[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sulama ‹37›

1. soojuse mõjul tahkest olekust vedelasse siirduma v. pehmenema. Kevadel sulab lumi, jää. Maa on juba paarikümne sentimeetri sügavuselt sulanud. Maapind ei ole veel jõudnud sulada. Mida enam teed tallati, seda rohkem hakkas ta sulama. Metall, klaas sulab kõrgel kuumusel. Päikese käes hakkas asfalt sulama. Või, rasv sulas pannil. Vaha sulab kuumal kivil. | piltl. Ma lausa sulan kuumusest. || lahustuma. Suhkur sulab vees, kohvitassis. || piltl (väga maitsva toidu kohta). Kook on nii hea, et lausa sulab suus. Õun otse sulas suus. *.. pirnid sulavad suhu, magus mahl jookseb suuveeri mööda alla. R. Roht. *Ja maitse oli maasikatel: oi-oi, sulasid keele peal! H. Jõgisalu.
2. piltl (inimloomuse ja selle väljenduste kohta:) (ülevoolavalt) tundeliseks, hellaks, lahkeks muutuma v. selline olema; heldima. Süda sulab õnnest, heameelest, õrnusest. Tüdruku meelitused panid poisi kiiresti sulama. Selle naise ees sulab iga mees, olgu ta kuitahes vana. Perenaine otse sulab lahkusest, sõbralikkusest. Muusika mõjus nii, et kuulajad lausa sulasid liigutusest.
3. millessegi hajuma, sujuvalt millekski üle minema; segunedes ühtset tervikut moodustama. Kaugenev kallas sulab õhtuhämarusse. Metsaserv sulab uduhämusse. Sõjaväeauto pruunid ja rohelised laigud sulasid maastikku. Kanga triibud sulavad pehmelt üksteisesse. Üksikud uued ehitised sulavad hästi üldisesse pilti ega muuda vanalinna üldilmet. Silmapiiril sulas meri matthalliks taevaks. Meri ja taevas on sulanud halliks kauguseks. Pimeduses sulasid puud ühtseks tumedaks müüriks. Tähed raamatus sulasid silme ees üheks halliks triibuks. Lasud, mütsatused ja karjed – kõik sulas üheks võimsaks kooriks. Kõneleja sõnad sulasid ühtlaseks pominaks. Hobune ja ratsanik sulasid kauguses üheksainsaks koguks. Arhitektuur ja kaljud on siin sulanud maaliliseks tervikuks. *Kleitide sahin, värvilised tuled, lõhnad ja lausekatkendid sulasid pidumeeleoluks. L. Metsar. *Märkamatult sulavad õhtud ööks, aovalgusest kasvab päev.. B. Alver. || (inimeste, inimrühmade kohta). Turistid sulasid peatänava rahvavoolu. Ühtseks pereks sulas matkarühm alles mägedes. Ta ei sulanudki seltskonda, millest ta võrsunud on. *Igatahes oli juba nüüd vahe põliste Helsingi eestlaste ja pagulaste vahel kadumas ning kõik üheks eesti kolooniaks sulamas. F. Tuglas. || (rasside, rahvaste, hõimude segunemise kohta). Vähesed epideemiast ellujäänud sulasid naaberhõimudesse. Nüüdseks on liivlased peaaegu täiesti sulanud läti rahvasse. *Ida- ja Kirde-Eestis sulas ajapikku eestlaste hulka vadjalasi. E. Tõnisson.
4. piltl (tasapisi) vähenema, kahanema; olematuks muutuma, kaduma. Raha sulab ta käes, näppude vahel kiiresti. Saadud ehituslaen otse sulas kätte. Päeval teenitud summad sulasid õhtul kõrtsiarvetes. Rasketes lahingutes viibinud pataljon oli sulanud paarikümnemeheliseks rühmaks. *Normipäevade eest saadud jahunatuke sulas imekiiresti. J. Sarapuu. *Tunnid sulavad ja ükski meist ei saa elust midagi jätta oma pihku! L. Kibuvits. || lahtuma. Mehe sünge olek hakkas tasapisi sulama. Kallistuse peale sulas kogu pahameel. Viha sulas pikkamööda ja süda sai taas kergeks. *Ta tundis, kuidas kõik kalk ja karm temas sulas ja suur õnnestav armastus ta südamesse voolas. S. Kabur.

kokku sulama

1. ära sulama (1. täh.), sulades lagunema. Lumememm oli lõunaks kokku sulanud.
2. sulades (1. täh.) kokku kleepuma. Klaaskompvekid on karbis kokku sulanud. *.. tulekahju tohutus kuumuses on kivi- ja prahimassid niivõrd üksteisega kokku sulanud, et neid on võimalik eraldada üksnes suurte sepahaamritega. J. Taul (tlk).
3. ühtseks tervikuks liituma, ühte sulama. Meri sulas silmapiiril kokku taevaga. Linnu sulestik sulas ümbrusega kokku. Hääled sulavad kokku tasaseks suminaks. Maainimesena ei suutnud ta kokku sulada linnaeluga. Sisserändajad on kokku sulanud kohaliku rahvaga.
4. piltl vähenema, kahanema, olematuks muutuma, otsa lõppema. Suur varandus sulas ühe aastaga kokku. Raha sulas kokku hirmuäratava kiirusega. Kompanii oli lahingus kõvasti kokku sulanud. *Kuna varem olla töötanud paar tosinat suuremat kirjastust, olla nüüd kirjastuste arv umbes veerandile kokku sulanud.. B. Linde. *Et ka laevaehituseks vajalikku metsa oli vähe järele jäänud ning üha ilmsemaks muutus purjelaevade konkurentsivõimetus aurikutega, sulaski laevaehitus kokku. A. Pärna.

välja sulama
lume sulades selle alt nähtavale tulema. Kevadel sulas igasugust prahti lume alt välja. *Talvel jäid paljud surnud lume alla, kust nad kevadel välja sulasid. O. Tooming.

ära sulama
(tegevuse lõpetatust rõhutavalt:) sulama (1. täh.) Lumi ei ole veel igalt poolt ära sulanud. Või on pannil juba ära sulanud.

ühte sulama
segunedes, liitudes ühtset tervikut moodustama, kokku sulama. Puud sulasid ühte hämarusega. Meri ja taevas sulavad ühte. Aja jooksul on liivlased lätlastega ühte sulanud. Katsusin lõbusas meeleolus viibiva seltskonnaga kiiresti ühte sulada. *Ööd ja päevad sulasid ühte, esmaspäev, teisipäev ja kesknädal sulasid ühte.. A. Hint. *Pikkamööda sulasid paljud satelliitlinnad ühte emalinnadega – tekkisid mitmemiljonilise elanikkonnaga suurlinnad. E. Kumari.

üles sulama
(üles rõhutab tegevuse lõpetatust:) sulama (1., 2. täh.) Maapind on juba üles sulanud. Ainult mõnede jõgede-järvede põhjas sulab igikelts suviti üles. Jäätis sulas soojas toas kiiresti üles. Arheoloogid kaevasid välja tules üles sulanud pronksesemeid. *Me panime klassitoa ahju küdema ja juba esimese tunni järel läks soojaks, tint pottides sulas üles.. N. Pino. *Küllap oleks Sigma üles sulanud, kui ta hakanuks käituma musterabielumehena, tõtanud pärast tööd koju ja viinud naisele ülepäeva lilli. I. Viiding.