[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

statsionaarne ‹-se 2› ‹adj›
statsionaaris toimuv, statsionaariga seotud; alaline. Statsionaarne ravi. Statsionaarne osakond, üliõpilane. Statsionaarne kino, polaarjaam. Spordikoolil on maal statsionaarne laager. || kindlale kohale paigaldatud v. liikumatult kinnitatud, paikne, kohakindel, koht-. Statsionaarsed seadmed. Statsionaarne kraana, diktofon. Liikuvad ja statsionaarsed kompressorid. || muutumatu, püsiv. Süsteemi statsionaarne olek.
▷ Liitsõnad: mittestatsionaarne.