[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sitt ‹sita 23›

1. ‹s› väljaheide, roe. a. vulg (inimesel); ‹ainsuse väliskohakäänetes adverbilaadselt› roojamine. Läks sitale, on sital, tuli sitalt. b. kõnek sõnnik. Põllule veeti sitta. Rikastel on raha kui ratsahobuse sitta. *„Suhkrupeet on nagu seajalg, algul sita sees, hiljem sulab suus,” püüdis Käpa Paul naisteväge lohutada. K. Saaber. *Silo järele, sitta tõstma, lehmi nühkima, piima tassima, heinu vedama – sinna ma kõlban, muuks mitte... J. Sarapuu.
▷ Liitsõnad: hiire|sitt, kana|sitt, kirbu|sitt, kärbse|sitt, linnusitt vrd juudasitt.
2. ‹s› kõnek mustus, roppus, räpp. *Issand, sa ise tead... kui mind, vanainimest, ees ega taga kasimas ei oleks, upuksid vist mõlemad sita sisse ära. L. Kibuvits. || miski täiesti vilets, halb v. tühine. Mitte film, vaid sitt, haltuuramaiguline soperdis!
3. ‹adj› kõnek täiesti vilets v. halb. Olukord on sitt. Ajad on sitad. On alles sitt lugu! Ta on üks sitt mees. Sihukese sita autoga ma ei sõidagi. Ilm kipub sitaks minema. Sitt viin, aga juua kõlbab. *Ja nad pole sugugi seda sitemat sorti ülemad – kortel viina kassiahastuse ja peksu peale on ju suur asi. H. Sergo.
4. kasut. mitmesugustes halvustavates v. rahvapärastes ütlustes ja väljendites (vahel ka sõimusõnana). Mine, sõida sitale oma jutuga! Kedagi sitale saatma 'kedagi minema ajama, kellestki lahti ütlema v. kedagi mitte kuulda võtma'. Teda hoia nagu sitta pilpa peal 'väga õrnalt'. Ega ikka sitast saia 'kõlbmatust asjast korralikku' saa. Ega minagi sita pealt riisutud 'kehv, väärtusetu isik' ole! Ära sitta puutu, hakkab haisema 'jäta rahule, muidu tuleb asjata pahandust'. No on sita 'pahanduse, jama, ebameeldivuse' kokku keeranud! Saagu või sitem 'hullem'. „Kas pea valutab?” – „Mis ta sitt ikka valutab!” Oleks tal sital rahagi! Mis sa sitaga 'tühjaga' jändad, jandid, jahid! Mis sa sitast 'tühjast' kahetsed! Sitta kah 'tühja kah'! Sittagi sa tead 'sa ei tea tuhkagi'! Sitta sa sellest aru saad 'sa ei saa sellest midagi aru'. *Kui oleks olnud.. üksainuski õige diviis. Üksainus! Oleksime löönud nii, et sitt ja sulepuru. H. Susi.

mitte sittagi
‹eitavas lauses› mitte midagi, mitte vähematki, mitte sugugi, mitte persetki. See raamat ei ole mitte sittagi väärt. Nii kaugelt ei näe mitte sittagi. *„See tilk [viina] ei tee spordimehele mitte sittagi,” ütles isa .. T. Kallas. *Tuli siia kui üks kirikurott, mitte sittagi tal polnud hinge taga. A. Beekman.