Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 sobivat artiklit.
balõkk ‹-lõki 21› ‹s›
kok vinnutatud (kergelt soolatud ja õhu käes kuivatatud) v. külmsuitsutatud vääriskala
kaaviar ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
kok soolatud kalamari. Must kaaviar 'tuurlaste soolatud mari'. Punane kaaviar 'lõhelaste soolatud mari'. Söödi kaaviari.
kala|mari [-marja]
emaskala munasarjas valminud terataolised munad. Vabas vees hukkub rohkesti kalamarja. || kok mõnede kalade soolatud mari, kaaviar. Punane, must kalamari.
kappar ‹-i, -it 2› ‹s›
1. bot lõunamaine, ka Vahemere maade poolpõõsas, mille mõne liigi õienuppe tarvitatakse maitseaineks (Capparis)
2. ‹hrl. pl.› kok torkava kappari (Capparis spinosa) marineeritud v. soolatud õiepung. Tuunikalasalat kapparitega.
kornišon ‹-i, -i 10› ‹s›
kok marineeritud või soolatud väike noor kurk
sink ‹singi 21› ‹s›
1. looma tagapool, eriti reis, kints. Siga üritab teist singist naksata. *Põdral tõmmatakse nahk maha, lõigatakse tagumisest vasakpoolsest singist paras tükk.. L. Kerge. || kõnek (inimese reie, kintsu kohta). *„Ma veel mõtlen,” kostis talle Benja, tõmmates lina üle Katjuša paljaste sinkide.. O. Jõgi (tlk). || vöötükile järgnev osa sea lihakehast
2. soolatud ja suitsutatud liha (eriti sea reieosa), suitsusink. Seareied on singiks suitsema pandud. Pani leivale sinki peale. *Mehed nägid ehtsat sinki. Pealt pruun, seest roosa, üpris mahlaka väljanägemisega nagu suitsusink ikka. A. Vanapa.
▷ Liitsõnad: eine|sink, keedu|sink, rull|sink, suitsu|sink, toorsink.
sool ‹-a 22› ‹s›
1. keem ühend, mis tekib happest, kui selles vesinikioon asendub metalliooniga. Kloriidid, sulfaadid ja teised soolad. Kloorhape ja tema soolad. Soolade lahused. Sooda on süsihappe sool. Mineraalidena looduses leiduvad soolad. Inimorganismis sisalduvad soolad. Mineraalvee soolad. Neerukivid tekivad sadestunud sooladest. Mõnel soolal on magus maik. Berthollet' sool 'kaaliumkloraat'. || ‹liitsõna järelosana› esineb segude nimetustes, näit. vannisool
▷ Liitsõnad: fosfori|sool, glaubri|sool, higi|sool, hüdroksiid|sool, inglis(e)|sool, kaksik|sool, kaltsiumi|sool, keedu|sool, kibe|sool, kivi|sool, kompleks|sool, liht|sool, mangaani|sool, mere|sool, mineraal|sool, mõru|sool, naatriumi|sool, oksiid|sool, põdrasarvesool; kaali|sool, vannisool.
2. vees hästi lahustuv eriomaselt kibeka maitsega kristalne aine, mida kasutatakse maitseainena ja konserveerimisvahendina, keedusool, söögisool, (keemilise ühendina:) naatriumkloriid. Jäme, peenike, valge sool. Laev vedas soola. Raputas, riputas, pani supi sisse näputäie soola. Ilma soolata toit on mage. Vanasti nõiuti soola abil. Oleme mitu puuda, vaka soola koos ära söönud (pika koosolu ja ühiste raskuste ületamise kohta). Uuele naabrile viidi kostiks soola ja leiba (soovides, et toit seal majapidamises ei lõpeks). Vihje teeb haiget, nagu riputaks keegi lahtisele haavale soola. | piltl. Viskas oma naljadega jutule soola. Lisab märkustega loole soola ja pipart. Elule peab soola ka siputama. Riidlemine oli sõprusele soolaks. *Nalja sool on pilge. E. Vilde. || (soolamisega ühenduses, ka seisundit märkivana). Räimed on värske soola all 'äsja soolduma pandud'. Liha oli tündris, astjas soolas 'sooldumas, soolatud olekus'. Kalad paneme kergesse soola 'kalu soolame kergelt'. || piltl (selle kohta, et miski on ootamas, tulemas, valmis pandud). Nüüd on vitsad, keretäis, nahatäis soolas. Koju ei tahtnud minna, sest karistus oli soolas. Paar võmmu jäi veel soola. Kirjamehel on mitu uut näidendit soolas. *Kainemad andsid nõu täna ära minna ja asi soola panna, sest aeg pole jänes.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jäme|sool, keedu|sool, küüslaugu|sool, laua|sool, peen|sool, söögi|sool, verisool.
soola|kilu
soolatud kilu
soola|lest
soolatud lest. Kuivatatud soolalest.
soola|liha
soolatud liha. Kamakas soolaliha. Aidas seisab tünn soolaliha(ga). Praadis killu vintsket soolaliha.
soola|mandel
soolatud mandel. Viski juurde pakuti soolamandleid.
soola|silk
soolaräim. Leivakõrvaseks oli soolasilk. Värsked 'äsja soolatud' soolasilgud. *Kes sul neid räimi suvel.. tuleb ostma, aga soolasilku läheb talvel igaühele vaja. H. Sergo.
soola|tursk
soolatud tursk
soola|või
soolatud või. Proovi värsket soolavõid!
tünni|kurk [-kurgi]
tünni soolatud v. hapendatud kurk
vinnutama ‹37›
1. pehmeks, painduvaks kuumutama, haududa laskma. Pajuvitsad vinnutati enne korvipunumist tules sitkemaks ja pehmemaks. Üleannetut last ootab kerisel vinnutatud kasevits. *Noorkuu neljapäeval oli neid [= jalasepuid] saunaahjus vinnutanud ja siis painutanud vanaaegsel painupakul .. J. Parijõgi.
2. (hrl. värsket kergelt soolatud kala) välisõhus aeglaselt kuivatama. Vinnutati soolavimmasid, särgi, säinaid. Balõkiks nimetatakse vinnutatud vääriskala. Vinnutatud veiseliha on maitsev, kuid kallis.
3. kõnek venitama, viivitama. Küll remondimehed vinnutavad oma tulekuga! *Nõnda vinnutab see kelm inimene asja nädalast nädalani edasi .. E. Vilde.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |