[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

analoogia|järeldus
loog järeldus esemete, nähtuste jne. sarnasuselt teatud tunnustes, suhetes v. struktuurides nende sarnasusele muudes tunnustes, suhetes v. struktuurides

identiteet ‹-teedi 21› ‹s›
teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Eestlaste etniline identiteet.

kauplema ‹kaubelda 49›

1. pidevalt kaupu müüma, müütama; äri ajama, äritsema. Tal oli väike vürtspood, kus kauples juba mitmendat aastat. Firma kaupleb mitmesuguste masinate ja seadmetega. Laatadel kaubeldi enamnõutavate kaupadega. Poekesed kauplevad seal igasuguse pudi-padiga. Kaubeldi laialdaselt viljaga, metsaga. Eit oskab turul kasuga kaubelda. Kes siis kahju(de)ga kaupleb! || kaubavahetuses olema. Hansa kauples paljude maadega.
2. hinna, tingimuste, tasu vms. suhetes tingima v. vaidlema. Kaubeldi töötasu, hinna pärast. Kauplesin hinnast viiskümmend krooni alla. Kauples endale juhatajalt palka juurde. Kaupa tehes kaubeldi kaua. Pole mõtet temaga mõne sendi pärast kaubelda. Kaupleb nagu mustlane, hull. „Jätke nüüd pisutki hinnast alla!” kauples ostja. *Reet ei hakanud kauplema, talle ei meeldinud viisakuse pärast vaielda .. L. Hainsalu. || teenistusse palkama, teenistuskaupa tegema. Sulaseid, tüdrukuid, karjast kauplema. Kedagi sulaseks, tüdrukuks kauplema. Kapten kauples laevale sadamast uue meeskonna. Heinaajaks kaubeldi tallu raskemale tööle paar abilist. Kauplesin endale töömehe suvilale katust panema. Kauplesin enda aednikuks, saeveskisse tööle, laevale madruseks. || millegi suhtes kaupa tegema; nuruma, paluma. Käis endale tööd, uut kohta kauplemas. Peab paar meest endale appi kolima kauplema. Poisid hakkasid end isaga kaasa kauplema. Ta käis kauplemas, et tulgu ikka mina ka kaasa. Kaupleme endale juhatajalt paar vaba päeva. *Virvet, kanget talutüdrukut, kaubeldi kord ühele, kord teisele perepojale. V. Gross.

lähedane ‹-se 5›

1. ‹adj› lühikese vahemaa taga asuv, lähike, ligidane; ant. kauge (1. täh.) Käisime lähedases metsas seenel. Piima tõime lähedasest talust. Jooksime lähedase kuuse alla vihmavarju. Kauged ja suhteliselt lähedasemad tähed.
▷ Liitsõnad: jaama|lähedane, kodu|lähedane, linna|lähedane, piiri|lähedane, pinna|lähedane, ranna|lähedane, rindelähedane.
2. ‹adj› lühikese ajavahemiku taga olev; ant. kauge (2. täh.) Lähedane minevik, aeg, tulevik. Sündmus näib nii lähedane, nagu oleks see juhtunud alles eile.
3. ‹adj› üsna sarnane v. samasugune; peaaegu sama. Lähedased värvitoonid. Ainestikult lähedased romaanid. Nende vaated on üsna, õige lähedased. Absoluutse nulli lähedased temperatuurid. Saavutas oma isikliku rekordi lähedase tulemuse. Maakera ümbermõõdule lähedane kaugus.
▷ Liitsõnad: elu|lähedane, ligi|lähedane, normi|lähedane, originaali|lähedane, tõelähedane.
4. ‹adj› tihedates suhetes v. suguluses olev; kallis, armas, südamelähedane. Kutsus lähedased sõbrad kokku. Poiss ja tüdruk said teineteisele lähedaseks. Lähedase inimese surm. Lähedased suhted, sõprussidemed. Kui tuttav, armas ja lähedane on lapsepõlvemail kõik! Tunti huvi ainult selle vastu, mis oli lähedane ja kergemini arusaadav. Ema on lapsele kõige lähedasem inimene. Lähedased sugulased, omaksed. Lähedased sugulaskeeled, hõimurahvad.
▷ Liitsõnad: elu|lähedane, hinge|lähedane, loodus|lähedane, maa|lähedane, rahva|lähedane, südamelähedane.
5. ‹s› sugulus- vm. tihedates suhetes olev v. kallis, armas inimene. Pidas sünnipäeva, juubelit oma lähedaste ringis. Rõõmu tahame jagada lähedastega. *Aga siin ma seisan, oma ettevõttega üsna üksipäini, ja minu lähedastest ei mõista mind ükski .. K. Ristikivi.

mina ‹mina 11› ‹s›
(inimese olemuse kohta). a. kogu inimese enda vaimne (ja füüsiline) olemus tervikuna, tema loomus, isiksus, inimese eneseteadvus, -tunnetus; filos inimpsüühika muutuvates suhetes säiliv püsiv ühtsus, milles väljendub teadvuse kuulumine ühele kindlale inimesele. Harmoonilise minaga naine. Tema umbusklik ja kinnine mina. Laps hakkab oma mina järk-järgult tunnetama. Juht ei tohi oma mina teistele peale suruda. Tavaliselt lähtub inimene omaenese minast. Ta sulgus oma minasse. Suutis oma minast kõrgemale tõusta. Mees oli kaotanud oma mina. Mina jäin ikka minaks 'iseendaks'. *Selleks tuleb vaadata, kes on need minad, kes [autoril] romaanist romaani iseendaga aru peavad .. J. Kaplinski. b. teatud osa v. külg inimese loomusest, mida piiritleb ja/või iseloomustab eelnev atribuut. Inimese bioloogiline, sotsiaalne, vaimne, kõlbeline mina. Püüdis varjata oma sisemist mina. Luuletaja eetilis-esteetiline mina. Minu parem mina käskis hädasolijat aidata. Peetris võitles kaks mina. Lüüriline mina.
▷ Liitsõnad: autori|mina, luuletaja|mina, poeedimina.

pinevus ‹-e 5› ‹s›

1. pinev olukord, pinev seisund mingites suhetes; psüühiline pingulolek. Rahvusvahelise pinevuse suurenemine, teravnemine, lõdvendamine, lõdvenemine. Pinevus kahe riigi vahel kasvas. Valitsuse ja opositsiooni vaheline, eri parteide vaheline pinevus. Nõupidamisruumis valitses rõhuv pinevus. Pinevus oli suur, kõik vaikisid. Meie vahel valitseb juba pikemat aega pinevus. Tõmbusin pinevusest higiseks. Ta otsaesine oli pinevusest kortsus. Jälgisime pinevusega osuti liikumist. Tunnen, kuidas pinevus minus kasvab. Ta näos, hääles oli pinevust. *.. närvid pinevusest ja hirmust viimsel veerandil, hiiliti edasi kassisammul, kuid ei juhtunud midagi.. A. Kivikas. || psühholoogiline pinge. *„Viinakatku” intriigiarendusel pole pinevust, kuid see-eest on jutustus kirjutatud isikupärases stiilis.. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: ootuspinevus.
2. hrv füüsiline pingulolek. *Ohvitser katsus kord ühe, kord teise mehe rihma pinevust.. J. Semper. *..kiduraks, pleegiks jäänud ta lakk, samuti nagu kadunud priskus ja pinevus kehastki. B. Alver.
▷ Liitsõnad: pindpinevus.

suhteline ‹-se 5› ‹adj›
selline, mis avaldub ainult seoses mõne teise nähtuse v. objektiga, sõltuv, tingitud; ainult suhetes käsitatav; ant. absoluutne. Kõik siin ilmas on suhteline. Tõde ja õigus on suhtelised mõisted. Vabadus on suhteline nähtus. *.. kaugused on suhtelised ja venivad sedamööda, kuidas me vanemaks jääme, imelikul kombel pikemaks. H. Sepamaa (tlk). || (terminites). Suhteline kõrgus, niiskus, tihedus. Suhteline viga. Suhteline suurus 'kahe absoluutse suuruse jagatis'.

sõbra|jalal ‹adv›
sõbralikes suhetes, sõbralikus läbisaamises. Oli kõigiga ümbruskonnas sõbrajalal.

tasa2

1. ‹adv› millegagi ühel(e) joonel(e) v. ühel(e) tasapinnal(e), samal(e) kõrgusel(e), ühetasaseks. Vaarisa maja seinapalgid on maapinnaga tasa. Kuu on puulatvadega tasa. Hanged olid aedadega tasa. Päike vajub järvepinnaga tasa. Vesi tõusis jões kaldaga tasa. Põõnad saetakse äärelaudadega tasa. Küngas vajub, tallatakse maaga tasa. Vihamehe maja tehti maaga tasa 'tehti maatasa, purustati'. *Kaalud peavad tasa vajuma. A. Mägi. *Oleme kolmekümneaastased, kaalukausid seisavad tasa, minevik ja tulevik on ühepikkused. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: maa|tasa, ääre|tasa, ühetasa.
2. ‹adv› märgib võrdses seisukorras olemist, vastastikuste (võla)kohustuste ja pretensioonide puudumist. Mina petsin sind, sina mind, nüüd oleme tasa. Viimaks on tülitsejad teineteisega tasa. Olen saatusega tasa. Mis ausse puutub, on mõlema poole arved tasa. Maksis rendi ära ja oli mõisaga tasa. *Nüüd olen ometi Nässuga tasa. Nässu päästis minu elu, mina päästsin tema suurest hädast. J. Tuulik. || (tennises). Mäng tasa (punktide võrdne seis alates 6. punktist).
3. ‹adv› (rahalistes suhetes:) tasutud v. tasutuks, (ära) makstud v. makstuks, (kulude poolest) kaetud v. kaetuks, nullseisu(s). Võlg on, teenitakse, tehakse tasa. Kui kolmandik raamatuid müüdud, on kulud tasa. Laenu peavad nad tasa töötama. Maja oli vaja kiiresti tasa saada. Seda raha, autot andis tasa teenida. Tal on talu tasa makstud. Inimene peab ju oma palga tasa teenima. Poiss on nii laisk, et ei teeni leibagi tasa. Laevaliin teenis ennast kiiresti tasa. Need investeeringud teevad ennast paari aastaga kuhjaga tasa. Sada krooni oligi jäänud tasa mängida, kui õnn pöördus. *Rahamaksu sai oma suure õunaaiaga tasa .. V. Ilus.
4. ‹adv› osutab millegi tagantjärele ärategemisele, korvamisele, hüvitamisele, tasakaalustamisele. Töötan puudutud tunnid tasa. Bussijuht pidi haiguspäevad tasa sõitma. Talvel magab selle tasa, mis suvel puudu jäi. Üritab saadud kaotust teisal tasa teha. Rubla kallinemine teeb dollari langusest tasa umbes 30%. Viievõistleja tegi ratsutamises selle tasa, mis vehklemises puudu jäi. Sõitis distantsi jooksul pool minutit tasa (vähendas poole minuti võrra ajalist mahajäämust).
5. ‹postp› [gen] hrv millegi suhtes samal(e) kõrgusel(e), ühel(e) joonel(e). Oli hiigelpikk mees, pea noorte puude latvade tasa. *Ühed sugulased oleme kõik, ja ühe suu tasa [= võrdselt] jagame kõik ära kah! O. Luts.

tähendus|väli
keel rühm sõnu, mis on tähenduslikult seotud suhetes. Värvinimetused moodustavad ühe tähendusvälja.

usaldus|isik
usaldusmees. a. ettevõtte töötajate esindaja suhetes tööandjaga. Ametiühingu usaldusisik. b. jur isik, keda omanik on usaldanud oma varandust käsutama, volitatu c. esindaja, saadik, agent. KGB usaldusisik. Konkureerivasse firmasse saadeti usaldusisikud. d. usaldusalune. *Kogu oma elueas polnud jäleda Corneliuse abikaasal muud seltsilist, usaldusisikut ega sõpra kui tema tütar. A. H. Tammsaare (tlk).

vaenu|jalal ‹adv›
vaenulikes suhetes, vaenus. Mehed olid üksteisega vaenujalal. Noormees on oma onuga vaenujalal. Naabersuguharud olid omavahel vaenujalal. Omavahel vaenujalal seisvad vürstid. On teada, et kuked on teineteisega ikka vaenujalal.

vahele
I. ‹postp› [gen] viitab objekti v. nähtuse asetamisele v. paigutumisele mingite teiste objektide v. nähtuste vahemikku
1. ruumiliselt asetuselt hrl. kahe isiku, eseme, koha vm. suhtes nii, et üks neist jääb ühele, teine teisele poole. Seisa siia minu ja Juhani vahele! Keegi paksuke puges meie vahele, kiilus end sabasseisjate vahele. Asetas tooli seina äärde ukse ja akna vahele. Kuuri ja müüri vahele on jäetud kitsas käik. Töödeldav ese kinnitatakse kruustangide vahele. Jäi kättpidi masina vahele. Üks puu jäi langetamisel teiste vahele kinni. Pani kahe leivakääru vahele tüki praeliha. Juttude lõppu ja vahele oli põimitud õpetlikke vanasõnu ja manitsusi. Peremees rakendas ruuna aiste vahele 'rakendas ette'. Jäin terveks päevaks nelja seina vahele 'ruumi sisse'. Ema tuli ukse vahele 'uksele' ja kutsus sööma. Läks põldude vahele uitama. Jõudsime küla, metsa vahele. Peitis häbenedes näo käte vahele. Tõmbas kohmetunult pea õlgade vahele. Võta aga müts näpu vahele 'alandlikult peast' ja mine paluma. Koer tõmbas saba jalge vahele. Sai kõrvalseisjalt sõbraliku müksu ribide vahele. Salakiri oli õmmeldud pintsaku voodri vahele. Vihma tilkus krae vahele. Külm hakkas naha vahele tükkima 'tunda andma'. Koondas oma ilmunud artiklid ühiste kaante vahele 'raamatuks'. *Trah-holla oli juba valmis oma ägeduses üles kargama ning igaühele rusikaga sarvede vahele [= pähe] virutama, kes teda asjata solvab. E. Männik.
2. kahe ajamomendi v. sündmuse vahelisele ajale. Nende sündmuste vahele jääb mitu aastakümmet. Naiste finaal planeeriti meeste võistluste vahele. Hästi kasvatatud lapsed ei kõnele suurte inimeste jutu vahele. Õlut joodi nii söögi alla kui vahele.
3. osutab hrl. kahe objekti v. nähtuse omavahelisele suhtele, vahekorrale. a. (inimestevahelistes suhetes toimuvale). Jäägu see jutt esialgu meie (kahe) vahele. Kõrtsmik asus tülitsejate vahele lepitajaks. Ära sega end, ära tüki meie vahele! Alailma segas ta end teiste asjade vahele. Nende vahele on tekkinud sügav lõhe. Mingi tume vari langes selle sündmusega kahe pere vahele. b. (arvsuuruste vaheldumisele teat. piires). Temperatuur võib öösel langeda 3–5 kraadi vahele. Kalamarja terade arv mahub enamasti poolesaja tuhande ja poole miljoni vahele.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Haamri ja alasi vahele jääma. Kahe silma vahele, silmapaari vahele jääma, jätma. Hõlmu vöö vahele panema. Kahe tule vahele sattuma, jääma. Kedagi pihtide vahele võtma. Küünte vahele 'küüsi'. Mis tal nüüd naha vahele läks? 'hakkas'. Kellegi hammaste vahele sattuma. Kaikaid kodarate vahele pilduma. Saba jalgade vahele tõmbama. Rataste vahele jääma. Krae vahele trügima, tükkima.
II. ‹adv›
1. kellegi v. millegi vahel [1] (1. täh.) olevale alale, mingisse vahemikku. Avas kirstukaane ja pani pulga püsti vahele. Ust kinni tõmmates jäid sõrmed vahele. Pange alati raamatule järjehoidja vahele! Seelikusse oli erksavärvilisi triipe vahele kootud. Püüdis järjekorras vahele trügida. Kirjutas tekstile veel pisikese lõigu vahele. Tõmbas arvudele joone vahele.
2. põhilisele sekka, üldise hulka. Sõi tatraputru, hammustades vahele metsiseliha. Kirjanik põimib mõnes kohas vahele ka anekdootlikke episoode. Päevad olid hallid, harva juhtus vahele mõni päikesepaisteline. Käekiri polnud kiita ja ka õigekirjavead kippusid vahele. *Minu arust on eksamitel isegi kaval väheolulisi detaile siin-seal nagu muuseas vahele lükkida. U. Mikelsaar.
3. osutab segavale, takistavale tulekule mingisse tegevusse v. protsessi. Tuli, tormas vahele ja lahutas kähmlejad. Isa oleks poissi veelgi rihmutanud, aga ema tuli vahele. Ametivõimud olid sunnitud korrarikkujatele jõuga vahele astuma. Ära sega end nende tülisse vahele! Segab teiste töödesse ja tegemistesse vahele. „Seda kaske ei tohi maha võtta,” astusin otsustavalt vahele. Sõda tuli vahele ja nii jäigi hoone pooleli. Oleksin juba ammu Tartu sõitnud, aga ikka tuli midagi pakilisemat vahele. *.. kurdab, ta mõrsja libisevat käest. Keegi vana jäär kippuvat vahele. H. Raudsepp.
4. (katkestades) kellegi jutu sekka. Kõnelejale hüüti aeg-ajalt vahele. Ole vait, ära sega vahele! Kuulas vaikselt, lausumata sõnagi vahele. „Meid ei huvita teie arvamused,” kähvati vahele. „Täiesti õige!” poetas keegi meistri jutule vahele. Teineteisele vahele rääkides hüpati ühelt teemalt teisele. *Tal ei lastud mõtteid lõpunigi arendada. Eriti naised olid agarad vahele lõikama. V. Gross.
5. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi koostisosa› näit. vahele jääma, vahele jätma, vahele kukkuma, vahele vedama, vahele võtma (ülekantud tähenduses)
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|vahele, omavahele

vaheline ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana›
1. millegi vahel asuv v. olev. a. (ruumiliselt). Mägede ja mere vaheline kitsas rannikuala. Hiiumaa ja Vormsi vaheline väin. Järv asub kõrgete kuplite vahelises orus. Tallinna ja Tartu vaheline tee. Keegi ilmus esiku ja elutoa vahelisele uksele. Kahe akna vaheline seinaosa. Ükski maine vahemaa pole võrreldav Maa ja Kuu vahelise kaugusega. Leidke lõikuvate sirgete vahelise teravnurga suurus! b. (ajaliselt). Jõulude ja uueaasta vaheline nädal. Esimese ja Teise maailmasõja vaheline aeg. Väliste tööde vahelisel perioodil tehti tubaseid käsitöid.
▷ Liitsõnad: akende|vaheline, hoonete|vaheline, korruste|vaheline, linnade|vaheline, majade|vaheline, mägede|vaheline, pilvede|vaheline, pinkide|vaheline, planeetide|vaheline, puude|vaheline, põldude|vaheline, saarte|vaheline, toodrite|vaheline, tähtede|vaheline, voortevaheline; küla|vaheline, metsa|vaheline, põllu|vaheline, võsavaheline.
2. kellegi (v. millegi) vahel valitsevates suhetes ja seostes esinev, toimuv vms. Kahe riigi vahelised suhted, vastuolud, läbirääkimised, kokkulepped. Eesti ja Rootsi vaheline lennuühendus. Mitmesuguste rühmituste vahelised tülid. Isa ja poja vahelised lahkarvamused. Taotletakse eri teadusharude vahelist koostööd. Kirjanduse ja rahvaluule vaheline side.
▷ Liitsõnad: aatomite|vaheline, abikaasade|vaheline, ametkondade|vaheline, ettevõtete|vaheline, inimeste|vaheline, keelte|vaheline, klasside|vaheline, kollektiivide|vaheline, kontinentide|vaheline, koolide|vaheline, majandite|vaheline, mandrite|vaheline, meeste|vaheline, rahvus|vaheline, riikide|vaheline, rühmade|vaheline, seisuste|vaheline, sugupoolte|vaheline, teaduskondade|vaheline, tootmisharude|vaheline, tsoonide|vaheline, võistkondadevaheline; meie|vaheline, nende|vaheline, omavaheline.
3. vahepealne, ühest teise üleminev. *Õhtu oli veel varajane, kuid kuu oli juba tõusnud ja valgustas päeva ja öö vahelist hämarust. A. Kalmus. *Ilukirjanduse algusaegadest on meil domineerinud mingi lühijutu ja romaani vaheline amorfne „jutt”. V. Alttoa.

lahti ütlema

1. (vabatahtlikult) millestki v. kellestki oma valduses olevast, omasest v. harjumuspärasest loobuma. Ütles oma äripartnerist lahti. Ütle nendest sõpradest lahti. Ma ütlen sinust lahti, sest meie kooselust ei tule midagi välja. Ta ei suuda oma austajast kuidagi lahti öelda. Ütles oma pärandiosast õe kasuks lahti. Kuningas oli sunnitud troonist lahti ütlema. Otsustas ise vallasekretäri ametist lahti öelda. Ütles end revideerimiskohustusest lahti. Eideke väsis ja ütles ketrustöödest lahti. Ütles naabrite edasisest abistamisest lahti. Ta on meievahelisest lepingust lahti öelnud. Sa pead oma iganenud seisukohtadest lahti ütlema. Oma tõekspidamistest ei või ma lahti öelda. Ristiusku vastu võttes ütles lahti paganausust. Hilisemas loomingus on luuletaja lahti öelnud ilutsevast romantikast. Oma harjumustest pole kerge lahti öelda. Pead oma viinapahest lahti ütlema! Mungaks hakates ütles lahti kõigest ilmalikust. || (hrl. vanemate ja laste suhetes). Kui poeg varguse pärast vangi läks, ütles isa temast lahti. Ütles ennast oma vanematest lahti. || millestki keelduma, ära ütlema. Oli nõus tööle edasi jääma, kuid ütles igasugusest vastutusest lahti. *Kõik [talupojad] kinnitasid veel kord ühest suust, et nad sõnnikuveost lahti ütlevad. E. Vilde.
2. vallandama. *Vanaperemees oli isegi kõiki teenijaid viimseni lahti ütelnud ja need tuli uuesti palgata. A. Kivikas. *Tuleb kevad, siis ütleme ninamehed lahti. Nagu oleks nüüd inimestest puudu. J. Mändmets.