[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sulatama ‹37›

1. soojuse mõjul sulama (1. täh.) panema. a. (ilmastikuga seoses). Päike sulatas põldudelt lume. Märtsipäike sulatab jää rabedaks. *Lõkked olid endale jää ja lume sisse sügavad augud sulatanud.. M. Lott (tlk). | ‹impers.› Öösel külmetab, päeval sulatab 'on sula'. b. (tegijaks on inimene). Metalli, malmi, tina sulatama. Sulatab maagist rauda. Vee saamiseks sulatati tulel jäätükke. Joogi- ja keeduvett tuli sulatada lumest. Sulatas jäätunud aknaklaasile hingeõhuga sõõri, et välja vaadata. Vaha sulatati kuumas vees. Või sulatati pannil. Rasv sulatati ja valati savipottidesse. Sulatatud juust 'võidejuust'. || lahustama. Sulatas mee soojas piimas. Enne sissevõtmist sulatage pulber klaasitäies leiges vees.
2. piltl tundeliseks, hellaks tegema, heldima panema. Muusika on nii ilus, et sulatab südame. Ta häälest kostis sulatavat soojust. *Kuid lävelt veel üks sõbralik pealiigutus, üks naeratus, mis sulatab noormehe hinge. O. Luts.
3. millessegi liitma, sujuvalt ühtseks tervikuks ühendama. Helilooja on oma meloodiatesse sulatanud rahvamuusika elemente. Keeled ja kultuurid sulatavad endasse võõraid elemente ja mõjusid. Uutele aladele levides sulatasid soomeugrilased endasse seal varem elanud rahvastiku. Ta ei ole osanud isiklikku elu ja tööd harmooniliseks tervikuks sulatada. Udu sulatas maa, metsa ja taeva üheks. *.. kirjutasin ühe hooga ühe peatüki, kuigi ei tea, kuhu seda paigutada ja kuidas see üldisesse konteksti sulatada. T. Kallas.
4. piltl lahtuma panema, hajutama. Pisarad sulatasid kõik selle, mis hingele vaeva valmistas. Oma hea tujuga oskas ta sõbra meelepaha sulatada.

kokku sulatama

1. sulamiks tegema; sulatades ühendama. Metalle kokku sulatama. Elekterkeevituse korral sulatatakse metallosad kokku elektrivoolu abil. Kile servad sulatatakse triikraua abil kokku.
2. ühtseks tervikuks liitma, ühte sulatama. Arhitekt on osanud hoone hästi kokku sulatada ümbritseva loodusega. Häälerühmad on kooris meisterlikult kokku sulatatud.

välja sulatama

1. sulatades (1.b. täh.) millestki eraldama. Maagist metalli välja sulatama.
2. lund sulatades selle alt nähtavale tooma. *Märtsi lõpul sulatasid soojad ja päikesepaistelised ilmad maakamara välja ning kuivematel põntadel lõi oras kohe heleroheliseks. H. Raudsepp.

ühte sulatama
üheks, ühtseks tervikuks liitma v. ühendama. Autor püüdis romaanis ühte sulatada realismi ja sümbolismi. *.. väsimus hakkas nägusid ta silma ees ühte sulatama. J. Kross. *.. keisri kindel nõu on kohalikud rahvad suurvenelastega ühte sulatada.. M. Traat.

üles sulatama
(üles rõhutab tegevuse lõpetatust:) sulatama (1., 2. täh.) Lühike pilves päev ei jõudnud sügavalt külmunud maad üles sulatada. Kui külmutatud kala õigesti üles sulatada ja õigesti küpsetada, saab maitsva roa. Tinatükid sulatati üles. Seda meest annab üles sulatada, ja ega ta päriselt leebugi.

ümber sulatama
(uuesti) sulatama (1. täh.) Rasv sulatati ümber. Kuldmündid sulatati ümber. Ehete valmistamiseks sulatatakse merevaik ümber.