[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 46 artiklit

suu14› ‹s
sou

suuillat suusse e. suhu 15› ‹s

1. seedekulgla osa huultest neeluni. a. huuled v. kogu vastav ala näost (ka loomadel jm. elusolenditel). Suur, väike, lai, kitsas, täidlane, veretu, kahvatu, punane, värvitud, ilusa lõikega suu. Kala, konna, mao suu. Kassipoja roosa suu. Koer lakub pärast söömist suud. Suu on külmast pakatanud, kange. Käänas, väänas, krimpsutas, muigutas suud. Kõverdab, vingutab põlglikult suud. Tõmbab, veab suu krookesse, kõveraks, prunti, torru. Suu on pruntis, torus. Pigistab suu pisikeseks kokku. Hoiab suu kramplikult koos, kinni. Suu kisub nutule, viltu, pänni, naerule, muig(v)ele. Suu on muig(v)el, naeru(ki)l, irvel, muheluses, naerust kõrvuni. Pool suud naerul, pool tõsine. Suu hakkas värisema, oli krambis. Nutuvõru suu ümber, suul. Naeratavi, võbelevi sui. Teravad kortsud ümber suu, kummalgi pool suud. Maigutab maitset proovides suud. Matsutab süües suud, suuga. Kõrvetas kuuma teega suud. Pühkis lapse suu rätikuga puhtaks. Pani sõrme hoiatades, vaikusele manitsedes suule. Poiss surus oma suu vastu neiu suud, suudles neidu suule. Tal on juba hall habe suus. Hoidsin, vedasin, juhtisin hobust suu kõrvalt. Pahmaja härja suud ei peaks kinni siduma. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. b. suuõõnde viiv ava, üla- ja alahuule vahe, suuava. Avab, suleb suu. Suu praotus, sulgus. Suu vajus imestusest lahti, ammuli. Arst palus patsiendil suu avada, lahti teha. Vahtis küsijale ammuli suuga, ammuli sui otsa. Haigutab suure suuga. Naerab pärani sui, täie, lahtise, laia suuga. Hingab läbi suu, suu kaudu. Suust suhu, suult suule hingamine. Ahmis lahtisi sui õhku. Ajab keele suust välja. Koeral on kuuma ilmaga keel suust väljas. Köhides pane käsi suu ette, hoia käsi suu ees. Pistis nõutult näpu suhu. Seisis, näpp suus. Hoidis suitsu, kustunud piipu suus. Ema andis, pani lapsele rinna suhu. Koer ahmas kondi suhu 'hammaste vahele', kandis konti suus 'hammaste vahel', kaotas kondi suust. Tõstis kruusi, pudeli suule ja jõi. Õllekann käis suu pealt suu peale. Pistis sõrmed suhu ja vilistas. Kas sina oskad sõrmed suus vilistada? Õmbleja pistis nööpnõela suhu 'huulte vahele', võttis nööpnõela suust 'huulte vahelt'. Siga plahvib suure suuga, laia lõuaga 'ahnelt' süüa. See toit ei lähe mul suust sisse 'on väga vastumeelne, võimatu suhu võtta'. Haigus tuleb sisse suu kaudu, läbi suu. Pane suu kinni, muidu süda jahtub ära! (öeldakse sellele, kel suu lahti). Surm on suu ääres, suu juures, suu ees 'väga ligi'. Ütleb igaühele suu sisse 'otse', mida arvab. Ta on otse surma suust pääsenud. Suur tükk ajab suu lõhki. c. suuõõs (vahel ka huuled ja suuava kaasa arvatud). Suu tundub kuiv, mõru, kuivab, kõrbeb. Ta suu haiseb, suust tuleb halba lõhna. Hambad lõid suus külma pärast lõksu. Tal on hambad suus puseriti. Tal on suu valgeid hambaid täis, kõik hambad suus, pool suud hammastest lage. Lapsel tulid hambad suhu, on juba mitu hammast suus. Kuldil on suured kihvad suus. Joo kohvi, saad suu soojaks. Hea toidulõhn teeb suu vesiseks, paneb suu vett jooksma, toob sülje suhu. Vaatas teiste söömist vesise suuga pealt. Ahmis suu toitu täis. Toit, pala käib suus ringi, ei taha alla minna. Ei saa toitu suust alla. Võttis vett suhu ja purskas triigitava pesu peale. Pehmed pirnid lausa sulavad suus, suhu. Suu on toidust pungil. Ära topi suud nii süüa täis. Täis suuga, pungil sui ei räägita. Söö enne suu tühjaks, siis võta järgmine suutäis. Võta kommi, tee suu magusaks. Lutsib kommi suus. Tõsteti toitu ette ja pandi suud liikuma. Toitu mäluvad suud. Süües suu ei väsi. Neil pole midagi suhu panna 'süüa'. Pole paar päeva midagi suhu saanud 'söönud'. Seda toitu, jooki ei võta ta oma suhu, suu sissegi. Ei võtnud ivagi suhu, enne kui teised koju jõudsid. Minu suu pole seda toitu veel maitsta saanud. Õlut jätkus, keegi ei jäänud kuiva suuga 'ilma joogita'. Nutumaik, nutu maitse tuli suhu, on suus. On nii pime, et ei näe sõrme suhu pista. Räägib pudinal, nagu oleks suu kuuma putru täis. Pane soola oma suu 'maitsmise' järgi. See raha on oma suu 'söömise' kõrvalt kokku hoitud. Mis hundi suus, see hundi kõhus.
2. kõnetrakti osa, kõnelemist (jm. häälitsemist) võimaldav elund. Laul, naljad, vile suul, suus. Ärge uskuge, mis inimeste suud räägivad. Olen seda mitmest suust kuulnud. Pole ise näinud, ainult teise-kolmanda suu läbi kuulnud. Lapse suu läbi, lapse suust pead sa tõde kuulma. Kelle suu kaudu see jutt on liikvele läinud? Millest süda täis, sellest räägib suu. Ta suu ei reetnud rõõmu. Ta suu jäi tummaks, sõnatuks. Ootab sõna ta suust. Ei taha ta nimegi suhu võtta. Tal on nagu tropp suus, ei tule sõna eest ega takka. Hea uudis tõi naljasõnad suhu. Palvesõnad jäid tal suus, talle suhu kinni. Laskis suust vänge vandesõna. Paha sõna oli tahtmatult suust lipsanud. Kurjad sõnad olid tal vastuseks suus valmis. Seadis suud krõbedaks vastuseks. Andis oodata, kuni sõna ta suust kukkus. Tema suu ei seisa vait. Laps hoidku, pidagu suu kinni 'olgu vait, ärgu segagu vahele', kui täiskasvanud räägivad. Ta suust ei tulnud enam sõnagi. Sai suust vaikse tere. „Oih!” libises kiljatus neiu suust. Ajab suust jama (välja). Seda on ta oma suuga lubanud, kinnitanud. Sa ise oma suuga käskisid nii teha. Laskis end sõbra suu läbi vabandada. Vahtis rääkijale suu sisse, rippus üksisilmi rääkija suu küljes. Tal lausa osta, kisu sõna suust. Kas sul endal suud peas ei ole, et mina pean küsima? Kus su suu siis oli, kui sai asja seletada? Ennast õigustama on kõigil suud peas. Jutt levis suust suhu. Armsama nimi oli tal alailma suus. Tema suust pole keegi head sõna kuulnud. Ega küsija suu peale lööda. | piltl. Valetab, nii et suu suitseb, vahutab (peas). Võiksid suule prundi ette panna. Sõnad surid, hangusid suhu. Veeretab iga sõna suus 'on aeglase jutuga'. Räägib niisuguse hooga, et sõnad lähevad suus sõlme. Lükka ta suule riiv ette, et vait jääks. Mure surub ohke suule. Nüüd olen klatšimooride suus 'kõneaineks'. Tal on suur suu, mis kõik välja lobiseb.
3. kõnek kõne, kõneosavus; kõnepruuk, suuvärk. Küll on sel poisil suu! Kus on suu peas! See sõna, kõnekäänd on jäänud ainult vanemate inimeste suhu. Pärimus on levinud mitme põlvkonna suus. Tema suus kõlab see väljend võõralt. Rahva suust üleskirjutatud laulud, jutud. Ta on suult õige ropp mees. Niisugust sõna tema suus ei ole. Selle sõna olen vanaema suust õppinud. Eit oli oma suu poolest kuulus. Häbenegu oma riivatut, rumalat suud! Tema suud kartsid kõik. Ta on oma suu pärast kinnigi istunud. Teenib endale suuga leiba. Muheda suuga naljamees. Suuga kiidab, südames laidab. Mahlaka, lopsaka suuga jutustaja. Vaikse, kidakeelse suuga mees. Õige lahvatu suuga moor. Ta on üsna lahtise suuga 'otsese jutuga' mees. Talitse, taltsuta oma suud 'vali sõnu', kui vanema inimesega räägid! Külarahva suus oli ta nimi Keku. Rahva suud ja suurt teed ei saa kinni panna. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
▷ Liitsõnad: lapsesuu.
4. kõnek nägu. Magas suu(ga) seina poole. Kass istus maha ja hakkas suud pesema. Ema ei sallinud, kui tuldi tema suu ette tühje jutte veeretama. Suu ees räägib üht, tagaselja teist juttu. Istuvad pingil, suud vastakuti, suu suu vastu. Lastel on suud kriimus, pesemata. Väljas tuiskab suu(d) ja silmad täis. *Papioja [talu] toetus ainult seljaga vastu metsa .. suuga vaatas küla ja inimeste poole. S. Ekbaum. | piltl. Valetab, luiskab igaühel suu(d) ja silmad täis. Nüüd on suu(d) ja silmad häbi täis 'on väga häbi'.
5. isik v. olend. a. sööja. Pisike põld pidi toitma üheksat suud. Pere on suu võrra suurenenud. Tunneb ennast lauas liigse suuna. Laua äärde, laua taha istus iga päev hulk näljaseid suid. Pere suur, suid palju. Peale oma laste tuli tal veel teisigi suid toita. Üks suu rohkem või vähem. Suid oli peres rohkem kui töökäsi. *On kasvanud suude hulk toas kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju. A. H. Tammsaare. b. rääkija. Mitu suud toetas ettepanekut. Mõned kurjad suud räägivad, et .. Nad palusid kellegi keeleoskaja endale suuks.
▷ Liitsõnad: kuldsuu.
6. miski suud v. suuava meenutav. a. mingi toru v. raua, õõnsa v. kotja eseme ees- v. ülaosas paiknev ava, sellise ava v. õõne äär. Mõrra, nooda suu. Padjapüüri, tekikoti suu. Püssi, revolvri, kuulipilduja, suurtüki suu. Väikese suuga käekott. Kitsa suuga kann, pudel. Kitseneva suuga konjakiklaasid. Laia suuga varrukad, sokid, säärsaapad. Läks saabaste suuni vette. Püksisäärte suud on kulunud, katki, narmal. Heie värtna suus oli katkenud. Seob kartulikoti suu kinni, teeb lahti. Võttis kurnalapi piimanõu suult. Korstnate suud puhuvad suitsu. b. spetsiaalne ava (täitmiseks, ammutamiseks jne.); sisse- v. väljapääsukoht; akna- v. ukseauk; millegi eesosa v. algus. Maa-aluse käigu, tunneli, koopa suu. Šahti, puuraugu, kaevu suu. Kuristiku, oru, tänava suu. Ääsi hõõguv suu. Istub küdeva ahju suu ees. Pliit oli suuga ukse poole. Kerise suust pahises leiliauru. Kartulikoopa suu oli vastu lõunakaart. Hobune aeti küüni, keldri suu ette. Hangus heinu laka, küüni suust sisse. Kangutas luugi keldri suult ära. Joosti tropis ukse suu peale, värava suhu. Tänava suus tekkis ummik. Kükitasin mesipuu suu ees. *Üleval trepi suus võtavad kaks tohtrit tulijad vastu .. E. Vilde. c. voolava vee v. veekogu kuhugi avanemise v. suubumise piirkond; sissepääs mere poolt. Allika suu. Jõuti suure jõe suhu. Jäädi ankrusse abaja suus, abaja suhu. Saar kitsa fjordi suus. Keerati kanali suust sisse. Asula Emajõe suust lõuna pool. Laev tüüriti sadama suust sisse. Kitsa, laia suuga laht. Sõideti kuni Valge mere suuni. *Sõitsime lahest välja ja tõmbasime lahe suul purjed üles. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aganiku|suu, ahju|suu, allika|suu, augu|suu, fjordi|suu, haua|suu, jõe|suu, kaevu|suu, kahuri|suu, kamina|suu, kannu|suu, kerise|suu, kinda|suu, koopa|suu, korstna|suu, koti|suu, kuulipilduja|suu, käise|suu, küüni|suu, lahe|suu, laka|suu, luugi|suu, lähkri|suu, mere|suu, mõrra|suu, nooda|suu, oja|suu, pliidi|suu, portfelli|suu, pudeli|suu, põrgu|suu, relva|suu, sadama|suu, suka|suu, sääriku|suu, tasku|suu, tee|suu, telgi|suu, toru|suu, tunneli|suu, tänava|suu, ukse|suu, varruka|suu, väina|suu, värava|suu, ääsisuu.
7. hrv algus, hakk [haku]. Hommiku, õhtu suus tuul pöördus. *Me vaatlesime kaugeid maid, / kolm last sääl südapäeva suus .. V. Ridala.

emapiim alles suus, suu alles emapiimaga vt emapiim

konti suhu saama, kont (on) suus vt kont

maiku suhu saama, maik (on) suus vt maik

mis ~ mida sülg suhu toob vt sülg

(nagu ~ kui) ühest suust
korraga, kooris, ühel häälel; üksmeelselt, ühel nõul. Poisid kinnitasid nagu ühest suust, et pole midagi näinud ega kuulnud. Võitjale hüüti ühest suust hurraa.

(nagu) [kellegi] suust kukkunud
kellegagi (välimuselt, iseloomult, mõttelaadilt vms.) väga sarnane (olema), millegagi ülimalt sarnanema. Ehitised uuslinnas tunduvad nagu üksteise suust kukkunud (olevat). *Tütar oli nagu isa suust kukkunud – niisama skeptiline. P. Kuusberg.

oma suud kasima ~ pesema, kasimata ~ pesemata suu(ga)
(siivutu, ropendava, rõvetseva kõnepruugi v. isiku kohta). Pesemata suuga eit ei valinud sõnu. Küll on kasimata suuga meesterahvas, katsuks laste kuuldeski suud kasida!

(oma) suud kinni hoidma ~ (kinni) pidama
(millestki vaikimise, millegi enda teada hoidmise kohta). Sellest asjast pea suu. Meie plaani koha pealt hoia suu kinni. *Kui tüdruk nii kaua on suu pidanud, vaevalt hakkab siis veel lobisema. O. Tooming.

(oma) suud koomal hoidma ~ pidama
liigsest lobisemisest v. ebasobivast väljendumisest hoiduma. *Neile tuleks pisut tuupi teha, ehk õpivad suud koomal hoidma. P. Kuusberg.

[kellelgi] (on) keel(ed) suus vt keel

peost ~ pihust suhu elama
vaeselt, tagavaradeta, saadut kohe ära kasutades elama. Elame peost suhu, pole mustadeks päevadeks midagi kõrvale panna saanud. Kehva inimese asi –- elab peost suhu. Teenis vähe ja elas pihust suhu.

poole suuga, poolest suust

1. vaikselt, endamisi; väheke. Vahetati poole suuga mõni sõna. Julges poole suuga muiatagi.
2. põgusalt v. vihjamisi; sunnitult v. vastumeelselt. Talle oli poole suuga paremat palka lubatud. Kui kiitis, siis ainult poole suuga. Mõned süüdistused tuli vähemalt poolest suustki õigeks tunnistada.

[kellelegi] suhu jooksma
end ohtu seadma, kellegi kätte sattuma; kellelegi kergeks saagiks osutuma. Rindemuutusi teadmata jooksid nad vaenlasele lausa suhu. Ega iga päev nii rikkalik teenistus suhu jookse.

suu ammuli, ammuli sui
imestades, üllatunult. Uudist kuulati ammuli sui. Krõbe ütlus võttis teistel suu ammuli.

suud andma
suudlema. Vanasti anti mahakukkunud leivatükile seda üles korjates suud.

suud avama ~ p(r)aotama ~ lahti tegema, suu läheb lahti ~ valla
kõnelema hakkama, midagi (välja) ütlema; keegi hakkab rääkima v. muutub jutukaks. Tee ometi suu lahti ja ütle, mida asjast arvad. Paotas suud ainult küsimustele vastamiseks. Ehk läheb ta suu lahti ja saame kõigest lähemalt kuulda.

suud kastma
vähehaaval rüüpama (ka vägijooke). Aeti juttu ja kasteti õllekruusist suud. Haige kastis mahlajoogiga kuivama kippuvat suud.

suud kulutama
asjatult, tulemusteta rääkima. Kaaslane jäi palvetele kurdiks, polnud mõtet rohkem suud kulutada.

suud laiutama ~ laotama
liiga palju v. väljakutsuvalt, häbematult rääkima. *Kui tulevad jälle need kõnemehed siia suid laotama, tuleks nad ajada kõik ühte kotti .. A. Mälk.

suud mööda

1. meeldiv(alt). See supp on talle hästi suud mööda. Oskab, püüab kõigile suud mööda rääkida.
2. riivamisi, mokaotsast. Suud mööda ju lubati, aga kes neid teab. *Olen vahel ainult moka otsast suud mööda nimetanud, et oli ja elas teine .. A. H. Tammsaare.

suud pruukima

1. väljakutsuvalt, häbematult kõnelema, õiendama, vastu haukuma. *.. tuuseldas läbi ühe noormehe, kes oli suud pruukinud tema [= meistri] vastu. K. Ristikivi.
2. kõnelema, mõtteid vahetama. *Mirjam jäi vait ja mõtles, et miks ta siin peaks oma suud pruukima. A. Beekman.

suud puhtaks pühkima
millestki oodatust ja loodetust ilma jääma; olema sunnitud kellestki loobuma. Kõik oli pärandatud tütrele, nii et poeg pühkigu suu pärandusest puhtaks. Sellest toredast tüdrukust pidi noormees suu puhtaks pühkima.

suud puhtaks ~ tühjaks rääkima ~ ütlema
kõike avameelselt ära ütlema v. rääkima. Kõigil asjaosalistel lasti suud tühjaks rääkida. *Eks nad või napsiklaasi juures suud puhtaks rääkida. Mõlemal pärast kerge. P. Kuusberg.

suud sekki mööda ~ seki järele seadma
kulutades sissetulekut arvestama, vastavalt võimalustele elama. Nooruk on juba õppinud elama suud sekki mööda seades.

suud seks tegema, suud seks saama
veidi sööma v. jooma (eriti alkohoolseid jooke), midagi maitsta saama. Jooki polnud kuigi palju, ometi said kõik külalised suu seks. *Veel viimase suutäie juures ütles eit: „Maitse ometi natukenegi! Tee ometi suu sekski.” A. H. Tammsaare.

[kelle(l)gi] suud sulgema ~ kinni panema ~ kinni toppima, suu jääb kinni
kedagi vaikima sundima; keegi jääb v. on vait, ei oska v. ei taha midagi öelda. Minu suu jääb kinni, minult ei kuule nad midagi. *Noormehe ilmes ja vaates oli midagi, mis hetkeks Juliette'i suu sulges .. E. Vilde.

suud täis võtma
kelkivalt v. häbematult rääkima, kiitlema v. ärplema. Teiste, julgete seas võtsid argpüksidki oma vägitegudest suu täis.

suud vett täis võtma, on (nagu) suu vett täis ~ vesi suus
visalt vaikima, (enam) mitte ainsatki sõna lausuma; keegi vaikib visalt. Istub sõnatult, nagu oleks suu vett täis (võtnud). *Juhan ei hoidunud teistest kõrvale ega olnud tal vett suus. M. Metsanurk.

[kellegi] suu ei ole sarvest ~ seinapragu
(millestki maitsvast v. muidu meelepärasest osa saada ihkamise kohta). Võiksid mulle ka kommi pakkuda, ega minugi suu sarvest ole. *Nojah, viina võtab ise ja teab ka, et teiste suud pole seinapraod! A. Mälk.

suu ja sülega
täielikult, väga. Kõik olid ettepanekuga suu ja sülega nõus.

suu järele
van kellelegi meelepärane v. meelepäraselt v. nii nagu see teine. *.. [kilplased on] mõnes paigas väga sallitud, sest et nad igaühe suu järele oskavad rääkida. F. R. Kreutzwald.

suu käib nagu ~ kui tatraveski
(kellegi kiire ja lakkamatu jutuvoolu kohta)

suule voli andma vt voli

suu mulda täis
keegi on juba (ammu) surnud. *Mehel juba oma paarkümmend aastat suu mulda täis. A. Jakobson.

suu (on) parajal kohal ~ paraja koha peal ~ õigel kohal ~ õige koha peal, suu (on) parajal paigal ~ paraja paiga peal ~ õigel paigal ~ õige paiga peal
keegi on sõnakas, kõneosav, tabava ütlemisega. *Jõnsonil oli autoriteeti, oli suugi õigel kohal. R. Vellend.

suu peale kukkunud
keegi on kidakeelne, sõnaosavuseta. *Linda oli vähese jutuga tüdruk, ometi teadis Jaan, et Linda polnud suu peale kukkunud tüdruk. I. Pau.

suu põigiti ~ põiki nina all
keegi on ninatark, kange õiendama v. teisi õpetama. *No kas sa ei mõista ka midagi ütelda, Hans? Muidu sul küll suu põigiti nina all. L. Koidula.

suure suuga
laiutades, kelkides. Lubas suure suuga aidata, laenata. Teada need suure suuga lubajad.

suust suhu

1. ühelt inimeselt (suuliselt) teisele edasi. Teade levis rahva seas kiiresti suust suhu.
2. ainult kahekesi, kõrvaliste inimeste juuresolekuta; kellegagi vahetus kontaktis olles, näost näkku. Tahaksin sinuga suust suhu kõnelda, et kuulda üksikasju kodusest elust. *Toas, seal on Mikanori isa ja ema, ei saa [noorpaar] suust suhu rääkida .. O. Jõgi (tlk).

suust välja ajama
rumalusi, loba vms. rääkima, plärama. Ära pane tähelegi, mida ta purjus peaga suust välja ajab.

suu suud vastu
van vastamisi, vastastatult. *Öelgu Anat seda Simsonile suu suud vastu! Korraku oma sõnu kohtujärje ees! H. Raudsepp.

sõna suust saama vt sõna

[kellelgi] sõna suust võtma vt sõna

[kellelegi] sõnu suhu panema vt sõna

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur