[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kepi|sund
sundimine kepinuhtluse ähvardusega. Kepisunni all töötavad teolised.

minema|ajamine-se 5› ‹s
äraajamine, väljaajamine, lahkuma sundimine. Kodunt minemaajamine.

piits-a 23› ‹s

1. kepikujulisest varrest ja selle külge kinnitatud nöörist v. rihmast koosnev löögiriist (hrl. looma) sundimiseks, ergutamiseks, ajamiseks. Piitsa vars, piug, keel. Nahkne, rihmadest punutud piits. Lühike, pikk piits. Pika piuga, haraline piits. Kutsar plaksutas piitsa. Hobust, härga, koera piitsaga lööma. Nähvas hobust piitsaga, poisile piitsaga vastu jalgu. Mees andis hobusele piitsa 'lõi, peksis hobust piitsaga'. Tõrkuv hobune sai piitsa. Karjane ajas sigu piitsaga lauta. Nad ei lähe tööle, aja või piitsaga. Piitsa abil sunniti orje tööle. Nad tuleks pika piitsaga majast välja ajada. Postipoisi piits sundis hobuseid kiiremale sõidule. Piits tantsis teoliste turjal. Lähenev vihm kihutas meid tagant nagu piits. | piltl. Pidev müra on närvidele piits. Jutlustaja vihaste sõnade piitsad langesid kuulajaile. *Surmamõte polnud ainult ahastamiseks, see oli ühtlasi piits, mis taga kihutas, et inimene oma elupäevi maha ei magaks.. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: nahk|piits, okas|piits, rihmpiits; koera|piits, orja|piits, ratsapiits; sõnapiits.
2. piltl (tagant)sund(imine), rõhumine, surve. Talupojad ägasid mõisniku piitsa all. Kui meisse hästi suhtutakse, töötame ka ilma piitsata. Osav valitseja kasutab nii piitsa kui ka präänikut 'meelitusi, kergendusi, soodustusi'. Anname aga vanale valgele piitsa! (õhutusütlus viinavõtmiseks). Parem vana habeme kui noore piitsa all. *Mina aga kasvasin Vene piitsa all. Meil polnud midagi peale viha ja suure püüdlemise vabadusele. A. Gailit. *Anna korjas ja kombineeris, andis endale piitsa [= rabas tööd], et aga lapsed haljale oksale jõuaksid. L. Vaher.

sundsunni 21› ‹s

1. sundimine. Teoorjad elasid mõisa sunni all. Ta ei talunud sundi. Tööle mindi sunnita, selleks polnud sundi vaja. Kui õppimiseks huvi ei ole, siis ei aita sundki. Oli nälja sunnil vargile läinud. Häda, paratamatuse, olude sunnil oli ta nõus tegema igasugust tööd. *Usu küsimustes pole meil iial sundi olnud, ei vanasti ega nüüd. Igaüks usub, nagu ta heaks arvab. A. Kalmus. *.. oma südame soojemal sunnil olen ma siin selle mehe abikaasaks astunud .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: kepisund.
2. vältimatu kohustus v. vajadus. Sisemine, väline sund. Poeet tundis endas tugevat sundi kirjutada elu varjukülgedest. Tunnen vastupandamatut sundi teda solvata. *.. süda kiskus kokku hellusest, rõõmust ja valust. Oli sund öelda midagi hääd .. U. Masing.
▷ Liitsõnad: salasund.
3. vaist, instinkt. Rändlinde juhib võimas sund. *Temas rääkis ainult tume seletamatu sund, mille vägevat keelt ta vastu panemata pidi kuulma. A. Saal. *Mirjam on suur ja rikkalik naine, ürgsete sundidega .. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: loomusund.

sundus-e 5 või -e 4› ‹s

1. sund(imine). Töötati mingi sunduseta. Sundusega aeti vangid tööle. Vaim ei kasva ega arene sunduses. See toimus vabatahtlikkuse alusel, sundust ei olnud. Ei ole sundust sinna minna. Seda ei saa kõigile sunduseks teha. Polnud nende hulgas inimest, kes sunduseta oleks midagi teinud. *Ega ta ilma sunduseta küll klaveri ligi ei tulnud. L. Promet. *On usk sunduse või südame asi? A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: vormisundus.
2. kohustatus millekski, kohustus. Tuli minna – see oli sundus. Töö peaks olema rõõmuks, mitte sunduseks.
▷ Liitsõnad: kooli|sundus, tsunfti|sundus, töösundus.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur