[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaup ‹kauba 23› ‹s›

1. ostu-müügi objekt v. objektid; maj töö saadus, mis on määratud mitte valmistaja oma tarbeks, vaid müügiks. Kaupade tootmine, väljalase, ettetellimine, turustamine. Kauba hind, omahind. Defitsiitne, otsitav, hinnaline, allahinnatud, välismaa kaup. Kaup oli odav, kallis. See on minev, nõutav, esimese sordi kaup. Kaupa, kaupu reklaamima, pakkuma. Vahetamine kaup kauba vastu. Laod, kauplused, lauad olid kaupa täis. Tasus, maksis kauba eest kassasse. Poodi toodi uut kaupa. Rändkaupmees laotas oma kauba laiali. Elav kaup 'orjad v. prostituudid'. Kuidas kaup, nõnda hind. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: bakaal|kaup, eksport|kaup, galanterii|kaup, gastronoomia|kaup, hooaja|kaup, import|kaup, kaalu|kaup, kangas|kaup, karusnaha|kaup, keemia|kaup, keraamika|kaup, klaas|kaup, kondiitri|kaup, kosmeetika|kaup, kultuuri|kaup, laada|kaup, laiatarbe|kaup, liha|kaup, majapidamis|kaup, metall|kaup, olme|kaup, pakend|kaup, parfümeeria|kaup, poe|kaup, praak|kaup, pudu|kaup, puiste|kaup, puit|kaup, raua|kaup, riide|kaup, rohu|kaup, sala|kaup, sega|kaup, spordi|kaup, tarbe|kaup, toidu|kaup, transiit|kaup, trikoo|kaup, tööstus|kaup, tüki|kaup, uudis|kaup, vahetus|kaup, valmis|kaup, väljaveo|kaup, õmbluskaup.
2. kokkulepe ostu-müügi, vahetuse, teenistuse, töö, teat. ülesande vms. kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed); kauplemine. Kaupa tegema, sobitama. Kaup, kaubad tehti kindlaks, maha. Me ei saanud kaupa, kaubale, kaupu kokku. Maksis rohkem, kui kaubas ette nähtud. Tingiti küll kaua, aga kaup ei sobinud. See kaup on kindel. Joodi kauba kinnituseks. Ta ei pidanud kaubast kinni. Mõlemad olid kaubaga rahul. Tüdruk võeti korterisse niisuguse kaubaga, et ta aitab majapidamistöödel. Sellist kohustust polnud küll kauba sees. Kaup jäi katki 'ei jõutud kokkuleppele'. Marjad sain kaubaks 'ära müüdud'. Müüvad kasuliku kaubaga oma maja maha. Kaup on vanem kui meie. Sugulased omad, aga kaup võõras. *".. Mul on suve peale käed löödud ja mis südamega ma keset kibedat tööaega kaubast lahti ütlen,” vastas nüüd Anu .. J. Peegel. *Kaup on nii, et juba täna õhtul pean linnas tagasi olema. A. Hint. || mingi (kaval) tehing, nõks v. võte, toimimisviis. Ei ta selle kaubaga oma vastastest jagu saa. *Iida minevikust teadsin veel niipalju, et ta oma praeguse mehe oli kosinud kavala kauba ja petise tööga .. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: aasta|kaup, karjase|kaup, kihla|kaup, kosja|kaup, lehma|kaup, müügi|kaup, ostu|kaup, pettuse|kaup, päeva|kaup, raha|kaup, rendi|kaup, sohi|kaup, suilise|kaup, sulase|kaup, töökaup.

laps ‹lapse, last, lapsesse, laste, lapsi, lastesse e. lapsisse 35› ‹s›

1. inimene sündimisest sugulise küpsemise alguseni. Vastsündinud laps. Ilus, priske, terve laps. Hea, paha, jonnakas, vallatu laps. Kodutud, vanemateta lapsed. Laps roomab, õpib käima, rääkima. Lapsed käivad lasteaias, koolis. 1. septembril lähevad lapsed kooli. I klassi lapsed. Väiksemad, nooremad, suuremad, vanemad lapsed. Ta on alles laps. Lapsed mängivad, hullavad, kisavad. Seal sai lapsest peast, lapsena joostud ja mängitud. Ta on lapsest saadik, lapsest peale väga hoolas. Seda taipab iga lapski. Lapsel ikka lapse aru. Lapse asi, muud ei ole kui aina mäng. Selles asjas olen süütu kui sündinud laps. Heal lapsel mitu nime. Laps noor, jalg kerge. || piltl (naiivse, lapse mõtte- ja hingelaadiga inimese kohta). Eluvõõras inimene on suur laps. Vanainimene muutub tihti lausa lapseks. Ära ole nii laps, et teda usud! *Võõramaa pinnal on meist igaüks laps, – küsib ka seda, mis polegi sünnis .. A. Kaal. *Sinu põlvkond on palju sallivam, vabam ja lapsem, kui meie olime. A. Biin. || (meelitus- v. kõnetlussõnana täiskasvanud inimese kohta). *„Kuhu siis .. mu kallis laps?” päris vana parun .. „Linna, linna!” nuttis proua .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aia|laps, heit|laps, hälli|laps, ime|laps, inimese|laps, inim|laps, jõulu|laps, karja|laps, kodu|laps, kooli|laps, kosti|laps, lasteaia|laps, lastekodu|laps, laulu|laps, leeri|laps, leid|laps, linna|laps, maa|laps, mure|laps, pai|laps, poeg|laps, poiss|laps, päikese|laps, pühapäeva|laps, rinna|laps, sõime|laps, süle|laps, sünnipäeva|laps, tüdruk|laps, tütar|laps, valu|laps, väikelaps.
2. kellegi järglane, poeg v. tütar (oma vanemate suhtes). Noorik ootab, kannab last 'on rase'. Tal sündis laps. Sünnitas, sai lapse. Tõi priske lapse ilmale. Mari sai Jaaniga, Jaanilt lapse, Maril oli Jaaniga laps. Jaan oli Marile lapse teinud. Aga kui meil laps tuleb 'sünnib'? Ema imetab last, annab lapsele rinda, toidab last rinnaga. Neil, perekonnas on kolm last. Vanemate ainuke laps. Lasteta abielupaar. Ta ei saa lapsi. Nad ei tahagi lapsi muretseda. Poeg on nende lihane laps, tütar kasulaps. Isa hülgas oma naise ja lapsed. Neil on lapsed juba suureks kasvatatud, neil on juba täisealised lapsed. Lapsed on vanemate seadusjärgsed pärijad. Lapsega tüdruk 'vallasema'. Rikkal leiba, vaesel lapsi. Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel. Lapsel valutab sõrm, emal süda. || hrl lastek (linnu- ja loomapoegade kohta). *Lapsi on [karul] kaks-kolm ja sündides kaaluvad nad ainult pool kilo. F. Jüssi. *.. ütles, et sellel emakotkal on lapsed .. H. Sepamaa (tlk). || piltl teat. ajajärgule tüüpilise vaimu- ja mõttelaadiga inimene; teat. ajajärgule tüüpiline nähtus. Kõik me oleme nii või teisiti oma aja lapsed. *.. [Eesti ajakirjandus on] sündiva kapitalismi ning feodalismi kriisi laps. J. Peegel. || piltl teat. rahvusest, paikkonnast v. keskkonnast pärit inimene. Andide asukad on kõrgmägede lapsed. Karm põhjala pole oma lapsi hellitanud. Iisraeli lapsed '(Vanas Testamendis Jaakobi poegadest põlvnevate hõimude kohta)'. *.. ja väikse mehe väike mure / mind vaevab, oma rahva last. A. Sang. || piltl hrv (millegi millestki tuleneva v. tekkiva kohta). *Need on sügislilled, udude ja raske kaste lapsed .. K. Põldmaa. *.. taevasta / pilvede lapsed, / kanged sügisevihmad / kurvanäolise oja / lainte pääle maha on / tuleman .. K. J. Peterson. || piltl (millegi omaks v. meelevalda sattumise kohta). *Kes meisse puutub, on surma laps. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: esik|laps, kasu|laps, lapse|laps, poja|laps, päris|laps, risti|laps, sohi|laps, tüdruku|laps, tütre|laps, vaene|laps, vaes|laps, vallas|laps, venna|laps, võõras|laps, õelaps; ilma|laps, jumala|laps, loodus|laps, maailmalaps; surma|laps, õnnelaps.

naine ‹naise, naist illat naisesse 5› ‹s›

1. (hrl. täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik, naisterahvas. Pikk, sihvakas, sale, habras, nõtke kehaga, peenikeste säärtega, prinkide rindadega, ovaalse näoga, siniste silmadega naine. Noor, küps, vana naine. Veetlev, võluv, vaimukas, tark, tundeline, kirglik, seksikas, külm naine. Kergemeelne, tujukas naine. Laiapuusaline, lopsakas naine. Abielus, üksik, vallaline, lahutatud, lesestunud naine. Must, valge, eesti, indiaani naine. Iseseisev, töötav naine. Oli oma aja haritumaid naisi. Rase, käima peal, kandja naine. Langenud, raisus, avalik naine. Enam tütarlaps kui naine. Poiss hakkab juba naisi vaatama, naiste vastu huvi tundma, naisi taga ajama, himustama, magatama. Mees läks naiste nahka. Mul ei vea naistega. Naine ihkab õnne, hellust, turvalisust. Naised vatravad, vadistavad, räägivad teisi taga, klatšivad. Ah, naiste plära, ära kuula naiste juttu! Naiste käsitöö, mood. Toidu tegemine on nagu rohkem naiste amet. Naiste sport, slaalom, odavise, paarismäng. Suurem osa õpetajaist on naised. Meie asutuse naised. Naistesse minema, naistes käima 'ehale minema, ehal käima'. Kuidas naine, nõnda seelik. Meest arvatakse mütsist, naist tanust. || ‹pl.› kõnek perekonna naisliikmed, naissoost kodakondsed. Naised tahavad homme pesupäeva teha. Vaata, kas naistel on söök valmis.
▷ Liitsõnad: aguli|naine, esi|naine, esindus|naine, kaalu|naine, kaasa|naine, karja|naine, kirja|naine, koja|naine, kontori|naine, koristaja|naine, kõrtsi|naine, küla|naine, lauda|naine, lehe|naine, linna|naine, luksus|naine, lõbu|naine, lüpsi|naine, maa|naine, marja|naine, moe|naine, moona|naine, mustlas|naine, naabri|naine, neegri|naine, nurga|naine, nutu|naine, passija|naine, pere|naine, pesu|naine, piima|naine, poe|naine, pordu|naine, posti|naine, ranna|naine, rekordi|naine, saia|naine, sala|naine, sauna|naine, seltsi|naine, talu|naine, turu|naine, töölis|naine, ärinaine.
2. abielunaine. Poeg kavatseb naist võtta, hakkab naist võtma. Kelle ta naiseks võtab, kosib? Kes talle naiseks läheb, tuleb? Sai endale hea, kuldse, südamliku, hoolitseva naise. Tahab, ihkab Maretit (endale) naiseks. Nad registreeriti, laulatati meheks ja naiseks. Valib nii kaua, et jääbki naiseta, vanapoisiks. Vanasti rööviti, tõmmati naine. Mees olevat naist peksnud. Jättis naise maha, lahutas naisest ära, võttis uue naise. Kadunukest jäi leinama naine viie lapsega. Mul on juba kolmas naine. Vahetab naisi kui kindaid. Tema endine, praegune, tulevane naine. Hakkas teise mehe naist vaatama, võrgutama. Ära himusta ligimese naist. Juhan olevat Jaani naise üle löönud. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. Naine võta noorelt, õlut maitse värskelt. Tüdrukult kui tui, naiselt kui nui. *Täpselt üheksanda klassi viimasel päeval, umbes kell kolm pärast lõunat olid nemad Meeliga nagu mees ja naine. Siinsamas, selles toas. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: abielu|naine, haaremi|naine, kaluri|naine, lelle|naine, lemmik|naine, lesk|naine, liig|naine, mehe|naine, onu|naine, poja|naine, päris|naine, sohi|naine, soldati|naine, sõduri|naine, vennanaine.

poeg ‹poja 22› ‹s›

1. meesisik oma vanema(te) suhtes, otsene meessoost järglane. Martin on Andrese ja Maia poeg. Arsti, õpetaja, sepa poeg. Ta sündis kaupmehe pojana. Noorem, keskmine poeg. Vanim (ta) poegadest elab linnas. Ainus, üksik poeg. Lihane poeg. Mu poeg Kaarel on kolmeaastane, Peetrist poeg ühene. Kai sai, sünnitas poja, tahtis poega. Talle sündis poeg. Neil on kaks last: poeg ja tütar. Mis pojale nimeks pannakse, nimeks saab? Jukul on Reedaga poeg. Emad nutsid oma sõtta viidud poegi (taga). Arvo on (täpselt) oma isa poeg 'välimuselt, olekult oma isa moodi'. Maja on nii vastupidav, et sellest saab isa eaks ja poja põlveks. Aktsiaselts „Mets ja Pojad”. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga. || (hellitav kõnetlussõna). „Kannata ära, poeg,” rääkis äi väimehele.
▷ Liitsõnad: ema|poeg, esik|poeg, hoora|poeg, inimese|poeg, kasu|poeg, kuninga|poeg, lelle|poeg, lita|poeg, mamma|poeg, mehe|poeg, naise|poeg, onu|poeg, pere|poeg, pisi|poeg, poja|poeg, päris|poeg, risti|poeg, sohi|poeg, tädi|poeg, tütre|poeg, venna|poeg, väimees|poeg, õepoeg.
2. looma otsene järglane; noor loom, lind, kala vm. Koeral on pojad. Kass jättis pojad maha. Karu koos poegadega. Merisiga tõi viis poega. Emalind haub pojad välja. Suurkoovitaja pojad on juba koorunud. Siilidel on kolmas pesakond poegi. See ka mõni havi, poeg ju alles. Peenike kui vihmaussi viimane poeg. Ei saanud kala ega kala poegagi. | piltl. Pole penni poegagi 'mitte mingit raha' taskus.
▷ Liitsõnad: ahvi|poeg, haugi|poeg, hiire|poeg, hundi|poeg, kajaka|poeg, kala|poeg, kana|poeg, karu|poeg, kassi|poeg, koera|poeg, konna|poeg, käo|poeg, linnu|poeg, looma|poeg, pardi|poeg, pesa|poeg, pääsu|poeg, särjepoeg.
3. kõnek pistik, tütartaim vms. Tahtsin su kaktuselt poega võtta ja kasvama panna. Maasikad ajavad tänavu hirmsasti poegi.
4. (poeetilisemas pruugis:) mees oma maa, rahva, ajastu, teat. mõtteviisi vms. (väärika) esindajana. Fjordidemaa poeg. Mustanahalised Aafrika pojad. Laulis temperamentne madjarite poeg. Mälestussammas isamaa, linna kuulsatele, ustavatele poegadele. Mägede pojad välgutasid nuge. Filosoofi vaimne poeg. Oma aja pojana valdas ta mitmeid keeli. *Teid ma teretan, Eestimaa pojad, / kellel kulmud kuumavad töös.. L. Koidula.
▷ Liitsõnad: kõrbe|poeg, mere|poeg, mägede|poeg, saare|poeg, taeva|poeg, talupoeg.
5. hrl kirikl. a. Kristus. Jeesus Jumala poeg. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. b. (kirikuhierarhias alama kohta). Kuningas on kiriku sõnakuulelik poeg. *„Tõuse, armas poeg,” lausus paavst põlvitajale.. L. Metsar (tlk).

sohi|elu
hlv vabade elukommete harrastamine, amoraalne elu. Tütar on sohielu elama hakanud. *Kui ikka mees ja naine on altari ees jumalasõnaga paari pandud.., on nad väljaspool igasugust roppust ja sohielu. A. Kasemaa.

sohi|kaup
petukaup. *.. mõtled ehk, et see on mingi sohikaup? Et tahetakse nahk üle kõrvade tõmmata? O. Jõgi (tlk).

sohi|laps [-e]
hlv väljaspool abielu sündinud laps, vallaslaps. Peremehe, saunanaise sohilaps. Sohilast muretsema, tegema. Sohilapsena sündinud. *Võsu Krõõt sai mehele, kui tal juba kaks sohilast oli.. E. Vilde.

sohi|mäng
sohil rajanev mäng. Sohimäng kaardilauas.

sohi|mängija

sohi|naine
hlv naine armukesena. Sohinaisi pidama. Härra sohinaiseks saanud teenija. Sass on sohinaise poeg. *Lapsega tüdruk! Sohinaine! Lirva sihuke! A. Jakobson.

sohi|poeg
hlv sohilapsest poeg. *.. Jants pole keegi muu kui Kõrrevälja saunanaise Eltsu sohipoeg, kel isa polegi.. M. Metsanurk.

sohi|sõprus
hlv lähedased intiimsuhted, abielurikkumine. *.. Tõnu-Peetri Madis elavat sohisõpruses teise mehe naisega. E. Vilde.

sohi|tegemine
petmine. Rajakohtunik vaatab, et poleks sohitegemist. *.. sohitegemise peale on meie metsaülem ju alati mihkel olnud. Sahkerdas raielangi meestele.. I. Pau.

sohi|tegija ‹1› ‹s›

sohi|tüdruk
hlv vallasema, lapsega tüdruk. *.. tulgu ja laseme endid registreerida, kui ta ei taha, et minust saaks sohitüdruk.. M. Metsanurk.

sohi|tütar
hlv sohilapsest tütar

sohk1 ‹sohi 21› ‹s›

1. pettus. Selge sohk ja kokkumäng! Allkiri on õige, siin sohki ei ole. Sai, võttis sohiga kogu noosi endale. Teeb kaardimängus, kabes sohki. Aus poodnik sohki ei tee. Ära tee rahadega sohki! Minuga, mulle on sohki tehtud. Teeme sohile lõpu! *Ta ei teinud välja üksikute mängijate tühistest sohkidest.., tõsisemad mängureeglite rikkumised aga paljastas.. A. Kurtna (tlk).
2. petis. *.. Alfredis on annus seaduserikkujat. Tema on sohk, on seda alati olnud. M. Sinisoo (tlk). | ‹adjektiivselt›. Naabrinaine on sul üks sohk eit.

sohk2 ‹sohi 21› ‹s›
van sugu, selts, mest. *Vägev kuningas, kõrget sohki vürst! F. R. Kreutzwald.

tegemine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn tegema). Mehed olid ametis uue katuse tegemisega. Jaanitule tegemine on vana komme. Töö tahab tegemist. Kuidas saadete tegemine edeneb? *Liulaskmine ja vastlasõidu tegemine usuti muiste linakasvu edendavat. Ü. Tedre.
▷ Liitsõnad: heina|tegemine, lehe|tegemine, leiva|tegemine, saia|tegemine, söögitegemine; püksitegemine; kauba|tegemine, kometi|tegemine, lõpu|tegemine, märuli|tegemine, mürtsu|tegemine, nalja|tegemine, popi|tegemine, pulli|tegemine, raha|tegemine, rahu|tegemine, sohi|tegemine, teatri|tegemine, vahetegemine; heaks|tegemine, kindlaks|tegemine, korda|tegemine, teatavakstegemine; lahti|tegemine, maha|tegemine, tasa|tegemine, ümbertegemine; mittemidagitegemine.
2. (asja)toimetus, asi, askeldamine, töö, tegevus. Sõidan homme linna, mul on seal tegemist. Täna on kõigil palju tegemist. Kevadel on põllumehel tuhat tegemist. Ehitusel jätkub tegemist veel kuuks ajaks. Kui sul mingit erilist tegemist pole, tule õhtul meile. Päevast päeva käis talus hoogus tegemine. Päeva tegemised on tehtud ja talitamised talitatud. Kui suured tegemised ühele poole saab, küll siis on aega pulmi pidada. *Nüüd on võõrsil juba küllalt kaua oldud; tegemised kodumaal ootasid. E. Nirk.
3. vaevanägemine, jändamine, sekeldus, tüli(n). Puu otsa ronida oli kerge, allasaamisega oli rohkem tegemist. Suure tegemisega sai poiss ründajate käest lahti rabelda. Oli suur tegemine, et ots otsaga kokku saada. Tüdruku nõussesaamisega oli tükk tegemist. Oli alles tegemist, et peapööritust varjata. Küll on sellise vanainimesega reisi peal tegemist! *Noorte härgadega oli alguses tegemist. Nad olid harjumata, rabelesid adra ees ega tahtnud sõna kuulda. K. Põldmaa.
4. otsustamine, voli. *Kui need minu raketid oleks, kui see oleks minu tegemine, mina laseks järvel. A. H. Tammsaare.
5. ‹üksnes sg. partitiivis›. a. (millegi v. kellegi kohta, osutamaks, mis v. kes see on või mis v. kes need on). Arst ütles, et tegemist on kopsupõletikuga. Kas tunned lõhna järgi ära, mis joogiga on tegemist? Hääletoonist võis järeldada, et tegemist on tüliga. Siin on vist tegemist arusaamatusega. Kas sa üldse tead, kellega sul tegemist on? *Võimalik, et Reastvere Kalevipoja sängi näol on meil tegemist Henriku kroonikas mainitud Riole linnusega. H. Remmel. b. pistmine, asi, kokkupuude; suhtlemine, läbikäimine. Mul pole sellega mingit tegemist. Temal on ka kõigega tegemist, igale poole topib oma nina! Mis on sinul tegemist selle kahtlase tüübiga? Kui selle tüki ära teed, tuleb sul politseiga tegemist! Seni pole mul ebaausate inimestega tegemist olnud. Küllap meil tuleb edaspidigi teineteisega tegemist. Naabritega nad suuremat tegemist ei teinud. Ära tee selliste poistega tegemist! *Sinu arvates on need kõik, kes rahaga tegemist teevad, kelmid ja kaabakad, räpased loomad. A. H. Tammsaare.

tütar ‹tütre 20› ‹s›

1. naisisik oma vanema(te) suhtes, otsene naissoost järglane. Anu on Mardi ja Tiiu tütar. Õpetaja, kirjaniku tütar. Sündis kaupmehe tütrena. Vanem, noorem, keskmine tütar. Ainus, lihane tütar. Mu tütar Kai on neljane, Triinust tütar kahene. Ta sai, sünnitas tütre. Naine tahtis tütart, mees poega. Talle sündis tütar. Sai möödasõitvalt rännumehelt tütre. Neil on kaks tütart, kaksikud tütred. Mis tütrele nimeks pannakse? Mis tütre nimeks saab? Isa andis tütrele korraliku hariduse. Ühele meeldib ema, teisele tütar (selle kohta, et maitsed erinevad). Ta on täpselt oma ema tütar 'on täpselt oma ema moodi'. Anni on rohkem isa tütar 'on isaga lähedasem v. on rohkem isa moodi'. Murueide tütred. || (hellitav kõnetlussõna). „Tore, et tulid, armas tütar,” ütles ämm miniale.
▷ Liitsõnad: kuninga|tütar, lelle|tütar, onu|tütar, poja|tütar, sõtse|tütar, tädi|tütar, tütretütar; kasu|tütar, lemmik|tütar, pere|tütar, pisi|tütar, risti|tütar, sohi|tütar, talu|tütar, võõrastütar; mamma|tütar, memmetütar.
2. (poeetilisemas pruugis:) naine oma maa, rahva, ajastu, teat. mõtteviisi vms. (väärika) esindajana. Eestimaa pojad ja tütred. Egiptuse tütred. *Ta oli esimeste kodumaa tütarde hulgas, kes läksid ülikooli. K. Ristikivi. || juhendatav (noor) naine, kellegi protežee. Mu akadeemiline tütar.
▷ Liitsõnad: eevatütar; kodutütar.