[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 14 sobivat artiklit.

suruma37

1. (tugevasti) vajutama, rõhuma (1. täh.). a. oma raskusega survena avalduma, survena tunda olema. Õhk surub meid seestpoolt niisama tugevasti kui väljast. Ranits surub õlgadele, õlgu, raskelt kui kivi. King surub konnasilma peale. Kasvaja surub naaberelundeile. Müts surub juuksed, soengu ludusse. Luupainaja surus rinna peal(e). Peavalu surus meelekohti, meelekohtades. *Kasukas ei suru õlgadele ja on soojem, kui sel vöö peal .. Madde Kalda. | piltl. Uni surub silmades, laugudele. Rõskus surus taeva ligi maad. Aastate koorem on eidekese kühmu surunud. Raske elu on nad põlvili, maadligi surunud. b. tahtlikult survet rakendama, peale v. sisse vajutama. Surus mütsi, kübara (silmini) pähe. Surub hambad võileivasse, kahvli lihatükisse, hangu heintesse. Surus sõrmega kellanupule, jalaga gaasipedaalile. Surub ukselingile, püssi päästikule. Surus korgi pudelile. Surus kannused hobuse külgedesse. Surus saha, labida mulda. Ekskavaator surus kopa liivasse. Surus suudluse ta käele, laubale, huultele. Surus näpitsprillid ninale, monokli silma. Kull surus küüned jänese turja. Surus revolvritoru teisele rindu, vastu rinda. Surus sõbra toolile, istuma. Istutamisel surutakse muld korralikult taime juurte ümber. Sõudjad surusid tugevamini aerudele. | piltl. Surub anuva pilgu teise silmadesse. Suru see soovitus endale mällu, meelde! Sõjaaeg surus kõigele oma pitseri. *Ei, otsustas Andres, vaja suruda õppimisele, raamatute lugemisele .. H. Angervaks. c. rusuma, masendama. Mure surub rinda, hinge, meelt. Lahkumistund surus südameid. Ta oli eile väga surutud meeleolus, olekus. *Mis surub sind, / Eestimaa tütar, et nutune seisad? L. Koidula. *Keegi ei vasta .. Surutud vaikuses möödub pisut aega. A. Hint.
2. pressima, litsuma (hrl. mingisse seisundisse v. asendisse, kuhugi v. mingis suunas). Teerull surub asfaldi tihkeks, siledaks. Marjad surutakse nuiaga, lusikaga puruks, katki, püreeks. Viinamarjadest surutud mahl kääritatakse veiniks. Vanasti suruti uhmris teradest tangu, terad tangudeks. Surus koni jala all laiaks. Surus oma vastase käpuli. Surub hambad kõvasti vastamisi. Mägedes on maakoor kurdudesse surutud. Ligistikku, üksteise ligi, üksteise vastu surutud inimesed. Kits surus jalad vastu maad ega liikunud paigast. Surus selja vastu ahju, nina vastu aknaruutu. Surus kõrva vastu lukuauku, et sees räägitavat paremini kuulda. Tüdruk surus end häbelikult ema vastu. Surub end peites nurka, seinaorva. Laps suruti suurte inimeste vahele. Surub end poisi ligi, poisile lähemale. Surus endale rahva hulgas teed. Surub end jõuga läbi tiheda võsa. Surub ennast bussi, ukse vahelt esikusse, läbi rahvasumma. Siga surus kärsa aialippide vahele. Surus käe, rätiku suu peale, käed näo ette. Surub käed kõrvadele, vastu kõrvu, et lärm ei kostaks. Surub näo padjasse, käte vahele. Kallistasid, põsk põse vastu surutud. Pull surus pea allapoole ja mölises ähvardavalt. Surus noaotsa karbikaane vahele ja kangutas. Säilitamiseks surutakse kohupiim tihedalt kaussi. Pump surub vedeliku mootori jahutussärki. Torm surus jää kalda äärde, jääpangad üksteise vastu. Magaja surus voodinaabrit ikka enam seina poole. | piltl. Vaenlase väed suruti endistele positsioonidele, põhja poole, soodesse. Vanakraamiga kaubitsejad on turu servale surutud. Autor püüdis oma uut näidendit teatrilavale suruda. Ta surus end uue ühistu esimehe kohale, esimeheks, juhtkonda. Poliitika on end ka naiste ellu surunud. Väsimus surus meid pikali.
3. pigistama. Surus suu kitsaks triibuks, silmad kõvasti kinni. Surus käe, sõrmed rusikasse. Surus sõrmedega kõvasti lauaserva. Surus kramplikult mu käsivart. Suruti tervituseks, hüvastijätuks sõbralikult kätt. Lähme juubilari kätt suruma 'teda õnnitlema'! Surus käepideme, rehavarre tugevamini pihku. Surus paberi peos kägarasse, nutsakusse, nutsakuks. Surub sulalume käte vahel palliks. Istus lehma alla ja surus lüpsiku põlvede vahele. Surus neiu käed oma pihkude vahele, pihku. Surus naise oma kaissu, vastu rinda, enese vastu. *Andres surus Marit ikka kõvemini oma käte vahel .. A. H. Tammsaare. || (rääkimise vm. häälitsemise kohta). Surus läbi hammaste vihase vandesõna. Sai oma küsimusele tigeda kurgupõhjast, hammaste vahelt surutud vastuse. Surus sõnu vaevaliselt suust. Kõrgemas registris on laulja hääl teravaks, kitsaks surutud. || kõnek (joomise v. söömise kohta). *„Suru veel .. teisegi jala jaoks, ” sundis sõdur. A. Jakobson.
4. toppima; pistma. Surus heinakarsi kõvasti ristikut täis. Surus paistes jala kuidagi saapasse. Tal õnnestus kõik riided kohvrisse suruda. Surus poisile ämbri kätte ja käskis vett tuua. Koer surus oma külma nina peremehe pihku. Surus käed sügavale taskutesse, kõik matkatarbed seljakotti, kutsikavolaski põue, kompsu kaenla alla. *.. siis võib ta oma parkimistõrtesse suruda korraga .. nelisada vasikanahka. A. Hint. | piltl. Elu ise on talle ajakirjaniku sule pihku surunud.
5. (raskustega, pingutades) kuhugi v. millessegi mahutama, paigutama. Meid kuuekesi suruti 3-kohalisse telki. Perekond oli surutud kitsasse korterisse, ühteainsasse tuppa. Pakasega on lapsed surutud toa nelja seina vahele. Teose tegevus on surutud poolesajale leheküljele, lühikesele ajalõigule, ühte päeva. Autor on püüdnud näidendi suruda kohaühtsuse seaduse raamidesse. Kriitikud üritavad seda teost mingi kindla kunstistiili alla suruda. Kõik oluline suruti ülevaatlikku tabelisse. Surus oma põlguse ainsasse sõnasse. Valemeisse surutud keemiline protsess. Sõnadesse, värsivormi surutud mõte. *.. rütmi ja riimi süsteem, kuhu mõtted ja sõnad on surutud. J. Aavik.
6. pingutama; pingutades edasi liikuma. Surusin edasi niita. Surus sammu kiiremaks, jõudsamaks. Surus kuuplaani kahe nädalaga täis. Surus jalgrattaga mäest üles kui pöörane. Ujuja surus kaugele järve peale. Surusime läbi tuisu, vastu tuult kodu poole. Maastur surus üle kändude, läbi vee ja pori. Kalad surusid jõge mööda vastuvoolu, ülespoole. Nõlvast üles surusime jooksuga. Paat surus lainetuses, tormis edasi. Surus end finišis esimeseks. Surus täie hooga teistele järele. Mis muud kui suuskadele ja suruma! | piltl. Ta oli läbi elu surunud kangelasliku visadusega.
7. tunglema, rüsima. Kahel pool teed surub rahutu rahvahulk. Uudishimulike ring surub õnnetuskoha lähedal. Rahvas surus varjendi uksel. Lehmad suruvad joogikünade juures. Lapsed suruvad jõuluvana ümber. Mu ees suruvad lained. Taevas hakkasid suruma hallid pilved. *Hommikul surusid talumehed moonakate kogunemisruumi ümber nagu mesilased taru lennuaugu juures. P. Viiding (tlk). || parvlema (hrl. sääskede kohta). Soojadel suveõhtutel suruvad sääsed vaikses õhus, tiigi kohal, akende taga. | piltl. Õhus suruvad lõkkesädemed.
8. survet (2. täh.) avaldama, sundima. Haigus on ta haiglasse, voodisse, lamama surunud. Lapsed suruti kindla õpperežiimi alla. Rahvas oli viletsaisse elutingimustesse, vaesusse surutud. Tundis, et on surutud teiste mõju alla. Talle suruti järjest uusi kohustusi kaela. Kitsas jalgrada surus minejad haneritta. Sõda surub mehed sinelisse 'sõjaväkke'. *Ei lase veel, sindrid. Suruvad sind sanatooriumi .. V. Panso.
9. summutama, takistama, tagasi hoidma. Surus oma jutu sosinaks. Rääkis vaikseks surutud häälel, et teised ei kuuleks. Räägib surutud vihaga, erutusega. Ta hääl on surutud raevust kärisemas. Vaikne surutud oigamine, nuukse, naeruturts. Maalide hallikas surutud koloriit. *Ühel päeval märkan, sosisev, surutud kõne on mul juba maneeriks muutunud. B. Alver.
10. sport. a. (võrkpallimängus:) ettetõstetud palli järsu alla suunatud löögiga üle võrgu lööma. Tõsta, ma surun! *.. võrkpalliplatsil oli au sees see, kes hästi servida ja suruda oskas. R. Männis. b. (varem tõstespordis:) kangi algasendist rinna kohale tõstma, kust see ettenähtud peatuse järel pikkamööda tõstetakse üles sirgetele kätele. Tõstja oli kolmevõistluses surunud 160 kg, rebinud 145 kg ja tõuganud 185 kg.

alla suruma

1. alla vajutama. Surus käepideme alla ja lükkas ukse lahti.
2. tagasi hoidma, summutama. Ärritust, viha, pahameelt, hirmu, ärevust, rõõmu alla suruma. Surus alla ohke, köhahoo. Ei tohi alla suruda laste tegevustahet. Allasurutud muie, naeratus, haigutus, hüüatus.
3. allutama, endast sõltuvaks tegema; sõltuvuses hoidma. Ühed riigid hävitavad teisi või suruvad neid alla. Abielus ei tohiks üks pool teist alla suruda. Allasurutud rahvad.
4. alandama, madaldama, vähemaks muutma. Palku, hindu alla suruma.

hambaid risti suruma vt hammas

kokku suruma

1. kokku pigistama, litsuma v. pressima. Huuli, hambaid, lõualuid kokku suruma. Suu kitsaks kriipsuks kokku surutud. Surus käed paluvalt kokku. Pressi abil suruti plastmass stantsimismasinas kokku. Vedru vaheldumisi kokku suruma ja välja venitama. Piiramisrõngas vaenlase ümber suruti kokku. San Francisco on kokku surutud künklikule poolsaarele. Raamatusse on kokku surutud ülevaade riigi majandusest. Tihedalt üksteise ligi kokku surutud agulimajad. Koolitusprogramm oli kokku surutud kahte nädalasse. Maakera on pooluste suunas kokku surutud.
2. koondama, vähendama. Asutuses suruti koosseise kokku.

läbi suruma

1. läbi pressima (1. täh.), läbi tungima. Suruti tantsijate vahelt läbi. Surusime (end) võsast, pillirootihnikust läbi. *Laiaõlgne ja väikese peaga mees surus end naistesummast läbi .. O. Tooming.
2. (midagi) läbi viima, lõpuni viima, läbi pressima (2. täh.) Püüab oma tahet, mõtet, arvamust, seisukohta läbi suruda. Ta luuletusi püüti tsensuurist läbi suruda. Meil läks koosolekul korda mitu ettepanekut läbi suruda. Seaduseelnõu ei õnnestunudki parlamendis läbi suruda.

maha suruma

1. püstiasendist kedagi lamavasse (v. istuvasse) asendisse viima. Mehed rabelesid sülitsi, püüdes teineteist maha suruda. Peremees surus koera maha lamama. Surus vastase nurka maha.
2. tagasi tõrjuma, alla suruma. Viha, erutust, ärevust, kartust, igatsust, pahameelt, ärritust, rõõmu, kurbust, hirmu, kirge maha suruma. Naeratust, muiet, pisaraid maha suruma. Surus maha oma köha, valu, oige. Surus tärganud mõtte kohe maha. Ei suutnud oma uhkust maha suruda. Surus maha kõik oma soovid, kiusatused. Rüüpas vastikust maha surudes ühe lonksu. Äge põletik, palavik suruti rohtudega maha. Suurtükitulega suruti maha vaenlase tulepesad. Tugevamad puud suruvad nõrgemad maha.
3. mingit organiseeritud liikumist lämmatama, likvideerima. Ülestõusu, mässu, streiki maha suruma. Vägivalla ja terroriga püüti maha suruda demokraatlikku liikumist. Rahutused, vastuhakk, vandenõu suruti sõjaväe abil, relvajõul maha.
4. vaimselt maha rõhuma, masendama. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.

nurka suruma vt nurk

peale suruma

1. peale pressima (2. täh.), survet avaldama, peale käima; (end) peale sundima. Surus teistele oma arvamust, vaateid, tahet, mõtteid peale. Suurriigid suruvad nõrgematele peale oma lepinguid. Töö surus peale, polnud aega lugeda. Meie esivanematele suruti peale ristiusk. Paljud küsimused surusid end peale, nõudsid lahendamist. Ärge suruge teistele peale oma maitset. Jooksvad ülesanded surusid pakiliselt peale. Vanadus surub peale. || peale pressima (3. täh.), pingutama, midagi pingutades tegema. Söödi suppi ja suruti leivale peale 'söödi tublisti leiba'. Suru aga tööle peale, saame varem õhtule!
2. peale tungima, peale pressima (1. täh.) Rüseluses surusid tagumised esimestele peale. Järjekorras ootajad surusid tagant peale. Vaenlane surus suure väega peale. *Kahel pool teekohta kasvavad lepad surusid peale, kaapisid villise külgi .. V. Saar.
3. peale vajutama. Sõda surus kogu elule pidurid peale. *Laul läks uniselt ja raskelt, nagu oleks ilm kõikidele oma pitseri peale surunud. M. Mõtslane.

piipu põhja suruma vt piip

sisse suruma
sisse pressima, litsuma v. vajutama. Ahtasse tuppa oli sisse surutud paarkümmend inimest. Peremees surus koera uksest sisse. Jää surus laeval küljed sisse. *Naiste rinnad olid raskete sõlgedega sisse surutud .. F. Tuglas.

tagasi suruma
takistama, tagasi pressima, tagasi tõrjuma. Surus haigutuse tagasi. Tüdruk surus pisarad, naeru tagasi. Meeleheidet, viha, valu, kohmetust, häbitunnet tagasi suruma. Ta surus tagasi keelele kippuvad teravad sõnad.

[kedagi] vastu seina ~ seina äärde suruma vt sein

vastu suruma

1. vastu pressima. Suruti vastu, et koorem ümber ei läheks.
2. kõnek vastu vaidlema, vastu rääkima. „Ära mine sinna!” surus ema pojale vastu.

välja suruma

1. kõrvale tõrjuma, välja tõrjuma. Aja jooksul surub kunstis üks stiil teise välja. Pikkamööda surusid kuused männid metsast välja. *Või tubli mees! irvitas Juta paljutähendavalt, – tahtsid ise lihtsalt Mikuga serva teha ja meid siit välja suruda. R. Sirge.
2. välja pigistama. Kuulaja surus rinnast välja sügava ohke.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur