[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sokk ‹soki 21› ‹s›
labajalga ja pahkluud kattev, ka poolde säärde ulatuv silmkoeline riietusese. Triibulised, villased, soojad sokid. Lühikesed, pikad sokid. Soki ääris, säär, kand ja laba. Sokke nõeluma. Memm koob kindaid ja sokke. Pane, tõmba kuivad sokid jalga. Läheb sokkide väel, sokis üle toa.
▷ Liitsõnad: laste|sokk, meeste|sokk, naistesokk; põlvsokk.

sokk ‹soku 21› ‹s›
mitme sõralise (kitsede, hirve) isasloom, sikk (1. täh.) Tore, vana, pulstunud karvaga sokk. Soku sarved, habe. Sokk mökitab, röögib. Näe, hirved: üks sokk ja kaks emast. Mindi sokku laskma. Poisid seisavad jonnakalt vastamisi nagu sokud. Mehel habe lõuaotsas justkui sokul. *.. algab pulmajooks. Kits ees, sokk kannul, traavitakse ümber puu.. O. Tooming. || hlv (inimese, eeskätt kangekaelse, jonnaka mehe kohta). Sa oled üks igavene sokk! *Mis sust, vanast sokust, noorele naisele enam.. J. Peegel. *.. üks lihtsameelne sokk, kes kannab mungarüüd / ja midagi ei tea.. J. Kross (tlk).
▷ Liitsõnad: hirvesokk; näärisokk; taevasokk.