Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 sobivat artiklit.
agraar|kord [-korra]
põllumajanduslike suhete ning maavalduse süsteem. Tsaari-Venemaa poolpärisorjuslik agraarkord.
antagonism ‹-i 21› ‹s›
1. lepitamatu vastuolu. Ühiskonnaklasside antagonism. Hea ja kurja antagonism.
▷ Liitsõnad: klassiantagonism.
2. biol mikroobidevaheliste suhete vorm, kus üks mikroob pärsib teise elutegevust v. surmab teise
arve ‹18› ‹s›
1. müüdud kaupade v. osutatud teenuste loetelu ning tasumisele kuuluvat summat sisaldav dokument; millegi eest tasuda olev v. tasutud summa. Tasutud, tasumata arve. Müüja, tellimuste vastuvõtja kirjutas arve. Kelner tegi, tõi arve. Arvet esitama, saatma, sisse nõudma. Õiendasime, maksime, tasusime arve ja lahkusime kohvikust. Kui suur teie arve tuli? Arve tuli võrdlemisi soolane 'suur'. Palun arve!
▷ Liitsõnad: elektri|arve, gaasi|arve, hotelli|arve, joogi|arve, kauba|arve, kohviku|arve, kõrtsi|arve, restorani|arve, takso|arve, vee|arve, üüriarve.
2. konto. Jooksev arve. Avasin pangas arve. Kui palju nende arvel raha pangas on? || ‹väliskohakäänetes postpositsioonilaadselt› piltl. Kõiki tempe, vigureid, pahandusi ei saa tema arvele panna. Õige palju liiklusõnnetusi langeb alkoholijoobe arvele. Mõni õnnetus tuleb kirjutada, kanda lihtsalt juhuse arvele. Tema arvel on palju lavastusi. *Isegi sel juhtumil mitte, kui ta aja seltsis istumiseks võttis mõne töö või toimetuse arvelt. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: arveldus|arve, hoiu|arve, pangaarve.
3. arvestus, arvepidamine millegi kohta. Ta peab kulutuste, väljaminekute kohta rangelt arvet. Arvet ei peetud, midagi üles ei märgitud. Arvesse läks ainult kolm paremat tulemust. Selline võimalus ei tule meie puhul lahendusena arvesse. Juhus tõmbas meie arvest kriipsu läbi. Need mehed tuleb arvest välja jätta. Kutsealused võetakse arvele. Kõik toiduvarud võeti arvele. On naistenõuandlas arvel. Töötuna arvel olevad isikud. Mul on iga minut arvel. Arvelt maha kandma, kustutama.
▷ Liitsõnad: eel|arve, lõpparve.
4. ‹pl.› kõnek rahalised vahekorrad. Meil jäid eile poes arved klaarimata. Teeme arved klaariks. || piltl (muude reguleerimist vajavate suhete kohta). Selle mehega on mul vanad, isiklikud arved. Poisid nägelesid ja tülitsesid, neil oli omavahelisi arveid klaarida. Mässajatega õiendati julmalt arveid. *Igaühel neist on omad mälestused, omad arved. A. Saar.
boikott ‹-koti 21› ‹s›
suhete, suhtlemise katkestamine, läbikäimisest, osavõtust, millegi kasutamisest jne. loobumine. Panime ta boikoti alla. Valimiste boikott. Kuulutati välja boikott.
demokraatia ‹1› ‹s›
1. rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Parlamentaarne demokraatia. || (kodanikuvabaduste ja demokraatlike õiguste kohta). Demokraatia laiendamine, kindlustamine, rikkumine, piiramine. Demokraatia kriis. Nõuti suuremat, laialdast, tõelist demokraatiat.
▷ Liitsõnad: esindus|demokraatia, osalus|demokraatia, otse|demokraatia, rahva|demokraatia, sotsiaaldemokraatia.
2. sotsiaalsete suhete vorm, kus ühine tegevus grupis vastab enamuse soovidele. Kollektiivis, rühmas valitseb demokraatia. Parteisisene demokraatia.
dramatism ‹-i 21› ‹s›
olukorra, tegevuse, suhete eriline pingelisus, seisukorra tõsidus v. raskus, dramaatilisus. Novelli dramatism. Olukorra, Mahtra sõja dramatism.
graafik1 ‹-u 2› ‹s›
1. koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav joon; näitlik joonis kvantitatiivsete suhete väljendamiseks. Diagrammide ja graafikutega illustreeritud brošüür.
2. üksikasjalik ajaplaan, kalenderplaan. Kindel, range graafik. Remonditööde, puhkuste graafik. Korrapidajate graafik. Graafikut koostama. Graafikust kinni pidama, ette jõudma, maha jääma. Graafiku järgi töötama. Buss väljub graafiku kohaselt kell 6.20. Oleme töödega graafikus 'graafikus planeeritud seisus'.
▷ Liitsõnad: ehitus|graafik, liiklus|graafik, remondi|graafik, sõidu|graafik, töögraafik; päeva|graafik, tunnigraafik.
instituut ‹-tuudi 21› ‹s›
1. teadus-, uurimis- v. õppeasutus (ka kõrgkooli osana). Instituudi direktor, rektor, õppejõud, üliõpilased. Astusin instituuti, õpin instituudis, olen instituudi lõpetanud. Eesti Teaduste Akadeemia, ülikooli instituudid. Nobeli Instituut. Instituudi uurimissuunad, teaduslikud saavutused.
▷ Liitsõnad: kunsti|instituut, mäe|instituut, pedagoogika|instituut, projekteerimis|instituut, teatri|instituut, uurimisinstituut.
2. jur kogum ühe ühiskondlike suhete ala õigusnorme, mis on omavahel sisemiselt seotud. Abielu instituut.
kaugel ‹adv›
ant. lähedal, ligidal
1. pika vahemaa taga; eemal. See maa on meist võrdlemisi, õige, väga, tohutu, hirmus kaugel. Kaugel mägede ja merede taga, sisemaal, laanekurus, metsakolkas. Nad elavad linnast kaugel. Heinamaa oli kodust 10–15 km kaugel. Sõja ajal olid mu lapsed kaugel tagalas. Kaugel silmapiiril sinab mägi. Nii kaugel me polnud varem käinud. See paik on siit kaugel-kaugel. Meest tuntakse kaugel väljaspool kodumaa piire. Kusagil kauge(ma)l hakkab kukkuma kägu. Kui kaugel on jaam? Mitte kaugemal kui mõni samm.
2. pika ajavahemiku taga (minevikus v. tulevikus). Kevad, heinaaeg on veel kaugel. Aastalõpp ei ole enam kaugel. Ta oli oma ajast kaugel ees. Kaugel see surmgi enam on! Nüüd polnud võit kuigi kaugel. Aeg, kell on nii kaugel 'nii palju', et peab hakkama koju minema.
3. (ülekantult muude suhete kohta). Nad olid õpingutega, põllutöödega kaugemal kui meie. Laps polnud nutust, lapsel ei olnud nutt enam kaugel. Mees oli naljast, kahtlustest kaugel. Ma olen kaugel sellest, et kõike heaks kiita. Tõelisest kunstist on see veel üpris kaugel. Lõpuks olid asjad nii kaugel, et võidi uude majja sisse kolida. *Vaata, poiss, olin ise kord just niisama kaugel – viin paistis võimust võtvat. R. Vellend.
kaugele ‹adv›
ant. lähedale, ligidale
1. pika vahemaa taha; eemale. Nad sõitsid ära kaugele. Eestlaste asumisala ulatus vanasti kaugemale lõunasse. Tallinna tornid paistavad kaugele. Tema kuulsus levis kaugele. Traktori, mootorite mürin kostis kaugele. Tuul kandis suitsu kaugele. Jaan jäi teistest jooksjatest kaugele maha. Ta hoidus minust võimalikult kaugele. Nii kaugele, kui silm ulatus, laius ääretu veteväli. Kui kaugele meil on veel minna? Käbi ei kuku kännust kaugele.
2. pika ajavahemiku taha (minevikku v. tulevikku). Pidu jätkus kaugele üle kesköö. Traditsioon ulatub sajandi lõppu või kaugemalegi tagasi. Lapsepõlv on jäänud kaugele seljataha. Nii kaugele kui ta mäletas, oli kõik alati nõnda olnud. Ta ei tahtnud kaugele ette mõelda.
3. (ülekantult muude suhete kohta). Mart on elus, töödega, õppimises kaugele jõudnud. Algkoolist poiss kaugemale ei jõudnudki. Haigus oli juba kaugele arenenud. Asi, kiusuajamine läks juba liiga kaugele. Paistab, et jutuga mindi kaugemale kui soovitav. Kuidas sa ta ometi nii kaugele said, et vabatahtlikult kaasa tuli? Heast tahtest polnud seal keegi kaugemale jõudnud. Tööstuse tase jäi sõjaeelsest kaugele maha.
kaugelt ‹adv›
1. pika vahemaa tagant; eemalt; ant. lähedalt, ligidalt. Rahvast tuli kokku lähedalt ja kaugelt. Tema jõudis siia väga kaugelt. Vett tuli kaugelt vedada. Mehed tervitavad üksteist juba kaugelt. Sellest kohast mindi kaugelt ringi. Välimuse järgi võid teda kaugelt ära tunda. Kaugemalt kuuldus laulu, pillimängu. Kui kaugelt võõras on?
2. hrv pika ajavahemiku tagant; ant. lähedalt, ligidalt. *Nagu eemalt, kaugelt minevikust kostis neiu unistav hääl. A. H. Tammsaare.
3. (ülekantult suguluse vm. suhete ja seisundite kohta); ant. ligidalt, lähedalt. Ta on mulle, minu kaugelt sugulane. Poiss alustas juttu ääri-veeri õige kaugelt.
4. tublisti, kõvasti, palju. Kaugelt suurem, parem osa. Kampsun oli kaugelt odavam, kui algul arvasime. Ta teab kaugelt rohkem kui mõni teine. See film on kaugelt üle keskpärase. Kohal oli kaugelt üle saja inimese. Pidu kestis kaugelt üle kesköö. Vaenlase jõud käis kaitsjatest kaugelt üle.
5. hrv kaugeltki. Asjad ei ole kaugelt korras. *Polnud mõnusad need mõtted, kaugelt lõbusad need lood .. F. Tuglas.
kogukond ‹-konna 22› ‹s›
1. mingis piirkonnas elav, teat. sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm. Etniline, poliitiline kogukond. Eesti juudi kogukond.
2. aj. põhiliste tootmisvahendite ühisomandusel rajanev majandus- ja sotsiaalne üksus. Sugukondlik kogukond.
▷ Liitsõnad: ürgkogukond.
3. aj osalise omavalitsusega maa-alaline ja sotsiaalne üksus (küla, vald vms.). *.. iga kogukond, millel rohkem kui 300 hinge on, pidada oma kulul kooli asutama ja seda ülal pidama, kuna vähemad vallad seks võivat ühineda. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: küla|kogukond, linna|kogukond, vallakogukond.
konflikt ‹-i 21› ‹s›
kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. Poliitiline, ideoloogiline, hingeline, sisemine, moraalne, sotsiaalne, ühiskondlik konflikt. Tekkis tõsine, terav, traagiline konflikt vanematega. Konflikt teravnes, süvenes, lahenes. Läks, sattus ülemustega, seadusega konflikti. Püüdsin konflikti vältida, ära hoida. Aadu ja Reinu konflikt. Loova isiksuse konflikt väikekodanliku ümbrusega. Huvide, vaadete, motiivide konflikt. Konflikt unistuste ja tegelikkuse vahel. || relvastatud kokkupõrkele viia võiv rahvusvaheliste suhete teravnemine. Sõjaline konflikt. Rahvusvaheliste konfliktide rahumeelne lahendamine. || kirj võitlus, terav vastuolu teose tegelaste vahel v. tegelastes endis. Näidendi konflikt.
▷ Liitsõnad: piiri|konflikt, relva|konflikt, sise|konflikt, töökonflikt.
konkordaat ‹-daadi 21› ‹s›
mingi (hrl. katoliikliku) riigi ja paavsti kokkulepe kiriku ja ilmaliku võimu suhete reguleerimiseks. Napoleon sõlmis 1801 paavstiga konkordaadi.
lähedal
I. ‹adv› ant. kaugel
1. lühikese vahemaa taga. Ta elab siinsamas lähedal. Mürsk lõhkes lähedal. Raudteejaam on meil üsna, võrdlemisi, õige lähedal. Saared on üksteisele väga lähedal. Kuskil lähedal kukkus kägu.
2. lühikese ajavahemiku taga, kätte jõudmas. Kevad on juba lähedal. Eksam, otsustav hetk, tähtaeg, pühad, valimised on lähedal. Tunneb, et lõpp, surm on lähedal.
3. (muude suhete kohta). See oletus on tõele üsna lähedal. *Sest köster pole õpetaja, tema ei seisa kirikule nii lähedal. A. H. Tammsaare. *„Aga võib ju olla, et mõnesugused takistused .. ei lasknud neil tulla,” arvas Heleene, lähedal nutule. A. Jakobson.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi juures lühikese vahemaa taga. Elan linna lähedal maal. Tahaksin olla sinu lähedal. See juhtus Elva lähedal.
2. millestki veel puuduva lühikese ajavahemiku taga. Ta võis olla juba kolmekümne lähedal.
3. (muude suhete kohta). Roosikasvatus on tal alati südame lähedal olnud. Temperatuur oli öösel nulli lähedal. Nende palgad on kuuesaja lähedal. *Traktorijaama töömeeste lõõp on mõnigi kord tõe lähedal .. E. Rannet.
lähedale
I. ‹adv› ant. kaugele
1. lühikese vahemaa taha, juurde. Ta oli kuulmatult lähedale hiilinud. Tule siia päris lähedale. Kui lähedale? Ära liiga lähedale mine. Istu mulle hästi lähedale. Ei pääse majale lähedale, hanged on suured.
2. lühikese ajavahemiku taha. Eksam, otsustav hetk, tähtaeg jõuab, pühad, valimised jõuavad lähedale.
3. (muude suhete kohta). Oskab inimestega suhelda, neile lähedale pääseda. On andekas mees, keegi meist ei saa (talle) lähedale(gi)! *See tähendab võimet tungida nii lähedale käsitletavale probleemile .. F. Tuglas.
4. murd ligemale, peaaegu. *Lähedale viis aastat oli ta teeninud kroonut .. M. Metsanurk.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi juurde lühikese vahemaa taha. Ostis maja linna lähedale maale. Ära kaugele uju, hoia kalda lähedale. Istusin ukse lähedale.
2. millestki veel puudu jääva lühikese ajavahemiku taha. Olen jõudnud juba kuuekümne lähedale.
3. (muude suhete kohta). Millal jõuame arenenud maade tasemele või kas või selle lähedale!
lähedalt
I. ‹adv› ant. kaugelt
1. lühikese vahemaa tagant. Külalisi saabus lähedalt ja kaugelt. Ma polnud põtra varem nii lähedalt näinud. Alles lähedalt tundsin ta ära. *Virutas kiviga, ja nii lähedalt läks, et oleks peaaegu mu otsmikule käinud. F. Tuglas (tlk).
2. lühikese ajavahemiku tagant. Selle kohta võib ajaloost näiteid tuua lähedalt ja kaugelt.
3. (muude suhete kohta). Oleme lähedalt sugulased, tuttavad. Pole nendega lähedalt kokku puutunud, läbi käinud.
II. ‹postp› [gen] kellegi v. millegi juurest lühikese vahemaa tagant. Seeni leidsime lepikust suure kivi lähedalt. Auto sõitis minu lähedalt mööda. Ta on Tartu lähedalt pärit.
lähemale ‹adv›
(< komp lähedale)
1. (ruumi-, aja- jm. suhete kohta). Tule lähemale! Jõudsime müügilettide lähedale, trügisime veelgi lähemale, järjest lähemale ja lähemale. Mida lähemale jõudsime, seda paremini nägime. Nihkus, nihutas end ikka lähemale. Tõmba tool lähemale. Tähtpäev, juubel jõuab üha lähemale. Kuidas moodsat luulet paremini mõista, kuidas talle lähemale pääseda?
2. murd ligemale, ligi, peaaegu. *Kempe juures oli teda peetud juba lähemale nädal .. M. Metsanurk.
lähendama ‹37›
1. lähemaks muutma, lähemale viima v. tooma. a. (ruumiliselt). Lähendab näo peeglile, peegli näole, tiku suitsuotsale. Poiss lähendab huuled tüdruku huultele. b. (ajaliselt). Iga mööduv hetk lähendab silmapilku, mil taas kohtume. *Madalduv päike lähendas õhtut. M. Raud. c. (muude suhete kohta). Kunst lähendab rahvaid. Saarel veedetud suvi lähendas mind loodusele. Meid lähendasid ühised õpingud, mälestused, huvid, tõekspidamised, harrastused.
2. ka mat lähendit leidma
majandus|kriis
maj kogu majandust v. mõnd selle haru perioodiliselt haarav tootmise, turustamise, rahaliste suhete jms. järsk terav häirumine. 1929.–1933. aasta ülemaailmne majanduskriis. Riiki vapustas raske, ränk majanduskriis.
mõiste ‹18› ‹s›
1. loog esemeid ja nähtusi nende oluliste tunnuste, seoste ja suhete kaudu peegeldav abstraktse mõtlemise vorm. Konkreetsed, abstraktsed, korrelatiivsed, absoluutsed, võrreldavad, võrreldamatud mõisted. Filosoofilised, füüsikalised, majandusalased mõisted. Aja, ruumi, laine, välja mõiste. Kultuuri, rahvuse mõiste. Arv ja number on mõisted, mis sageli segi aetakse. Üldistamisega moodustatakse kitsamast mõistest laiem. Mõiste sisu 'selle oluliste, määravate tunnuste kogum'. Mõiste maht 'selle sisuga hõlmatud esemete ja nähtuste hulk'.
▷ Liitsõnad: alg|mõiste, kogu|mõiste, kollektiiv|mõiste, liigi|mõiste, põhi|mõiste, soo|mõiste, vastand|mõiste, üksik|mõiste, üldmõiste.
2. arusaam(ine), käsitus. Meie mõiste järgi on nii tugev tuul juba torm. Detsember on meie mõistes talvekuu. *Siinne veski, kunagises mõistes üsna suur, oli nüüd aplaagrisse lastud .. A. Tigane.
olemus ‹-e 5› ‹s›
iseloom, loomus; tuum; filos eseme v. nähtuse sügavate, püsivate omaduste ja suhete kogum, mis määrab tema eksistentsi, iseloomu ja arenemise. Elu olemus. Keele, mõtlemise, mälu olemus. Milles seisneb selle meetodi olemus? Kirjanduse, kunsti, teaduse ühiskondlik olemus. Valu puhkemine on oma olemuselt keemiline protsess. Mõiste kui mõtlemise vorm peegeldab nähtuste olemust. Vanaema kogu olemus oli tulvil headust.
▷ Liitsõnad: põhi|olemus, ürgolemus.
otsustus ‹-e 5› ‹s›
1. otsustamine v. selle üksikjuhtum; otsus (1. täh.) *.. ärevus, nagu ikka suurte otsustuste järel ja tähtsate sammude eel. M. Metsanurk. *„Mis nüüd teha?” küsis Indrek, nagu seisaks ta mõni teab kui raske otsustuse ees. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: maitse|otsustus, väärtusotsustus.
2. loog mõtlemisvorm, milles midagi tõeselt v. vääralt jaatatakse või eitatakse esemete, nähtuste ja nende tunnuste v. suhete kohta
pinge|lõdvendus
(hrl. riikidevaheliste suhete, eriti NSVL ja lääneriikide vaheliste suhete kohta 1970. aastatel)
riid ‹riiu 21› ‹s›
sõbralike suhete katkemine v. katkestamine, riidlemine, tüli (1. täh.) Suur, inetu, kärarikas riid. Poliitilised riiud. Poiste vahel läks lahti, tekkis, puhkes, algas, sündis äge riid. Mis oli (nende) riiu põhjuseks? Riidu otsima, norima. Kellegagi riidu kiskuma. Talle meeldib teisi riidu ajada, ässitada. Uus üürnik tõi majasse tüli ja riiu. Nurinast tõusis riid, riiust vihkamine. Meil pole omavahel kunagi mingit riidu olnud. Püüab iga hinna eest riidu ära hoida. Raha peale kaardimäng lõppes alati riiuga. Üks sõna tõi kaasa teise, kuni asi läks, ägenes lausa riiuks. Naiste pärast on mehed ennegi riidu läinud. Nokastanud meremees tükkis lauakaaslastega vägisi riidu. Naabrimehed elavad alatises, lepitamatus riius. Ta on praegu oma naisega riius. Päranduse jagamine ei läinud ilma riiuta. Parem natuke rahuga kui palju riiuga. Riid rikub, rahu rikastab.
riigi|kord [-korra]
riigivõimu- ja valitsusorganite suhete, struktuuri ja pädevuse korraldus; riigivorm. Monarhistlik, vabariiklik riigikord. Parlamentlik riigikord. || ühiskonnakord. Vana riigikorra kukutajad. *Mitmeid riigikordi oli üle elatud, kõiki kirutud ja tagantjärele kiidetud.. E. Tennov.
sotsiaalne ‹-se 2› ‹adj›
ühiskonnasse puutuv, ühiskonna eri osade omavahelisi suhteid v. inimese ühiskonnaliikmeks olemist puudutav, ühiskondlik, ühiskonna-; (sotsioloogias:) kollektiivne (individuaalse vastandina). Inimese sotsiaalsed vajadused. Sotsiaalsed probleemid, muudatused. Lapse bioloogiline ja sotsiaalne areng. Elluastujate sotsiaalne küpsus. Rahvastiku sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne kihistumine. Sotsiaalsed kihid, grupid. Sotsiaalne päritolu 'see, millisest sotsiaalsest kihist ollakse pärit'. Inimese sotsiaalne seisund, positsioon, staatus 'asend ühiskondlike suhete süsteemis'. Sotsiaalne roll '(sotsioloogias kasutatava mõistena:) teatav käitumise mall, mida ühiskonna v. sotsiaalse grupi heakskiidul järgitakse; isiku sotsiaalse seisundiga kaasnevad nõuded ja ootused'. Sotsiaalne murre keel sotsiolekt. Paneelmajad olid sotsiaalne tellimus (millegi kohta, mida ühiskonnas vajatakse ja oodatakse). Tööstuslinna tabas sotsiaalne katastroof. Kirjaniku sotsiaalne missioon. Looja tundlik sotsiaalne närv. Täheldatakse aidsihaigete sotsiaalset tõrjutust. || ühiskonna vähem kaitstud osade huve ja vajadusi arvestav, sellesse puutuv. Sotsiaalne turumajandus. Sotsiaalne abi. Sotsiaalsed garantiid, tagatised 'võimaldavad elanikkonna sotsiaalset turvalisust'.
sotsiaal|psühholoogia
psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühikonnanähtuste ja -suhete psühholoogilist külge
sott ‹soti 21› ‹s›
kõnek
1. arve; arvepidamine. Tagusin vanad sotid kinni. Poemees enam soti peale ei anna. Sai raha ja õiendas sotid. Ei saa sotti klappima. Kas sa oled sotti pidanud, kui kauaks varusid piisab? Luges raha üle ja lausus: „Täpne sott!”. *Sottide tegemise ajal käis „Korentuse” kipril rehnung peast nagu koolipoisil katekismus. H. Sergo. || lõpparve. Kapten ähvardas sotid võtta. Poiss nõudis jüripäevast sotid. *„Raudrähk sai sotid,”.. Sass näis nii rusutud, nagu oleks mitte keegi teine, vaid tema ise tunnipealt vallandatud. P. Kuusberg. || ‹hrl. pl.› rahalised suhted. Teeb või sendi pooleks, et aga sotid selged oleksid. Kui tahad sotte klaariks saada, siis sajast kroonist ei piisa.
▷ Liitsõnad: lõpusott.
2. ‹hrl. pl.› muud kui rahalised suhted, vahekorrad. Proovib juhatusega häid sotte säilitada. Tal on töökoja meestega sotid sees (heade suhete kohta). Jättis selle poisiga korrapealt sotid katki. Neil läksid sotid segamini. Anul on Urvega sotid sassis. Meil on omad sotid klaarida. Sotid sirged: naine on läinud. Vana Martiniga tulnuks juba eile teha sirge sott.
3. arusaamine, ülevaade, ettekujutus. Selles asjas pole mul selget sotti. Pange oma arvamused kirja, siis on selge sott, saab selge soti. Kellelgi polnud õiget sotti, mis inimene uus õpetaja on. Kui ei, siis ei, on vähemalt selge sott. Selge sott, sina oled kiirem!
suhtestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
suhted kogumina, suhete süsteem
terav ‹-a 2› ‹adj›
1. (terariista, selle tera kohta:) hästi lõikav, vahe; hästi sisse v. läbi tungiv; ant. nüri. Terav nuga, saag, kirves. Terav naaskel, puur, nõel. Terav mõõk, oda. Väga teravad uued käärid. Habemenuga on hästi terav. Ihus noa teravaks. Nuga on nii terav, et juuksekarva lõikab pikuti pooleks. Laseb pussi käia peal teravamaks. Luiskas vikati teravaks. Mehed läksid heina niitma, teravaks pinnitud vikatid õlal. Terav kirves leiab kivi. || (hammaste kohta). Noortel on head teravad hambad, nemad saavad kõike süüa. || (millegi muu kohta:) selline, millel on lõikav, torkav, kriipiv, kergesti haavu tekitav serv v. ots. Terav kivitükk, granaadikild. Teravad klaasikillud võivad õnnetusi põhjustada. Roosi, kaktuse teravad ogad. Teravate ohetega nisupead. Kassil on teravad küüned. Röövlinnu terav nokk. Ole ettevaatlik, kapil on teravad nurgad. Jalg sattus millelegi teravale. Teravad lõikeservad viilitakse tasaseks.
▷ Liitsõnad: naaskel|terav, nael|terav, nuga|terav, nõel|terav, oga|terav, ohak|terav, tikk|terav, tääkterav.
2. (millegi kuju, välise vormi kohta). a. õheneva serva v. aheneva otsaga, kitsast serva, tippu v. nurka moodustav; teravikuga lõppev. Terav kikkhabe. Terava ninaga kingad. Teravad kraenurgad. Pliiatsi terav ots. Sedel on kirjutatud hästi terava pliiatsiga. Muna tömp ja terav ots. Kuhjal võetakse hari teravaks. Mägede teravad tipud. Veest tõusevad teravad kaljunukid. Merre lõikus terav maanina. Teravad murdlained. Vanalinna teravad katuseharjad. Teravad püksiviigid. Seljak on kohati nii terav, et seal leidub ruumi ainult kitsale teerajale. Tee keeras terava 'järsu' kurviga paremale. b. kitsas v. (kõhnusest) kitsenenud, esiletungiva luuga, nurgeline (kehaosade kohta). Teravad põsenukid, -sarnad. Tal on terav lõug ja veel teravam nina. Terava näoga kõhn poisike. Kondine, teravate õlanukkidega mees. Poisil olid kõhnad sääred ja teravad põlved. Terava ninaga koer. Kitsa koonu ja teravate kõrvade järgi tundsin ära rebase. Andis kronule piitsavarrega vastu teravaid puusakonte. *Nälg oli nende näod teravaks vooletanud, magamatus silmadele kibepunased sõõrid ümber joonistanud. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: nõel|terav, oga|terav, tikkterav.
3. (visuaalselt) selgesti eristuv v. eristatav, selge, kontrastne. Terav kujutis. Teleril pole pilt terav. Teravad kontuurid. Ere päike heitis hoovi teravaid varje. Taeva taustale joonistub kraana terav siluett. Piir aastarõngaste vahel on terav. Pilvede piirjooned muutusid teravamaks. || sügav. Suu ümber on tekkinud teravad kurrud. || (mõtteliste piiride kohta). Lapse kujutluses pole oleva ja olematu vahel teravat piiri. Seisuste vahel tehti teravat vahet.
▷ Liitsõnad: ebaterav.
4. intensiivselt meeltele mõjuv, tugevat (sageli häirivat) aistingut tekitav. a. (lõhna kohta:) ninna tungiv, nina limaskesti ärritav, mitte mahe. Terav higilõhn, tubakahais. Küüslaugu, puskari terav hais. Kabiini tungis teravat bensiinivingu. Väävelvesinik on terava lõhnaga värvitu gaas. *Kui tikust tuld tõmmata, siis on õhus alati tunda erilist teravat lõhna. See lõhn tuleb põlevast tikuväävlist. V. Beekman. b. (maitse kohta:) suu limaskesti ärritav, suus erilist hõõgumistunnet tekitav; mitte mahe. Sibula, pipra terav maitse. Terav tomatikaste. Riis terava kastmega. Idamaa toidud vürtsitatakse teravate maitseainetega. Sinihallitusjuustud on terava maitsega. Maohaavade korral ei tohi süüa teravat ega haput. *Keelele tuli terav hapu maitse – hilist sorti punastest sõstardest, mis kasvasid vanaema aias keldri juures. L. Ruud. c. (helide v. häälte kohta:) läbilõikav, läbitungiv; lühike, järsk ja vali. Terav vedurivile. Terav signaal puuris pealuust läbi. Ukse tagant kostab terav ja nõudlik kellahelin. Sügistuule terav vihin. Õhk tungib terava sisinaga kummist välja. Terava kõlaga tenorsaksofon. Hakkide, kajakate teravad häälitsused. Kõrvaltoast kostis kuivi teravaid köhatusi. Koer laskis kuuldavale paar teravat haugatust. Lajatas terav püssipauk. Oks murdub terava praksatusega. Terav piitsaplaks. Terav koputus uksele. d. (valguse, värvide kohta:) (väga) ere v. hele. Tähtede, lumevälja terav sära. Kunstnik kasutab teravaid värve. Erkroosa ja teised teravad toonid. Liiga terav valgus pole silmadele hea. e. (valu kohta:) lõikav, torkiv, kõrvetav; äge, mitte tuim. Küljes puurib terav valu. Teravad valuhood kõhus, rinde all. Pea tuikab teravast valust. Haige tunneb rinnas teravaid pisteid. f. (seoses külma- v. puuteaistinguga:) torkivat, kipitavat valutunnet tekitav; (tuule kohta:) lõikavalt külm, vinge, kõle. Merelt puhus terav kirdetuul. Lagedal on tuul veel teravam. Teravad tuuleiilid sundisid varju otsima. Teravat lumepihu peksis näkku. Tuulehoog lõi teravat rahepuru vastu nägu. Tuul keerutas üles lõikavalt teravat tolmu. *.. oli pime nagu kotis, ja vihm – külm, terav ja rõske – kriipis nägu nagu nõeltega. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: pipar|terav, tuliterav.
5. (pilgu kohta:) läbitungiv, karm. Tal on külmad ja teravad silmad. Äkitselt muutus terav vaade pehmeks, mahedaks. Mehe ilme muutus järsuks ja teravaks. *Silmanurkadest jooksid meelekohtade poole kortsukesed, mis pehmendasid hallide silmade teravat pilku. E. Rängel.
6. (meelte ja vaimuomaduste hrl. positiivsel iseloomustamisel:) terane. a. (meelte, vaistu kohta:) hea, täpne, tundlik, mitte tönts. Röövlindudel on terav nägemine. Noortel on teravamad silmad kui vanadel. Seitsmekümneseltki oli ta silm veel terav ja käsi kindel. Terav kõrv kuuleb iga pisimatki heli, eristab helisid hästi. Vanaisa on peaaegu pime, kuid terava kuulmisega. Loomadel on terav haistmine. Koera terav nina tundis erutavat jäneselõhna. Tänu pimeda teravale vaistule jäi õnnetus tulemata. *Kui teravad on ikka lapse meeled: Rein mäletab täpselt isegi värske hobusekuse sooja .. lõhna. E. Vetemaa. b. tähelepanelik (ja vilunud). Õpetaja terava silma eest ei jää midagi varjule. Tüdrukul on looduse jaoks teravat pilku. Rahaasjades on tal terav silm. *Oled ikka terava pilguga mees olnud, mine nüüd parem ja hoia silm maanteel – et keegi meile peale ei juhtuks! A. Jakobson. c. vaimselt ergas, kiire ja selge taibuga; nutikas, leidlik. Terava mõistusega inimene. Male nõuab teravat mõtlemist. Laps on oma ea kohta terava arusaamisega. *Käämer on kõigest hoolimata siiski terava peaga poiss .. A. Kivikas.
7. (ütlemislaadi, tooni kohta:) torkav, salvav, pilkav; kuri. Kasutab tihti teravat ja üleolevat tooni. „Mis sa sellega öelda tahad?” küsis ta teraval toonil. Ta läheb, muutub kergesti teravaks. Mõnele lausa meeldib terav olla. Sähvab teisele midagi teravat. Kumbki ei säästnud teravaid sõnu. Palvele vastati terava naeruga. Tüdrukut ei sallitud tema terava keele pärast. Ajakirjaniku terav sulg põhjustab sekeldusi. Läks teravaks vaidluseks, ütlemiseks, sõnavahetuseks. Kõige teravamad kohad on arvustusest välja jäetud. Armutult terav kriitika. Terav vastus, märkus. Teravad etteheited, süüdistused. Nõupidamiste toon oli küllaltki terav.
8. (suhete, olukordade kohta:) konfliktne, vaenulik; pingeline, ärev. Suhted vendade vahel on teravad. Ära aja suhteid asjata teravaks! Vahekorrad kipuvad järjest teravamaks minema. Olukord muutub päev-päevalt teravamaks.
9. (liigutuste, liikumise kohta:) äkiline ja kiire; järsk, hoogne. Terav pealevise. Õnge veest väljavõtmine toimugu kerge terava löögiga. Mäng algas vastasmeeskonna terava rünnakuga. Viimane kolmandik algas rootslaste survega, soomlased piirdusid üksikute teravate vastulöökidega. Hobune pani teravat traavi.
10. väljendab millegi intensiivsust. a. (füsioloogiliste ja psüühiliste protsesside ning tunnete kohta:) väga suur, sügav. Äkitselt tundis poiss teravat nälga. Näljatunne läks järjest teravamaks. Silmapilgu tundis ta teravat kadedust. Tunneb alluvate vastu teravat põlgust. Tajus äkki teravat kahjutunnet teiste lahkumise pärast. Liiga ere valgus tekitas terava ebamugavustunde. Publik jälgib etendust terava huviga. Terav uudishimu sundis poissi teistega kaasa minema. Mõnel on kohe terav vajadus pihtida. *Niisugusel minutil vaatad terava tusaga möödunud päevale tagasi ja tunned end poisikesena, kes omapead hulkuma tulnud. O. Kool. || erutav. Otsib teravaid elamusi. *Diskode ja pubide keskkond on neid [= teismelisi] tüüdanud, uusi teravaid kogemusi enam ei ole. J. J. Leppik. b. (seoses probleemsete, keeruliste olukordadega:) raske; väga suur, äärmiselt suur. Terav majanduskriis. Kõige teravamal kujul avaldusid kriisinähtused väikeriikides. Tööpuudus oli tol ajal terav. Töökätest on talus terav puudus. Sõjajärgsel ajal tunti teravat puudust igasugustest ehitusmaterjalidest. *Korterihäda oli mõisas terav .. A. Kivikas. || olulise tähtsusega, (kiiret) lahendust nõudev. Teravad sotsiaalsed probleemid, küsimused.
teravnema ‹37›
terava(ma)ks minema. a. (kuju, välise vormi kohta:) otsast ahenema, teravat tippu moodustama. Teravnevad kirikutornid. Tipust teravnev leht. Munajas, alt teravnev õngekork. b. selge(ma)lt esile tulema. Heleda valgusega varjud teravnevad. Haige näojooned on teravnenud. c. (meelte jms. kohta:) ergastuma. Näljaga teravnesid meeled. Teravnenud ajataju. Pimedas tähelepanu teravneb. d. (aistingute kohta:) tugevnema, intensiivistuma. Valu paremas käsivarres aina teravneb. Janu, nälg üha teravnes. e. (suhete, olukordade kohta:) pingestuma. Liiga lähestikku elavate inimeste seas teravnevad omavahelised vastuolud. Nende vahekorrad on viimasel ajal teravnenud. Võimuvõitlus teravneb. Sisepoliitiline olukord hakkas järsult teravnema. *Suhted kahe kogukonna vahel teravnesid sedavõrd, et algasid relvakokkupõrked. V. Ladva.
topograafia ‹1› ‹s›
1. maapinna mõõdistamise ja kaardistamise õpetus, geodeesia haru
▷ Liitsõnad: sõjatopograafia.
2. maakoha üksikpunktide vastastikune asetus. Maakoha, linna topograafia.
▷ Liitsõnad: fototopograafia.
3. med kehapiirkondade ja üksikute elundite paiksete suhete kujutus
tsunfti|kord [-korra]
aj käsitööliste suhete korralduse süsteem feodaalajal. Manufaktuuride arenedes hakkas tsunftikord lagunema.
valitsemis|vorm
pol riigivõimu seesmine, kõrgemate võimuorganite ülesehituse ja omavahelisete suhete süsteem. Valitsemisvormi järgi jagunevad riigid monarhiateks ja vabariikideks.
ühiskond ‹-konna 22› ‹s›
1. inimeste hrl. ajalooliselt kujunenud kooselu vorm ja sellest sugenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva Eesti ühiskond. Vana-Kreeka ühiskond. Kapitalistlik, orjanduslik ühiskond. Patriarhaalne, klassideta, seisuslik, demokraatlik ühiskond. Turumajanduslik, postindustriaalne ühiskond. Avatud, vaba, salliv ühiskond. Vana ühiskonna häving. Uue ühiskonna sünd. Ühiskonna areng, sotsiaalne struktuur. Ühiskonna liikmed. Peeti silmas ühiskonna huve, heaolu. Inimene peab alluma ühiskonnas kehtivatele seadustele. Püüdis oma tööga ühiskonnale kasulik olla. Ei saa elada väljaspool ühiskonda. Üksikisik ja ühiskond. || (kitsamalt). *Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse ta [= laps] kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu. A. Elango.
▷ Liitsõnad: agraar|ühiskond, antiik|ühiskond, feodaal|ühiskond, heaolu|ühiskond, industriaal|ühiskond, info|ühiskond, inim|ühiskond, klassi|ühiskond, kodaniku|ühiskond, küla|ühiskond, massi|ühiskond, nüüdis|ühiskond, tarbimis|ühiskond, tsiviil|ühiskond, tuleviku|ühiskond, tööstusühiskond.
2. hrv taime- v. loomakooslus. *Ning vahest elavadki haigrud just suurema julgeoleku saavutamiseks suurte ühiskondadena. F. Tuglas.
üle|ilmastuma ‹37›
ülemaailmseks muutuma, globaliseeruma (peam. majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste suhete kohta). Üleilmastuv majandus, ärielu. Finantsturud lõimuvad ja üleilmastuvad üha kiirenevas tempos.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |