolmel korral, kolmes eri järgus toimuv v. esinev. Kolmekordne olümpiavõitja, Eesti meister ujumises. Kostis kolmekordne hurraa. *Ärkasin valjust kolmekordsest koputusest. F. Tuglas.
4.adjkolmel eri viisil esinev v. toimuv, kolmesugune. *Talupoegadel tuli taluda kolmekordset rõhumist: ilmalike senjööride oma, kiriku rõhumist, kes nõudis neilt kümnist, ja linnkommuunide iket.. R. Kulpa (tlk).
5.skõnek kolmest sõnast koosnev, hrl. venekeelne vulgaarne sõimuväljend. Vanamees vihastas ja kus kukkus laduma kolmekordseid. *Lähed tema juurde mõne mõtte või ettepanekuga – kukub sind sõimama kolmekordsetega. M. Kesamaa.

koloniaal|kauplus
van koloniaalkaupade kauplus, meil varemalt ka üldse suurem toiduainete kauplus

kolonn-i 21› ‹s

1. (rännak)rivi, mille sügavus on suurem kui laius. Sõdurid rivistati kolonni. Väed rivistati väljakul kolonnidena, kuuekaupa kolonnis üles. Demonstrantide, vangide kolonn. Võimlejad tulid staadionile korrapärastes kolonnides. Marssisime kolonnis läbi linna. || pikk sõidukite, veokite rodu. Sõidukite, autode, tankide, mootorratturite, jalgratturite kolonn.
▷ Liitsõnad: auto|kolonn, koond|kolonn, rännaku|kolonn, sõjaväe|kolonn, tanki|kolonn, tööliskolonn.
2. ehit (arhitektuuriliselt kujundatud) sammas. Kolonnidega palee, hoone.
3. nõuk teat. transpordi- vm. ettevõtte allüksus
▷ Liitsõnad: auto|kolonn, ehituskolonn.
4. keem tornikujuline destilleerimis-, ekstraheerimis- vms. seade
▷ Liitsõnad: destillatsiooni|kolonn, ekstraktsiooni|kolonn, rektifikatsioonikolonn.

koloonia1› ‹s

1. asumaa. Briti, Prantsusmaa, Hollandi endised kolooniad. Kolooniate iseseisvumine.
▷ Liitsõnad: krooni|koloonia, poolkoloonia.
2. aj vanaaja rahvaste väljaspool emamaad paiknev asula, millel on sidemed emamaaga. Kreeka kolooniad Vahemere ja Musta mere rannikul. Foiniiklaste kolooniad.
3. siirdlaste suurem rühmitus välisriigis v. välismaa linnas. San Franciscos on Ameerika mandri vanim hiinlaste koloonia. Armeenlasi elab suurte kolooniatena teistes riikides. *Ka Kroonlinna, Riia ja teistes eesti kolooniates leiab näitemäng pinda. J. Kärner.
4. teat. kinnipidamiskoht. Parandusliku töö koloonia nõuk (sunnitööasutus). Kasvatusliku töö koloonia nõuk (alaealistele). Poiss tabati varguselt ja saadeti kolooniasse.
▷ Liitsõnad: töökoloonia.
5. biol ühe liigi isendite seltsing v. kogum. Kajakate, künnivareste koloonia. Kaldapääsuke pesitseb kolooniatena. Kobraste, hüljeste koloonia. Sipelgate, vetikate, bakterite kolooniad.
▷ Liitsõnad: haude|koloonia, linnu|koloonia, pesitsuskoloonia.

kontkondi 21› ‹s

1. suurem, hrl. inimese v. suurema looma luu (1. täh.) Kukkusin ja sain põrutada, aga kondid jäid õnneks terveks. Mine trepist ettevaatlikult, et sa ei kuku ega konte (ära) ei murra. Ta on nii kõhn, et kondid paistavad läbi naha. Mees ringutas nii, et kondid ragisesid. Isa jäi sõjas kaduma, ei tea, kus ta kondid puhkavad. || (loomal:) koodiots, kinderkont. *..nii et lambad hirmunult hunnikusse kokku jooksevad, nagu oleks neil koer kondis. M. Traat. *Kaarik jookseb [hobusele] kergesti konti, pole pidamist. A. Mägi. || toiduks olevas lihas leiduv luu. Kondiga, (ilma) kondita liha. Mis liha see on, enamasti kont! Kontidest saab keeta puljongit, jahvatatakse kondijahu. Koer närib konti. *..ja mõnda nädalat poolsula tee oli hommikul kõva kui kont ja klaas. J. Kross. || (luustiku laadi, ka kehaehituse ning jõu kohta). Suure, tugeva kondiga inimene. Peenikese, nõrga kondiga naisterahvas. Ta on kondi poolest kleenuke, kitsa kondiga. Suurt, tugevat konti poiss. Tal pole õiget tööinimese konti. Raske töö jaoks on tema kont nõrk. Sel mehel on konti. Päitsik oli tugeva kondiga loom. Konti sel hobusel on, aga ta on hirmus lahja. *Õdesid-vendi oli tarvis mujale: seakarja ja lehmakarja, ja põllutöödele, nii kuidas kandis kellegi kont. J. Kärner. *Vanem poeg Teo oma kergema kondiga ja elava loomuga oli enam emasse. S. Ekbaum.
▷ Liitsõnad: jala|kont, kaela|kont, kinder|kont, külje|kont, puusa|kont, põlve|kont, ribi|kont, rinna|kont, sõrme|kont, sääre|kont, tiivakont; kana|kont, liha|kont, prae|kont, puljongi|kont, singi|kont, supikont.
2. (kogu keha v. mingi selle piirkonna, näit. jäsemete kohta). Kondid valutavad, on haiged, kanged. Väsimus, mõnus roidumus on kontides. Külm poeb kontidesse. Kondid on nagu tina täis. Saunaleil teeb kondid pehmeks ja olemise kergeks. Liiguta natuke konte, lõhu puid. Töölt tulnud, heitis ta diivanile konte sirutama. See töö kondile liiga ei tee. *Muidugi, sa ei ole kõiki töid õppind tegema, kont alles harjumata. K. Ristikivi.
3. kõnek (vana, viletsa looma, ka inimese kohta). *„Näe, vana kont, kangekaelne ka veel” ja näuhti andis ta võigule jämedalt punutud piitsaga tubli löögi. J. Mändmets. *„Mis sel Jaanilgi viga? Töömees on, joodik ei ole.” – „Vana inimese kont...” A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: hobuse|kont, lehma|kont, looma|kont, ruunakont.

kookkoogi 21› ‹s

1. küpsisest suurem ja pehmem küpsetatud kondiitritoode. Ostsime kohvikust kooke. || (pannkoogi, ka tordi kohta). Ema hakkab kooki tegema, kooke küpsetama. Söödi kooke moosiga. Sünnipäevalapsele küpsetati suur kook. | piltl. *Sel [= lehmal] ükspuha, kas teeb koogi lauta või karjamaale.. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aleksandri|kook, besee|kook, biskviit|kook, hapupiima|kook, herkulo|kook, karusmarja|kook, kohupiima|kook, kondiitri|kook, kreemi|kook, liiva|kook, mandli|kook, marja|kook, mesi|kook, muna|kook, muretaigna|kook, napooleoni|kook, pann|kook, pipar|kook, plaadi|kook, puuvilja|kook, rabarberi|kook, rull|kook, rummi|kook, sünnipäeva|kook, šokolaadi|kook, vahukoore|kook, virsiku|kook, vormi|kook, õuna|kook, ülepannikook; lehmakook.
2. kõnek õlikook. *.. ostab [lehmadele] jõutoite, kooke ja kliisid.. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: kookos|kook, linaseemne|kook, maisi|kook, puuvilla(seemne)|kook, päevalillekook.

koor1-i 21› ‹s

1. suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks. Ühehäälne, mitmehäälne koor. „Vanemuise” koor. Koori dirigent, liikmed. Koori kontsert, harjutused. Koori juhatama. Laulan oma asutuse kooris esimest tenorit. Kõnede vaheajal laulis koor. Koor on ringreisil. Kooris on üle 100 laulja. Laulupeost osavõtvad koorid. | piltl. Lindude koor. Imetlejate koor ülistab teda taevani. *Kevaditi krooksusid konnade tohutud koorid.. H. Raudsepp. || folkl eeslaulja teksti ja meloodiat täpselt v. varieerides kordavad järellauljad || teater Vana-Kreeka teatris rühm inimesi, kes lauldes v. deklameerides tegevust kommenteeris (vahel ka sekkus sellesse)
▷ Liitsõnad: isetegevus|koor, kammer|koor, kiriku|koor, kontsert|koor, kooli|koor, koond|koor, kõne|koor, külalis|koor, laste|koor, laulu|koor, mees|koor, mudilas|koor, muusika|koor, nais|koor, noorte|koor, pasuna|koor, pilli|koor, poiste|koor, rahva|koor, sega|koor, taidlus|koor, teatri|koor, tipp|koor, valik|koor, õpilas|koor, ühend|koor, üliõpilaskoor; ingli|koor, linnukoor.
2. muusikalise lavateose osa, mida kannab ette suurem lauljate rühm. Palverändurite koor Wagneri ooperist „Tannhäuser”. Operetis on mitu head aariat ja koori.
▷ Liitsõnad: lõpu|koor, ooperikoor.
3. paljude helide, häälte üheaegne kostmine. *Löögid, üksikud lasud, kukkuvate kehade mütsatused ja karjed sulasid üheks kooriks. P. Kuusberg. || koorisadverbilaadseltläbisegi, ühekorraga, palju hääli v. mitu häält koos. Naerdi kooris. Lapsed vastasid õpetajale kooris. „Elagu!” karjusid kõik kooris. Vangid hakkasid kooris armu paluma. *Aga taltsutas ennast, kui vaatas lastele, kes olid hakanud hirmu pärast nutma, kõik kooris. P. Viiding. *Külakoerad hakkasid äkki kooris haukuma. A. Uustulnd.
▷ Liitsõnad: kiidu|koor, kisa|koor, naeru|koor, vilekoor.
4. hrv hulk. *..ja pühalikult särab / sääl kõrgel tähte' koor. A. Haava.

kordne-se 2

1.adj› ‹hrl. liitsõna järelosanateat. korda, juhtu esinev; teat. arv kordi suurem (v. väiksem). Kahekümne viie kordne suurendus. Kahe ja poole kordne ülekaal. Toodang kasvas 1,4-kordseks.
▷ Liitsõnad: ainu|kordne, era|kordne, esma|kordne, haru|kordne, järje|kordne, palju|kordne, teistkordne; kahe|kordne, kolme|kordne, kuue|kordne, kümne|kordne, mitme|kordne, nelja|kordne, poolteise|kordne, saja|kordne, ühekordne.
2.smat mingi arv kordi korrutatud arv. 75 on arvu 5 kordne.

korv|pudel
hrl. (suurem) erilise korviga ümbritsetud pudel (näit. veini, kemikaalide, arstimite hoidmiseks)

kosk1kose 22› ‹s

1. geogr kiire vooluga jõelõik, mille lang on suurem kui kärestikul, ent väiksem kui joal. Imatra kosk. || (üldkeeles:) selle ja joa ühisnimetus. Kosk kohiseb, mühiseb, vahutab. Kihutab, sõidab venega kosest alla. Kosk neelas paadi. Vihma tuli nagu kosest. Katuseräästast langeb kosena vett.
2. piltl millegi tulv, rohkus. Helide kosk. *Milline unistuste ookeani tõus ja mõõn, milline piltide kosk! F. Tuglas.

kroon-i 21› ‹s

1. valitseja võimu tähistav kullast (v. hõbedast) ja kalliskivide ning pärlitega kaunistatud võrukujuline sakkidega peaehe. Keisri, kuninganna kroon. Troonipärijale pandi pidulikult kroon pähe. Kuningal oli kuldne kroon peas. Kolmeharuline kroon ja kuueharuline täht Rakvere vapil. | piltl. Lainetel on peas valged kroonid. *.. terava otsaga sarved oleksid põdrale kaugelt kasulikumad kui see haraline kroon, mida ta peab kandma. H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: au|kroon, keisri|kroon, kuld|kroon, kuninga|kroon, paavsti|kroon, vürstikroon; juukse|kroon, kibuvitsa|kroon, märtri|kroon, võidukroon.
2. monarhistlik valitsus v. valitseja. Briti krooni alamad, asumaad. Saar kuulutati Hispaania krooni valduseks. *Siis vannu truudust tema kõrgusele / kui rüütel, et ei lakka sõna kuulmast / ja et ei tõsta mässu krooni vastu.. G. Meri (tlk).
3. mitme Euroopa riigi suurem rahaühik. Eesti, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Tšehhi kroon. Sai viissada krooni honorari. Kaup maksis 15 krooni 25 senti. Mõne(d) krooni(d) ju sealt ikka teenis.
4. piltl tipp(saavutus); kõrg- v. haripunkt. Pidustuste, kangelastegude krooniks oli.. Inimest nimetatakse sageli looduse krooniks. J. Straussi loomingu krooniks võib pidada operetti „Nahkhiir”. *Ja tänase päeva krooniks oli Neptuni ning kuradite pidu muusikasalongis. J. Smuul. || mingi äärmusasjaolu kogu eelnenu halva, ebameeldiva tipuna. See oli kõikide hädade ja õnnetuste, kõigi äparduste kroon. Kõigele krooniks hakkas veel hammas valutama.
5. võra. Kuuskede tihedad kroonid. Tamme lai, võimas roheline kroon. Kahara krooniga pärn, vaher. Puude kroonid on üksteisesse põimunud. Läbi puuhiiglase paksu krooni ei tungi maapinnale ainsatki päikesekiirt.
▷ Liitsõnad: puukroon.
6. bot sisemine, kroonlehtedest koosnev õiekatte ring, mis ümbritseb emakaid ja tolmukaid, õiekroon
7. (loomulik v. tehislik) hambakroon. Hammas koosneb kroonist, kaelast ja juurest. Hammaste kullast, metallist kroonid. Hambale pandi uus kroon.
8. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, mis on täieliku päikesevarjutuse ajal nähtav hõbedaselt hiilgava pärjana
9. etn kaunistuseks lakke riputatud õlgedest, roost jm. moodustatud ese. *Eriti Lääne-Eestis ja saartel olid pidulikul puhul toa ehteks söögilaua kohale riputatud, õlgedest ja roost valmistatud kroonid. T. Habicht.
▷ Liitsõnad: nääri|kroon, pulmakroon.

kruseiro6› ‹s
Brasiilia endine suurem rahaühik

krüpt-i 21› ‹s

1. katakombide hauakabel v. suurem ruum; keskaegse kiriku (kooriruumi) all paiknev poolenisti maa-alune hauakabel, reliikviahoidla v. kultuseruum
2. anat väike süvend, limaskesta torujas sissesopistis

kulden-dna, -dnat 2› ‹s

1. aj Firenze floriini eeskujul vermitud kuld- (v. hõbe)münt 14.–19. saj. saksa riikides, Madalmaadel ja Skandinaavias
2. Hollandi suurem rahaühik enne euro kasutuselevõttu

kull-i 21› ‹s

1. röövlindude (ning mõne välistunnuse poolest neid meenutavate lindude) rahvapärane üldnimetus. Suur, väike, must, kirju kull. Kull tiirutab, laugleb kõrgel õhus. Kull varitseb kanapoegi. Jänes sattus kulli küüsi. Peoleod kutsub rahvasuu ka kräunujaks kulliks. | (hrl. inimese kohta käivates võrdlustes). Silmad teravad nagu kullil. Nina nagu kulli nokk. Sul on küüned kui kullil. Sööstis nagu kull ohvri kallale. Kullist ei saa tuvikest. *See [= sõda] oli kiskjam kui kull .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: hiire|kull, jahi|kull, kala|kull, kana|kull, loor|kull, raisa|kull, raud|kull, öökull; laisk|kull, vihmakull; elu|kull, kismakull.
2. kullimäng; juhtiv mängija selles. Lapsed mängisid kulli. Teda löödi kulliks.
▷ Liitsõnad: jooksu|kull, kükakull.
3. vapikotka kujutis. Tsaari, keisri kull. Poola, Saksa kull. Dokument on õige, kulliga pitser on all. || rahamündi vapikujutisega pool. Kulli ja kirja viskama 'loosima, liisku heitma nii, et valik v. otsus tehakse ettelepitult selle järgi, kas õhku visatud mündil jääb maha kukkudes peale vapi- v. kirjakülg'. Otsustagu kull ja kiri, kumb meist peab sinna minema. Mängiti kulli ja kirja 'mängiti hasartmängu, milles võidab see, kes õigesti ära ütleb, kumb külg (kull v. kiri) õhku visatud mündil kukkudes peale jääb'.
▷ Liitsõnad: kohtu|kull, kroonukull.
4. kõnek rubla (vm. suurem rahaühik). Laena mulle homseni kümme kulli! See maksis viissada kulli.

kultuuri|hoone
(suurem) kultuurimaja. Kultuurihoones on saal, ruumid isetegevuslastele ning tehnikaringidele.

kuluaar-i 21› ‹s

1.hrl. pl.koridor vm. istungisaali kõrvalruum (näit. parlamendihoones). Saali parem- ja vasakpoolne kuluaar. Mõttevahetus jätkus kuluaarides. ||pl.piltl (kuulduste kohta). Kuluaarides 'asjaomastes ringkondades, väljaspool ametlikke arutlusi ja seisukohavõtte' on uuenduse kohta igasuguseid arvamusi avaldatud. Kuluaarides räägitakse, et peaminister astub tagasi.
2. (alpinistidel:) suurem piklik süvend taimkatteta nõlvas

kuningas-ga, -gat 2› ‹s

1. mõnede monarhistlike riikide meessoost riigipea tiitel; seda kandev valitseja. Rootsi kuningas. Hispaania kuningas Juan Carlos. Kedagi kuningaks kuulutama, kroonima. Kuninga troon, kroon, loss. Pärast kuninga surma sai, tuli, astus troonile ta poeg. Ta on kuningate soost. Elab nagu kuninga kass 'muretult, lahedalt'. || (üldisemalt:) pealik, vanem, juht. Kerjuste, varaste kuningas. Ülestõusnud talupojad valisid endi seast neli kuningat.
▷ Liitsõnad: ase|kuningas, ekskuningas; hõimukuningas.
2. piltl (inimeste, loomade, esemete vm. kohta). a. mõjuvõimas, silmapaistev v. juhtiv isik kellegi hulgas. Kui sul on raha, siis sa oled kuningas! Kuningate kuningas, taevane kuningas 'jumal'. Inimest on ülistatud looduse kuningaks. Kiiruisutajate, suusamägede kuningas. b. kõige suurem ja tugevam loom. Loomariigi kuningas lõvi. Meie metsade kuningas karu. Kotkas on lindude kuningas. Kukk, kanade kuningas. c. tähtsuse, väärtuse, ilu vms. poolest muude hulgast esilekerkiv ese, aine, ala vm. Orelit peetakse pillide kuningaks. Teemant on mineraalide kuningas. Kergejõustikku loetakse spordialade kuningaks. *Aluspalgid olid äraproovitud „puude kuningast” – tammest – .. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ajalehe|kuningas, kala|kuningas, mere|kuningas, nafta|kuningas, piirituse|kuningas, terase|kuningas, õlikuningas; džässi|kuningas, laulu|kuningas, nõela|kuningas, sprindi|kuningas, suusakuningas; hiire|kuningas, kõrbe|kuningas, käbi|kuningas, laanekuningas; ussikuningas.
3. (mängudes). a. (kaardimängus:) kõige tugevam pildiga kaart. Käis, lõi, tappis, võttis kuningaga. Vastasmängijal oli äss ja kaks kuningat käes. b. (malemängus:) malend, mida vastasmängija püüab matistada. Käisin kuningaga. Valge kuningas on tules.
▷ Liitsõnad: pada|kuningas, poti|kuningas, risti|kuningas, ruutu|kuningas, trump|kuningas, ärtukuningas.

kunsti|galerii
alati eksponeeritud (suurem) kunstikogu; seda hooldav ja korraldav asutus. Dresdeni kunstigalerii.

kuue|kordne

1. kuuest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Kuuekordne vineer, niit. || kõnek kuuekorruseline. Kuuekordne maja.
2. kuuel korral esinev v. toimuv. Ta on kuuekordne Eesti meister ringrajasõidus.
3. mingi taseme, arvuga võrreldes kuus korda suurem v. rohkem. Kuuekordse suurendusega luup. Vaenlasel oli kuuekordne ülekaal.

kõrkja|väli
suurem kõrkjate ala. Sahisev kõrkjaväli.

kõrval|oks
aiand võraharu suurem oks

üle käima

1. üle liikuma. a. üle kõndima. Talvel sai soost otse üle käia. Murust ei tohi üle käia. b. (töötades) teat. tervikpinnast üle liikuma. Toimetaja käis artikli pliiatsiga üle. Vaja põrand korraks märja lapiga üle käia. *Nõmmepealne oli risu ja oksteta, nagu oleks siit rehaga üle käidud. O. Tooming. *Arnold käib lauad pealt höövliga üle, koolmeister lööb kokku. M. Traat. c. hrl piltl (muud kasutused). Kodulinnast oli sõda üle käinud. Tänavad olid tühjad, nagu oleks katk üle käinud. Lasksin silmad kiiresti üle ajalehe käia. Näost käis üle rõõmuläige. *.. maast käinud üle rängad, külmad sajud. G. Suits.
2. üle kulgema, suunduma vms. Ojast käib üle purre. Nõlvakust käivad üle kahed suusajäljed.
3. kangem, vägevam, suurem olema, millegi poolest ületama, üle olema. Tema hääl käis teistest üle. Minu jõud käib, ei käi temast üle. See käis minu mõistusest üle. *Lootus käib hirmust alati üle.. R. Sirge.

kärp1kärbi 21› ‹s
zool väike nirgist suurem saleda kehaga kärplane, hermeliin, lahits (Mustela erminea). Kärp on hinnalise nahaga karusloom.

köögi|nõu
suurem köögis kasutatav nõu (näit. kastrul, ämber, pesukauss)

kühvel|labidas
suurem üleskäänatud äärtega labidas

kümne|kordne

1. mingist (endisest) tasemest, arvust kümme korda suurem v. rohkem. Müüs kauba edasi kümnekordse hinnaga. Linna elanikkond on kasvanud kümnekordseks.
2. kümnel korral esinev v. toimuv. Kümnekordne Eesti meister suusatamises.

künnap-u 2› ‹s
suurem kõõlus. Tugevate künnaputega veohärg. Laplased kasutasid põdra künnapuid vibukeeltena. Künnapuid 'hrl. kaelasooni' mudima. *Siis tundis ta enesel käsivartes ja künnaputes veel küllalt rammu.. E. Kippel. *Sõudsime künnapute naksudes vastu laiade jõgede tugevat voolust. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: kaelakünnap.

küür-u 21 või kõnek -a 22› ‹s

1. suurem kühm seljas, hrl. inimesel. a. (lülisamba ebanormaalsest tahapoole kumerusest tingitud). Kaasasündinud küür. Poisile tekkis luutuberkuloosist küür selga. Küüru teise seljas näeb igamees. | piltl (mingi sobimatu, ebasoodsalt mõjuva asjaolu kohta). *Proua ise on algharidusega ja teenija keskharidusega, kus sa selle küüruga lähed! A. H. Tammsaare. b. (tööst, vanadusest). Raske tööga kasvas küür selga. Rätsep istus endale küüru selga. Vanamees astus kumeras ja küür seljas. *.. piht kasvatab juba ammu küüru.. A. H. Tammsaare. *Ah, mitte tunda aastakoormat küüral.. J. Kärner. c. (ajutiselt alandlikkusest, pelgusest, meeldida püüdmisest vm. põhjusel). Tõmbas küüru selga ja hiilis minema. Ta ei kiskunud ülemuse ees kunagi küüru selga. Kass tõmbas küüru selga ja turtsus vihaselt.
▷ Liitsõnad: kassiküür.
2. kõnek selg, turi. Küür valutab kartulivõtmisest. Peatus töötamises ja ajas küüru sirgeks. Peremees andis poisile vemblaga üle küüru.
3. kühmjas rasvkoemoodustis looma turjal. Ühe küüruga, kahe küüruga kaamel. Kõrge küüruga seebu.
4. piltl kumeralt, kühmuna esileulatuv kõrgem koht. Jõudsime künka küürule. Eemalt paistab lossimäe küür. Merepinnast ulatuvad välja kaljude küürud. Suure küüruga sild. Vanal õlgkatusel oli keskel küür. *.. kerge küüruga kongus nina valitseb näos.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: mäeküür.

laar1-i 21› ‹s
kõnek korraga valmis tehtav suurem kogus (hrl. jooki v. sööki), tegu. Laar õlut. Ajas hea laari puskarit. Pühadeks tehti maailmatu laar verivorsti ning sülti. Keedab sellise laari suppi, et saab mitu päeva süüa. *Telliseid põletati kõigest kolm laari aastas .. H. Sergo. || sats, jagu. *Kõik korraga [sauna]! Kes see teist laari tahab minna .. A. Antson. *.. ega's töö ole jänes: vaata kui võtab homme kätte ja laseb lahti kolme laariga nagu Võrumaa mees oma heinateo. O. Luts.
▷ Liitsõnad: kalja|laar, moosi|laar, pudru|laar, supi|laar, õllelaar.

laulu|album
suurem käsitsi kirjutatud laulik. Omaaegsed külaneiude laulualbumid.

leiva|taldrik
suurem taldrik leivaviilude lauale andmiseks; väike taldrik iga sööja leivaviilu jaoks

lese|kann [-u]
aiand mesilastel suurem viljastamata munaga kärjekann, kus areneb leskmesilane

liha|pall
kok frikadellist suurem hakklihapall. Jaan tellis sööklas kotleti, mina lihapallid.

liig|koormus
normaalsest v. lubatust suurem koormus, ülekoormus. Närvisüsteemi, südame liigkoormus. Elektriseadme liigkoormus.

liig|murd
mat murd, mille lugeja ja nimetaja on võrdsed v. lugeja on nimetajast suurem, näit. 4/4, 5/4

liig|pinge
el normaalrežiimi kõrgeimast tööpingest suurem pinge elektriseadme kahe punkti vahel

linnu|riik
piltl
1. suurem rikkaliku linnustikuga (linnukaitse)ala. Vilsandi, Matsalu linnuriik.
2. (mingi ala) linnustik. Raba, segametsa, kultuurmaistu linnuriik. Põldhiirel on vaenlasi nii looma- kui linnuriigis.

lisa|väärtus
(marksistlikus majandusteaduses:) palgatööliste tööga loodud väärtuse osa, mille võrra uus väärtus on suurem tööjõu väärtusest

lomplombi 21› ‹s
(suurem) loik. Pärast vihma on igal pool loigud ja lombid. Lompidel on juba jääkirme peal. Pardid lobistavad lombis. Saunavett sai sauna tagant lombist. Tiigist on veel ainult mudane lomp järel. || piltl (Euroopat ja Ameerikat, hrl. mõeldud USA-d, lahutava Atlandi ookeani kohta). Sõitis, reisis üle (suure) lombi. Ameerika-sugulased tulid meile lombi tagant külla.
▷ Liitsõnad: pori|lomp, vee|lomp, virtsalomp.

looma|hõimkond
zool klassist suurem ja riigist väiksem loomasüstemaatika üksus

looma|klass
zool hõimkonnast väiksem ja seltsist suurem loomasüstemaatika üksus

looma|perekond
zool liigist suurem ja sugukonnast väiksem loomasüstemaatika üksus. Taime- ja loomaperekonnad.

looma|selts
zool klassist väiksem ja sugukonnast suurem loomasüstemaatika üksus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur