[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sugu|võsa
sugu (2. täh.); suguselts. Vana, kuulus suguvõsa. Jõukas, suur suguvõsa. Suguvõsa esiisa. Isapoolne, emapoolne suguvõsa. Masingute suguvõsa on siinkandis elanud mitmeid põlvi. Ta on ühe tähtsa suguvõsa viimane võsu. Tunneb uhkust oma suguvõsa üle. Otsis arhiivist materjali oma suguvõsa kohta. Uuris kirikuraamatutest oma suguvõsa. Kogu suguvõsa oli kutsutud vanaisa matustele. Pulma tuli terve suguvõsa kokku. Käisime suguvõsa kokkutulekul. Nende suguvõsas on kõik tüdrukud noorelt lapsi saanud. Poiss on häbiks tervele suguvõsale. *Üleaedsel Mõrra Kustil on perekond nagu mustlase suguvõsa: üksi ämmasid on umbes neli-viis. R. Tiitus.