[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

koos
I.adv
1. ühte kohta, üheks rühmaks koondatult v. koondunult, ühe rühmana. Siin-seal istus mehi rühmiti koos. Seisti kobaras koos. Kivid on hunnikus koos. Paberid on kaante vahel koos. Pael hoiab juukseid koos. Reisitarbed on kohvris koos. Minu asjad on koos, võime teele minna. Vili on suurelt osalt koos 'koristatud'. Doktoritöö materjalid on koos. Vajalikust summast on veerand koos. *Arno püüdis oma mõtteid koos hoida.. O. Luts. || ühes tervikus, üht tervikut moodustavana. Lahtivõetud mootor on jälle koos. Raamat on nii lagunenud, et vaevalt seisab koos. Kuur on laudaga ühe katuse all koos. Näitetrupp püsis koos ainult ühe aasta. Neid hoiab koos ainult harjumus. Kaup, kaubad on koos 'millegi suhtes on kokku lepitud'. *..need olid smuuliliku huumoriga vürtsitatud elujuhtumid, kus tõde teinekord vaid sellepärast koos seisis, et valeks tunnistamine vajanuks oma silmaga nägemist.. Ü. Tuulik. || (kohaloleku, koosolemise, ka kogunemise, kokkutulemise kohta). Üle hulga aja oli jälle terve pere, meie kamp, lõbus seltskond koos. Muist külalisi oli juba koos, muist alles tulemata. Spordivõistlustel oli rahvast murdu koos. Rahvamajas käis palju noori koos. Komisjon istus mitu korda koos. Möödunud nädalal oli ministeeriumis koos kalanduse ekspertgrupp.
2. väga lähestikku v. päris vastamisi. Seisab, kannad koos. Istus, põlved koos, käed põlvedel koos. Nad arutasid midagi, pead koos. Tülitsejad olid peagi käsitsi, rinnutsi koos. Nad on karvupidi koos. Uksepooled seisid tihedalt koos. Toas on otsakuti koos kaks voodit. | (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Nad on alatasa ninapidi koos. Elati väikeses toauberikus, pead-jalad koos. Pea oma suu, lõuad koos!
3. ühes, seltsis (kahe v. mitme olendi, eseme, nähtuse kohta); ühiselt, üheskoos. Kahekesi, mitmekesi, hulgakesi, kõik, mõlemad koos. Lindat ja Antsu nähti sageli koos. Lastena olime, hullasime, mängisime sageli koos. Me tulime Peetriga kogu tee koos. Käis vennaga sageli koos jahil. Lähme koos koju! Koos on julgem liikuda. Poisid kasvasid koos üles. Tule, istume veidi koos ja ajame juttu. Nad pole ametlikult abielus, elavad niisama koos. Lõpetasime koos ülikooli. Lehmad ja lambad lasti koos karjamaale. Neid ravimeid ei tohi koos tarvitada. Sa oled õnnega koos 'sul on õnne', et nii hea korteri said. *..suure osavusega mässis ta orava maapinnal rätiku sisse ja pistis rätikuga koos korvi. J. Vahtra.
4. millegagi kaetud v. määrdunud. Kingad on poriga paksult koos. Riided olid tolmuga koos. Lusikas on veel meega koos. Sõrmed olid tindiga koos. Laste suud olid moosiga koos. Su püksisäär on millegagi koos.
5. hrl. ühes verbiga seisma osutab millegi koosnemisele teat. osistest. *Koos seisis kihelkonnakohus kohtuhärrast, keda mõisnikud valisid ja kolmest kõrvalistujast.. A. Kitzberg. *Söömisest ja magamisest karihiire elu õieti koos seisabki. F. Jüssi.
II.prep postp› [komit]
1. ühes (sama tehes, sama laadi tegevusest v. protsessist osa võttes), kellegi seltsis (vahel lähedane sidesõna ja funktsioonile). Läks, tuli koos teistega, teistega koos. Tule koos Antsuga! Madli elab seal koos oma vanema tütrega. Ta töötas mõnda aega koos Arturiga. Kutsu ta abikaasaga koos! Isa läks pojaga koos linna. Meie koos Mardiga juba lõpetasime töö. Teda jäid leinama naine koos kolme lapsega. Küün koos rehealusega süttis põlema.
2. ühes (hrl. esinemusest, olemasolust rääkides). Koos kartulitega, kartulitega koos on kotti sattunud ka paar kivi. Koos raamatutega saadeti see kiri. Ta maeti koos teiste võitlejatega ühishauda. Võõrkeelsed lausenäited esitatakse tõlkega koos. Talle anti üle diplom koos rahalise preemiaga. Lepp koos pajuga moodustas siin läbipääsmatuid padrikuid. Kaassõnad esinevad kõige sagedamini koos nimisõnadega. || rõhutab millegi kaasasolu v. kaasaarvatust; sün. tükkis (sobib mõnikord). Rebis taimed koos juurtega, juurtega koos välja. Kaotas rahakoti koos dokumentidega. Ta müüks oma sõbrad koos naha ja karvadega, et aga ise karjääri teha.
3. märgib mingi sündmuse v. olukorra samaaegsust mingi teise olukorra v. sündmusega. Juhan tõusis hommikul koos päikesega, päikesega koos. Koos temperatuuri tõusuga suureneb ka aurustumine.
4. millegagi ühenduses, seoses. Olud ja inimeste suhtumine muutuvad koos ajaga, ajaga koos. Koos Forseliuse surmaga lõppes ka tema kooli tegevus.

kuulmakuulen 43

1. hääli, helisid kuulmiselundi abil tajuma ja eristama, kuulmise teel vastu võtma. Mees ei kuule hästi vasaku kõrvaga. Vanamehe kõrvad ei kuule enam tasast häält. Räägi valjemini, ma kuulen halvasti! Kuulsin koputust uksele, lähenevaid samme, koera haukumist. Kuuleb pauke, hüüdeid, naeru, jutukõma. Ta vist ei kuulnud mind, minu kutset. Telefonitorust kostis mehehääl: „Jalakas kuuleb!” Olen sel kevadel juba lõokest kuulnud. Kuulsin teda uksest sisse tulevat. Masinate müras ei kuulnud ta iseenda häältki. Polnud muud kuulda kui tormi müha. Polnud midagi kahtlast näha ega kuulda. Seda heli kuulis ainult harjunud kõrv.
2. kellegi rääkimis(t)est teada saama. Oled sa seda juttu, uudist, teadet juba kuulnud? Kuulsin seda raadiost, sõbralt, sõbra käest, sõbra kaudu, Antsu enese suust. Pole oma sugulastest ammu midagi kuulnud. Olen Evaldist ühte-teist kuulnud. Temast, tema kohta on ainult head, halba kuulda. Ta oli meie kavatsusest kuidagi kuulda saanud. Teeb, nagu poleks seda kuulnudki. Kuulsin, et kavatsete puhkusele minna. Oli kuulda, et tänavu tuleb külm talv. Lase kuulda 'räägi', mis sul plaanis on! Tahtsin kuulda, mis te sellest asjast arvate. On's niisugust asja enne kuuldud! Ma ei taha sellest kuuldagi. Valus kuulda, et tal nii pahasti läks. Nagu kuulda, sõidate te varsti ära. Pole kuulda olnud, et see rohi halvasti oleks mõjunud. Rääkisin seda kõigi kuuldes. Noh, mis head kuulda 'mis sul head rääkida'? || kõnek hüüatustes väljendab imestust, üllatust, tõrjuvat suhtumist vms. Kuule hullu! Kuule imet! Kas sa kuuled, või kohe Ameerikasse! Las see mõni sent jääb, kuule nüüd asja! No kuule nüüd juttu! *„Leevi meier olevat surnud.” – „Või surnud. No eks sa kuule. ..” F. Tuglas. || kirjalikust allikast teada saama. Teosest kuuleme palju huvitavat Saaremaa looduse kohta. Anne kirjast kuulsin, et ta kavatseb abielluda.
3. kellegi õpetust, nõuannet, käsku jne. arvestama ning sellele vastavalt toimima, kuulama (3. täh.) Võtab kaaslaste nõuandeid, soovitusi, manitsust kuulda. Kuule mu nõu ja jäta minemata! Hoiatasin küll, kuid mind ei võetud kuulda. Ta ei võta kedagi kuulda, vaid teeb oma tahtmise järgi. Mõistusehäält tuleb kuulda võtta. Võta vits, kui poiss muidu ei kuule. *„Kallis, sa ju armastad mind, kuule mu palvet!” mangus Irma. A. H. Tammsaare.
4. van kuulama (1. täh.) Kuulge, mis ma teile ütlen! *Olgu küll, et see [= kiri] neile puruarusaamatus vene keeles oli, ometi kuulsid talumehed seda nagu usutunnistust kõige suurema tähelepanuga.. J. Mändmets.
5. kuule, kuulge kõnek teat. kõnetlusvormel. a. (pöördumistel, ka vastustes). Kuule, tõuse nüüd üles! Kuulge, hakkame minema! Kuule, ega sa enam pahane ole? Kuule, kas see on tõsi? Kuule, sa vist kardad. Kuule, ütle, milleks see hea on! Kuule, sulle on kantseleis kiri. Aadu, kuule, kas sul on õhtul veidi aega? Kuulge, kas te ei aitaks mind pisut! Toomas, kas sa ootad mind? – Kuule, võib kah. *„Millal sa tulid?” – „Kuule, juba päris mitu päeva. Vist varsti nädal,” vastas Margit.. E. Rannet. b. (kellegi ütluse v. teguviisi peale protesteerides). Kuulge, kuulge, kuhu te trügite! *Nagu poolkogemata libistas ta kätt mööda Aili sihvakaid sääri. „No kuulge...” pahandas Aili. A. Uustulnd.

kõrv-a pl. illat -adesse e. kõrvusse e. kõrvu 23› ‹s

1. inimeste jt. imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund (sageli ka üksnes selle välise osa kohta). Suured, väikesed, peast eemale hoidvad kõrvad. Parem, vasak kõrv. Kõrvu liigutama. Kõrv valutab, jookseb verd. Ta on ühest kõrvast kurt, kuuleb ainult ühe kõrvaga. Halva kuulmisega inimesele tuleb kõrva sisse karjuda. Vanamehe kõrvad ei kuule enam hästi. Sosistas talle midagi kõrva. Kedagi kõrvast näpistama, tirima. Kellelegi vastu, mööda kõrvu andma, tõmbama, lööma, äigama. Kelleltki vastu, mööda kõrvu saama. Tüdrukul on ehted kõrvas 'kõrva küljes'. Pane rohtu, vatitropid kõrva. Müts teise kõrva peal. Mehed naersid, nii et suu kõrvuni. Mai läks kõrvuni punaseks, punastas kõrvuni. Kõrvad punetasid. Lõi, tõstis tervitamisel käe kõrva äärde. Pani paberossi kõrva taha. Poiss on kõrvuni teki all. Surus kõrva vastu lukuauku ja kuulas. Hobune, põder lingutas kõrvu, tõmbas kõrvad lingu. Koer ajas kõrvad kikki, kikitas kõrvu. Koeral olid kõrvad lidus. Lontis kõrvadega siga. Mis sa minu käest pärid, sul on endal kõrvad peas 'kuula ise'. See on tõsi mis tõsi, oma kõrvaga kuulsin. Lugu oli nii veider, et ma ei uskunud oma kõrvu. Kus su kõrvad küll olid, et sa ei kuulnud? Jutt ulatus, jõudis lõpuks ka asjaosaliste endi kõrvu. Kõrvu kostis vaikne jutukõmin, kauge huige. Pauk võttis kõrvad kurdiks, pani kõrvad lukku. Kisa lõikas ebameeldivalt kõrvu. Ütle, kumb kõrv mul pilli ajab! Veri kohiseb kõrvus. Muusika helises ikka veel kõrvus. Lärm oli nii vali, et mõned hoidsid kätega kõrvu kinni. Tuul vuhises kõrvus. Lärm võttis kõrvad huugama. See jutt pole sinu kõrvade jaoks 'seda sa ei tohi v. seda sul ei sobi kuulata'. Võimumehe kõrvad jäid palvetele kurdiks 'ta ei võtnud palveid kuulda'. Ära veel kõrvu lonti, longu lase! 'ära lase tujul langeda'. Majal, seintel, metsal on kõrvad 'keegi kuulab majas, metsas salaja pealt'. *..jälle hakkas tal kõrvus kumisema isa manitsev hääl: ole ettevaatlik, Tõives.. E. Kippel. || kuulmine, kuulmisvõime, -meel; eriline tajumisvõime kuulmisel. Tal on hea(d), terav(ad) kõrv(ad). Räägiti nii tasa, et tuli kõrva, kõrvu pingutada. Miili teritas kõrvu, et jutust ükski sõna kaduma ei läheks. Väljas oli keegi – tema kõrv(ad) ei petnud. Kõrva haavav keeleviga. Sinu inglise keel on kõrvale valus kuulda. Tal ei ole muusikalist kõrva. *Astuti veskiuksest sisse. Heinol mattis müra kõrvad.. J. Parijõgi. || (inimese kohta, kes midagi kuuleb v. kuulab). Piirivalvurid on silmad ja kõrvad piiril. Taipas peagi, et räägib kurtidele kõrvadele 'et tema juttu ei võeta kuulda'. *..Laming oli ju kõik need kaheksa aastat valitsuse kõrv meie majas. J. Kross.
▷ Liitsõnad: inim|kõrv, kesk|kõrv, sise|kõrv, väliskõrv; itu|kõrv, kikk-|kõrv, lont|kõrv, pikk-kõrv; hiirekõrv.
2. kõrva (1. täh.) meenutav eseme osa, hrl. sang, käepide. Poti, nõu kõrvad. Vana kõrvata toop. Murdunud kõrvaga savikruus. Nikerdatud kõrvaga kann. Tassil on kõrv küljest ära. Kandepuu pisteti toobri kõrvadest läbi.
3. kõrva (1. täh.) kattev peakatte (väljaulatuv) osa. Laskis läkiläki kõrvad alla. Tõstis suusamütsi kõrvad üles. Peas oli üleskeeratud kõrvadega karvamüts.
▷ Liitsõnad: läki|kõrv, mütsikõrv.
vrd kõrvuni

pidamapean imperf pidin 42umbisikulise tegumoe vorme ei tarvitata››

1. kohustatud v. sunnitud olema midagi tegema. Lapsed peavad vanemate sõna kuulama. Sa pead tegema, mis sind kästakse. Kõik töötajad peavad täna kohal olema. Ka teie peate kaasa tulema. Kas Juta ei peagi täna kooli minema? Kes sind peab välja vahetama? Me peame tuginema faktidele. Ma pean teadma, mis siin teoksil on. Sinna minema peab, minemata jätta ei saa. Mitte ei tahaks seda teha, aga ma pean. Mulle ei meeldi, kui pean ootama. Esimese lahingu nad võitsid, siis pidid taanduma. Ta pidi ära elama väikesest pensionist. Õigust rääkida ei saanud, pidin valetama. Pidin leppima olukorraga, kuuenda kohaga. Me peame kiirustama, kui tahame rongile jõuda. Juss pidi tahes-tahtmata üle kraavi minema. Selle kirja peale peab teile tingimata vastatama 'ollakse kohustatud vastama'. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead jälle saama. Hobune peab rasket koormat vedama. See maja on pidanud mitmesuguseid aegu üle elama. Kas tuled kaasa? – Peab tulema. *Muistne usund ja rahvalooming pidid oma aja majanduslikku korda teenima ja tugevdama. H. Moora.
2. põhjust, alust omama v. olema; sobivaks, otstarbekaks, vajalikuks osutuma. Enne minekut peame natuke sööma. Oleksime pidanud sellele varem mõtlema. Osa sellest varast pead sa endale saama. Sa pead abielluma, naise võtma. Kõik noored peaksid seda raamatut lugema. Sa peaksid tänulik olema, aga mitte nurisema. Õigupoolest peaksin mina sinult andeks paluma. Sõit oli prii, miks ei peaks ta sõitma. Ma ei tea, kelle poole peaksin selles küsimuses pöörduma. Raske on kirjeldada, seda peab ise nägema. Kas peab siis nii hirmsasti (tööd) rügama? Kes mõõga tõmbab, peab mõõga läbi surema. Kes tööd ei tee, ei pea ka sööma. Oma tahtmist ei pea sa mitte saama. Seda juttu ei pea(ks) tõsiselt võtma. Peaks ta ometi tulema! Silmad peavad enne harjuma, kui hämaras midagi märkama hakkad. || (olukorra kohta, üksnes 3. isikus). Ükskord peab sellisele olukorrale lõpp tulema. Inimesele peab jääma aega puhkamiseks. Süüdlase peab üles leidma. Selle üle peab järele mõtlema. Sul ei pea meie juures midagi puuduma. Seda ei pea iganes sündima. Kord peab majas olema. Talu pidi jääma lastele. Aga hobune pidi majapidamises tubli olema. Koer nagu koer olema peab. Tema arvates pidi majal tingimata rookatus olema. Voolu tugevus peab olema 220 volti. Võimatu pidi teoks saama! Need asjad peavad selgeks saama. Teisedki mehed pidanuksid Mardi-taolised olema. Nüüd peavad sul kiired jalad olema 'sul on vaja väga kiiresti minna'. Sa oled purjus. – Peab's seda kõigi kuuldes ütlema?
3. kavatsema, plaanitsema; midagi plaanis, ettenähtud olema. Pidite ju Pärnusse sõitma. Pidin just välja minema, kui sa helistasid. Sa pidid ju meile midagi klaveril ette mängima. Pidin ennist sedasama ütlema. Peaks Kustas tahtma tallu tagasi tulla, las tuleb. Ta pidavat koolist ära tulema. Temast pidi ju arst saama. Kui kõik oleks läinud nii, nagu pidi...
4. midagi sisesunnist, sisemisest vajadusest tegemata jätta mitte suutma. Pidin sind veel korra nägema. Pidin ikka ja jälle Annele mõtlema. Ma ei saa teisiti, kui pean sellest ka sulle rääkima. Jutt oli nii pentsik, et pidin selle üle lausa naerma. Pidime päris imestama vanainimese kannatlikkust. Valu oli nii suur, et pidin oigama. Peab ütlema, et oled selle ülesandega päris kenasti toime tulnud. *.. püüdis alati oma häda salata ja pidi tingimata kõike halba vähendama. Niisugune ta oli loomuldasa. E. Krusten.
5. osutab mingi asjaolu esinemise v. millegi toimumise tõenäosusele v. võimalikkusele. Ma pidin siis paari-kolmeaastane olema. Homme või ülehomme peaksime mägedeni jõudma. Küllap ta peaks mind veel mäletama. Meie tulek pidi neil küll ette teada olema. Too äärmine mees peaks olema Vahtriku Ärni. Need loomad pidid küll rebased olema. See ülikond peaks teile sobima. See uudis peaks talle hästi mõjuma. Siin peab vist küll savine maa olema. See pidi juhtuma 1988. a. suvel. Kõik need ettevalmistused peaksid tagama ürituse õnnestumise. Peaks aga palavik veelgi tõusma, kutsuge arst! Kui isa peaks mind küsima, siis ütle, et..
6.konditsionaalisosutab kõneleja oletusele v. ära arvata püüdmisele mingi asjaoluga ühenduses (mõnikord ka küsimusena). See laud peaks nüüd siia küll sobima. Toodud näited peaksid andma teile asjast mingisuguse ettekujutuse. Ema peaks varsti koju tulema. Ivariga kokkusaamist peaks vist esialgu vältima. Ei tea, mis mu kodused peaksid tegema. Mis tal viga peaks olema? Mida see küll peaks tähendama? Kas peremees ise peaks ka kodus olema? Ega sa ei tea, mis mu kunagised koolivennad peaksid praegu tegema?
7. osutab mingisugusele kaudsele teadmisele, kuuldusele, ütlusele kellegi v. millegi suhtes. Riina ütles, et ta pea pidi valutama. Läheduses peab üksik metsatalu olema. Ühed Aerud pidid, pidavat siin kandis elama. Tema vanem poeg pidi, pidavat Saksamaal elama. Jürnal pidavat linnas kaks maja olema. Liisa pidi, pidavat juba ammu surnud olema. Andrus kurtvat, et teda ei pidada mõistetama.
8. osutab millelegi, mis oleks võinud juhtuda v. peaaegu oleks juhtunud. Üks päev pidin auto alla jääma. Villem tuikus ja pidi kukkuma, ent sai veel käsipuust kinni haarata. Pidin juba midagi ägedat kähvama, aga suutsin end veel tagasi hoida. Peaaegu pidi õnnetus juhtuma. Koht pidi äärepealt haamri alla minema. Ta pidanud ehmatusest mõistuse kaotama. *Sihita hulkudes, ühel päeval või ööl pidid suured, hallid täkud mu puruks tallama. O. Luts.
9. (nõrgenenud tähendusega:) esineb kurtvates, kahetsevates hüüatustes, etteheidetes vms. ütlustes. Pidi just minuga see õnnetus juhtuma! Pidi see sinuga ka nii hullusti minema! Kust ma pidin selle raha võtma! Pidid sa ka nii halvasti ütlema! Alatine tüli ja riid, mis peavad küll naabrid meist arvama! *Herkulese juures, mis üks inimene kõik peab ära nägema! K. Ristikivi.
10.eitusegavan tohtima (väljendab hrl. keeldu, harvemini etteheidet). Sina ei pea mitte varastama! Sina ei pea himustama oma ligimese naist! Sul ei pea olema teisi jumalaid minu kõrval! Sa ei peaks nõnda rääkima! *„Teie ei pea mitte minu tuppa jooksma, ilma uksele koputamata,” vastas parun etteheitlikult.. E. Vilde.

pärast
I.postp
1. [gen] (põhisõnaga märgitud ajaühiku) järel, möödudes. Aasta pärast. Kahe kuu pärast algab jälle õppetöö. Astun nädala või paari pärast läbi. Ta suri kolme päeva pärast. Tule poole tunni pärast! Kell on viie minuti pärast üks. Natukese, mõne, tüki aja pärast. Vähe, viivu, veidi aja pärast taipasin, mis oli juhtunud. Ettevõte tasub end ära alles aastate pärast.
2. [gen] osutab sellele, mille v. kelle valdusse v. käsutusse saamiseks, saavutamiseks midagi toimub. Lahing käis linna, iga jalatäie maa pärast. Isapõdrad võitlevad emase pärast. Kosis rikka lese tema vara pärast. Röövlid tapsid mehe raha pärast. Koerad purelesid kondi pärast. Naised jagelevad pesuköögi pärast. Võistlus esikoha, maailmameistri tiitli pärast. Ta on tõe ja õiguse pärast väljas. *Vapsidega konkureerisid võimu pärast eeskätt Põllumeestekogud.. O. Kuningas.
3. [gen] mingil põhjusel, millegi tõttu, millestki tingituna. a. osutab tundele, millest tingituna v. mille tõttu midagi toimub. Hõiskab, tantsib rõõmu pärast. Hakkasin viha pärast nutma. Ta ei saanud ehmatuse, hirmu pärast sõnagi suust. Vaju või maa alla häbi pärast! Tal ei tulnud erutuse pärast uni. Tegin seda kiusu, jonni, koeruse, ulakuse, lusti pärast. Läksin huvi, viisakuse pärast nendega kaasa. Mees on õnnetu armastuse pärast jooma hakanud. b. osutab asjaolule v. põhjusele, mille tõttu midagi esineb v. toimub. Laps puudus koolist haiguse pärast. Laev ei sõida täna tormi pärast. Külma pärast ei saa siin talvel elada. Mitmete asjaolude pärast jäi töö pooleli. Talu läks võlgade pärast oksjoni alla. Lammast peetakse villa pärast. Haige oigas valude pärast. Palun vabandust tülitamise pärast! Ega ma sinu pärast ei tulnud, tulin ema vaatama. Ega ma paha pärast, räägin seda hea pärast! Mis sa nutad tühja (asja) pärast! Meeldid mulle oma töökuse pärast. Teda halvustati tema saamatuse pärast. Olen sinu pärast uhke. Sain teie pärast peapesu. Mul hakkas enda pärast häbi, piinlik. Lõi kombe pärast risti ette. Tulid sa ikka asja pärast? 'oli sul ikka asja'. Mis häda pärast 'mis põhjusel' ma peaksin valetama! Mis hea pärast sa siia tulid? (irooniline väljend). *Kui sageli räägitakse seltskonnas lihtsalt rääkimise pärast. I. Trikkel. || (karistatava v. kritiseeritava põhjuse korral vahel võimalik ka eest.). Istub varguse pärast kinni. Streigist osavõtu pärast vallandati mitu töölist. Sain nahutada heitliku iseloomu pärast. Kunstnikule tehti liigse realismi pärast etteheiteid. *.. otsis ja kangutas sõnu ja mõtteid, nagu tuleks nende pärast hiljemini kellegi ees vastutada. P. Vallak. c. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille huvides, kasuks, jaoks midagi toimub. Buss peatus vaid meie kahe pärast. Ära minu pärast oma toimetamisi toimetamata jäta. Räägin seda sinu enda pärast. Tulin koju tagasi üksnes laste pärast. Töö pärast ma ennast tapma ei hakka. Kunst kunsti pärast. Kindla usu pärast on surmagi mindud. *„Ega siis jumal inimest ometi põrgu pärast loonud.” – „Mispärast siis?” A. H. Tammsaare. d. osutab isikule, esemele, asjaolule, kelle v. mille saatuse v. olukorra suhtes tuntakse muret, kahju vms. Ära minu pärast muretse. Kuidas ma küll sinu pärast kartsin! Tunnen muret oma tervise pärast. Mure homse päeva, tuleviku pärast. Kardab oma elu pärast. Lein hukkunute pärast. Rikas muretseb oma raha pärast. *.. oleme mures tedre- ja põldpüüparvede kokkusulamise pärast.. O. Tooming.
4. [gen] ‹hrl. kirjutatakse eelneva sõnaga liitadverbina kokkukellegi v. millegi seisukohalt, poolest. Sinu pärast võiksime nälga surra, sul ükskõik! Mine siis, minugi pärast! Ütlen seda ainult moe, nalja pärast. Õiguse pärast 'õigupoolest'. Kõik see oli nagu au pärast 'nime poolest, moepärast'.
5. [gen] millelegi vastavalt, millegi kohaselt v. järgi, midagi mööda. Saaks ükskord voli pärast süüa! Kunagi ei osanud peremehe meele pärast olla. Kõikide meele pärast ei suuda teha. *Mina ratsutan ainult tarbe pärast, ma ei tunne sellest mingit erilist mõnu. H. Salu.
6. [gen] esineb fraseoloogilist laadi hüüatustes ja kirumisvormelites. Jumala, taeva pärast, ära tee seda! Aita ometi, Kristuse pärast! Kuradi, pagana, põrgu, kirevase pärast! *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.
7. [elat] kõnek (osutab seisundile:) mingis seisundis v. olukorras olevana, peast. Ta oli noorest pärast iludus. Ära haigest pärast tööle mine! *Taru Iida peavari alevikuserval pole enam see, mis uuest pärast.. M. Nurme. *Minu nimi on Linda Liitmäe, neiust pärast olin Kütt. V. Ilus.
II.prep› [part] millegi järel, millestki ajaliselt hiljem, peale. Kella kolme paiku pärast lõunat. Pärast 1. juulit. Varsti pärast pühi. Viis minutit pärast kuut. Pärast tööd läksime kohe koju. Õhtul pärast töö lõppu. Uued majad kerkivad nagu seened pärast vihma. Pärast sõda olid meil rasked ajad. Asus pärast ülikooli, ülikooli lõpetamist tööle õpetajana. Pärast pikki vaidlusi jõudsime ühisele otsusele. Ta jäi veel pärast mind tööle. Pärast meid tulgu või veeuputus! Elu pärast surma. *Mind jäeti mingi koerustüki eest pärast tunde. T. Vint. |ühendsidesõna osanapärast seda kui vt kui
III.adv
1. hiljem; edaspidi. Hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama. Mine sina kohe, ma tulen pärast järele. Eks pärast näe, vaata, mis siin teha annab! Mul pole praegu raha, maksan pärast. Ta oli algul vastu, kuid pärast andis järele. Pärast näeme! Seda juhtus pärastki. Parem enne karta kui pärast kahetseda. Pärast ikka tarku palju! Kes pärast naerab, naerab paremini. *.. sest nii tarka koera kut Nässu pole Abrukas enne old ega tule pärast. J. Tuulik. || seejärel, siis. Algul kuulasin raadiot, pärast veel lugesin pisut. Enne töö ja pärast lõbu. Esiti varastab nõela, pärast noa, viimaks hobuse.
2. van (kartust v. kahtlust väljendades:) viimati, äkki, järsku. *Oota, ma keeran ukse lukku, pärast mõni tuleb. A. H. Tammsaare. *".. julgegi sööma hakata: pärast viib keele alla!” arvas poiss. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: au|pärast, häda|pärast, jao|pärast, käe|pärast, meele|pärast, minu|pärast, miski|pärast, moe|pärast, nalja|pärast, näo|pärast, see|pärast, selle|pärast, teadu|pärast, õigupärast

sündimasünnin 42

1. (inimese ja loomade kohta:) emaihust ilmale tulema. Ilmale, ilma sündima. Laps sünnib. Surnult sündinud laps. Maril sündis Andresega esimene laps. Liinal sündis tütar, poeg. Need on tema esimesest abielust sündinud lapsed. Väljaspool abielu sündinud laps 'vallaslaps'. Paul sündis talumehe pojana, kehvade vanemate lapsena. Sündinud on ta kooliõpetajate perekonnas. Ta sündis 9. mail 1935. aastal Tallinnas. Millal te olete sündinud? Temataolisi inimesi sünnib harva. On sündinud uus põlvkond. Paistab, et sa oled õnnetähe all sündinud 'sul on õnne, sul õnnestub kõik'. Kõrgesti sündinud 'kõrgest soost' krahvihärra. Kassil, koeral sündisid pojad. Ma pole eile, täna sündinud 'kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne'. Ta on muredest vabanenuna nagu uuesti sündinud.
2.hrl. nud-partitsiibisosutab, et kellelgi on sünnipärased anded v. eeldused millekski v. kellekski. Ta on sündinud poliitik, riigimees, organisaator, teoinimene. See mees on otse sündinud luuletajaks, näitlejaks. Pidas ennast vist sündinud targaks. Sõduriks ei sünnita. Tal on selleks otse sündinud anne. *Niisuguste kätega naised on nagu sündinud toidupakkidele riiet ümber õmblema, neid vanglasse või kaugele Siberimaale saatma. E. Vetemaa.
3. tekkima; arenema, kujunema. a. (iseenesest). Merest kerkinud maalapist sündis saar. Antarktise rannikul sünnivad igal aastal tuhanded jäämäed. Merel sündisid järjest uued lained. Revolutsioonis hukkus üks maailm ja sündis teine. Maailmakaardile on sündinud uusi riike. Linn, asula sündis mõne aastaga. Päev sündis pikkamisi. Rahvalaulu vanemaid liike on töölaul, mis sündis tööd rütmistavast laulust. Sõjad sündisid suurriikide poliitikast. Tülist sündis hirmus taplus. Kuuldused sündisid ja surid. Helid sündisid ja vaibusid taas. Sündis uus traditsioon. Haaras kinni ootamatult sündinud mõttest, ideest. Juhuslikust tutvumisest sündinud armastus. Suuremat kahjutunnet, südamevalu sellest ei sündinud. Mured sünnivad kergesti. Ebausk sünnib rumalusest. Sellest võib meile veel suurt kahju sündida. Kuri sünnib kähku, hea ilmub aegamööda. Loodus oli pärast kosutavat vihma kui uuesti sündinud. *Uut kunstis ei mõelda välja, uus sünnib otsingutes ja avastustes. V. Panso. b. (sihipärase tegevuse tulemusena). Meistri käe all, kätes sünnib kaunis ese. Sündis uus erakond, organisatsioon, selts. Ooper sündis 16. ja 17. sajandi vahetusel Itaalias. Ajakirjandus sündis koos informatsioonivajadusega. Aastas sünnib stuudios mitu mängufilmi. Romaan, draama sündis autoril vahetute muljete mõjul. Kassaril on sündinud poeedi kaunimad luuletused. Suurem osa tema loomingust on sündinud välismaal. Meeste odaviskes sündis uus maailmarekord. Mõtetest sünnivad kavatsused. Sündis julge plaan.
▷ Liitsõnad: taassündima.
4. toimuma, aset leidma. Vangide vabastamine sündis valvurite erilise vastupanuta. Kõik pidi sündima varjatult ja salamahti. Kosjade joomine sündis pruudikodus. Käidi linnas, see sündis tavaliselt kord kuus. Jutuajamine sündis saksa keeles. Novelli tegevus sünnib eksootilisel saarel. Mall jälgis, et kõik sünniks nii, nagu tema tahab. Kapten peab teadma, mis laevas sünnib. Maailmas sünnib praegu suuri asju. Huvitus kõigest, mis ümbruses sündis. Ta nagu ei märkagi, mis tema ümber, lähikonnas sünnib. Mis teil seal, siin sünnib? Kõik see sündinud pealegi naabrite silma all 'nähes'. Seda ei või lasta sündida. Nagu otsustatud, nii see ka sündis. Temas, tema elus on sündinud muudatus. Kunstniku loomelaadis on murrang sündinud. Mind seati sündinud fakti ette. Juhan ei saanud arugi, mis temaga sünnib. Mõistis nendest juttudest, et midagi suurt on sündimas. Nende vahel ei sündinud midagi iseäralikku. Sündis pikem jutuajamine. Muhamedlased usuvad, et ilma Allahi tahtmiseta ei sünni midagi. Noh olgu, sündigu vanemate tahtmine! Tundis, et talle on ülekohut sündinud 'tehtud'. Mis tema hinges sündis, võisime ainult aimata. Lõunamaades sünnib päevalt ööle üleminek võrdlemisi järsku. *Mõte sellele, et ta saaks heita pilgu veel sündimata tegudele, hirmutas teda.. A. Kalmus. || juhtuma. Sündis ime: surmasuus mehed pääsesid. Sündis saatuslik õnnetus. Siin sündis imelikke asju. Pole hea, kui suguseltsis seesugused lood sünnivad. Ära karda, seal ei sünni sinuga midagi halba, kurja. Lähen, mis seal ikka minuga võib sündida! Mis neile võis sündida, et nad ei tulnud? Äkki sündis midagi hirmsat, ootamatut, vapustavat. Sündis sedagi, et magasin hommikul sisse. Kõik sündis nii ruttu, et keegi ei jõudnud vahele astuda. Nii sündiski, et Märt läks isakodust minema. Viskas õnge vette ja jäi ootama, mis sünnib. Ime, et see juba varemalt ei sündinud. Sündinud on see, mis sündima pidi. Mis tegelikult sündis, kes seda teab. Mis siis küll sünnib, kui teada saadakse. Võib sündida, et kuritegu ei avastatagi. Seda pahandust ei tohi sündida. *Olid otsustanud hoida talu oma käes, sündigu mis sünnib – ning hoidsidki.. R. Sirge.
5. kõlbama, sobima. Õunad sünnivad juba süüa. See puder sünnib, ei sünni süüa. Seda pintsakut sünnib veel kanda. Kingad olid vähe väikesed, aga sündisid ikkagi jalga. Selle mehega sündis tutvust teha. Sul ei sünni enam poisikese kombel hullata. Hiline aeg, ei tea, kas sünnib naabreid tülitada. Mõtle ikka enne, mis sünnib teha ja mis mitte. Kui temal ei sünni sinu juurde tulla, miks sina peaksid minema. Kuidas te sünnite koos elama? Vallavanemaks ta sünnib hästi. Sellest ei sünni teiste kuuldes rääkida. Ei sünni ma suurte ja tähtsate hulka. See kapp sünnib siia seina hästi. Puud on liiga pikad, nad ei sünni ahju. Ilu ei sünni patta panna. Kaks kassi ei sünni ühte kotti. *Nagu temasugusel poisil tüdrukutest puudu, keda sünniks võtta 'kosida'! E. Vilde.

tahtmatahan 46

1. soovi, püüdlust, tungi omama midagi saada, teha, saavutada, millegi järele vajadust tundma; püüd(le)ma. Midagi väga, kõigest hingest, kogu südamest, ihu ja hingega tahtma. Kes tahab kohvi? Tahtsin veel kooki. Neiu tahtis endale uusi kingi. Ainus, mis ma tahan, on puhkus. Imikud tahavad tihti süüa. Lapsed tahavad palju liikuda. Vana inimene ei taha siin elus enam suurt midagi. Noorik ei tahtnud lapsi. Tahtsin talu tagasi. Tahan magada, lugeda, reisida. Kes see ikka tahab haige olla! Ma tahan sind näha. Külalised tahavad juba lahkuda. Kas sa tahad vastata? Nad ei tahtnud maale elama minna. Kõik tahtsid võitjat õnnitleda. Poiss tahab väga tüdrukut suudelda. Tahab ihust ja hingest mind aidata. Mees tahab rikkaks saada. Tütar tahab edasi õppida. Igale poole tahaks jõuda! Tahan kõike teada. Tahteski ei saanud artiklit õigeks ajaks valmis. Miks sa tahad teistest parem olla? Tahtis karjuda, aga ei suutnud. Kas sa said aru, mis ta tahtis? Teab täpselt, mida tahab. Ma ei tea isegi, mida tahan. Tule kaasa, kui tahad! Tahtis, et ma vastaksin. Tahtsin ju ainult head. Keegi ei taha sulle halba. Kui sa rohkem tahaksid, võiksid paremini õppida. Kõik teed on lahti – tuleb ainult tahta. Ta ei oskagi tõsiselt tahta. Naised tahavad igavesti noored olla. Mõni mees tahab naine olla. Kiirustasin (enese) tahtmata sammu. Ainuski juuksekarv ei lange jumala tahtmata (jumaliku ettemääratuse kohta). Käisin töökohta tahtmas 'küsimas, otsimas'. Mida sa must tahad? 'mis sul minuga asja on'. Mida sa sellega öelda tahad? 'mida sa sellega mõtled'. Sinul ei ole siin midagi tahta 'otsustada, mõelda'. Mis tast tahtagi 'tast polegi midagi loota'. Mis seal tahtagi – vana pill. Said mis tahtsid! 'paras sulle'. | (kasut. tagasihoidlikus, reserveeritud pöördumises). Tahaksin sind tänada heade soovide eest. Kas te ei tahaks ühe koha võrra edasi istuda? | (loomade kohta). Koer tahab välja. Hobune tahab edasi minna, aga peremees hoiab teda tagasi. Näe, kass tahab puu otsa ronida. || kavatsema, plaanima. Arst tahab mind haiglasse panna. Linnavalitsus tahab põlispuud maha võtta. Tahtis aknad ära pesta, aga ei viitsinud. Isa tahab tulevikus maja ette iluaia rajada. *.. ma tahan köstrile ära ütelda, küll ta siis näeb, mis ta saab. O. Luts. || õigeks, heaks, vajalikuks pidama; heaks arvama. Kui tahan, siis ütlen, ei taha, ei ütle. Tee, kuidas ise tahad. Ärritusin rohkem, kui tahtnuksin. Tegin, mis tahtsin. || kedagi (seksuaalselt) ihkama, himustama; abikaasaks soovima. Mari ei tahtnud oma meest. Koledat naist ei taha keegi. Naised on seda meest alati tahtnud. Ta oli tahetud tüdruk. *Ma tahan sind, olen sind juba nii kaua tahtnud .. T. Vint. *Käina kaupmees Sookail käind Ülajõe Elnat tahtmas. H. Sergo. || (tasuks soovima). Palju sa selle koorma eest tahad? Mida õuntest tahate?
2. (millegi kohta, mille järele on vajadus, mida on tarvis teha:) (tungivalt, vältimatult) vajama. Lähme heinale, kuhi tahab püsti panna! Põld tahab künda, kartul tahab võtta. Jalad tahavad puhata. Siinne maa tahaks kraavitada. Majale tahaks uus katus panna. Laud tahaks vahel pesta ka. Mul tahtis kodus koorem puid saagida. Surnu tahab matmist. Elu tahab elamist, töö tegemist. Seelik tahab triikimist. Põhjapoolne korter tahab kõvasti kütmist. Auto tahab remonti. See poiss tahaks vitsu. Varjutaimed tahavad õhurikast huumusmulda. Kala ei taha kaua keeda.
3. (osutab millelegi mittesoovitavale, mis on peaaegu juhtumas v. oleks võinud juhtuda:) kippuma, pidama. Uni tahab tulla. Tädi tahtis enda pimedaks nutta. Tahtsin ennast haigeks naerda. Tahtis naerust nõrkeda. Sisikond tahtis välja tulla. Koer tahtis kassi taga ajades perenaise jalust maha joosta. Kuuldi appihüüdu ja nähti, kuidas poisike uppuda tahtis. Kära tahtis kurdiks teha. Jõud tahtis põlvist kaduda. Külm tahab ära võtta.
4.eitusegaosutab, et millegi toimumine on takistatud, puudub eeldus millekski. Kala ei taha võtta. Uni ei taha tulla. Tüdruk ei tahtnud ega tahtnud teistega harjuda. Haav ei taha kuidagi paraneda. Plekk ei taha välja tulla. Töö ei taha edeneda. Asjast ei tahtnud midagi välja tulla. See ei taha mulle pähe mahtuda. Jutt ei tahtnud lõppeda. Laulud ei taha lõppeda. Mantel ei tahtnud kuidagi varnas seista. Ei tahtnud oma silmi uskuda. Tüdruk on nii suureks kasvanud, et ei taha teda äragi tunda.
5.da-infinitiivis olema-verbigaosutab, et miski pretendeerib millelegi, selleks vajalikke eeldusi omamata. Liivane plats maja ees tahtis iluaed olla. Tegi suuga liigutuse, mis tahtis naeratus olla. Film tahtis naljakas olla.
6. esineb kindlakskujunenud ühendites vrd tahes Vaata kuidas tahad, kallas ei paista. Kussuta titte niipalju kui tahad, ikka ei jää magama. Ma ei luba, palu palju tahad. Mina ei võtnud, tehke mis tahate. Tee mis tahad, tagaajajad maha ei jää. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur