[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

klassi|huvid pl
teat. ühiskonnaklassi taotlused ja soovid

tervis ‹-e 4 või -e 5› ‹s›

1. organismi normaalne, häireteta elutegevus, sellest johtuv kehaline ja vaimne heaolu; (laiemalt:) igasugune organismi seisund. Kehaline, vaimne tervis. Rahva, laste, loomade tervis. Hoolitse oma tervise eest! Tervist tuleb hoida. Tal on tervist ohustav, kahjustav, rikkuv töö. Pidev müra mõjub tervisele halvasti, hakkab tervise peale. Tapab tööga oma tervist. Teeb tööga tervisele liiga. Tervis logiseb tal igast kandist. Raske elu murdis ta tervise. Kaotas autoõnnetuses tervise. Kui vanas eas ka veel tervist oleks! Tervisest pakatav tüdruk, poiss. Mees oli täies tervises, täie tervise juures. Põgenikud olevat kõik elu ja tervise juures. Andku Jumal teile elu ja tervist! Sõitis sanatooriumisse tervist parandama, taastama. Kui kriis oli möödas, tuli tervis jõudsasti. Kuidas tervis on? Kuidas sa ennast tunned, mis tervis teeb? Küsis sõbra tervise järele. Tervisel ei ole viga midagi. Tervis on hea, suurepärane, rahuldav, halb, vilets, kehv. Laps on nõrga tervisega. Vanatädi tervis on endine. Viimasel aastal on tervis paremaks, halvemaks läinud. Tervis halvenes järsult. Tervis jätab soovida, pole täna suurem asi. Tervise poolest on lugu halb. Tema tervisega pole asjad korras. Tervis on hakanud mulle muret tegema. Kui tervis lubab, sõidan paariks päevaks maale. See töö nõuab raudset tervist. Soovin sulle tugevat tervist! Tal on lausa hobuse tervis 'väga tugev tervis'. Pane aga kingitud pärlid kaela ja kanna terviseks! Naer on terviseks. Vara kadunud – vähe kadunud, tervis kadunud – kõik kadunud. *Vana Sõmerase tervis ja jõud on ammu jäänud rõsketesse kaevanduskäikudesse. E. Tennov. | (ütlusena aevastuse korral). Tervist! Terviseks!
▷ Liitsõnad: ihutervis.
2. ‹hrl. pl.› kellegi vahendusel v. kirja teel edasi antavad head soovid v. tervitus. Ema saatis sulle tervisi. Vii talle minu poolt palju tervisi! Tõin sulle kodunt tervisi. Andke neile meie poolt ka tervised edasi. Tervisi Tartust! Aitäh terviste eest! *Lenda, ööbik, linnuke: / tuhat tervist temale! L. Koidula.
3. (kohtumisel kasutatava üldise tervitussõnana). Tervist, Jüri! Tervist, kulla sõber! No tervist! – Tervist. Ilus tervis! (sõbrameheliku tervitusväljendina, ka hüvastijätul). | (lahkumistervitusena). Head tervist! || tervitus. *„Jõudu!” – „Jõudu tarvis!” võttis naine tervise vastu .. J. Parijõgi. *Kui Peeter .. teretas, oli Mari esimene, kes lahke näoga igakord tervise vastu võttis .. A. Kitzberg.
4. (millegi tähistamisel, kellegi austamisel hrl. translatiivis:) kellegi v. millegi auks, hüvanguks. Jõime sünnilapse terviseks. Võtame meie sõpruse terviseks! Tõsteti klaasi lähedaste ja võõraste terviseks. Mehed lõid klaase kokku teineteise terviseks. Ütles pererahva terviseks toosti. Söödi ja joodi perenaise terviseks. Tegi välja pudeli šampanjat oma lapse terviseks. Tervist jooma. Teie terviseks, austatud noorpaar! *Joodi terviseks, peeti tervituskõnesid, lauldi ja mängiti. E. Särgava. || (klaase tõstes v. kokku lüües:) proosit! „Terviseks!” tõstis peremees šampanjaklaasi. Terviseks! Elagu sünnipäevalaps! Tervist! Klaasid löödi kokku.

tervitus ‹-e 5› ‹s›

1. tervitamine (kedagi kohates); žestid, sõnad, väljendid, millega tervitatakse. Kummardab, noogutab, viipab tervituseks. Kergitab tervituseks kaabut. Autojuht tõstis tervituseks käe. Tervituseks välja sirutatud käsi. Valitsusjuhid suruvad tervituseks teineteise kätt. Sõjaväeline, sõjaväelaslik tervitus. Kombekohane tervitus. Jahe, viisakas, sõbralik tervitus. Mu tervitus võeti lahkelt vastu. Tervitust ei võetud vastu, ei pandud tähelegi. Ta ei vastanud mu tervitusele. Vahetasime külmalt tervitusi. Paar sõna tervituseks ja kohe asja juurde. | (kellegi lahkumisel). Lahkujaile lehvitati tervituseks järele. || (kedagi vastu võttes, mingit üritust avades). Pidulik tervitus ilutulestikuga. Linnapea pöördus kongressist osavõtjate poole ingliskeelse tervitusega. *Tulija tervituseks lasevad paisunud meeleolus pulmalised õhku võimsa hurraa. E. Tegova. *Mošee juurest pääseb väikese kuplialuse kaudu nn. tervituste õue, kus emiir võttis vastu oma ametnikke. O. Nilson. || kõnek (tervitussõnana). Tervitus, poisid! Siin me olemegi, tervitus! *Gea? Tervitus! Oled veel tööl? I. Viiding.
▷ Liitsõnad: vastutervitus.
2. ‹hrl. pl.› kellegi vahendusel v. kirja teel (ka pidulikult) edasi antavad head soovid, austus-, sõprus- jms. avaldused. Tervitusi abikaasale! Saatis sõpradele tervitusi. Tõin sulle Marilt tervitusi. Annan su tervitused kindlasti edasi. Andis mulle sületäie tervitusi kaasa koduste jaoks. Tervitused juubeli puhul! Raadios loeti ette õnnesoove ja tervitusi. Sain kodustelt lühikese tervitusega kaardi. Sõbralike tervitustega, Mai (kirja lõpetuseks). *Sellega lõpetan [kirja] ja saadan sulle palju tervitusi. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: juubeli|tervitus, jõulu|tervitus, pühade|tervitus, sünnipäeva|tervitus, uusaastatervitus.