[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aukartust|äratav ‹-a 2› partits
austust sisendav, austama sundiv; silmapaistvalt suur, ulatuslik jne. Aukartustäratav arv, summa, hulk.

hirmuäratav ‹-a 2› partits

1. hirmu, kartust tekitav v. sisendav, kohkuma panev; hirmus (1. täh.) Hirmuäratav välimus, nägu. Isa hääl oli karm ja hirmuäratav. Armastab hirmuäratavaid lugusid jutustada. Huntide ulgumine muutus järjest hirmuäratavamaks.
2. kohkuma panevalt, eriti suur, kõva vms.; tohutu, määratu, hirmus (4. täh.) Hirmuäratav rahasumma. Tal oli otsa ees hirmuäratav sinine muhk. Lärm ja möll oli hirmuäratav. Mart asus asja juurde otse hirmuäratava õhinaga.

oaas ‹-i 21› ‹s›

1. geogr ala kõrbes, kus on vett ning kasvab lopsakas taimestik, kõrbesaar. Kõrbekaevu ümber haljendas oaas. Karavan peatus oaasis.
2. geogr jääkatteta koht Antarktise rannikualal
3. piltl miski ümbrusest meeldivalt erinev, kodusust ja turvalisust sisendav. *Ainus oaas ses suurlinna-kõrbes olin talle mina. J. Semper. *Keset rasket aega oli see [= jõulupuu] selge rõõmu oaas. K. Ristikivi.

painajalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
nagu painajast lähtuv, painajast tingitud; painav, rõhuv, ängistav; hirmu ja õudu sisendav. Painajalik unenägu, nägemus, kahtlus, hirm. Suikusin mõneks tunniks painajalikku poolunne. Pähe tulid painajalikud mõtted. Sünge ja painajalik ajastu. Unenägu hakkas teda rõhuma oma painajaliku kordumisega.

pidulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. peoga, pidustustega, erilise peotundega seotud ning selle juurde kuuluvat tõsidust, ülevust, hardust vms. sisaldav, väljendav, äratav v. sisendav. Pidulik koosolek, rongkäik, protsessioon, jumalateenistus. Kuulsa teadlase auks korraldati pidulikke vastuvõtte. Pidulik lõunasöök. Võistluste pidulik lõpetamine. Näituse pidulik avamine. Tunnistuste pidulik kätteandmine. Kõige pidulikum hetk, sündmus minu elus. Pidulik toiming: uue hoone sisseõnnistamine. Küünlad süüdati ainult pidulikel juhtudel. Saali täitis pidulik rahvahulk. Pidulikud orkestrihelid, tervitussõnad. Saalis valitses pidulik meeleolu. Pöördus tõsisel, pidulikul ilmel kokkutulnute poole. Mees on piduliku näoga, astus piduliku sammuga. Asta tundus täna kuidagi pidulik. Lühtrite pidulik sära. Püüdis oma väikest tuba külaliste vastuvõtuks natuke pidulikumaks muuta. *Täna on laevas kõik pidulik. Surume üksteisel kätt, soovime häid pühi. J. Smuul.
2. peole kohane, vastav, sobiv, pidupäeval kasutatav (hrl. vastandina argipäevasele). Pidulik riietus, kleit, ülikond, koolivorm. Valge pidulik põll, krae. Pidulikud kingad. Pidulik soeng. Brokaat on äärmiselt pidulik materjal. *Külla minnes tavatsen ikka mõne õie kaasa võtta, kord igapäevasema, kord pidulikuma.. L. Hainsalu.
3. austust äratav, võimast muljet jättev. Mõisa barokkstiilis peahoone mõjub väga pidulikuna. Albumi, teoste sarja pidulik kujundus. Vanaaegsed pidulikud õlimaalid.

pühalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
erilise usulise tundega seotud, pühadust sisendav; hardust, aukartust, tõsidust, ülevust vms. sisaldav, väljendav v. äratav. Hingedeaeg on harras ja pühalik aeg. Pühalik talitus, toiming. Kirikuliste pühalik laul. Kirikukellade pühalik kõla. Loeb pühaliku häälega piiblit ette. Munkade näod olid äraseletatult pühalikud. Neiu oli andnud pühaliku tõotuse kloostrisse minna. Talvepäeva pühalik vaikus, rahu. Pühalik tunne, hardus, tõsidus. Olime kõik pühalikus meeleolus. Kalamehed olid võrke lastes tõsised, peaaegu pühalikud. Läheneb pühalik silmapilk – suur teekond algab. Kõige pühalikum osa aktusest oli hümni laulmine. *.. jälle maadlen piiblilugudega ja salmidega, isegi unes näen ainult pühalikke asju. O. Luts.

sisenduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
sisendusega iseloomustuv, sisendav, sugestiivne. Arst avaldas oma patsientidele sisenduslikku mõju. Keskaja arstid omistasid magnetile sisendusliku jõu. Sisenduslikud värsid.