[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 artiklit

ad libitum
soovi kohaselt

ah

1.interjväljendab ning rõhutab (kontekstist, kõnes ka intonatsioonist, miimikast, žestidest sõltuvalt), hrl. lause algul:. a. rõõmu, vaimustust, imetlust, imestust, üllatust jms. Ah, kui tore ilm on täna! Ah kus oli alles vaatepilt! Ah! Sina! Ei osanud oodatagi. Ah! Juba valmis! b. igatsust, soovi. Ah, küll tahaks praegu kodus olla! Ah kuidas jooks praegu külma allikavett! c. kurtmist, kaebamist, hädaldamist jms. Ah kui kurb! Ah, mis me küll nüüd teeme! d. ükskõiksust, minnalaskmist, tüdimust jms. Ah tühja kah, las jääb nagu oli! Ah, see on ju lõpuks ükskõik! Ah, tehku nii, nagu ise heaks arvab! Mis sa ütlesid? – Ah, ei midagi! e. viisakat tagasihoidlikkust, ka vastuvaidlemist, tõrjumist. Ah, mis nüüd mina, aga Toomas – vaat see on alles töömees! *„Ah, mine,” tõrjus Teele naeratades, „kust ma sulle's seda nüüd tean ütelda ..” O. Luts. f. pahameelt, rahulolematust, tõredust, halvakspanu, etteheidet jms. Ah, need tänapäeva noored! Ah sind küll, millegagi sa hakkama ei saa! Ah kui rumalasti sa talitasid! Ah, mis ta kelgib! Ah, pagan võtaks! g. äkilist meenumist. Ah jaa – täna on ju Leena sünnipäev! Ah, ma pidin ju talle helistama! h. teatavaks võtmist, konstateerimist (ka konstateeriva, retoorilist laadi v. eelnenud küsimust kordava küsimuse algul) jms. Ah nii, hea küll. Ah see olid siis sina. Ah Jaanil on siis ülikool läbi. Ah laupäeva õhtul on rahvamajas pidu? Ah et kuidas meil läks? – Üsna hästi. Ah Peeter? – Peeter on nüüd juhatuse esimees. *„Kuidas ta [= opman] su vastu siis on?” – „Ah opman? Siiamaale väga hea ..” E. Vilde.
2.advküsilause lõpul kasutatav küsisõna; tarvitatakse ka mittearusaamist väljendava küsisõnana. Mis sa selle peale kostad, ah? Tore? – Ah? Miks ta vaikis, miks ta ei julgenud rääkida – ah? Keda sa lolliks pead, ah? Ah? – mis sa ütlesid?

eh

1.interjväljendab ning rõhutab:. a. pahameelt, rahulolematust, kahetsust, põlastust v. tüdimust. Eh, lasksid ennast petta! Eh sind saamatut küll! Eh, et ma sind kuulda võtsin! Eh, teada need meeste jutud! Eh, vastik elu! *Eh, surmani olen tüdinud sest hulkumisest! E. Vaigur. b. soovi, igatsust. Eh, nii väga tahaksin teda näha! Eh, kui kõik juba möödas oleks! *Eh! kui mulle nüüd ühe hea käraka käsiksite anda .. Ansomardi. c. vaimustust, imetlust v. hoogsust, uljust. Eh, poisid, oli alles elu! Eh kus on silmad, nagu alustassid! Eh, mis siin muretseda! Maksab elada, eh!
2.advküsilause lõpul rõhutava küsisõnana. Mida sa otsid, eh? *Aga kus see sinu päriskoht siis asub, eh? A. Jakobson.

ehk
I.advosutab oletatavale v. loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel: võib-olla, vahest. Ehk tuleb mulgi minna. Ehk oli paremgi, et ta seda ei näinud. Ehk polegi midagi juhtunud. „Ehk ta ei tulegi enam,” kahtles mees. Ehk ta eksis pimedas ära? Ehk ta on haige! See asi annab ehk veel korraldada. Ta hakkab ehk varsti pärale jõudma. Teda ei ole ehk enam kuigi kauaks. Sellel jutul on ehk tõepõhja ka! Mis ta seal seisab, ootab ehk kedagi? Päeva peale läheb ehk soojemaks. Tänaseks ehk aitab õppimisest. Ta on noor mees, ehk paraneb veel. Küsi temalt, ehk tema teab. Praegu küll ei saa, ehk kunagi tulevikus. Leiba ja piima seal ehk ikka leidub. Seda juhtub ehk kord kogu suve jooksul. Tema jaoks oli see ehk ainult huvitav ajaviide. Kõigile ehk ei meeldi see raamat. Seal edasi on ehk kuivem. Silo oli vähe, viis-kuus tonni ehk. Kas ma ei peaks ehk sellest vennale rääkima? Vaatab ringi, kas ehk mõni tuttav teda ei näe majja minemas. Ta on ehk pisut kõhnavõitu. „Millal sa tagasi jõuad?” – „Ehk lõuna paiku.”. *Naabrite vahekord oli Jussi surmast saadik ehk pinevam kui kunagi enne. A. H. Tammsaare. | esineb koos teise võimalikkust väljendava sõnaga. Vahest ehk Mihkel teab sellest midagi. Seal võis olla paar-kolmkümmend inimest, vahest ehk rohkemgi. *Värske kala kalapoes jäi nägemata ... Võib-olla ehk kevadel, lohutas end Märt. R. Sirge. || esineb tagasihoidlikus kõnetluses, eriti mingi soovi v. palve korral. Teate ehk öelda, kus asub Maakri tänav? Ehk saad mulle paar krooni laenata? Sa ehk oled nii lahke ja juhatad võõra tee peale! Kas sul on ehk mõni minut aega? Ehk võiksite mind pisut aidata! Ehk on sul raha vaja? Ma ehk segan teid, kui siin pisut kirjutan? Sul on ehk igav? Ma ehk toon sulle veidi süüa? || kõnek kasut. ebamäärases, pooleldi nõustuvas vastuses mingi küsimuse peale. „Kas sa tuled õhtul?” – „Ehk tulen ka.”. *„Kas laudpõrandal tantsida ka lubad?” küsis Mari peremehelt. – „Küllap näis,” vastas Andres. „Ehk ka, kui ise puhtaks küürid.” A. H. Tammsaare.
II.konj
1. ühendava sidesõnana:. a. seob sünonüümseid, üht ja sama mõistet tähistavaid v. teat. kontekstis samatähenduslikult kasutatud sõnu. Isohüps ehk samakõrgusjoon. Diameeter ehk läbimõõt. Vokaal ehk täishäälik. Kalender ehk varasema nimetusega tähtraamat. Kõmri ehk uelsi keel. Vääna ehk Tõdva jõgi. Uue- ehk Vastse-Kasaritsa. *Paterdan kõrkjais ja leian sealt ilusaid susipurikaid ehk hundinuie .. O. Luts. b. seob kaht väljendit, milledest viimane selgitab esimest v. annab seda edasi teiste sõnadega. Soode üldpindala on 9340 km² ehk 20,7% Eesti territooriumist.
2. van ka kõnek või. *Ja siis tuleb ehk läheb üks ja teine rongi ootaja. V. Ridala. *.. tulge minu tuppa ja istuge seal, ehk visake voodisse pikali. O. Luts.
3. van ehkki, kuigi, olgugi et. *Särgava rahva meeleolu ei näinud olevat just mitte kõige lõbusam, ehk selles ei heinakoristamise töö ega ka ilm ei võinud olla süüdi. E. Särgava.

eiadv

1. öeldisverbi juurde kuuluv eitussõna, annab kogu lausele eitava sisu. Ma ei tee seda. Tal ei ole raha. Siin ei aita enam miski. See ei võta palju aega. Ei mäletagi, millal me viimati teatris käisime. Ma arvasin juba, et sa ei tulegi enam. Miks sa minema ei hakka? Ei tea, kas maksab teda tülitada. Inimene ei ela ainult leivast. Mis see siis ära ei ole! Mees ei joo ega suitseta. Ta ei kurtnud ega hädaldanud. Ta ei lausu musta ega valget. Kas nad siis ei teadnud, et tee on suletud? Ega ta enne ei jäta, kui oma tahtmise saab. Kingatallad ei pidanud enam vett. Isa ei olnud seal varemalt käinud. Ei puudunud palju, et kõik oleks õnnelikult läinud. Töö ei tahtnud kuidagi edeneda. Sellisest võimalusest ei ütleks keegi ära! Täna ei mindud metsa. Aeg on hiline, teda ei oodata enam. Rääkis, et ilma temata ei tuldavat seal toime. „Äkki sa valetad?”–„Ei valeta.”. |predikaatverb on juurdemõeldav›. Kas sa tuled või ei? „Kas sa süüa tahad?”–„Tänan, ei.” „Kas teid sunniti?”–„Ei, me tegime seda vabatahtlikult.” Vaatasime, et nüüd keerab meile sisse, aga ei, mööda läks. Ma ei saa, mitte kuidagi ei! Külmetasin kõvasti, aga ei häda midagi. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
2. üldisem, ilma verbita esinev eitussõna. a. eitab korrigeerivalt teat. lauseosa. Sajad, ei, tuhanded hukkusid. Tule kell neli, ei, veel parem – kell viis! b. eelneb (harvemini järgneb) rõhutavalt, väidet kategooriliseks tegevalt eituslausele (viimases on hrl. verbiga koos esinev ei v. mõni muu eitussõna). Ei, seda ma ei tee! Ei, see ei ole Madis! Ei, mind ta ei näinud. Ei, ära tee nii! Ei, see pole kuidagi võimalik. Ei, selline olukord küll ei meelitanud. „Ei, kauem see kesta ei tohi!” otsustas ta. See ei olnud mina, oh ei! Ei, ei, ma ei usu teid! *Kõige eest pidin maksma. Mitte rahaga, ei. Vaid inimliku õnnega. F. Tuglas. c. esineb eitava vastuse v. otsusena millegi kohta (järgnev lause on tavaliselt jaatavas kõnes). Ei, ei, see võimalus langeb ära. *„Ei, ei,” ütles Kati tõsiselt, „sa pead mulle rääkima! Mul on ikka tundmus, nagu varjaksid midagi minu eest.” A. Gailit. *„Ärge talle haiget tehke,” palus perenaine tagant järele.–„Ei noh, kus nüüd seda,” vastas sauna Madis. A. H. Tammsaare.
3. annab üksnes järgnevale sõnale eitava sisu v. rõhutab seda.; sün. hrl. mitte. a. (järgnevaks sõnaks adverb). Ei iialgi! Tundis hirmu, nagu ei eales varem. Töö pole puudusteta, ei pooltki. Proovisin igasuguseid vahendeid, aga abi ei ühti. Otsin, otsin, aga teda ei kuskil pool. *„Jäksasid ikka tulla meile?” küsis perenaine. – „Tund ja verst, ei rutem,” vastas Jaagup .. A. H. Tammsaare. *Ega ole Eerogi enam nende lühemate hulgast Soomes, ei sugugi. F. Tuglas (tlk). b. (järgnevaks sõnaks pronoomen). Kasu polnud sellest ei mingisugust. Töö oli korralik, ei ühtki viga. Andres on süüdi, ei keegi muu. Nad elavad vanamoodi, ei midagi uut. *„Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maha nagu ei midagi,” ütles Krõõt. A. H. Tammsaare. c. (järgneb mõni muusse sõnaliiki kuuluv sõna). Õunad on ilusad, ei ainsatki ussitanut ega kärbatanut hulgas. *Nelikümmend oli neid, nelikümmend ja ei ühtegi rohkem ega vähem .. R. Kaugver. *Teda narriti igal pool, nii, väikselt, ei asja ees, teist taga, – oli juba säärane mood. R. Roht.
4. esineb sisult jaatavates lausetes. a. tagasihoidliku küsimuse v. soovi esitamisel. Kas see ei ole äkki August? Kas sa süüa ei taha? Kas ma ei öelnud sulle, et ära mine? Kas ma ei saaks sind aidata? Kas ei tuleks sedagi võimalust kaaluda? „Kas me ei läheks kinno?” tegi üks poistest ettepaneku. b. retoorilistes küsilausetes, hüüatustes vm. seda laadi väljendustes. Kuhu sa ka ei läheks, igal pool tema ees. Mis imeasju seal küll näha ei saanud! Mille kõige pärast küll tema muret ei tunne! Kas ma siis tema kombeid ei tunne! Kuidas ta ka ei püüdnud salata, kõik oli asjatu. *„Ma arvasin, et see on teie pruudi kiri.” – „Mis teile küll pähe ei tule,” ütles Eduard .. E. Krusten. c. mõnikord koos miks-sõnaga nõustuval v. möönval vastamisel. „Kas sa tahad kaasa tulla?” – „Miks ei taha!”. „Aga nii ei tohi ju!” – „Miks ei, sõjas on kõik lubatud!”. *„Noh, siis on hästi. Kas võiksin tuba näha?” – „Seda võib kah, jah, jah. Miks ei või ...” R. Roht. d. vahel mitte ainult ~ üksnes ... vaid ka lausetes (viimasest võib mõni sõna olla ka ainult juurdemõeldav). See ei ole mitte ainult sinu, vaid meie kõikide ülesanne. *Sellel oksal ei kiikunud mitte ainult Indrek, vaid ka kõik teised poisid .. A. H. Tammsaare.
5. eitavas lauses võib kuuluda sidesõnalisse konstruktsiooni. a.korduvanaläheneb ühendavale sidesõnale. *Seljas polnud tal enam mundrit, ei mütsi peas, ei saapaid jalas. E. Vilde. *Ta lamas peaaegu liikumatult ega rääkinud kellegagi. Ei sanitaridega, ei õdedega, ei arstidega, ei palatikaaslastega. P. Kuusberg. b.ühendsidesõna osanaei ... ega vt ega
6. kõnek esineb mõnedes teadma-verbiga seostuvates ebamäärasust väljendavates ütlustes. Arvab endast veel ei tea mis! Ta annaks ei tea mis, et sellest ülesandest lahti saada. Kui ohver viimaks toibus, oli ründaja juba ei tea kus. *Kas tead, sa ära karda midagi, kui see ka ei tea mis oleks. O. Luts. *Algselt näib, et säärases külas polekski nagu aset ei tea kui keerukatele inimsuhetele .. V. Alttoa.
7. kõnek rõõmu, vaimustust, heameelt, rahulolu vm. tunnet väljendavate (hüüd)lausete algul läheneb hüüdsõnale. Ei, oli see alles sõit! *Ja hakkaski [liköörist] soe. „Ei, tont võtku, tore on,” ütles Hella Aasa .. P. Viiding. *Aga nüüd lähen ma järve ja suman jahedas vees ... ei, see oli saun! H. Raudsepp.

eksadv

1. nõrk kinnitus- v. rõhusõna lausetes, mis väljendavad:. a. nõustumist, nõusolekut. Eks ma ikka tule, kui vähegi võimalik. Hea küll, eks ma proovi(n). Jah, eks see kuumus tee liiga küll. Kui tarvis, eks siis või minna ka. Eks me vaata, mis siin teha annab. „Õuna tahad?” – „Eks anna pealegi.”. *„Kena poiss,” kiitis Rudolf. „Eks ole,” kinnitas Irma. A. H. Tammsaare. b. nentimist, kinnitamist. Eks pärast ole igaüks tark. Eks seda ole juhtunud paljudega. Eks iga algus ole raske. Eks ma öelnud! Eks olnudki rebane lõksus. „Kes seda tegi?” – „Eks ikka Juhan.” Eks ta ole (ebamääraselt möönev reageering kaasvestleja jutule). c. seletust, selgitust. Eks ta karda(b), sellepärast rabelebki. Eks ma läinud külma ilmaga vette, nüüd on nohu kallal. Eks me nägime, et vihm on tulekul ja jooksime tagasi. d. arvamust, oletust. Eks hunt ta murdnud, kes muu. Eks kahekümne ringis peaks külalisi ikka tulema. Eks see paranda(b), kes ära lõhkus. Eks külarahvas saa(b) imestada, kui Jaan nooriku koju toob. e. soovitust v. soovi. Eks tee ise. Eks küsi talt eneselt! Eks mingu ja vaadaku ise järele. Eks võtnud siis lapsed tööle kaasa! Eks astuge vahel meie poole ka sisse! Eks teeme siis väikesed tropid! Eks jääme siis nägemiseni! Eks terekest kah! Eks hüvasti siis seda korda! f. ilkumist, ähvardust v. pahameelt. Eks sa näe, kus tark väljas! Eks katsu veel vastu hakata! Eks tulgu ainult, koera ajan peale! Eks sa proovi süüa, kui supp on nagu soolvesi! g. imestust, üllatust. Eks näe imet! No eks sa kuule, kus lugu!
2. usutlussõna, millele oodatakse jaatavat vastust, nõustumist; täh. 'kas ei, kas'. On ju nii, eks ole? Tulete siis homme, eks? Eks ole ilus? Oleme kokku leppinud, eks ju? *Mäletad, kui üles kirjutama tuldi, siis ütlesin: eks, Goori, see on ju sinu laud. H. Kiik. *„Eks see ükskõik ei ole, missuguse rahaga osteti,” arvas Anna. A. H. Tammsaare.

etkonj

1. üldalistav sidesõna. a. alustab aluslauset. On hea, et sa tulid. Paistab, et see on õige lahendus. Vanematele oli peaasi, et laps õppis. Tähtis on, et vili saaks õigeks ajaks koristatud. Võimalik, et ilm päeva jooksul muutub. Et minekust midagi välja ei tule, see oli algusest peale selge. *Ainuke, mis kõiki mõtlema pani, oli see, et preili mehele ei saa. A. H. Tammsaare. b. alustab sihitislauset (sealhulgas kaud- ja siirdkõnet ning kaudküsimust). Kuulsin ainult seda, et uksele koputati. Ma tean, et see raamat sulle meeldib. Lubage, et ma olukorda pisut selgitan! Võib-olla ta ootas, et sa vabandust paluksid. Meile öeldi, et sa olevat haige. Mainisin nagu muuseas, et nägin teda eile kohvikus. Poiss muudkui mangub, et osta ja osta mulle võrr. Ta räägib, et tema poeg olevat meremees. Ma juba mõtlesin, et mis see koer küll haugub. *Et tema vaikne ema võib nii vihaseks minna, seda ei osanud Peep arvatagi. T. Lehtmets. *Pikisilmi ootas sauna Juss, et millal küll pere Andres hakkab pulmamõtteid mõtlema. A. H. Tammsaare. c. alustab täiendlauset. Talle andis julgust teadmine, et ta ei ole päris üksi. Muret tegi juba seegi asjaolu, et toiduvarud vähenesid. Ta püüdis harjuda mõttega, et peab õpingud katkestama. d. alustab öeldistäitelauset. Olukord oli säärane, et pidime taganema. *Jah, asjalugu on niisugune, et ega ma enam aias ei olegi. K. Ristikivi. e. alustab sihitismääruslauset. Hoia, et ema sind siit ei leia! Võid kindel olla, et ma sellest kellelegi ei räägi. Mis sa selle kohta ütled, et ma täna varem ära lähen? Kogu lugu lõppes sellega, et koosolek jäi pidamata. *Kas nad siis sellest aru ei saa, et ta tahab vait olla .. E. Krusten.
2. tagajärge ja viisi väljendav sidesõna, alustab tagajärje-, viisi- ja määralauset. Kas te ise seda nägite, et nii enesekindlalt räägite? Tõmbas nii, et nöör katkes. Näpistas nii valusasti, et teine karjatas. Kraav oli nii lai, et sellest ei saanud üle hüpata. Juhtus nõnda, et ma pidin ära sõitma. Naerab, et hoov rõkkab. Saavutas niipalju, et koosolek lükati edasi. Ta oli niivõrd ärevil, et unigi ei tulnud. Et vaikus tuleb pärast tormi, nii on ikka olnud. *Kasige mu silma alt, et ma te varjugi ei näe! A. H. Tammsaare. *Tõuvili on küps, et variseb. H. Suislepp.
3. otstarvet väljendav sidesõna, alustab otstarbelauset. Tõusti kikivarbaile, et paremini näha. Võttis raamatu, et natuke aega lugeda. Kui vähe on tarvis selleks, et teist rõõmustada. Tal oli tegemist, et võlgadest lahti saada. Näitan sulle valgust, et sa trepil ei komistaks. Oled liiga noor, et elu mõista. *Et lapsele sooja saada, tuli koldesse lõke läita. M. Nurme.
4. põhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset. Ütlesin seda sellepärast, et tal on õigus. Et Jüril midagi teha ei olnud, läks ta metsa hulkuma. *Nutab ja õnnetu teine, et just tema tütar seda teed pidi minema. A. H. Tammsaare.
5. hrl kõnek alustab iseseisvaid, sageli elliptilisi lauseid, mis väljendavad:. a. käsku, kategoorilist nõuet. Et see homseks korda tehtud oleks! Et see kõigil teada oleks! *Otto: Et seda meest homme laeval ei ole! E. Tammlaan. b. soovi (öeldis hrl. tingivas kõneviisis). Et ta juba kord tuleks! Et sa ometi mõistlikumaks muutuksid! Va ahnepäits, et sa lämbuksid! *Eesti laul, et kõla sa / üle metsa, üle maa! L. Koidula. c. kahetsust v. etteheidet. Et see just nõnda pidi minema! Et ma seda varem ei taibanud! Et sul ka häbi pole selliseid asju rääkida. *Et ilm juba kord soojaks ei lähe! A. Hint. d. imestust, üllatust. Ah et ta ei tulegi! *Et sa mu ka leidsid! M. Raud. e. siirdkõnet. *Ta rääkis asjast ka Kägile. Et näe, missugune häda. Raha ei ole ja maksta on vaja. P. Viiding. *Mindki kipub Neeme sageli ülearu sõnaohtralt esitlema. Et palun väga, siin on teile nüüd seltsimees Lõuend, kirjutab doktoritööd .. E. Raud.
6. kõnek esineb lausetes fakultatiivse täiteelemendina:. a. (dialoogi) küsilause alguses. Et mina pean minema? „Et millal?” küsis Ats. „Nõupidamine on Viljandis.” – „Et ikkagi Viljandis?”. *Ning perenaine ütles: „Et mõtled siis koju kõmpida? ..” A. Jakobson. b. tervituse vm. ütluse alguses. Et head aega siis! Et terekest kah! Et olgu siis pealegi nii! *„Tere õhtust.” – „Et tere. Varn on seal.” R. Kaugver. c. koos sõnadega peaaegu, vaata, vaevalt vms. Seal oli kolm peaaegu et ühesuguses rõivastuses last. Viimased meetrid läbis ta peaaegu et vaarudes. Teost võiks pidada peaaegu et romaaniks. Vajadus on praegu vaata et suuremgi. Lund on vaata et vööni. Seda riista vaevalt et enam kasutada saab. *Ent Vallasmaad oleks nagu hella paika puudutatud, peaaegu et solvatud. E. Tennov. *Laiu ja maa vaheline silm ei olnud lai – vaevalt et sülda viis-kuuskümmend .. J. Peegel.

himutiadv
nii palju, kui süda himustab, soovi järgi. *Siin söö kõike himuti.. V. Ilus. *Aga maa ei jäta tänamata, kui ta nii himuti on puhata saanud. M. Raud.

hõõguma37

1. ilma leegita põlema; tugeva kuumuse mõjul (punakalt) helendama. Söed, tukid hõõguvad. Tuli hõõgub tuha all ka piltl. Hõõguv piip, pabeross, taht, elektripliit. Hõõguv sulametall, laava, gaasijuga. *Varsti hubises leek vastu [pliidi] raudu, mis lõid hõõguma, levitades mõnusat sooja madalasse tuppa. R. Sirge. *Kohmetanud sõrmedega tsäksis ta pimedas niikaua, kui sai taela hõõguma. J. Peegel. || kiirgama, õhkuma, endast levitama (hrl. soojust). Radiaatorid akna all lausa hõõgusid (kuumusest). Köögis hõõgus hubaselt kuumaks köetud soemüür. Päikesest hõõguv rannaliiv, maapind. *Läbi katkise akna hõõgus lume jahedus.. F. Tuglas. *Päris talvekülmus hõõgub siis veel metsast vastu. K. Põldmaa.
2. piltl (tugeva ning visa tundmuse, soovi, tahte, kire avaldumise kohta). Soov, iha, armastus, vaen hõõgub tema rinnas, südames, hinges. Minus lõi hõõguma uus lootus. Meeste vahele jäi hõõguma salavimm. Luuletusest hõõgub koduarmastust ja vabadusiha. Nooruk otse hõõgub vaimustusest, teotahtest, protestivaimust. Silmad hõõguvad vihast, tigedusest. Ämma silmadest hõõgub selgesti mõistetavat põlgust.
3. (hrl. inimese füüsilise seisundi kohta). a. punakalt õhetama. Nägu hõõgub erutusest, külmast, veinist. Punastas, ägestus nii, et kõrvalestad, põsed ja kael hakkasid hõõguma. Silmad hõõguvad, hiilgavad, läigivad. *..seevastu hõõguvad nende kinnastamata käed, mida nad alatasa ..puhumisega soojendavad, otse sarlakivärvilises haiglases punas. R. Roht. b. valulikult õhkuma, kuumama. Suu hõõgub tugevatest vürtsidest. Keha, pea hõõgub palavikust. Õlad lausa hõõgusid valust. Hõõgun üleni palavikus. *Ta nahk oli kuiv, kuum, näis lausa hõõguvat. A. Jakobson.
4. värvuselt (ere)punane olema, punetama; eretama. Idataevas hõõgus nagu tulekahjukumas. *Keset kullakat, küpsevat nisu / hõõgub tuliselt punane moon. K. Merilaas. *Värvidest hõõguva lapitud vaibaga / hakkab september taigat katma. U. Laht.

hüüu|märk [-märgi]
kirjavahemärk (!), mida kasutatakse lausete järel, mis väljendavad hüüdu, tugevat käsku, keeldu v. soovi, samuti omaette lausena esineva ütte ja hüüdsõna järel ning imestust äratava sõna järel sulgudes

igatsus-e 5› ‹s
nukker, hell tunne, mis sisaldab endas (unistuslikku) soovi, iha millegi v. kellegi järele. Palav, kirglik, valuline igatsus. Armunute igatsus teineteise järele. Igatsus kaugete maade, kevade, millegi tundmatu järele. Tunneb igatsust kodukandi, omaste järele. Süda on täis igatsust. Imelikud igatsused hinges. Vanaemal on kange igatsus näha lapselapsi. Ootan igatsusega haiglast pääsemist. Poisi suur igatsus oli kord sõjameheks saada.
▷ Liitsõnad: armu|igatsus, kodu|igatsus, sala|igatsus, õnneigatsus.

isutama37

1. isu olema, isu tundma. *Kui sa seeni isutad, eks Henn lähe ja too. E. Maasik. *..ta [= karu] värske liha järele suurt ei isutanudki, poolpehmeks käärinud raibe oli hoopis suupärasem. O. Tooming.
2. tahtmist, soovi tekitama. Olen juba nii vana, et ei isuta enam mööda maad ringi rännata. *Vahur viskas ukse kinni. Ei isutanud siin puhkeaset soetada. A. Sinkel. *Niisugust purustatud forelli või ahvenapoega ei isuta õigel kalamehel vardasse ajadagi. K. Saaber.

jonnima42
millelegi kiuslikult vastu seisma; oma soovi v. tahet kangekaelselt, mõistmatult läbi viia püüdma. Ole mõistlik, ära jonni! „Ikka teen!” jonnis Matu. Laps jonnis isaga vähem kui emaga. Jonnid end ogaraks. Laps jonnis sülle(võtmist). *Ma tean ju oma lapsepõlvest – niikaua sai jonnitud, kui klaas mõdu käes.. L. Kibuvits.

jubaadv

1. (ajaliselt:). a. näitab, et mingi tegevus, olukord, seisund vms. on käsitletavaks momendiks alanud v. lõppenud (vihjates sellele, et varem see nii polnud); suhteliselt vara, varem kui oodatud, arvatud v. soovitud. Ma juba tulen. Me juba tunneme teineteist. Ööd on juba valged. Päike on juba loojunud. Olime siis juba heas tujus. Toas on juba soojem. Lilled on juba õitsenud. Kell on juba helisenud. Olen uue tööga juba harjunud. Ma juba peaaegu uskusin sind. Olin selle juba unustanud. Kas arst on haige juurde juba kutsutud? Poiss on juba 180 cm pikk. Olen juba 50-aastane. Oodatu saabus juba hommikul, järgmisel päeval. Märkasin sõpru juba eemalt. Tüdruk õppis juba 4-aastaselt lugema. Juba tulebki koju minna. Uus esimees on juba päral. Kas jäite juba õhtule? Hakka tööle juba täna. Aeg on juba läbi. Aimasin seda juba ette. *..metsas linnud laulavad, / juba valmis mustikad. E. Enno. *Hiljem, juba söögilauas, muutusid needsamad hääled kord-korralt aina rõõmsamaks.. E. Krusten. b. rõhutab, et mingi olukord on kestnud suhteliselt kaua v. on kordunud. Juba ammu. Elame juba kaua ühe katuse all. Juba väikese poisina kuulas ta vanu rahvajutte. Ootan siin juba üle tunni. Jüri tundis Antsu juba lapsepõlvest. Ta on meil tehases töötanud juba pikemat aega. Sa oled juba viies küsija. See on juba kolmas noomitus. c. käsk- ja soovlausetes väljendab soovi, et miski toimuks otsekohe v. võimalikult ruttu. Jäta juba! Aitab juba! Kui ema juba tuleks. Kui eksam juba mööda saaks.
2. (rõhutavalt:). a. tõepoolest, kindlasti, küll (nõrgema rõhutuse või lauses esitatu üldtuntuks pidamise korral asendub ju'ga). Seda juba ei juhtu. Tema juba sellest ei hooli. See juba sobib! Tööd juba jätkub. Meist nad juba jagu ei saa. Tema juba kartma ei löö. See hobune juba koormat ei vea. Küll teie juba teate. Oi, see oleks juba huvitav! Nemad juba oskavad asju ajada. Teisele mehele ma sind juba ei jäta. See on juba Arno moodi. Tal on juba säärane komme. Kui juba teha, siis hästi. *„Natukest ei maksa karta, peremees!” naeris sulane.. „Kui juba karta, siis karta...” R. Sirge. b. üksnes, muust rääkimata. Juba roose oli mitukümmend sorti. Juba see mõtegi on hirmus. Juba protokollistki võib saada ettekujutuse koosoleku ägedusest. Juttude kunstiline tase on ebaühtlane juba erineva kirjutusaja tõttu. Hea on juba seegi, et.. Juba seetõttu, et.. *Tundsin otse selgesti, et olin tervem, tugevam – juba füüsiliseltki. A. Mälk. c. isegi, koguni. Kui juba Ants ei oska, siis ei oska keegi. Kui seda juba seadusesilm ütleb, siis tuleb uskuda. *„Nüüd lähed sa küll liiga kaugele, kui kipud kunstnikule juba värvidegi valikut ette kirjutama,” tõrjus Varbla. O. Tooming. *Mis tüürimees sinust nii saab, kui roolis ka juba norutad? E. Tammlaan. d. siiski, pealegi. Andke juba veel 10 muna. Pange juba kilo täis. e. väljendab tugevat kahtlust. Jaah, juba sa tuled! '(= ei sa tule, vaevalt sa tuled)'. Juba nad ta nii kergesti nõusse said. *„Aga kas ei annaks teie uued kosilased järele?” – „Juba nad annavad!” tähendas Miina tihkudes. E. Vilde. f. van (tänapäeval harilikult ju:) küllap, arvatavasti. *Juba tal tänasel rõõmukirjul päeval mõni muu asi ligemal seisis kui too „armas, kallis lellepoeg”. E. Vilde. *Eks see ükskõik ei ole, missuguse rahaga osteti,” arvas Anna. „Juba ta siis ei ole, et nad nõnda ütlevad,” vastas Rein tütrele. A. H. Tammsaare.

justadv

1. antud ajamomendil v. sellest pisut varem; nüüdsama, äsja, alles, parajasti. Jõudsin just koju. Tahtsin just välja minna. Olin just magama jäämas, kui telefon helises. Puud on just lehte läinud. Päike oli just tõusnud. *Tohin ma teile kohvi pakkuda? Keetsin endale just. P. Kuusberg.
2. (rõhutab, tõstab esile, kinnitab midagi:) nimelt, täpselt, otse. Just nimelt. Just nii, nõnda, niiviisi, niisama, samuti. Just vastupidi. Just praegu, nüüd, siis. Just siin, seal. Just niisugune, samasugune. Sind me just ootasimegi. Just täna ei ole mul aega. Tuled just parajal ajal. Kool asub just suure tee ääres. Kõiges oled just sina süüdi. Siis just oleks teie abi vaja. Ei tea, mis just teda pahandas. Tee, kuidas just ise soovid. Kuidas see lugu just oli? || otseses kõnes väljendab nõusolekut kaaslase jutuga, annab esitatud küsimusele jaatava vastuse. Oled sa minuga nõus? – Just. *„Tegid temast [= nöörist] silmuse ja mina läksin sisse,” naeris Mari. „Just!” kiitis Juss. A. H. Tammsaare. | just nagu justkui. Laps keerutas just nagu vurrkann toas ringi. See asi oli mul just nagu peoga meelest pühitud. Käed on sul külmad just nagu jäätükid.
3. (pehmendab öeldavat, vähendab väite, soovi vms. kategoorilisust:) eriti, nimetamisväärselt; päriselt, päris, lausa. Ega see lugu just kiita ole. See pole just kerge töö. Ta pole just töökas mees. Seda just öelda ei saaks. Nii ei maksaks just arvata. Ei tea, kas ta just kuri on. Kas said aru? – Mitte just kõigest.
4. kasutatakse tingimuslauses juhtumisi võimaliku olukorra märkimisel. Kui just aega on, lähen kinno. Eks ma tule, kui just kutsutakse. Kui ei saa just korvitäit, siis kastme jao seeni leian ikka.

kalliskalli, kallist; kallite 17 või kalliste 19
I.adj
1. hinnaline, palju maksev; kulukas; ant. odav. Kallis aparatuur. Kallid kingitused, ehted. Kallis ülikond, kasukas, kübar, vaip. Kallist puust mööbel. See raamat on küllalt kallis. Mõned kaubad läksid kallimaks. Kalkuniliha on sealihast kallim. Korter oli liiga kallis. Värske aedvili on kevadel kallis. Kui kallis see hobune on? Tootmine on väga kallis. Restoranis lõunatamine läheb kalliks. Ostjal kallis, müüjal odav. Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda. || suur, kõrge (hinna, rahalise tasusumma kohta). Müüs vilja kalli raha eest. Kallis rätsep, kingsepp 'kes võtab töö eest kõrget tasu'. See on väga kallis kauplus.
2. piltl oluline, tähtis, väärtuslik. Praegu on iga minut kallis. Ma ei või sellele oma kallist aega raisata. Tervis on kõige kallim vara. Päästku end, kel elu kallis! Ma pean tema sõprust kalliks. Hea nõu on kallis 'on hädasti tarvilik, kulub hädasti ära, on kiiresti vajalik'. *.. ja üks kallis asi on see, et siingi on vaba iga kolmas päev. O. Luts.
3. armas (1. täh.), südamelähedane. Kallis isa, õde, naine. Kallis kodumaa, emakeel, lapsepõlvekodu. Kallid külalised. Kasupoeg on talle sama kallis kui oma laps. Peab seda mälestuseset väga kalliks. Kui sa teaksid, kui kallis sa mulle oled! Tema mälestus on meile kallis. *On veetlust veel nendes tõdedes, / mis nooruses saanud kalliks .. J. Kärner. | iroon. Mu kallid naabrid mürgeldasid eile poole ööni. || (pöördumisfraasides, ka hüvastijätul). Kallis ema! Kallis sõber! Kallid lapsed! Maali, kallis! Aga kallid inimesed, mis saan mina sinna parata! Aga nüüd kallist nägemist, rahu!
▷ Liitsõnad: kullakallis.
4. (tagasihoidliku soovi, palve puhul:) hea, lahke, vastutulelik. Olge nii kallis ja öelge, kui palju on kell. *Kas sa ei oleks nii kallis ja ei laenaks mulle selle summa? M. Metsanurk.
5. õnnis, püha, pühalik. Kallil pühade ajal. Kallis jõulu-, jõululaupäeva õhtu. *Kallis laupäeva õhtu, nüüd's mõni inimene enam toimetab kesal .. A. Jakobson.
6. esineb vananevais imestust, üllatust v. ehmatust väljendavates hüüatustes. Tule kallis aeg appi, või tema ei lähe! Kallis taevas küll, mis nüüd saab!
II.sarmastatud, lähedane inimene; kallim. Oota mind, kallis! „Valli, kuule!” – „Mis on, mu kallis?”. *.. kes hämaral pargiteel kalliga kohtus .. F. Kotta.

keelamakeelata 48

1. kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v. et see midagi ei teeks, mitte lubama; keelu alla panema. Ma keelan sul seda teha. Poiss tahtis uisutada, aga ema keelas. Vanaema keelas lastel välja minna. Keelas mind seda tegemast, ütlemast, rääkimast. Tantsigu, mis ma tast ikka keelan. Lastel oli söögilauas rääkimine kõvasti keelatud. Ma ei keela ega käsi. „Lapsed, olge vaiksemalt!” keelas õpetaja. Arst keelas tal kohvijoomise, suitsetamise. Ta tegi peaga keelava liigutuse. *.. Simmo rahulik hääl keelas teda: „Jäta poiss rahule, ta räägib õigust.” E. Männik. || korrale kutsuma. Keela lapsi, et nad nii palju ei hullaks. Peremees keelas koera. || midagi ametlikult mitte lubama. Kõrvalistel isikutel ehitusplatsil viibimine keelatud. Narkootikumidega kauplemine on seadusega keelatud. Mõnedes järvedes tuleb kalapüük täielikult keelata. Murul käimine, suitsetamine keelatud. Seadus keelas alaealiste töö öises vahetuses. Ületundide tegemine keelati. Tal olnud keelatud vahekord oma õega. Keelavad eeskirjad, liiklusmärgid. Keelatud kirjandus. | (hüüatustes). *Keela ja kaitse! Küll lähevad [hundid] häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! A. Kitzberg.
2.hrl. eitavas lauseskellegi soovi, palvet täitmast keelduma; kellelegi midagi mitte andma. Ta ei keela oma nõu ega abi. Mulle ei oleks kodus midagi keelatud. Ma poleks suutnud talle midagi keelata. *Pererahvas nõmmemajakeses oli sõnaaher, ent ei keelanud talle öömaja. E. Krusten.
3. takistama; takistuseks olema. Mis mind keelab minemast! *Kartus tagajärgede eest keelas mind seda sammu astumast. J. Mändmets.

[kellelgi] keelel ~ keele peal kipitama ~ kihelema ~ kibelema ~ kipitsema ~ sügelema, [kelle(l)gi] keel sügeleb ~ kiheleb
kanget, vastupandamatut soovi tundma midagi (ära) öelda; kellelgi on kange tahtmine midagi öelda. Eidel sügeles uudis keelel. Neil kipitasid keele peal mitmed küsimused. Poiste keel sügeles küll, kuid saladust pidi ju ometi pidama. Teravad pilkesõnad kibelevad tal keelel.

kui
I.konjvõrdlev sidesõna
1. (esineb sarnasusvõrdlustes:) metafoorsetes võrdlustes.; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu. a. kui-konstruktsioon seostub adjektiivi v. adverbi algvõrdega. Mees oli tugev kui karu. Ta oli näost punane kui keedetud vähk. Meri oli sile kui peegel. Ma olen näljane kui hunt. Lapsed on paljad kui porgandid. Poiss on laisk kui kapsauss. Ta on vaene kui kirikurott. Saksa keel on tal selge kui vesi. See on kindel kui aamen kirikus. Ta on niisama vana kui mina. Joob, on sageli täis kui tint, täis kui tina. Ants oli vait kui sukk. Nõnda kui täna pole varem sadanud. *Palaganiuksed olid pärani kui põrguväravad. F. Tuglas. b. kui-konstruktsioon seostub verbiga. Poisid võitlesid kui lõvid. Mis te vahite kui juhmid! Karjus kui ratta peal. Kaagutab kui kana. Poiss lõdises kui haavaleht. Ta istus kui tulistel sütel. Ta jäi seisma kui soolasammas. Ta kadus kui tina tuhka, kui tuul. Ta oli kui hauast tõusnud, kui meelest ära. Vihma sadas kui oavarrest. See mõjus kui välk selgest taevast. Ülikond istub kui valatud. Valu oli kui peoga pühitud. Ma kardan seda meest kui tuld. Hoiab teda kui oma last. *.. ootusärevus täitis koopa, lämmatas laulu ja tantsu, kustutas kära kui kulutule. A. Üprus. c. kui-konstruktsioon seostub substantiiviga, harvemini mõne muu noomeniga (välja arvatud adjektiiv). Tüdruk kui elavhõbe. Hambad suus kui rehapulgad. Tal on küüned kui kullil. Ise kui kirp, aga kangust täis. Seal oli rahvast kui murdu. Tal on raha kui raba. Mehe ilme oli kõike muud kui heatahtlik. *Üks neist [= naistest] oli nagu päev, teine kui kuuvalge öö. F. Tuglas.
2. (esineb sarnasusvõrdlustes:) esineb mõnedes väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära v. sellele lähenemist. Nad tulid kõik kohale, viimane kui üks. Tunnen siin iga viimast kui rada. Viimne kui toiduraas oli otsas. Täitsin tema vähema kui kapriisi. Mul ei ole selle vastu mitte kui midagi. Ta ei saanud mitte kui millestki aru. Töö on niisama hästi kui lõpetatud. *Pärast lepingu sõlmimist on aga veerand honorarist avansina samahästi kui käes. E. Vetemaa.
3. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. a. alistavas lauses esinevad enamasti korrelaatidena nii, nõnda, niivõrd, sedavõrd, niimoodi, sedamoodi, niiviisi, sedasi, selliselt, niikaua, niipalju jmt. adverbid; sün. nagu (sobib mõnikord). Ilm polegi nii külm, kui naabrid rääkisid. Nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Olev ujus. Mul ei ole niipalju raha, kui see ülikond maksab. Sa tegid ikkagi teisiti, kui ema õpetas. b. ebareaalset, näilikku, kujutletavat tegevust v. olukorda väljendavas võrdluse varjundiga viisilauses on öeldis tingivas kõneviisis; sün. nagu, otsekui, justkui, just nagu (sageli sobivad kui asemel). Juss tõttas (nii), kui oleks tuli takus. Oli, kui viibiksime unenäos. Neelatasin, kui oleks midagi kurku läinud. *Mehed vaikisid ja mehed kõnelesid omavahel tasahääli, kui oleks majas olnud surnu. A. Mälk. *Vaatab paljutähendavalt mulle otsa, kui tahaks öelda, et tal olnud õigus. A. Gailit.
4. (esineb sarnasusvõrdlustes:) alustab võrdlust sisaldavat alus-, sihitis-, öeldistäite- v. täiendlauset (alistavas lauses on hrl. korrelaadiks muu, niisugune, seesugune vm. sõna). Ei siin aita muu, kui tuleb kiiresti teele asuda. Aadu ei osanud tookord muud ette võtta, kui rääkis asjast isale. Lugu näib selline, kui saaksime kumbki omamoodi armastusest aru. *Ah, Villu ei teadnud teist niisugust silma, kui oli tema pahem. A. H. Tammsaare.
5. (erinevusvõrdlustes:) esineb adjektiivi ja adverbi keskvõrde juurde kuuluva võrdluse korral (kui-konstruktsioonile vastab sageli elatiiv). Ta on noorem kui mina. Urve on ilusam kui Virve. Uus korter on natuke suurem kui vana. Ants on täna lõbusam kui tavaliselt. Viljasaak oli väiksem kui eelmisel aastal. Ilm tundub soojem kui hommikul. Olukord oli raskem kui kunagi enne. Mis nende meestega peale hakata: üks arem kui teine. Rahvast tuli kokku enam kui tavaliselt. Poiss õpib hoolsamini kui enne. Ära mine ligemale kui vaja! Mis mõjuks paremini kui kiitus! Sinna on tagasi rohkem kui viiskümmend aastat. Meie arvamused langesid ühte enam kui kümnes punktis. Nende vahet ei olnud rohkem kui kolm-neli sammu. Poiss ei saanud vanem olla kui viisteist, viieteistaastane. || teat. suurt määra osutavates väljendites. Asi on hullem kui hull 'väga hull, täiesti hull'. Olukord oli enam kui imelik. Asi on enam kui kahtlane. Selles võib enam kui kahelda. Tule rutem kui muidu!
6. (erinevusvõrdlustes:) alustab võrdlus- v. viisilauset. Rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata. Ta teab kaugelt rohkem, kui te arvate. Ülesanne osutus raskemaks, kui oletasime. Me elame paremini, kui me vanemad elasid. *Tunnid kulusid kiiremini, kui seda oleks soovitud. E. Krusten.
7. (erinevusvõrdlustes:) alustab vastandavat kõrvutuslauset. Pigem olen söömata, kui tema käest abi paluma lähen. Ma parem nokitsen kodus midagi teha, kui siin aega viidan. *Ennem laseme Kõrboja võõraste kätte minna, kui pimeda peremehega teda pidada. A. H. Tammsaare.
II.konjaega väljendav sidesõna
1. alustab ajalauset. Uinusin alles siis, kui väljas hakkas valgeks minema. Kell kolm, kui pere lõunalauas istus, helises telefon. Kui ma töö lõpetan, siis ajame veidi juttu. Pärast seda, kui külalised olid lahkunud, heitsime magama. Ta mõtleb enne tükk aega, kui vastab sõbra küsimusele. *Kui Eeva Andrukson jõudis metsast välja, oli päike juba loojenenud. A. Jakobson.
2. alustab täiend- v. aluslauset. Ma mäletan veel aega, kui siin olid põllud. See oli aprilli lõpus, kui ekspeditsioon asus teele.
3. alustab sihitislauset ning on sageli lähedane sidesõnale et (ka siduvale määrsõnale kuidas). Kuulsin, kui aken avati. Ta ei pannud tähelegi, kui isa tuppa astus. Ta nägi, kui koer last hammustas. Juku ei armasta, kui teda töö juures segatakse. Kas mäletad, kui me esimest korda kalal käisime?
III.konjtingimust väljendav sidesõna
1. alustab tingimuslauset. Kui homme sajab, siis me jõele ei lähe. Kui säärane olukord edasi kestab, on meie lugu väga halb. Kui sa just ei taha, ära siis tule kaasa! Küll ma tulen, kui aega ja tervist on. Kui võimalik, jätaksin sinna minemata. Aga kui pension oleks äkki ära võetud, mis sa hing siis kostad! *.. kõik on arusaadav, kui asja lähemalt vaadata. J. Vahtra. | esineb konstateerivates ja otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides. Kui sõita, siis sõita. Kui juba, siis juba. Kui mitte, siis mitte. Kui töö, siis töö, nii et kondid raksuvad.
2. alustab aluslauset. Teda ei häirinud see, kui mõni asi läkski viltu. *Küll on tore, kui sul on sõber, kellega koos on üle elatud midagi erakordset, mõtles Eduard. E. Krusten.
3. alustab vastandavat kõrvutuslauset (viimane on hrl. pealause ees). Kui näidendi esimene vaatus areneb rahulikult, siis järgmistes tõuseb pinge pidevalt. *Kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne. Ü. Tedre.
4. alustab tingimuse varjundiga kiillauset. *Teie olete vist, kui ma ei eksi, proua Pihlat? E. Raud. *Meistri tütarde sõprus – kui seda nõnda võiks nimetada – oli Matile mitmes suhtes tuluks. E. Vilde.
5. koos adverbiga mitte alustab tingimuslikku vaeglauset. See oli juba tõrkumine, kui mitte avalik vastuhakk. Poisse oli kolm, kui mitte rohkem. Asjasse suhtuti skeptiliselt, kui mitte isegi eitavalt. *Näen neidudes elu peamist, kui mitte ainukest võlu. H. Luik (tlk).
6. esineb iseseisvate lausete algul. a. alustab soovi, mõnikord ka kahetsust väljendavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui poiss ometi natuke hoolsam oleks! Kui homseks vihm üle jääks! Oh kui sa teaksid, kuidas ma sind ootasin! Kui ta ometi nii ruttu ei oleks lahkunud! *Kui seda metsa ees ei oleks... Juh. Liiv. *„Kui minu vanad silmad seda veel näeksid!” ohkas Vargamäe Andres südamepõhjast. A. H. Tammsaare. b. alustab kõhklust, kahtlust väljendavat lauset. Kui õige saadaks talle kirja! Kui siiski sõidaks mõneks ajaks ära! *Senini on olnud päris soe. Kui ei lähe ainult liialt palavaks! A. Mälk. c. alustab viisakat, tagasihoidlikku palvet v. soovi sisaldavat lauset, kus öeldis on tingivas kõneviisis. Kui te tooksite vett! Kui sa laenaksid mulle oma raamatut. Kui te näitaksite mulle seda riiet.
IV.konjpõhjendav sidesõna, alustab tingimuse varjundiga põhjuslauset. *Asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt sündis. A. H. Tammsaare. *.. ja kui selleta [= klaverita] on saadud seni läbi, miks siis mitte ka edaspidi. P. Pinna.
V.konjhrv möönev sidesõna, alustab mööndlauset; sün. ehkki, kuigi, olgugi et. *Ja tõhk, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi ronida rebaseurgu. R. Roht.
VI.konjsamastav sidesõna, seob lisandit põhisõnaga. Peeter kui matemaatik armastas täpsust. Neist peeti lugu kui tublidest põllumeestest. Sina kui koosoleku juhataja pead päevakorrast täpselt kinni pidama. Kubism kui kunstivool tekkis 20. sajandi algul. Tunnen teda kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest. See plaan lükati kui vastuvõetamatu tagasi.
VII.konjühendav sidesõna, seob koondlause kaht rööpliiget (= nii(hästi) ... kui (ka)). Ta valvas haiget ööd kui päevad. Nüüd hakkas üks kui teine Oskarile appi. Ma olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud. *Mida ta siin kui seal nägi, oli ju küll ammu nähtud, ent Tõnu ei saanud sellest näinuks. E. Vilde.
VIII.advesineb adjektiivide, partitsiipide, adverbide ja indefiniitsete pronoomenite mitu ja palju ees, väljendades määra, astet, ulatust
1. küsiva-siduva sõnana alustab küsimust. a. iseseisva küsilause algul. Kui vana sa oled? Kui kaugel ta elab? Kui kauaks Jüri ära sõitis? Kui palju see maksab? b. alustab sihitislauset. Ütle mulle, kui kaua see võib kesta. Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? *Kas võis Juulius öelda, kui tõsiselt ta neid katseid oli võtnud? K. Ristikivi.
2. esineb hüüd- v. väitlauses. a. iseseisvas lauses, hrl. selle algul. Kui ilus maja! Kui tugev te olete! Kui noored me veel tookord olime! Oh, kui hea inimene sa oled! Kui parajal ajal sa tulid. Kui ammu see kõik oli! Kui vähe on inimesel vaja, et olla õnnelik! Kui kiiresti lendab aeg! „Kui kahju!” ütles ta kahetsevalt. Hullusti läks, oi kui hullusti! Kui mitu korda olen ma sulle öelnud: ära mine sinna! *„Kuhu su rikkused sulasid?” uriseb Jurnas. „Nüüdsama oli varandust kui palju.” A. Mägi. b. alustab sihitis- vm. kõrvallauset. Ma ei oska öelda, kui suur on tekitatud kahju. Evald ei aimanudki, kui armukade Mare on. Ma ei tea, kui kaua see kestis. Pani imestama, kui hästi ta orienteerub kõikides üksikasjades.
3. alustab imestust, üllatust, ootamatust väljendavat lauset; sün. kus (sobib sageli). *Kui nüüd hakkas usse koopast tulema! J. Parijõgi. *Oh sa taevane taat, kui see koer nüüd heitis seda ilveseroju nõnda, nõnda ja nõnda ainult! F. Tuglas (tlk).
4. esineb mitmesugustes kindlakskujunenud umbmäärastes v. määratlevates väljendites, nagu kui tahes, ükskõik kui, (jumal ~ kes) teab kui jt. (vahel ka üksikult samas tähenduses). Olgu vastane kui tahes tugev, Jõnn tuleb temaga toime. Ta pole just (kes) teab kui suur süüdlane. Poiste kuraasi ei jätkunud teab kui kauaks. Tööta ükskõik kui hoolsasti, ikka ei olda rahul. *.. õieti ei saa aru. Ei näe, kas pinguta silmi kui palju. A. Mägi. *Tema saapad enam ei pea vett ega kedagi, aga minu saabastega mine kui sügavast veest läbi. J. Parijõgi. || tähenduses 'kui tahes, ükskõik kui' alustab mööndlauset. Kui kokkuhoidlikult läbi ei ajagi, ikka tuleb rahast puudu. Kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea. *Nii et haiglas ei ole keegi üle kolme päeva, kui kaugelt sa ka pole. V. Vahing. *Väriseja Johannes ei avanud üldse ust, kui palju Kaarel selle taga ka ei koputanud. A. Jakobson.
Omaette tähendusega liitsõnad: enne|kui, just|kui, muud|kui, nii|kui, otsekui

kuidasadv
I. küsiv-siduv viisisõna
1. mismoodi, mis kombel. a. otseses küsimuses, hrl. selle algul. Kuidas elate? Kuidas koolis läheb? Kuidas käsi käib? Kuidas sa end täna tunned? Kuidas sa tulid? Kuidas sa mind üles leidsid? Kuidas su nimi on? Ants, kuidas see juhtus? Kuidas seda taime nimetatakse? Kuidas siit põgeneda? Sa oled muutunud. – Kuidas nii? Andestust, kuidas te ütlesite? Palun, kuidas see oli? Noh, kuidas vili on? Kas lähme kõik koos või kuidas? Kuidas, sulle ei meeldigi meie otsus? b. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Heino, kuidas sa emaga räägid! Kuidas te julgete mind puutuda! Kuidas sa välja näed! Kuidas see küll võimalik on! Kuidas see mul kohe meelde ei tulnud! Noh, kuidas seda sulle nüüd öelda! *Kuidas tal oli õigus, sel lihtsal naisel! B. Kangro. c. hrl. koos sõnaga siis jaatavas vastuses kellegi küsimusele. „Kas sa täna teatrisse lähed?” – „Loomulikult, kuidas siis muidu.”. *„Kas siis loomad nutavad?” – „Kuidas siis! Seda on palju valusam vaadata kui inimese nuttu ...” V. Saar.
2. alustab sihitis-, alus-, täiend-, määra- vm. kõrvallauset: mismoodi, mis kombel; mis vahenditega. Räägi siis nüüd, kuidas te elate. Ma küsin sinult, kuidas see on võimalik. Kuulsin, kuidas keegi nuttis. Ta ei teadnud, kuidas see juhtus. Vaata, kuidas ta kõnnib! Nüüd on tal selge, kuidas seda teha. Talle meenus, kuidas nad kahekesi lapsepõlves mängisid. Jõuti otsusele, kuidas toimida. Otsib võimalusi, kuidas oma vastastele kätte maksta. Kõik oleneb sellest, kuidas korraldust täidetakse. Kõhklesin kaua, kuidas juttu alustada. Sedamööda, kuidas õhtu lähenes, muutus ka jahedamaks.
3. alustab viisi- v. määralauset: nagu, nii nagu; nagu vähegi, niipalju kui. Tee, kuidas kästud. Püüdsin teda lohutada, kuidas oskasin. Jooksis (nii), kuidas jalad võtsid. Töötati (nõnda), kuidas tervis lubas. Karjus (nii), kuidas kõri võttis. Lind laulab, kuidas nokk loodud. Kõik oli tehtud, kuidas juhtub. *Ma siis vajutasin, kuidas vajutamiseks rammu jätkus.. R. Vaidlo.
4. alustab võrdluslikku viisilauset, kusjuures pealauses on korrelaadiks hrl. määrsõna nõnda: nagu, missugune, mismoodi. Kuidas aasta, nõnda saak. Kuidas töö, nõnda palk. Kuidas sina mulle, nõnda mina sulle. Pikkamisi muutus asi niisuguseks, kuidas ta nüüd on. Kuidas lükkad, nõnda läheb.
5. alustab möönduslauset: ükskõik mis kombel, kui väga. Kuidas ta ka püüdis, töö jäi ikka lõpetamata. Kuidas ma ka ei üritanud, kõik püüded ebaõnnestusid. Kuidas ka ei rahmeldaks, kõike ei jõua ikka ära teha. Vang vaikis, kuidas ka ei pekstud ega piinatud. *Kuidas Eedi poleks tahtnudki vaikida, pidi ta nüüd ometi vastama. E. Krusten.
II.
1. osutab ebamäärast viisi: (ükskõik) mis moodi, (ükskõik) mis kombel. Mindi teele, kes kuidas. Kuidas kunagi, aga täna oldi naljast kaugel. Lugu oleks võinud lõppeda veel ei tea kuidas. Oli kuidas ta oli, aga pidu peeti ära. Püüa kuidas tahes, kõike ära teha ikka ei jõua. Lähen siit ükskõik kuidas! *Kuidas kellelgi, aga tema juures on see pahameele tundemärk. O. Kool.
2. kõneleja tundetooni rõhutav sõna, alustab lauset, mis tegelikult sisaldab esitatud väljendusele vastupidist arvamust v. hinnangut. Kuidas ma sain siis seesuguse ülekohtuga leppida! Kuidas siis mitte aidata hädalist! *„See ju meil ainuke kukk, kuidas nüüd teda tohib tappa!” hüüab üks tüdruk vahele. A. Gailit.
3. osutab mingi tunde v. soovi, ka tegevuse v. olukorra, nähtuse intensiivsusele: kui väga. Kuidas ma tahaksin, et isagi seda näeks! Ah, kuidas magaks veel natuke aega! Ja kuidas ta ootas, kuidas rõõmustas! Kuidas sa mind küll ehmatasid! Oi, kuidas ta karjus! Ja kuidas Leeni veel õmmelda oskab! Tegelikult Mihkel tahtis seda, ja kuidas veel! *Jumal, kuidas on poiss siiski Eva nägu. A. Hint.
4. nii nagu, nagu. a. vastuses kellegi küsimusele. Kas teeme väikese vaheaja? – Kuidas soovite! b. kiillause algul. *Õigust öelda on inimesed viimasel poolsajandil elanud nagu jänesed, või – kuidas soovite – kiskjad rohtlaanes.. E. Krusten.

kukkuinterj

1. annab edasi käo kukkumist. Kägu kukub kuuse otsas: kukku! *Käokene, kukku! kukku! / Arva minu aastad kokku! J. Kaidla.
2. väljendab üllatust, imestust v. soovi kedagi (oma ilmumisega) üllatada. Kukku, mina siin! *Hüüdsin neile, noortele neidudele, sinna [= keldrisse] „kukku” .. E. Krusten.

kuu15› ‹s

1. Maale lähim taevakeha, Maa kaaslane. a. (tavalises tekstis üldnimena). Ümmargune, kollane, särav, kahvatu kuu. Kasvav, kahanev kuu. Vana, noore kuu ajal. Kuu alles loodi 'on noorkuu'. Kuu esimene, viimane veerand. Kuu hõbedane valgus. Kuu tõuseb, loojub. Kuu kerkib metsa kohale, paistab aknast sisse. Kuu tuli pilve tagant välja. Polnud näha kuud ega tähti. Käi, mine, sõida, keri kuu peale (tõre, tõrjuv ütlus kellegi tüütu jutu, soovi vms. peale). b.suure algustähegaastr. Kuu mass, läbimõõt, pind, kraatrid. Kuu faasid. Kuu ja Maa vaheline kaugus. Lend Kuule. Automaatjaam laskus Kuule. Esimene inimene Kuul.
▷ Liitsõnad: noor|kuu, pool|kuu, täis|kuu, vana|kuu, veerandkuu.
2. astr planeedi kaaslane, satelliit. Marsi, Jupiteri, Saturni kuud.
▷ Liitsõnad: tehiskuu.
3. astr Kuu tiirlemisaeg ümber Maa. Sünoodiline kuu 'ajavahemik Kuu kahe ühesuguse faasi vahel'.
4. (hrl. kalendrikuu tähenduses:) 28–31-päevane ajavahemik, 1/12 aastast. Aastas on kaksteist kuud. Kuu lõpul, lõpus, algul, alguses, keskel. Sel, möödunud, tuleval kuul. Ta luges 'arvestas' kuid ja nädalaid. Täna on juba kahekümnes, varsti on kuu läbi. Ehituse valmimine lükkus kuust kuusse edasi. Kontinentaalses kliimas on kõige külmemaks kuuks jaanuar ja kõige soojemaks juuli. || umbes 30-päevane ajavahemik mis tahes päevast alates. Kuu aega puhkust. Olin kaks kuud haiglas. Nägin teda umbes kuu aja eest. Töö lõpetamiseks kulub paar kuud. Ta oli kuude kaupa kodust ära. Terve kuu ei ole sadanud. Möödusid mõned kuud. Töö tehti ära kolme kuuga. Linnas elamise esimesed kuud. Naine on kolmandat kuud rase. Käisin maal kaks korda kuus.
▷ Liitsõnad: aprilli|kuu, augusti|kuu, detsembri|kuu, jaanuari|kuu, juuli|kuu, juuni|kuu, kalendri|kuu, mai|kuu, märtsi|kuu, novembri|kuu, oktoobri|kuu, septembri|kuu, veebruarikuu; heina|kuu, jaani|kuu, jõulu|kuu, jüri|kuu, küünla|kuu, lehe|kuu, lõikus|kuu, mihkli|kuu, nääri|kuu, paastu|kuu, vastla|kuu, viinakuu; algus|kuu, kevad|kuu, lõpu|kuu, suve|kuu, sügis|kuu, talvekuu; elu|kuu, külma|kuu, praktika|kuu, puhkuse|kuu, püügi|kuu, rasedus|kuu, sõja|kuu, teenistus|kuu, treeningu|kuu, töö|kuu, õiekuu; hoog|kuu, hoogtöö|kuu, liiklus|kuu, sõprus|kuu, teatri|kuu, tuletõrjekuu.

käskimakäsin impers kästakse, kästud 42
käsku, korraldust andma, midagi tegema sundima, käsutama; midagi kellelegi ülesandeks tegema (vahel ka soovi v. palvena). Teeb, mis, kuidas kästud. Käskis teatada, edasi öelda, et ta tuleb hilja. Vürst käskis vangid üles puua. Tüdrukud käskisid tal väljast puid tuua. Arst käskis haigel lamada. Käskis lastel vaiksemalt olla. Ma ei tahtnud seda teha, kuid mind kästi. Keela või käsi, tal ükskõik! Ta oli tigeda perenaise käskida. Mida käsite, peremees? „Sultan, vait!” käskis peremees koera. „Hakake nüüd sööma!” käskis perenaine. „Vaata, et sa sellest kellelegi ei räägi!” käskis ta. Käskiv toon, hääl. Käskiv käeliigutus. Käskiv kõneviis keel käsku, keeldu, palvet, soovi v. üleskutset väljendav kõneviis, imperatiiv. *Koerad tükkisid kaasa, kuid vanamees käskis need tagasi. A. Mälk. | kõnek (parastuse, etteheite v. kahetsusena). Paras, kes sul käskis sinna minna! Kes käskis nii palju süüa, nüüd kõht valutab! Oh ma igavene lollakas, kes mul käskis seda öelda! | piltl. Tegi, nagu süda, südametunnistus käskis. Mõistus käskis tal vaikida.

laskmalasta, lasen, lasksin e. lasin, laskis e. lasi, lasku, laskev, lasknud, lastakse, lastud 44

1. lubama, võimaldama, mitte takistama. a.imperatiivi jaatavas kõnes kasutusel ka lühivorm lasmidagi teha v. juhtuda. Lase mind, mul minna. Ema, lase meid, meil veel mängida, las me mängime veel. Ärge laske tal midagi rasket tõsta. Laskem tal rääkida, las ta räägib. Lase neid, neil natuke magada, las nad magavad natuke. Las(ke) ma laulan, laske mul laulda. Las sadada, saab magada. Tal ei lastud suudki lahti teha. Ta ei lase endaga mängida, end petta. Sa ei lase teisi, teistel rahus olla. Töö ei lase hinge tõmmata. Ära lase end segada, kõrvale tõrjuda, nurka suruda. Ma lasksin ta akna alla istuma, järjekorras endast ette. Lase mind, mul rahulikult istuda. Las(e) ma proovin ka. Poiss tahtis musi võtta, aga tüdruk ei lasknud. Maksis arve ära ja laskis takso minema. Õhuke papp laseb end rulli keerata. See asi laseb end paremini korraldada. Kuub laseb aimata, et mees on kõhnemaks jäänud. Ära lase välja paista, et oled pettunud. b. kuhugi v. kuskilt pääseda. Me ei lase sind kuhugi, jääd koju. Laske lapsed õue hullama. Talutütar ei lasknud sulaspoissi ligi, oma aita. Kõiki koore ei lastud laulupeole. Lehmad lasti laudast karjamaale, ädala peale. Laske leivataldrik siiapoole! c. mingisse seisundisse minna. Millal sind puhkusele, pensionile lastakse? Vangid lasti vabaks, mees lasti vangist vabaks. Laseb lihased lõdvaks. Ära lase piima hapuks minna. Ta laseb kõik nässu, lörri, untsu minna. Põllud on umbrohtu (kasvada) lastud, käest ära lastud, raisku lastud.
2. kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama. Lasksime ankru vette, põhja. Laseb ämbri kaevu ning võtab vett. Kirst lasti hauda. Ribakardinad, rulood lasti (akende) ette. Lasksin kirja postkasti. Võrku, noota, põhjaõngi vette laskma. Polnud mahti käsi rüppe lasta. Vahepeal ujub, siis laseb jälle jalad põhja. Laseb traksid õlgadelt, püksid rebadele. Laseb end redelipulgalt rippu. Laseb lapse sülest põrandale. Laseb süüdlaslikult pea norgu. Laseb pea viltu ja kuulatab. Koer laskis kõrvad lonti ja saba sorgu. Mõned taimed lasevad kuivaga lehed longu. Päästepaadid lasti vette. Lipud lasti poolde vardasse. Lase uks sneprisse. *Poiss laskis pea tüdruku sülle .. F. Tuglas. || laskuma; heitma. Lase voodisse, kušetile pikali. Laskis vaiba peale kõhuli, käpuli. Laseb end seljakile kiiktooli. Laps laskis rohu sisse kükakile. Armulaualised lasevad altari ette põlvili. *Kõrtsmik laskis rinnuli letile. A. H. Tammsaare.
3. kuskilt v. kuhugi voolata võimaldama, voolama panema, jooksetama. Laseb kraanist vett, vaadist õlut. Lase vesi jooksma, vett potti, vann vett täis. Paisjärv lasti kuivaks. Kas tänavu kasemahla laseme? Laskis kümme tilka tinktuuri lusikasse, lusika peale. Lase (hea) lonks, punnsuutäis! Terad, vili lasti kottidest salve. Kasvuhoonemuld lastakse läbi sõela. Hoia pihk all, lasen sulle päevalilleseemneid. Sülitab, laseb läbi hammaste lirtsu. Katlast lasti aur välja. Tõmbab piipu ning laseb suust suitsurõngaid. *Katsume, kumb kummal vere laseb! .. Tule mehe vastu! Tule soolikaid laskma! A. H. Tammsaare. || kõnek (kusemise v. roojamise kohta). Vett, kust laskma. Laseb pissi voodisse. Laskis pika sorina. Nii kange häda, et lase või püksi. Oli püksid täis lasknud. Koer laseb iga puu ja posti peale sirtsu. Olen rahast nii lage, et koer laseb jala peale.
4. (hoogsalt) mingit heli tekitama v. häälitsema. Vilet, laulu laskma. Kass laseb nurru. Laps laseb joru, viripilli. Laseb laia naeru. Muusikat tantsuks lasti plaatidelt. Lase, pillimees, üks polka! Koer laskis kuuldavale pika kaebliku ulu. Laseb suupillil lugusid. || (jutu, kõne kohta). Ta laseb juba ladusasti saksa keelt. Lase kuulda, lase tulla, mis sul öelda on. || kõnek. Peeru, puuksu, paha haisu laskma 'peeretama'. *Natukese aja pärast laseb Sass ema süles parinal kõhutuult .. M. Traat.
5. midagi tegema. Kukerpalli, uperpalli laskma. Sõrmedega nipsu, nippi, keelega laksu laskma. Lase piim soojaks, vesi keema. Laskis seeliku pikemaks, laiemaks. Lase tuli surnuks 'kustuta valgus'. Üks teeb kõike hoolikalt, teine laseb, kuidas juhtub. Tuttav töö, lase või pimesi. Laske samas, vanas vaimus edasi! *Pista siis juuretis hakkama, lase meile üks tubli tegu leiba. R. Sirge. || mingi tööriista või masinaga töötama; töötlema. Lase puuriga, oherdiga auk sisse. Kirves on nüri, tahab natuke käia peal lasta. Juuksed lasti nulliga 'väga madalalt' maha. Ära nii madalalt künna, lase sügavamalt. Käsitsi õmblemine on igav, mis viga masinaga lasta. *.. siis sega neid [= villu], kraasi kaks korda ja lase ka lõngaks, nii et näpud kuumavad. E. Vilde.
6. (kiiresti, hoogsalt) liikuma (käima, jooksma, sõitma, tantsima jne.). Perenaine laseb toa ja aida vahet. Päev läbi lasime kauplusi mööda. Laseb noolelt kodu poole. Laseb suvi läbi palja jalu. Lase nagu orav rattas, nagu süstik edasi-tagasi. Laseme siit otse, silmnäolt üle põllu. Laseb ülejala kodu poole. Hobused lasevad sörki, traavi, galoppi. Vasikad lasevad koplis ringiratast. Lasksime head, kiiret sõitu. Lase auto heinakuhja kõrvale. Vastlapäeval lasti liugu, kelguga mäest alla. Tantsu laskma. *.. ma ei pidanudki teed, vaid lasksin silmalt läbi soo .. M. Metsanurk. *.. laseb teine reinlendrit, polkat, polkamasurkat, galoppi, aagenpitsi ja labajalga nii mis laksub. A. H. Tammsaare.
7. midagi kellelgi teha paluma v. käskima; millegi sooritamiseks korraldust andma. Õpetaja laseb õpilastel vastata, lugeda, luuletusi pähe õppida. Laskis endale uue ülikonna õmmelda. Tahan lasta (endast) pilti teha. Ostja lasi riidetüki üle mõõta. Laskis majale uue katuse panna. Lasksid end kiriklikult laulatada. Laskis end mehest lahutada. Noorsõdureid lasti gaasimaskides joosta, roomata. Mõisnik laskis talupoegi peksta. Laskis nad vangi panna, hukata, üles puua. || vahendaja kaudu mingit sõnumit edasi andma (soovi v. käsu puhul ka lühivormiga las). Tädi laseb teid kõiki tervitada. Professor laseb teatada, et tema loeng jääb täna ära. Las ta võtab mulle ka pileti. Las nad tulevad meile jaama vastu. Las ema katsub teda ümber veenda.
8. (hrl. käsi)tulirelvast tulistama; muud laskeriista vinnastusest lahti päästma ning sel teel noolt vm. (märgi suunas) lendu paiskama; (ka märgi tabamise kohta). Püssi, püstolit, õhupüssi, vibu laskma. Vintpüssiga, jahipüssiga, ammuga laskma. Püssist kuuli, kuulipildujast valangut, kahurist mürsku, vibust v. vibult noolt, lingust kivi laskma. Sihib ja laseb. Seisa, või ma lasen! Laskis hoiatuspaugu õhku. Märki, märklaua pihta laskma. Parti, rebast, hunti laskma. Laskis endale kuuli pähe. Maja on kuulidest sõelapõhjaks lastud. Küla lasti leekkuulidega põlema. Lasti värvilisi rakette. Lastud jänes jahipaunas. Vigaseks lastud põder. *.. et Vargamäe koerad käivad teineteise akna all [kükitamas]. Lase või soolaga, ei kuula teised mädandid .. A. H. Tammsaare. || õhkima. Silda, kindlust õhku laskma. Partisanid olid raudtee lõhkeainega puruks lasknud.

loits-u 21› ‹s
folkl hrl. värssides vormel, mida esitades usuti soovi v. vormelis kirjeldatud sündmuse täitumist. Manatarkade loitsud. Jutustavad loitsud. Vere sulgemise, tõve parandamise loits. Loitsu lugema, lausuma.
▷ Liitsõnad: jahi|loits, pikse|loits, sigivus|loits, sünni|loits, tule|loits, tõrje|loits, vereloits.

lootus-e 5 või -e 4› ‹s

1. soovi täitumise ootus, unistus soovi täitumisest, usk sellesse; (tõenäoliselt teostuva soovi kohta:) võimalus, võimalik-olek. Ei tohi lootust kaotada. Parema tuleviku lootus, lootus paremale tulevikule. Salajane lootus ja unistus. Hellitab lootust kõrgemale ametikohale tõusta. Nurjunud, luhtunud lootused. Poeg ei õigustanud, täitnud vanemate lootusi, pettis nende lootusi, purustas nende lootused. Elame vabaduse lootuses. Lootused kustusid, varisesid kokku, ei täitunud. Üle lootuste hea saak. Vastu ootusi ja lootusi kaotas meie meeskond suurelt. Sa võtsid mult viimase lootuse. Usklikud panevad oma lootuse jumalale. Tal on lootust saada uus korter. Kiri kinnitas ta lootusi. Kas ta paraneb, kas on (veel mingit) lootust? Pole enam lootustki teda leida. Jäta lootus! On vähe lootust tööga valmis jõuda. Ei julge, ei või mingit lootust anda. On andnud talle asjatuid lootusi. See lootus läks luhta, tühja 'ei täitunud'. Tärkas lootus kokkuleppele jõuda. Kuidas vanemtreener hindab meie meeskonna lootusi? *Lina ei täitnud tema peale pandud lootust. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: elu|lootus, kasu|lootus, paranemis|lootus, pääsemis|lootus, sala|lootus, võidulootus.
2. see, kelle või mille peale loodetakse; see, kes v. mis loodetu täidab v. täidaks. Soomlaste uus lootus odaheites, maratonijooksus. Poeg on vanakeste tugi ja lootus. Usklike lootus on jumal.
▷ Liitsõnad: medali|lootus, olümpia|lootus, suurlootus.

meelitama37

1. lubaduste, veenmise vms. abil kedagi enda soovi kohaselt tegutsema, käituma v. samale arvamusele mõjutama. Kedagi (oma) nõusse, kampa, koostööle, kaasa meelitama. Mul õnnestus ta kodunt välja, matkama meelitada. Annab meelitada, enne kui ta nõustub. Sõbrad meelitasid ta viina võtma, libedale teele. Kaupmehed püüdsid laadalisi igasuguste võtetega ligi meelitada. „Söö nüüd natuke,” meelitas ema last. Kui ei soovi, siis ei soovi, ei maksa meelitada. Rebane meelitatakse lõksu söödaga. Haavatut teeseldes meelitab lind kassi oma pesast eemale. Meelitasin küll leivatükiga, aga koer ei tulnud ligi. *Võib-olla lootis ta Reinu veel suuremale avameelsusele meelitada, kuid Rein tõmbus targalt tagasi. E. Vetemaa. || kellegi soosingu saavutamiseks seda ülevoolavalt ülistama, talle kingitusi tegema jne. Lipitseb ülemuste ees, kiidab ja meelitab neid. Mehed meelitavad kaunist naist kingitustega. Hakkas jonnivat last meelitama. Räägib meelitavaid sõnu.
2.hrl. tud-partitsiibiskiitmisest, ülistamisest, teiste tähelepanust rahuldust, heameelt tundma. Kiitus meelitab igaüht, keda kiitus ei meelitaks! Ta oli meelitatud, teda meelitas, et tema tööd nii kõrgelt hinnati. *Tiiu on meelitatud, et on keegi, kes hoolib temast .. P. Krusten.
3. (esemete, looduse, olukorra kohta:) enda poole, ligi tõmbama, ahvatlema. Noori meelitas linn. Teda meelitas õpetaja, arsti elukutse. Pühajärve kaunis ümbrus meelitab kohale rohkesti turiste. Raha meelitab riskima, mõnikord kuriteolegi. Ilus ilm lausa meelitab jalutama, matkama. Vesi on veel külm, ei meelita ujuma. Vabaõhuetendus meelitas rahvast murdu kokku. Restoranid teda ei meelita. A. Mälgu teosed meelitasid lugema. Õite lõhn meelitab mesilasi juurde. Meelitav ettepanek, kutse. *Abiellu meelitas teda see miljon senti, mis oli Anneli kaasavara. L. Vaher.

meesmehe, meest, mehesse, meeste, mehi, meestesse 35› ‹s

1. meessoost inimene, meesisik, meesterahvas (mõnikord naisele v. poisi(kese)le vastandatuna); ant. hrl. naine. Noor, keskealine, vana mees. Mees parimas eas, paremates aastates. Umbes 50-aastane mees. Pikk, lühike, keskmist kasvu mees. Laiaõlgne musklites mees. Jässakas, tüse, paks mees. Tugev, kõva jõuga mees. Rikas, jõukas, vaene mees. Mees on terve kui pull. Ants olnud noorelt ilus mees. Mehine, julge, arg mees. Targad, nutikad, osavad, kavalad, rumalad mehed. Kuri, heasüdamlik, lahke mees. Ta on hakkaja, ettevõtlik, rassija mees. Vallaline, lahutatud, leseks jäänud mees. Viinavõtja, joodik mees. Jaan oli mees üle küla. Üksuses olid puha eesti mehed. Saaremaa, Tallinna, siit kandi mees. Kust mehi võõras on? See on meeste jutt, töö. Tüdruk hakkas varakult meeste vastu huvi tundma, mehi jahtima, meestega ringi tõmbama. Raskejõustik on meeste sport. Maailmameister meeste odaviskes. Hakati mees mehe vastu jõudu katsuma. Töötab, rabab mitme mehe eest. Karul olevat seitsme mehe jõud. Mehe 'suur' lonks, kõhutäis. Magab nagu seitse meest 'kõvasti, sügavalt'. Poiss on juba meheks sirgunud, peaaegu täis mees, töös mehe eest väljas, käib mehe ette, annab mehe mõõdu välja. Jüts püüab ennast mehena näidata. *Inimeste meelest olin ma raiskuläinud poiss, kes mehest peast hakkab endale kahtlasel teel ülalpidamist hankima. T. Hallap (tlk). || (tegevusala, harrastust v. kuhugi kuulumist silmas pidades). Lihtne musta töö mees. Mina pole selle töö mees. Tema seda ei oska, ta on teise ala mees. Ei teadnudki, et oled nii kõva saksa keele mees. Kaubalaeva, turvameeskonna mehed. Kaitseliidu mehed. Kuninga, mässujuhi mehed. Paar meest koos ohvitseriga. Dirigent ja juhatuse mehed olid asja arutanud. *Sa nüüd kaptenist mees. A. Kalmus. || (mehelikkust, mehe väärt omadusi silmas pidades). See on mehe tegu, jutt! Ta on ikka mees mis mees. Tee siis midagi, kui sa vähegi mees oled! Näita, et sul mehe süda sees on! Mis mees sa oled, kui kartma lööd! Niisugune nüüd mõni mees! Pole see kellegi mees, kes midagi ei julge. Ole mees, ära ole memm! Selle töö peale pole tast meest. Elada saab igal pool, kui aga ise mees oled. Andres ja Jaan, vaat need on alles mehed! Ole mees, pea vastu! Sepp lubas õpipoisist mehe teha. Tule rammu katsuma, kui mees oled. Ma olen teda ikka meheks pidanud. Ega temagi taha mehest madalam olla. Räägime õige nagu mees mehega. Materjali saad, ole (muudkui) mees ja ehita. Oli mees lubama, aga jättis kõik täitmata. Ta on iga töö peale mees, mees iga töö peale. Kes ees, see mees. Meest sõnast, härga sarvest. Riie ei riku meest. Kes mees siin, see mees seal. || (viisakusväljendites palvet, soovi esitades v. tänades). Ole (hea) mees ja käi ise seal ära. Aita natuke, ole meheks! Ole meheks aitamast! Olge meheks hea nõu eest. Olgu nad meheks, et abiks tulid! „Ole meheks!” ütles Ann tänulikult.
2. abielumees. Naine kiitis oma meest, lahutas mehest ära. Maimu seaduslik, tulevane, endine mees. Ta sai heasüdamliku, hoolitseva, kuldse mehe. Mu kooliõed on kõik abielus, kõigil on mehed. Naine on mehele truu, petab meest, teeb oma mehele sarvi. Maali lõi teise naise mehe üle. Ellul on juba kolmas mees. Nad laulatati altari ees naiseks ja meheks. Mehele minema '(naise kohta:) abielluma'. Õde läks joodikule mehele. Miina sai naabervalda ühele poodnikule mehele. Mihklil oli veel kaks tütart mehele panna. Tütar oli linnas ühel tisleril mehel. Pulmad olid läbi, nad olid nüüd meest-naist. *Täpselt üheksanda klassi viimasel päeval, umbes kell kolm pärast lõunat olid nemad Meeliga nagu mees ja naine. Siinsamas, selles toas. T. Kallas. *Tema [= Melanie] kuuleb omakorda, kes on mehele läinud, kes mehelt ära .. E. Mihkelson.
3. (soolisust rõhutamata:) inimene, isik; asjamees, tegelane. Mind huvitab, mis mees ta oma vaadetelt on. Võid julgesti rääkida, see on meie mees. Tõi valitsusse oma erakonna mehed. Tal on igal pool omad mehed ees. Ta olevat mingiks suureks, tähtsaks meheks saanud. Kõrge ülemuse asemel tuli keegi väiksem mees. Õige mees õigel kohal. Teeb õige, ausa mehe näo pähe. Sel nädalal olen õhtuti vaba mees. Kui asi avalikuks tuleb, oled kadunud 'häbistatud, läbikukkunud, otsas' mees. Ega temal mehelgi kerge ole. Mis ta, vaene mees, nüüd peale hakkab? Seda pole igal mehel 'igaühel' vaja teada. Iga mees 'igaüks' siin suud ei pruugi. Vaata, mõni mees on õige uhkeks läinud. Ega teise mehe suugi seinapragu pole (ütleja vihje, et ka talle pakutaks). Lubamine ka hea mees.
Omaette tähendusega liitsõnad: aadli|mees, aate|mees, abi|mees, aida|mees, ajalehe|mees, ameti|mees, ankru|mees, au|mees, baari|mees, ehitus|mees, elu|mees, esi|mees, foto|mees, haltuura|mees, hobuse|mees, hoki|mees, huumori|mees, hõbemedali|mees, häitsme|mees, härras|mees, iga|mees, ihukaitse|mees, isa|mees, jahi|mees, jala|mees, jooma|mees, julgeoleku|mees, jumala|mees, jutu|mees, jõulu|mees, jäähoki|mees, kaamera|mees, kaika|mees, kala|mees, kamba|mees, kandi|mees, kandle|mees, kauka|mees, kaup|mees, keele|mees, kella|mees, kiriku|mees, kirja|mees, kirve|mees, kohi|mees, kohtu|mees, koja|mees, kont|mees, kooli|mees, koti|mees, kriuka|mees, krutski|mees, kuldmedali|mees, kõne|mees, kõrtsi|mees, käe|mees, käli|mees, käru|mees, küla|mees, küüdi|mees, labida|mees, laeva|mees, lao|mees, laulu|mees, lehe|mees, leierkasti|mees, lesk|mees, liht|mees, linna|mees, lume|mees, luua|mees, lõua|mees, lääni|mees, lööma|mees, maa|mees, maata|mees, majandus|mees, manala|mees, masina|mees, matka|mees, medali|mees, meistri|mees, mere|mees, metsa|mees, miilitsa|mees, moona|mees, moora|mees, muidu|mees, mundri|mees, mustatöö|mees, muusika|mees, mõisa|mees, mängu|mees, mässu|mees, mürtsu|mees, naabri|mees, naise|mees, naiste|mees, nalja|mees, napsi|mees, nimis|mees, nina|mees, noor|mees, nupu|mees, näpu|mees, nääri|mees, oda|mees, omakaitse|mees, omakandi|mees, oma|mees, ordu|mees, paadi|mees, paari|mees, paiga|mees, palli|mees, partei|mees, pasuna|mees, pea|mees, peig|mees, pere|mees, piibu|mees, piima|mees, piiri|mees, pikanäpu|mees, pilli|mees, poe|mees, poiss|mees, poliitika|mees, pooletera|mees, posti|mees, pronksmedali|mees, puutöö|mees, põllu|mees, päkapiku|mees, pära|mees, püha|mees, püssi|mees, raadio|mees, raha|mees, rahva|mees, rammu|mees, ranna|mees, ratsa|mees, raud|mees, rea|mees, reisi|mees, rekordi|mees, remondi|mees, riigi|mees, rinde|mees, riuka|mees, rivi|mees, rooli|mees, rännu|mees, saama|mees, sauna|mees, seaduse|mees, seltsi|mees, seltskonna|mees, side|mees, soodi|mees, spordi|mees, staabi|mees, suitsu|mees, sulas|mees, sule|mees, suur|mees, suusa|mees, sõbra|mees, sõja|mees, sõna|mees, sööma|mees, süsta|mees, tagala|mees, talli|mees, talu|mees, tantsu|mees, teaduse|mees, teatri|mees, tehnika|mees, televisiooni|mees, tembu|mees, teo|mees, tipp|mees, tolli|mees, toru|mees, trummi|mees, tunni|mees, tunnis|mees, turva|mees, tädi|mees, täis|mees, täitsa|mees, töö|mees, tütre|mees, tüüri|mees, usaldus|mees, usu|mees, vaba|mees, vabat|mees, vaga|mees, vahe|mees, vahi|mees, valgepileti|mees, valija|mees, valve|mees, vana|mees, vande|mees, varu|mees, vembu|mees, vibu|mees, viguri|mees, viha|mees, viie|mees, viina|mees, vikati|mees, vinga|mees, voli|mees, voori|mees, võidu|mees, võimu|mees, vägi|mees, väike|mees, väi|mees, õe|mees, õnge|mees, õnne|mees, äri|mees, ühepaela|mees, üllatusmees

noadv

1. rõhuta modaalsõnana lause alguses v. teatava sõna ees aitab esile tuua öeldava tundetooni, väljendada teatavat suhtumist. a. (meelepaha, hurjutamist, noomimist v. põlastust). No on tobu, ohmu! No kes siis nii teeb! No pagan võtaks, no taga paremaks! No nüüd on lugu lahti, no nüüd on hull väljas! No mis sa ütled lollile, no mis sa hulluga teed! No ütle nüüd! No kus sa sellega! No tema pole minu keelaja! No oota sa. No katsu sa! No mis sa vahid, hakka minema! No noh, ära otsa jookse! No küll on tegelane, tüüp! No kuulge (, mis liig, see liig)! No aitab juba! *„Polla, no mis sa ...!” tõreles tüdruk [koeraga] .. K. Ristikivi. *.. ilmus [kära peale] kooliõpetaja .. ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge lage pealt ära tõstke.” O. Luts. b. (möönmist, millegagi v. kellegagi nõustumist, väite kategoorilisust, ka imestust jm.). No olgu (nii, pealegi), ma tulen! No (seda) muidugi, no seda küll. No siis on hästi. No nüüd sa oled mul käes, peos. Ma tulen, no tingimata tulen. Kas sa siis tõesti ei saa? – No mitte kuidagi ei saa. – No siis pole midagi teha. Ära kiirusta, no küll me jõuame. Kas ma tohin ka tulla? – No muidugi. No see ei ole õige. No mitte iialgi, no mitte kunagi. No oli see alles vana! *No olid närused ajad, no maksti viletsat palka .. I. Sikemäe. c. (imestust, üllatust v. pahandamist). No kas siis naerda ka enam ei tohi? No mis see siis tähendab? No millal see maja siis ükskord valmis saab? No kuidas sul siis elu läheb? No kuhu nüüd? No mis siis Tartus ka uudist? d. (palvet, kehutust jne.). No lähme, no käime ära. No ära nüüd sellepärast pahanda. No lepime ära. Söö nüüd midagi, no maitse vähemalt. No ära sellepärast nuta, pahane ole. No las ma proovin vähemalt. No säh, võta! e. (soovi, tervitust, kirumist jms.). No tere, tervist, poisid! No nägemiseni, no jumalaga siis. No kõike head teile! No aitäh sulle! No tohoh kurat! No tohoo tonti! No vaat sulle säh! No vat kus lops! f. (mõttepööret, vastandamist). Oma maja oleks ju tõesti tore, no aga raha, kust see tuleb? Lähete lahku – no aga mis lastest saab? Aastaid hiljem, no siis selgus mõndagi. Ta pole kõnemees, no aga koolivenna juubelil tuli mõni sõna öelda.
2. murd nüüd, n'd. *Teadagi, egas käbi kännust kaugele ei kuku – ei noh, kussa no sellega! O. Luts. *Tulge no sisse, mis me siin seisame. Istume meie pool! R. Roht. *Mis ma tast [= karjatüdrukust] no sellepärast [peksan] ... A. Taar.

nõudmanõuan 45

1. mingit soovi, tahtmist (hrl. kategoorilises vormis v. toonis) esitama. Me ei palu, me nõuame. Poeg ei lepi jalgrattaga, nõuab mootorratast. Nõuab visalt, kangekaelselt, ägedalt, ähvardades, järelejätmatult. Annab, aga pärast nõuab tagasi. Mida sa enam nõuad, sa oled oma osa kätte saanud! Talupoegadelt nõuti kümnist, teopäevi, töötamist mõisapõllul. Nõuab altkäemaksu, meelehead, lunaraha, kahjutasu. Streikijad nõudsid palga tõstmist. Nõuavad õigust, vabadust, okupatsioonivägede väljaviimist. Hulkur nõudis jultunult toitu ja raha. Nõudis sisselaskmist, läbipääsu. Prokurör nõudis kaebealusele vanglakaristust. Nõuab lahutust, alimente. Ta ei saa nõuda, et ma vaikiksin. Lastelt nõutakse sõnakuulmist, kuuletumist. Publik nõudis lauljalt lisapala. Kui üks muinasjutt läbi, nõudis laps teistki. Mitu häält nõudis vaikust. Oled mees, mihkel teiste käest nõudma. Kange nõudma ja õiendama. Ei nõua otse, vaid annab ainult mõista. „Lähme ära!” nõudis naine. Nõuab korda ja puhtust. Külakoolides nõuti peamiselt katekismust ja piiblilugu. Uus õpetaja hakkas rehkendamist nõudma. Mõni õpetaja nõuab pähetuupimist, fakte, mõni iseseisvat mõtlemist. *Igal ajal on inimesed Jumala tahtmist nõudnud teada saada .. C. R. Jakobson. || kõnek kategooriliselt, ilmumist kohustavalt kutsuma. Brigadir nõuti ülemuse juurde, komisjoni ette aru andma. Kui nõutakse, tuleb minna, seal ära käia. Sind nõutakse telefoni juurde. Ta nõuti tunnistajana kohtusse, kohtusse tunnistajaks. Mehed nõuti koolimaja ehituselt mujale. Poiss nõuti tuppa ja kästi soojemalt riidesse panna. *.. nõudis ta saunatädi üles [tallu] ja andis talle niisuguse peapesu, et see ei saanud kolmegi lugeda. A. H. Tammsaare. *Meie [talu] tütred ja noorikud ei olnud ilusad, neid ei nõutud mõisa ... A. Kitzberg. | piltl. *.. surm, sünge vastane, Su ära nõudis .. M. Under. || kõnek tahtma, lootma, ootama. Kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Kelleltki ei saa rohkem nõuda, kui ta suudab, jõuab. Meilt nõutakse tegusid, mitte tühje sõnu. See televiisor käis kakskümmend aastat, rohkem ei või nõudagi. *Mida tohibki nõuda nõelutud nailonsokkidelt ja riidekingadelt sellise pakase vastu? V. Lattik.
2. küsima. a. kõnek (tungivalt, pealekäivalt) pärima. Mis sa nõuad, ma ei tea sulle rohkemat rääkida. Mul pole meeles, nõua teistelt, ehk keegi mäletab paremini. Nõua kõik järele, mis, kus ja kuidas. Katsu tema käest nõuda, mis tema arvab. „Mis jutt see olgu?” nõudsin mina. Nõudnud väga, millal isa koju tuleb. Ma ei nõudnud, kes ta oli. Ei tulnud ette ta nime nõuda. *.. sa tulid, mu ema ja nõudsid, / kuis eluga rahul ma. Jak. Tamm. b. kõnek (kauba v. teenuse eest). Kui palju sa maja eest, majast nõuad? Maksan, mis nõuad. Nõuab soolast hinda, hingehinda. Kui liiga palju nõuad, jääb kaup müümata. Meister nõudis kõrget õpperaha. c. (osta v. teenust kasutada soovides). Villast riiet nõutakse rohkem, kui pakkuda on. Taist liha nõutakse rohkem kui pekki. Naaritsat enam ei nõutud, nõuti hõberebast, mis oli moes. Mageveekala nõuti rohkem kui merekala. Väga nõutav toode.
3. (tungivalt, vältimatult) vajama. Maja nõuab remonti. Peenrad nõuavad kastmist ja rohimist. Valgust ning rammusat mulda nõudev taim. Lehm nõuab head toitu ning hoolitsust. See küsimus nõuab hoolikat uurimist. Haigus nõuab ravi. Laulja hääl nõuab veel koolitust. Veekogud nõuavad kaitset. Tehas nõuab töökäsi. Keegi ei saa elada söömata, keha, ihu nõuab oma osa. Kõht nõuab oma 'tahab süüa'. Väsimus nõudis oma ja töö tuli katkestada. Elu nõuab elamist. *Mage värske liha hakkas kehva toiduga harjunud kõhus .. taas teed vabadusse nõudma. J. Peegel. *Loomus nõuab oma – hunt vaatab ikka metsa poole. J. Parijõgi. || eeldama, ette nägema, vajalikuks pidama. Käitub nii, nagu viisakusreeglid nõuavad. Komme nõudis, et abielunaine kannaks tanu. Praegune mood nõuab poisipead. Arstikutse nõuab kõrgharidust. Reegel, eeskiri nõuab, et.. Ela nii, nagu seadus nõuab. Presidendi positsioon nõuab erapooletust. Jutlesime kauem, kui tarvidus nõudis. See töö nõuab täpsust, tähelepanu, oskust. Akrobaatika nõuab osavust, painduvust. Mida nõutakse healt linnukoeralt? *Teod olgu ettenägelikult läbi kaalutud, ja see nõuab tarku päid. E. Rängel. || tarvitama, kulutama; viima, võtma. Toorhoidised nõuavad kõvasti suhkrut. Linnas elamine nõuab palju raha. Nõudis vaeva, et end püsti hoida. Käiminegi nõudis haigelt pingutust. Tiibklaver nõuab toas palju ruumi. Maavärin nõudis sadu inimelusid. Rõuged nõudsid ohvriks peamiselt lapsi. Veekogud on igal aastal ohvreid nõudnud. *Nõuab surm ka rohket lõikust / suure sõjakäraga .. F. Kuhlbars.
4. millegi järel, midagi võtmas v. viimas käima. Kurat tuli küti hinge nõudma. *Hundid .. käivad külades lambaid nõudmas. E. Kask. || murd püüniseid kontrollima ning neist saaki välja võtma. Kalurid läksid lahele mõrdu, rüsasid, võrke nõudma. *.. näe tulevad jälle merelt nõudmast. Sump on paadi järel vees, küllap seal on kala. R. Vellend.

ohinterj
hrl. lause algul rõhutab, tugevdab tundetooni lausetes, mis väljendavad:. a. rõõmu, vaimustust, imetlust, imestust, üllatust. Oh kui tore! Oh kui ilus ilm! Oh sa poiss, kus alles ütles! Oh seda rõõmu! Oh sind küll! Oh imet! Oh seda püha lihtsameelsust! Oh sa juudas, on alles iludus! Oh mis õnn, et kohtusime. *Oh, sina päev, pärlmutrist ja klaasist! M. Under. b. soovi, igatsust. Oh tuleks ta ometi rutem! Oh oleks juba kevad! Oh saaks ta terveks! *Jõua oh kätte, / jõua, sa igatsev, õnnistav tund! L. Koidula. c. kurtmist, kaebamist, hädaldamist, kaastunnet. Oh sa heldus, oh sa taevas, oh armas aeg, oh sa looja, mis nüüd küll saab! Oh häda! Oh õnnetust! Oh miks sa varem ei tulnud! Oh sa vaesekene, mis sul juhtus? d. pahameelt, halvakspanu, etteheidet v. kirumist. Oh sind küll! Oh kui rumalasti sa tegid! Oh kui halvasti see välja kukkus! Oh sa raisk! Oh kurat küll! e. tagasihoidlikkust, viisakat tõrjumist. Oh, mis te nüüd! Oh mis nüüd mina! Oh paluge kedagi teist! Oh ei, tuppa ma küll ei tule! Oh ma tulen üks teine kord. Oh ärge mind oodake. f. nõustumist, kinnitamist. Oh muidugi. Oh olgu peale, oh jäägu pealegi. Oh jaa, olen kuulnud. Ta ei ole arg, oh ei.

oiinterj
ka korduvana, hrl. lause algulväljendab ning rõhutab:. a. rõõmu, vaimustust, imetlust; imestust, üllatust. Oi imet! Oi, oi kui tore! Oi kui huvitav! Oi, aitäh! Oi seda lusti ja lillepidu! Oi, pill mängib, lähme tantsima! Oi-oi kui palju rahvast! Oi heldeke, kust sina tuled? Oi aeg, mis siin juhtus? *Ilusaid nimesid on maailmas oi kui palju .. L. Hainsalu. b. igatsust, soovi. Oi, tuleks ta ometi rutem! Oi, jõuaksime kord koju! Oi, kui teda veel näha saaks! c. kurtmist, kaebamist, hädaldamist, ehmatust, kohkumist. Oi taevas, mis nüüd saab! Oi häda! Oi-oi meid õnnetuid! Oi teid vaesekesi! Oi, ma jään hiljaks! Oi kuidas pea valutab! Oi, tulge appi! Oi, keegi tuleb! d. pahameelt, viha, kirumist; kahjurõõmu. Oi sind küll! Oi-oi neid poisse, mis nad jälle tegid! Oi sa pagan! Oi sa kurivaim, nüüd sa alles saad! *Oled mul peos, ahaha! Oi, kuidas sa mul peos oled! H. Raudsepp. e. nõustumist; konstateerimist, möönmist. Oi, muidugi. Oi kindlasti. Oi, miks mitte. Oi, tuleksin meeleldi. Tööd oli oi-oi kui palju. *„Kas on ikka sõge küll?” – „Oi, on!..” E. Särgava. *.. pandi meid sängi mitme teki alla. Oi, kuidas see ära kulus! E. Kuus.

ometiadv

1. ikkagi, siiski, kõigest hoolimata, sellele vaatamata, sellegipoolest. Proovida, küsida võiksime ometi. Nüüd peab ta ometi vastama. Võib süüa ja ometi näljane olla. Selliseid asju ei tohiks juhtuda, aga juhtub ometi. Lubab, ent ometi ei tule. Rääkisid omateada tasa, kuid ometi kuulsime kõik ära. Kui ka ei osta, siis vaadata võib ometi.
2. rõhutab tundetooni lausetes, mis väljendavad:. a. (tungivat) palvet, üleskutset v. ettepanekut, tähelepanu juhtimist; no, nüüd, n'd; juba. Ütle ometi, mis sul on! Rääkige siis ometi! Istu ometi, kui aega on! Mine ometi ära! Maitse ometi, kui hea leib! Kuula ometi, mis ma räägin! Vaata ometi, kuidas ta tantsib! No tere siis ometi! b. imestust, hämmeldust, vaimustust; usutlevat v. uudishimutsevat pärimist. Kui peen seal ometi oli! Mõtle ometi, tema juba tagasi! See ei või ometi tõsi olla! Kes seda tegi – ega kass ometi? Te ei arva ometi, et mina süüdi olen? Kus ta küll ometi on? Ega ometi keegi mu tulekut näinud? Kes sealt ometi tuleb? Ega sa ometi unusta? Ega's kell ometi kaksteist ole? c. pahameelt, (kerget) laitust, halvakspanu, hurjutamist, kahetsust. Kas sa püsid ometi paigal! Mis nende poiste sisse ometi läks! Nõnda ometi ei tohi! Häbenege ometi! Kus su aru ometi oli? Kus sa ometi nii kaua kolasid? Mis sa ometi kohmitsed, tule juba! Kuidas ma sellele ometi varem ei mõelnud? Miks me ometi tal minna lasksime? *„Mis sa ometi sõelud kogu aeg jalus!” pahandas ema. L. Promet. d. igatsust v. ootust, tungivat soovi, kergendustunnet v. rõõmu. Saaks ometi rahamure kaelast ära! Oleks ometi, et eksam hästi läheks! Peaks ema ometi tulema! Saaks ta sealt ometi minema! Ükskord ometi saime omadega valmis! Viimaks ometi kodus! e. mööndust: ju (1. täh.), siiski, ikkagi, tõepoolest, ükskord. See kõik on ometi imelik. Tema oli ometi hakkaja inimene. Mees ometi oskas ujuda. Näed ometi ise, kui vilets ta on. Ta pidi meie tulekust ometi teadma. Töö tuleb ometi kellelgi ära teha. Küsimusele peab ometi vastama. Rand hakkas viimaks ometi paistma. Kuidas tema, ometi tark inimene, võis niisugust juttu uskuda? Seda ma ometi ei tee, et teda paluma lähen.

oointerj

1. väljendab mitmesuguseid tundeid ja psüühilisi seisundeid. a. imestust, üllatust, jahmatust v. vaimustust, heameelt jms. (ka nende kombinatsioone); ohoo, oi, tohoh. Oo, tere, vana sõber! Oo, keda ma näen! Oo kui suur! Oo, juba nii ruttu! Oo, kuis ta laulis! Oo, see juba läheb! Koolipoiss sai peavõidu. – Oo! *„Oo!” teeb köster suured silmad, nähes mind istumas endisel kohal. O. Luts. b. kohkumist, meeleheidet vms., ka suurt kurbust, haletsemist. Oo mind õnnetut! Oo häda! Oo, see on hirmus! *„Oo, mu jumal!” hüüdis Elisabeth ahastades. E. Krusten. *Oo! pangem selga mustad leinasärgid.. H. Visnapuu. c. pahameelt, nördimust, põlglikku suhtumist vms.; oh. Oo sind küll! *Oo, püha lihtsameelsus! Kes ütleb, et ma neid oma ideaaliks pean! R. Kaugver.
2. väljendab väite, möönduse, pöördumise vms. tugevdatud emotsionaalsust, pateetilist v. retoorilist alatooni. a. pidulikul pöördumisel kellegi v. millegi poole. Oo, muistsed vägilased! Oo, armsad vennad! Oo, kallis sõber! *Musttuhat korda ohates – oo, kuu... / poeedid pruukinud on sinu nime. M. Raud. b. tungiva soovi, igatsuse puhul. Oo, kuidas ta koju igatseb! *Rõõm ja häbi tuikasid minus. Oo, kuidas ma tahtsin tantsida! V. Saar. c. rõhutatult tundetoonilises vastuses, retoorilises kinnituses v. möönduses. Oo, häda pole veel midagi! Oo, ma tean ta muresid! Oo, kuidas olen sinust puudust tundnud! *Tahad sa seda teada saada? Oo, seda võin sulle kohe ütelda. E. Vilde. d. rõhutatud eituse v. jaatuse puhul; oh. Oo jaa! Oo ei, sugugi mitte! *Tiksi ei süüdista, ei tee etteheiteid, oo, Tiksi on Ludule isegi tänulik.. A. H. Tammsaare.

ootinterj
ka korduvanakõnek
1. väljendab soovi, et oodataks v. viivitataks veidi. Oot, ma tulen kohe! Oot-oot, ma tuletan meelde. Oot, ma aitan teisest otsast!
2. väljendab hoiatust v. ähvardust. Oot-oot, küll ma sulle näitan! *".. kus need vitsad jäid – oot!” ähvardab noor ema lastekarja. J. Oks.

optant-tandi 21› ‹s
pol soovi kohaselt kodakondsuse valija, kodumaale tagasipöörduja, opteerija. *150 000-st Venemaal elavast eestlasest võeti 11000 Eestisse siirdunud optanti avasüli vastu. A. Vaarman.

pai14

1.shellitav silitus, paitus. Ema tegi lapsele pai. Väike käsi teeb kutsule pai. Tegime pai ja leppisime ära. Tee talle minu poolt pikk pai hea nõu eest! Pai, pai, väike kiisu! Sellise tembu eest sulle pai ei tehta. *Ei ole ta [= poeg] minult pai ega peksa saanud. M. Raud. | piltl. Tuule, rohukõrte pai. Märgade okste jahedad paid. *Kibu ja karbi eest sai Oss preililt pika pai.. H. Sergo.
2.adjhea, armas, sõnakuulelik, vagur (eriti laste kohta v. laste keeles). Pai laps, poiss. Kui oled pai, ostan sulle kommi. Tüdrukud püüdsid hästi, kangesti paid olla. Mikk on rühma paimaid lapsi. Poiss tegi pai näo pähe, ette, kuulas pai näoga. Tiiger nägi välja nagu pai kodukass. *Kanad-kuked magavad kõrgel lae all ja paistavad .. nii uniselt paid oma õrtel. A. Kaal. || (pöördumist v. soovi, palvet väljendavates fraasides). Pai ema! Pai õpetaja! Kulla pai perenaine! Pai Jeesuke, tee mind terveks! Ole pai ja tule kaasa! Gustav, olge nii pai ja aidake natuke! Pai onu, mängi veel pilli! *Pai-pai proua Nesseln, saatke kohe kutsekirjad välja.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kuku|pai, kullapai.

paluma37

1. mingit soovi, palvet (kellelegi) esitama, mingi palvega kellegi poole pöörduma. a. (üldiselt). Palub jumalakeeli, (kõigest) südamest, alandlikult, viisakalt, tungivalt. Palu ilusasti, siis saad. Palus nii, kuidas oskas. Kui ta ka põlvili paluks, ei annaks ma talle luba. Ta laseb (meil) tüki aega paluda ja manguda, enne kui annab. Paluv naeratus, hääl. Paluvate silmadega koer. b. (kelleltki midagi saada soovides). Palub leiba, kommi, rohtu. Poiss palub ema käest süüa. Palun uut sulepead, puhast pesu. Palun sult laenu, raha laenuks. Vastutulija palus suitsule tuld. Palub kantseleist tõendit. Kirjale palutakse kohe vastust. Palusin puhkuse, paar vaba päeva. Palub mõtlemisaega, vekslile pikendust. Sa palud mult võimatut. Tal ei jäänud muud üle, kui kergemat karistust paluda. Ta tuli meilt abi, öömaja paluma. Palu emalt luba, kui sa tulla tahad. Armu, halastust paluma. Oma süüd, inetut käitumist andeks paluma. Palun vabandust, et ma hilinesin! Palun tähelepanu! Palus koosolekul esimesena sõna. | (ostu tehes). Ma palun pakk võid, kilo kohupiima. Ma palun selle kellarihma. c. (soovides, et keegi midagi teeks, teat. viisil toimiks). Palume teid kõiki – ärge jätke meid hätta! Mehed käisid direktorit palumas, et ta oma toetusest ära ei ütleks. Palus kedagi appi mööblit tõstma. Ma pean teid endaga kaasa paluma. Palusime tädi, et ta tuleks õhtuks laste juurde. Ma väga palun (teid), rääkige mulle tõtt! Palus rikka möldri tütart endale naiseks. Laseb ennast kaua paluda, enne kui nõustub. Ta tegi seda palumata. Palus öö otsa jumalat, et see pojale tarka meelt annaks. Palun sinu eest jumalat. Perenaine palus end vabandada. Ma palun sind vaikida. Ta palus endaga igal juhul arvestada. Ta palus meil saladust hoida. Sõber palub mul homseni kannatada. Teda paluti lähemal ajal toimetusest läbi astuda. Õde läks palatisse, paludes meid koridoris oodata. Palutakse mitte keelduda oma abi andmast. d. (soovides pääseda kuhugi). Laps palub sülle, kukile. Palusin tunnist välja. Külamees palus härra jutule. Palusin hambaarsti vastuvõtule. Koer palub õue. e.sg. 1. pöördes(mõningates viisakusväljendites viisakussõnana). Palun ole vait! Tervitage teda, palun! Tehke, palun, lahti! Palun andke edasi meie siiras tänu. Paremat kätt, palun! Mulle, palun, see komplekt! Veel üks must kohv, kui tohib paluda! „Kuidas, palun? Ma ei kuule hästi.” Kas tohib? – Jah, palun! Üks küsimus, kui lubate. – Palun. *Juta (kummardab teenijalikult..): „Proua lasevad paluda, doktorihärra!” E. Vilde. f. (mõningates tunderõhulistes väljendites). *„Palun väga, miks ei võiks ma Haraldit armastada?” küsib Eva haavunult. B. Alver. *Ja kui me sellele ideele siin, Heistres, kohase rakenduse leiame, siis palun, miks mitte selle peale minna ka mujal? R. Sirge.
2. kutsuma kedagi kuhugi v. midagi tegema. Palu külalised sisse, tuppa, istuma. Perenaine palub lauda, kohvile. Kõiki palutakse sööma. Palus tütarlapse tantsima, tantsule. Me oleme homseks külla, õhtusöögile palutud. Palusime tädi õhtuks meile. Teda pole keegi siia palunud. *Nelli ei leppinud lihtsa tagasisõiduga, oli tarvis uhke olla ja oodata, kuni tagasi palutakse. J. Semper.
3. a. (pöördumisobjektiks jumal:) palvetama. Terve öö palus ta põlvitades, aga süda on ikka raske. Paluge ka minu eest! „Palugem!” ütles õpetaja ja kõik laskusid põlvili. *Ta paneb käed teki all salaja risti ja palub: „Armas jumal, kui sa üldse olemas oled, siis tee nii, et..” A. Beekman. b. (pöördumisobjektiks teine inimene:) kostma kellegi eest. Klassijuhataja palus poisi eest.

palve18› ‹s

1. kellelegi teisele teatavaks tehtud (tungiv) soov, mille täitmist loodetakse. Tungiv, kirglik, alandlik, härras, südamest tulev palve. Täitmata, tähelepanemata jäänud palve. Suuline, kirjalik palve. Mingit palvet kellelegi esitama, mingi palvega kellegi poole pöörduma. Kohus rahuldas avaldaja palve. Annan su palve edasi. Ei võtnud mu palvet kuulda. Naise palvetest hoolimata viskas mees abivajaja välja. Korduvate palvete peale saime oma asjad tagasi. Esitas direktorile palve, et teda õppemaksust vabastataks. Pöördusime raamatukogu poole palvega saata meile see raamat. Mul on teile (väike, suur) palve. Meie ainuke palve oleks: ärge sõitke veel ära! Mul on sulle palve: kas sa ei saaks mulle raha laenata? Vanemate palvel loobusime sõidust. Perenaise palve peale istuti lauda. Käis mitu korda härra palvel, kuid asjata. Ma tulen sinu palvele: ega sa ei saaks mind natuke aidata. Ta tuli palvega, et meie tüdrukud võistlustel kaasa lööksid. *„Kas sa siis koju ei tulegi? Tule koju!” Selles hääles oli kuum palve.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: abi|palve, armuandmis|palve, lahkumis|palve, vabanduspalve.
2. sõnaliselt v. mõttes mingi soovi, abipalve v. tänutundega jumala v. jumaluse poole pöördumine. Kummardab pea vaikses palves. Pani käed palves kokku. Laskus põlvili ja luges vaikselt oma palve. Õnnetuse puhul otsiti abi palves. Rahvas põlvitab kabelis ja pomiseb palveid. Jumal on meie palvet kuulda võtnud. Õpetaja õnnistas mereleminejaid ja luges palve. Surnu eest loeti palveid. Laskis õpetajal haige eest palvet teha 'paluda'. Olime haige pärast palves. Enne lauda istumist pidas pereisa lühikese palve. Sinod algas laulu ja palvega. Sosistas neid sõnu pühalikult nagu palvet. Huuled liiguvad kui palves. || mingi kindel palvetekst. Ema õpetatud palve. Kes oskab peast seda palvet? Nunnad loevad pühi palveid. Käsiraamat sisaldas palveid ja tekste mitmesuguste kiriklike talituste puhuks. Kullamaa käsikirjas on säilinud mõnede palvete eestikeelsed tõlked. || palvus. Koolipäev algas ja lõppes vanasti palvega. Kellahelin kutsus palvele.
▷ Liitsõnad: eest|palve, hinge|palve, tänupalve; alguse|palve, hommiku|palve, lõpu|palve, söögi|palve, õhtupalve; meieisapalve.

soovima42

1. midagi tahtma, soovi omama v. avaldama. Võistlustest võivad osa võtta kõik, kes seda soovivad. Kes soovib sõna? Soovisin teada, millal rong väljub. Ta soovib juubeli ajal suuremat tähelepanu vältida. Isa ei soovinudki inimestega kokku puutuda. Keda te soovite? Kas sa soovid veel suppi? Mida perenaine soovib? Soovin kolme vaba päeva. Sooviti, et küsimused esitataks kirjalikult. Hakkame minema, kui sa seda soovid. Võtke seda, kuidas (ise) soovite. Mine ära! – Kuidas soovite! Ta oskused jätavad (paremat) soovida 'on puudulikud, ebapiisavad'. Distsipliin, varustus, figuur jätab soovida pole piisavalt hea. Soovida oleks neiu laulu kohta seda, et ta oma häält paremini valitseks. || igatsema, lootma, ihaldama. Kuidas ma sooviksin sind taas kohata! Ma soovin, et sa oleksid rahul. Ta soovib sulle ainult head. Keegi ei soovinud neile halba. Eks sa mine, kui nii väga soovid. Ostis lapsele kõik, mis see soovis. Naine soovib kangesti last. Soovida võib paljugi. Ma ei soovi enam midagi. Soovib vanu aegu tagasi. Paremat elu pole soovidagi. Käin seal, kus süda soovib. Vali välja, mis süda soovib. Lugesin niipalju, kui süda soovis. Soovin ta surma. Kui täht langeb, peab midagi soovima. Ei oskagi muud, rohkem soovida, kui et sa terveks saaksid. Juku oli oodatud, loodetud ja soovitud poeg. Lõpuks sain soovitud raamatu. Uuringud ei andnud soovitud tulemusi. Ta polnud seltskonnas soovitud. Soovimata külalised.
2. häid soove ütlema (sageli kindlakskujunenud väljenditega ühenduses v. nende koosseisus). Soovin õnne! Soovime edu! Tulija ütles tere ja soovis jõudu. Soovisin vennale head õhtut, head päeva, head teed, head paranemist. Mees soovib head jätku, jätku leivale. Õed soovisid teineteisele head ööd. Soovisin talle kaunist suve, õnnelikku reisi, kõike head. Kalameestele sooviti kombekohaselt: „Kivi kotti!”.

soovimatus-e 5 või -e 4› ‹s
mittesoovimine, soovi puudumine. Loobumise põhjusena nimetas ta soovimatust kodunt lahkuda. Tema soovimatus korrale alluda on erakordne.

soovituslik-liku, -likku 30› ‹adj
soovi väljendav, soovitav. Halduskogu otsus oli soovituslik.

soov|lause
keel soovi väljendav lause

tahtmatahan 46

1. soovi, püüdlust, tungi omama midagi saada, teha, saavutada, millegi järele vajadust tundma; püüd(le)ma. Midagi väga, kõigest hingest, kogu südamest, ihu ja hingega tahtma. Kes tahab kohvi? Tahtsin veel kooki. Neiu tahtis endale uusi kingi. Ainus, mis ma tahan, on puhkus. Imikud tahavad tihti süüa. Lapsed tahavad palju liikuda. Vana inimene ei taha siin elus enam suurt midagi. Noorik ei tahtnud lapsi. Tahtsin talu tagasi. Tahan magada, lugeda, reisida. Kes see ikka tahab haige olla! Ma tahan sind näha. Külalised tahavad juba lahkuda. Kas sa tahad vastata? Nad ei tahtnud maale elama minna. Kõik tahtsid võitjat õnnitleda. Poiss tahab väga tüdrukut suudelda. Tahab ihust ja hingest mind aidata. Mees tahab rikkaks saada. Tütar tahab edasi õppida. Igale poole tahaks jõuda! Tahan kõike teada. Tahteski ei saanud artiklit õigeks ajaks valmis. Miks sa tahad teistest parem olla? Tahtis karjuda, aga ei suutnud. Kas sa said aru, mis ta tahtis? Teab täpselt, mida tahab. Ma ei tea isegi, mida tahan. Tule kaasa, kui tahad! Tahtis, et ma vastaksin. Tahtsin ju ainult head. Keegi ei taha sulle halba. Kui sa rohkem tahaksid, võiksid paremini õppida. Kõik teed on lahti – tuleb ainult tahta. Ta ei oskagi tõsiselt tahta. Naised tahavad igavesti noored olla. Mõni mees tahab naine olla. Kiirustasin (enese) tahtmata sammu. Ainuski juuksekarv ei lange jumala tahtmata (jumaliku ettemääratuse kohta). Käisin töökohta tahtmas 'küsimas, otsimas'. Mida sa must tahad? 'mis sul minuga asja on'. Mida sa sellega öelda tahad? 'mida sa sellega mõtled'. Sinul ei ole siin midagi tahta 'otsustada, mõelda'. Mis tast tahtagi 'tast polegi midagi loota'. Mis seal tahtagi – vana pill. Said mis tahtsid! 'paras sulle'. | (kasut. tagasihoidlikus, reserveeritud pöördumises). Tahaksin sind tänada heade soovide eest. Kas te ei tahaks ühe koha võrra edasi istuda? | (loomade kohta). Koer tahab välja. Hobune tahab edasi minna, aga peremees hoiab teda tagasi. Näe, kass tahab puu otsa ronida. || kavatsema, plaanima. Arst tahab mind haiglasse panna. Linnavalitsus tahab põlispuud maha võtta. Tahtis aknad ära pesta, aga ei viitsinud. Isa tahab tulevikus maja ette iluaia rajada. *.. ma tahan köstrile ära ütelda, küll ta siis näeb, mis ta saab. O. Luts. || õigeks, heaks, vajalikuks pidama; heaks arvama. Kui tahan, siis ütlen, ei taha, ei ütle. Tee, kuidas ise tahad. Ärritusin rohkem, kui tahtnuksin. Tegin, mis tahtsin. || kedagi (seksuaalselt) ihkama, himustama; abikaasaks soovima. Mari ei tahtnud oma meest. Koledat naist ei taha keegi. Naised on seda meest alati tahtnud. Ta oli tahetud tüdruk. *Ma tahan sind, olen sind juba nii kaua tahtnud .. T. Vint. *Käina kaupmees Sookail käind Ülajõe Elnat tahtmas. H. Sergo. || (tasuks soovima). Palju sa selle koorma eest tahad? Mida õuntest tahate?
2. (millegi kohta, mille järele on vajadus, mida on tarvis teha:) (tungivalt, vältimatult) vajama. Lähme heinale, kuhi tahab püsti panna! Põld tahab künda, kartul tahab võtta. Jalad tahavad puhata. Siinne maa tahaks kraavitada. Majale tahaks uus katus panna. Laud tahaks vahel pesta ka. Mul tahtis kodus koorem puid saagida. Surnu tahab matmist. Elu tahab elamist, töö tegemist. Seelik tahab triikimist. Põhjapoolne korter tahab kõvasti kütmist. Auto tahab remonti. See poiss tahaks vitsu. Varjutaimed tahavad õhurikast huumusmulda. Kala ei taha kaua keeda.
3. (osutab millelegi mittesoovitavale, mis on peaaegu juhtumas v. oleks võinud juhtuda:) kippuma, pidama. Uni tahab tulla. Tädi tahtis enda pimedaks nutta. Tahtsin ennast haigeks naerda. Tahtis naerust nõrkeda. Sisikond tahtis välja tulla. Koer tahtis kassi taga ajades perenaise jalust maha joosta. Kuuldi appihüüdu ja nähti, kuidas poisike uppuda tahtis. Kära tahtis kurdiks teha. Jõud tahtis põlvist kaduda. Külm tahab ära võtta.
4.eitusegaosutab, et millegi toimumine on takistatud, puudub eeldus millekski. Kala ei taha võtta. Uni ei taha tulla. Tüdruk ei tahtnud ega tahtnud teistega harjuda. Haav ei taha kuidagi paraneda. Plekk ei taha välja tulla. Töö ei taha edeneda. Asjast ei tahtnud midagi välja tulla. See ei taha mulle pähe mahtuda. Jutt ei tahtnud lõppeda. Laulud ei taha lõppeda. Mantel ei tahtnud kuidagi varnas seista. Ei tahtnud oma silmi uskuda. Tüdruk on nii suureks kasvanud, et ei taha teda äragi tunda.
5.da-infinitiivis olema-verbigaosutab, et miski pretendeerib millelegi, selleks vajalikke eeldusi omamata. Liivane plats maja ees tahtis iluaed olla. Tegi suuga liigutuse, mis tahtis naeratus olla. Film tahtis naljakas olla.
6. esineb kindlakskujunenud ühendites vrd tahes Vaata kuidas tahad, kallas ei paista. Kussuta titte niipalju kui tahad, ikka ei jää magama. Ma ei luba, palu palju tahad. Mina ei võtnud, tehke mis tahate. Tee mis tahad, tagaajajad maha ei jää. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha.

talisman-i, -i 10› ‹s
maagilise väega ese, mis arvatakse tagavat soovi v. eesmärgi saavutamist. Hoiab haihammast kui õnnetoovat talismani. Kütid kandsid talismanidena kiskjate kihvu ja küüniseid.

tellima242
millegi pikkust, kõrgust vm. parameetreid soovi kohaselt muutma, reguleerima, rihtima, sättima. Istme, laua kõrgust saab tellida. Bussis on tellitavad seljatoed. Tellitav mutrivõti. Tellitava juhtliistuga soonehöövlid. Mantli varrukasuude laiust võib vastava paela abil tellida. Palus sõna ja tellis hääle ametlikuks. *Allik juhatas traktoristi oma põlluservale, aitas sahad korduskünniks parajaks tellida .. R. Sirge.

tõsi taga
(tõsiselt mõeldu v. räägitu kohta; jutu kohta, millel on tõepõhi all; kindla soovi, kavatsuse kohta midagi teha). Teeb ta nalja või on tal tõsi taga? Mehed naersid, aga naistel oli tõsi taga. Kui sa nii ütled, siis on asjal tõsi taga. Tüdrukul on meheleminekuga tõsi taga. Kas sul on selle asjaga päris tõsi taga? *Aga tema kosjajutul võib ehk tõsi taga olla. A. H. Tammsaare.

uskusu 21› ‹s

1. kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist, uskumine. Usk on südame ja teadus mõistuse asi. Usk, lootus, armastus – need on kõige ülemad. Rohud üksi ei aita, ka usku peab olema. Usu abil võib imesid teha. Sai pelgalt usu jõul terveks. Haiguste ja õnnetuste läbi katsutakse inimese usu jõudu.
2. veendumus milleski, mida ei saa tõestada. a. veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus. Usk ainujumalasse, Jeesusesse Kristusesse, Allahisse. Usk haldjaisse, headesse ja kurjadesse vaimudesse. Vääramatu usk ülestõusmisse, teispoolsusse. Budistil on kindel usk hingede rändamisse, taassündi. Taaralased ei eita oma usku maagiasse, nõidusesse, loitsudesse. b. kindlustunne kellegi suhtes, veendumus kellegi heatahtlikkuses ja võimekuses. Sportlasel peab olema kõigutamatu usk iseendasse. Miks ta on kaotanud usu inimestesse? Mul kadus lõplikult usk sõbrasse, ta lubadustesse. Laimukampaaniaga tahetakse kõigutada rahva usku valitsusse. Temas tärkas jälle usk kaasinimeste headusse ja aususse. Edust sai ta uut usku oma töövõimesse, andesse. Toimima heas usus 'puhtsüdamlikus veendumuses, et toiming on õige ja aus'. Ostis auto hea usu peale 'usaldades, kontrollimata' ja hiljem selgus, et see oli varastatud. c. veendumus mingi protsessi v. nähtuse olemasolus ja mõjus. Usk elusse, armastusse. Vääramatu usk helgesse homsesse, inimkonna progressi, paremasse tulevikku. Ta on kaotanud usu õiglusse, õigluse olemasolusse. Mehel oli säilinud usku ainult vähestesse asjadesse. See sündmus kõigutas ta usku demokraatiasse. Tõusin üles kindlas usus, et on juba hommik. *Ja kui emal ühtalati olid silmad nutused, siis .. ma olin selles usus, et see kõik on isa pärast. M. Raud. d. veendumus mingi soovi täitumises, lootus. Ei tohi kaotada usku võidusse. Arst kinnitas haige usku paranemisse. Tal oli kindel usk ettevõtmise edusse. Kandis hinges usku, et võib veel õnne leida. Isa suri usus, et laste tulevik on kindlustatud. Võttis kätte ja sõitis lihtsalt hea usu peale 'umbropsu' linna tööd otsima. Läks vanas usus, vana usu peale 'lootuses, et kõik on endine' ikka samal aadressil. *Ja Tõnts on kindlas usus, et ta töö kannab vilja. Gori.
▷ Liitsõnad: elu|usk, enda|usk, enese|usk, lapse|usk, tuleviku|usk, võidu|usk, õnneusk; umbusk.
3. (igapäevakeeles:) usuline maailmakäsitus, religioon. Katoliku, muhamedi, juudi, buda, vene usk. Eestlased on põhiliselt luteri usku 'luteriusulised, luterlased'. Mis usku sa tunnistad? Ta ristiti kreekakatoliku usku. Misjonär tahtis teisi oma usku pöörata. Õigeusklikuga abiellumiseks pidi ta oma usku vahetama, muutma. Noored on usust võõrdunud. *Usk on elamus – igaühe intiimne vahekord Jumalaga. E. Ilbak.
▷ Liitsõnad: eba|usk, lahk|usk, muinas|usk, pagana|usk, rahva|usk, riigi|usk, risti|usk, vaba|usk, väär|usk, õigeusk.

vabaltadv

1. (< vaba (hrl. 2.–5. täh.)). a. takistamatult, takistusteta. Koer jookseb õues vabalt ringi. Ohutu vaimuhaige liikus ümbruskonnas vabalt ringi. Vanasti võidud 'olnud lubatud' neis metsades vabalt jahti pidada. Kõik mahtusid vabalt istuma. Orav pääseb puuõõnsusse vabalt sisse. Ta kõnnib juba vabalt, ilma kepi abita. Puksiirkaatrid pääsevad silla alt vabalt läbi. Vesi pääses kraavis vabalt voolama. Asjad mahtusid kohvrisse vabalt, ruumi jäi ülegi. Seda ravimit saab apteegist vabalt, ilma retseptita. *Ning kõik kujuneb tema käes iseenesest, vabalt, peaaegu ilma vaevata. R. Sirge. b. piiravaid reegleid omamata; reeglitest, kehtivatest normidest kinni pidamata. Kunstnikul on õigus vabalt luua. Luuletaja on käsitlenud sonetivormi võrdlemisi vabalt. Tõlge on tehtud üsna vabalt 'üksikasjades originaali arvestamata'. Ta käitub, peab ennast ülal liiga vabalt. Sellest julgeti juba vabalt rääkida. Ametlikult nad abielus pole, elavad niisama vabalt 'elavad vabaabielu'. c. nõuetele vastavalt, korralikult, laitmatult, ladusalt. Ta valdab vabalt kolme võõrkeelt. Saksa keelt räägib ta üsna vabalt, ei oska veel päris vabalt. Rootsi keeles lugemine ei lähe mul veel vabalt. Kõneleja peab oskama vabalt oma mõtteid väljendada. Kunstnik valdab vabalt mitut graafilist tehnikat. d. (oleku poolest, olemuselt:) mittepingutatult, loomulikult, normaalselt. Võis nüüd tahtmise järgi, vabalt elada. Peremees on ära, nüüd võime vabamalt hingata 'end vabamana tunda'. Võta vabalt 'pinge maha', oht on möödas! Sa ei tunne ennast vist selles seltskonnas kuigi vabalt. Tavaliselt käitub ta vabalt, loomulikult. Vestlus kulges vabalt, sundimatult. See oli keegi elegantses ja vabalt istuvas ülikonnas noormees. *H. Kann oli niisugune tenorilaulja, kes kõrgeid toone väga hästi laulis, selge häälega ja vabalt. J. V. Veski. | Vabalt! (rivikäsklus valvelseisangu lõpetamiseks). e. soovi, suva kohaselt, suvaliselt. Laps võis vabalt teha, mida tahtis. Pensionil võin oma aega vabamalt kasutada. Sul on siin õigus vabalt otsustada. Me võime siit igal ajal vabalt lahkuda. Vabalt valitud teema. Vabalt võõrandatav väärtpaber. Vabalt vahetatav valuuta. Vabalt võetud punkt ruumis. || sport (vabaujumise kohta). 200 m, 400 m vabalt. 4 × 50 m vabalt (teateujumises). f.liitsõna järelosanavabana millestki
▷ Liitsõnad: limiidi|vabalt, maksu|vabalt, pinge|vabalt, tollivabalt.
2. kindla peale, kahtlemata. Buss läheb alles poole tunni pärast: sa jõuad vabalt peale. Selle mõne kilomeetri suudad sa vabalt maha kõndida. Sa võid veel vabalt tunnikese tukkuda. Sellega saame vabalt 'raskusteta' hakkama. Need mõned asjaajamised võid sa vabalt abilisele usaldada. Ta abiellus hilja, kuid oleks võinud vabalt lapsi saada. Ta võis meid vabalt segi ajada. Nii vana mees, et võiks vabalt sinu isa olla. Paljud mikroorganismid võivad taluda vabalt kuni 60-kraadist kuumust. Selle maja eest saab vabalt miljon krooni. *„Nii et semantiline probleem?” – „Vabalt.” K. Kender.

vastadv

1. osutab oletatavale v. loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel: ehk, võib-olla, vahest, äkki. Vast ta võtab sind ka kaasa? Ma toon vett, vast on neil janu. Vast läheb kõik veel hästi. Kuraasi on tal vast enamgi kui sul. Kutsu ta sisse, vast saab muidu külma. Mul on pisut varusid, vast saame hakkama. Olime vast tunnikese rannas olnud, kui hakkas sadama. Vast paaril poisil olid saapad jalas, aga suurem osa kõndis paljajalu. Vast peaks andmed üle kontrollima? Kas ta vast ei kurameeri ka teiste tüdrukutega? | esineb koos teise võimalikkust väljendava sõnaga ehk. Tüdruk on ehk vast kakskümmend. || esineb tagasihoidlikus kõnetluses, eriti mingi soovi v. palve korral. Vast olete nii kena ja lubate mind mööda. Vast astud tuppa. Vast annaksite siia oma allkirja.
2. alles. a. äsja, hiljuti, nüüdsama. Naise käe otsas tatsas vast käima hakanud tüdrukuke. Isa oli vast saabunud, ja juba ootas ärasõit. Läheb otse, läbi vast sadanud lume. *Kodus mul see noorik väike, / tänavu vast toodu .. M. Under. b. viitab tavalisest v. oodatust hilisemale ajale. Mõistsin seda vast täna, et olin eksinud. Ta rääkis ema haigusest vast hiljuti. Tagus pool tundi rauaga tuld, siis vast sai tule üles. *Seejuures poegivad need jänesed sügisel, kes vast märtsikuus ilmale tulid. K. A. Hindrey. *Lii oli läinud, ent nüüd vast Rein talle mõtlema hakkaski. L. Anvelt. c. kõigest. Kuuenda klassi poisid läksid matkale, aga tema oli vast kolmandas. d. esineb mingi üllatusliku asjaolu tõdemises, hrl. hüüdlausena: vahest, ometi, ikka. No on vast elu! On see vast lugu! See vast oleks üllatus! No nüüd vast saab nalja! Nüüd vast õige jant algab! Oleks see vast pilt!

äh

1.interjväljendab ning rõhutab (kontekstist, kõnes ka intonatsioonist, žestidest sõltuvalt), hrl. lause algul:. a. pahameelt, rahulolematust, tõredust, halvakspanu, etteheidet jms. Pahandas: „Äh, lurjused, äh, kaabakad!” Äh, oled ikka memmepoeg! Äh, see õlu oli küll kuradi solk. Äh, ole parem vait! Äh, üks kamp kõik, üks hullem kui teine. Äh, pole mul aega teiega jännata! Äh, see teie rahajutt hakkab juba tüütama! *Mulle lubatakse suure palumise peale töölised, tema aga ... äh! V. Saar. b. kurtmist, kaebamist, hädaldamist jms. Äh, jälle on südames pisted! Äh, küll see ilmaelu on raske! Äh, ilmaaegu uskusin selle petise lubadusi! *.. pühib higist nõretavat nägu. Äh, äh, oi-jäh – need on pagana rasked kivid! O. Luts. c. ükskõiksust, minnalaskmist jms. Äh, mul ükskama kõik! Äh, tühja kah, jäägu pealegi nii! Äh, tulgu mis tuleb! Äh, mis see minusse puutub! d. konstateerimist, teatavaks võtmist v. tegemist jms. Äh, eile sai vist natuke palju napsi võetud. Äh, kannatust, need asjad ei käi nii kiiresti! e. igatsust, soovi. *Äh, kui suvevaheaeg pikem oleks, läheks kuskile maale karjapoisiks. R. Roht. f. rõõmu, heameelt, rahulolu vms. Äh, on aga alles leil! *Äh, igatahes on ta oma ihaldatud luidetele jõudnud ja seega on kõik kombes. A. Sisask (tlk).
2.advküsilause lõpul kasutatav küsisõna; tarvitatakse ka mittearusaamist väljendava küsisõnana. Mis sul temaga asja oli, äh? Kas me ikka saame selle tööga kahekesi hakkama, äh?

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur