[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sotsiaalne ‹-se 2› ‹adj›
ühiskonnasse puutuv, ühiskonna eri osade omavahelisi suhteid v. inimese ühiskonnaliikmeks olemist puudutav, ühiskondlik, ühiskonna-; (sotsioloogias:) kollektiivne (individuaalse vastandina). Inimese sotsiaalsed vajadused. Sotsiaalsed probleemid, muudatused. Lapse bioloogiline ja sotsiaalne areng. Elluastujate sotsiaalne küpsus. Rahvastiku sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne kihistumine. Sotsiaalsed kihid, grupid. Sotsiaalne päritolu 'see, millisest sotsiaalsest kihist ollakse pärit'. Inimese sotsiaalne seisund, positsioon, staatus 'asend ühiskondlike suhete süsteemis'. Sotsiaalne roll '(sotsioloogias kasutatava mõistena:) teatav käitumise mall, mida ühiskonna v. sotsiaalse grupi heakskiidul järgitakse; isiku sotsiaalse seisundiga kaasnevad nõuded ja ootused'. Sotsiaalne murre keel sotsiolekt. Paneelmajad olid sotsiaalne tellimus (millegi kohta, mida ühiskonnas vajatakse ja oodatakse). Tööstuslinna tabas sotsiaalne katastroof. Kirjaniku sotsiaalne missioon. Looja tundlik sotsiaalne närv. Täheldatakse aidsihaigete sotsiaalset tõrjutust. || ühiskonna vähem kaitstud osade huve ja vajadusi arvestav, sellesse puutuv. Sotsiaalne turumajandus. Sotsiaalne abi. Sotsiaalsed garantiid, tagatised 'võimaldavad elanikkonna sotsiaalset turvalisust'.