[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

balneoloogia ‹1› ‹s›
ka med õpetus mineraalvetest, nende sise- ja välispidisest toimest ning raviomadustest

endogeenne ‹-geense 2› ‹adj›

1. biol med organismis endas tekkiv v. tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud. Endogeenne nakkus.
2. geol Maa sisemuses toimiv, sealt pärinev, sise-. Endogeensed jõud, tegurid, mineraalid.

galerii ‹14› ‹s›

1. pikk kitsas ruum v. kaetud käik. a. (ümbritsev) sammaskäik v. rõdu hoone sise- v. välisküljel. Lahtine galerii hoone lõunaküljel. Basiilika kesklöövi galeriid. Ümber sisehoovi käis lai kahekorruseline galerii. b. pargiarhitektuuris omaette ehitisena rajatud sammaskäik. Halva ilmaga jalutati pargis galeriis. c. hrl. rohke ühepoolse valgustusega (ühendus)ruum hoones. *.. hakkas saalist välja ja läbi piljarditoa ning galerii teetoa poole minema. J. Kross. d. (ühendus)käik. Maju ühendav, majadevaheline galerii. Bastionide maa-alused galeriid. Põhjavesi uuristab maasiseseid galeriisid.
▷ Liitsõnad: külg|galerii, ringgalerii; võlvgalerii.
2. ruum v. ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks; kunstikogu, -muuseum. Dresdeni galerii. Tretjakovi galerii. Klassikalise kunsti galerii.
▷ Liitsõnad: foto|galerii, kunsti|galerii, maali|galerii, skulptuurigalerii.
3. van kõige ülemine rõdu teatris, tsirkuses v. mujal. Galeriil olid kõige odavamad piletid. Kooliõpilased vaatasid etendusi ikka galeriilt.
4. piltl pikk rida, rodu. Suurmeeste, tüüpide, karakterite galerii. Kirev kõrvaltegelaste galerii.

kaubandus|poliitika
maj abinõude kogum, mida rakendatakse sise-, eriti aga väliskaubanduses. Riigi, kompanii kaubanduspoliitika.

pesa|pall
sport
1. kurikatega mängitav pallimäng kahe võistkonna (nn. sise- ja välisvõistkonna) vahel 90°-lise sektori kujulisel väljakul, kus mängijatel tuleb läbida kindlad pesad. Ameerika, Soome pesapall. Pesapalli mängima. Softball on pesapalli variant. Pesapallis pidime vastu võtma kaotuse.
2. selles mängus kasutatav pall

pinna|vorm
geogr peam. geoloogiliste sise- ja välisjõudude toimel maapinnal v. merepõhjas tekkinud kõrgend, süvend v. tasand, pinnareljeef. Positiivsed 'tasandist kõrgemad', negatiivsed 'tasandist madalamad', neutraalsed 'tasandilised' pinnavormid. Mäed, kuplid, nõod, astangud, tasandikud jt. pinnavormid. Vahelduvate pinnavormidega maastik. Pinnavormidelt üksluine maa-ala. Neeruti mäed on Pandivere kõrgustiku huvitavamaid pinnavorme. || (ka teiste taevakehade pinnal). Kuu, Marsi pinnavormid.

põhi2 ‹põhja 31› ‹s›

1. (õõnsa) eseme, sõiduriista vm. alumine (rõhtne) osa; selle sise- ja välispind. Kannu, kausi, purgi, klaasi, tassi põhi. Kastruli, paja, poti põhi. Panni nõgine, tahmane põhi. Tünni, tõrre, vanni põhjas on auk. Veinivaadil löödi põhi alt. Ämbril on põhi püsti 'ämber on kummuli'. Karbi kaas ja põhi. Paberkoti põhi läks katki. Tasku põhjas oli auk. Korvi põhi sai maasikatest, maasikatega kaetud. Kapi lagi ja põhi. Punutud, nöörist põhjaga tool. Voodil on kõva, pehme, hööveldamata laudadest põhi. Madala põhjaga regi. Paadi põhi riivas veealust kivi. Heitis paadi põhjale, põhja pikali. Tasandas kellu põhjaga mörti. Jalgade põhjad 'jalatallad' tulitasid. Panin kingadele soojad põhjad 'sisetallad' sisse. Taldrikul juba põhi paistab 'taldrik hakkab tühjaks saama'. Jõi, kummutas, võttis, rüüpas pitsi, klaasi põhjani 'tühjaks'. Puder kõrbes põhja 'põhja külge kinni (ja söömiskõlbmatuks)'. Piim hakkab põhja 'kõrbedes põhja külge kinni'. Sulamata suhkur kohvitassi põhja peal, põhjas. Salve põhja peale, põhja on natuke teri jäänud. Silmaalune sinine nagu paja põhi. Püksitagumik on auklik nagu sõela põhi. | piltl. *Teiste kaela / ma enese muret ei vii. / Selle karika ise põhjani joon.. T. Lehtmets. || midagi, mis on põhja v. põhja peale jäänud. Joo pudeli põhi ära! || ‹sisekohakäänetes› kõige alumine, põhjalähedane osa. Raamatud ja pesu laoti põhja, toidumoon peale. Kindad on teiste asjade all põhjas. Raha on teises sahtlis, põhjas. Kott on nii täis, et põhjast ei saa midagi kätte. Räägib, naerab nagu tõrre põhjast 'kõmisevalt, madalalt'. *Täna õhtul peidan käsikirja kohvri kõige sügavamasse põhja. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: paadi|põhi, paja|põhi, pesa|põhi, pudeli|põhi, sõela|põhi, tooli|põhi, vankripõhi; kõrkja|põhi, laud|põhi, polster|põhi, reform|põhi, vedru|põhi, vineer|põhi, õlgpõhi; kohvri|põhi, sahtli|põhi, taskupõhi; jala|põhi, kurgu|põhi, mao|põhi, silmapõhi; õiepõhi.
2. looduslike vms. moodustiste alumine pind v. kõige madalam osa. a. (veekogu vm. veega süvendi kohta). Kivise põhjaga jõgi. Tiigi mudane põhi. Kaevu, basseini põhi. Liivase põhjaga ujumiskoht. Pehme põhjaga madal jõesopp. Vesi on sogane, silm ei seleta põhja. Tundsin põhja jalge all. Jalad ei ulatu oja keskel põhja. Kaotasin põhja jalge alt. Siin oli madal, paat jäi põhja kinni. Hoidis mõla põhjas, et paat paigal püsiks. Liiv, kruus setib põhja. Loigud ja lombid külmusid põhjani. Uputas varanduse järve põhja. Laev läks põhja 'uppus'. Vaenlane tulistas laeva põhja. Parv lasti põhja 'uputati'. Vrakid mere põhjas. Poiss läks, vajus nagu kivi põhja. Keeris kiskus uppuja põhja. Põhjast pinnale kerkivad veemassid. Põhja veekihtide temperatuur. Vaga vesi, sügav põhi. b. (ilma veeta süvendi vm. kohta). Augu, lohu põhi. Sügaval oru põhjas, piki oru põhja lookleb jõgi. Kuristiku, jääraku põhjast kerkib udu. Koopa põhjas on rõske ja pime. Tee laskub mahajäetud kivimurru põhja. Lapsed mängivad kruusaaugu põhjas. Haua, kaeviku, kaeveõõne põhi. Rebasepojad kükitasid uru põhjas.
▷ Liitsõnad: jõe|põhi, kraavi|põhi, mere|põhi, ookeanipõhi; kruusa|põhi, liiva|põhi, muda|põhi, savipõhi; orupõhi.
3. millegi aluseks olev, kandev pind v. kiht; pinnase sügavam osa. Kõva põhjaga tee. Pinnas on alles külmunud, sool veel kohati kõva põhi all. *Ikka novembrikuul, kus Pärnu maantee oli põhjata, vihmast vedel kuni üle rattarummude.. A. Kitzberg. *Ja muistise osalt veel säilinud põhja kaevamisel leiti madalast lohust suur hulk rauaräbu.. O. Raudmets. | piltl. *.. vana põhja peale lõi pool klaasigi meeldivalt sarve. S. Hallik (tlk). *Ja vaja süüagi natuke. Olgugi et sõidan külla, aga alati on parem, kui kodune põhi on all. O. Luts.
▷ Liitsõnad: alus|põhi, kalju|põhi, maa|põhi, paepõhi; pooli|põhi, tordipõhi.
4. ‹hrl. sisekohakäänetes› kõige kaugem (ja varjatum) koht. a. kolgas, pärapõrgu, teadmata koht. Tõmmu mees kusagilt Siberi põhjast. Elab võõraste keskel, jumal teab kus Venemaa põhjas. Mitu peret küüditati mine tea kuhu Venemaa põhja. Seitsmel vennal oli talu kaugel laane põhjas. *Mul tekkis korraga kahtlus, kas ei minda mitte Kõpu metsade põhja. V. Luik. b. (sisemaailma ja sügavalt sisemusest lähtuva kohta). Olen talle hinge, südame põhjast tänulik. Ema sõnad ulatusid lapse südame põhja. Matsin selle tunde sügavale põue põhja. Tema pilk puuris mulle hinge põhja. „Isa!” karjatas poiss südame põhjast. Ohkas sügavalt südame, rinna põhjast. Lugu vapustas, liigutas mind hinge, südame põhjani. Hakkas rinna põhjast köhima. Kraaksub, röögib kurgu põhjast. Tema pilgu põhjas võis aimata võitlust pisaratega. *Teadvuse põhjas hakkab värelema kujutelmi nagu kauget valgust. K. Kangur.
▷ Liitsõnad: põrgu|põhi, pärapõhi; hinge|põhi, südamepõhi.
5. see, millel miski põhineb, rajaneb, tugineb, alus (2. täh.), lähtekoht. Kool andis mulle reaalainetes kindla, tugeva põhja. Tal on inglise keeles hea põhi all. Romaani ajalooline põhi. Konflikt on igasuguse draamateose põhi. Oma avastusega pani ta põhja uuele uurimissuunale. *Rahvatarkus on see kõige muu tarkuse põhi. M. Traat. *.. tema on nagu sari, millest kõik läbi voolab, sest ta elul ega tööl pole armastuse põhja all. V. Saar. | põhjal ‹postpositsioonilaadselt› millegi alusel, järgi; millegi kohaselt. Ütlen seda esimeste muljete, igapäevaste kogemuste, pikemaaegsete tähelepanekute põhjal. Otsus tehti faktide põhjal. Uurimus on kirjutatud väga ulatusliku materjali põhjal. Mille põhjal sa mind süüdistad? Eelnenu põhjal on pikemata selge, et.. Muinasjutu põhjal loodud ooper. Jutustuse, romaani põhjal tehtud film. Vabanes vanglast üldise amnestia põhjal. Sain vara omanikuks pärimisõiguse põhjal. *.. seal on Kaarel kihlveo põhjal kahte muna joomas, millest üks mädaks osutus.. L. Metsar. || põhjus, ajend, põhjendus. Sinu jutul pole mingit põhja (all). Kas selles süüdistuses on ka ikka põhja? *Mis oli siis sündinud või mida sündis, et niisugusele umbusaldusele ja kahtlusele vähegi põhja anda? E. Vilde. || majanduslik alus, majanduslik järg. Kaasavara lõi majapidamisele tugeva põhja. Selle rahaga panime ettevõttele kindla põhja alla. Jõukamail oli vana põhi all. Pani oma varandusele juba noorpõlves põhja alla. Laenu saab ainult see, kellel juba enam-vähem põhi all. *Saaks kusagile rabaveerele saunamehe krundi. Kui lõhuks kahe eest tööd, lööks elule põhja alla. H. Laipaik. || piltl alustalaks olev(ad) isik(ud). Tulid tagasi näitlejad, kes olid teatri põhjaks enne sõda. *„Ma olen see Kärneri küla põhi,” ütleb Juuli Mölder. „Teisi nii vanu inimesi pole enam mitte.” A. Kaal.
▷ Liitsõnad: tõepõhi.
6. taust, tagapõhi, foon. Pildi hele põhi. Tumedale põhjale maalitud kuldsed tähed. Vana sildi luitunud põhjalt eraldusid üksikud sõnad. Tumeda põhja ja lilleliste kirjadega põll. Lipp oli valge ristiga punasel põhjal. Laeva esiosa hallil põhjal seisab mustade tähtedega nimi. *Kaugel kiirgasid mõned Lodijärve lossi valgustatud aknad nagu kassisilmad metsa mustaval põhjal. E. Bornhöhe.
7. mingi eseme ülemine pind v. osa. Nelinurkse, kalevise, valge põhjaga vormimüts. Võttis mütsi peast ja pühkis selle põhjaga otsaesist. Meeste sõrmkübar on ilma põhjata.
▷ Liitsõnad: mütsipõhi.
8. mat geomeetrilise keha pind, mis asetseb risti selle kõrgusega. Püramiidi, koonuse põhi. Prisma, silindri põhjad.
9. ‹illatiivis ja inessiivis› kõnek kasut. seoses millegi lõpuni, viimseni vajutamise v. keeramisega. Juht vajutab gaasi, pedaali, pidurid põhja. Hoidsin gaasipedaali põhjas. *Näe, Ilmar lükkab akna lahti, tõstab raadio aknalauale ja pöörab häälenupu põhja. O. Anton.
10. põhjani läbini, üdini, täiesti, lõpuni. Põhjani aus, halb inimene. Kogu see lugu on põhjani vale. Ma tunnen ja mõistan teda põhjani. Olin sellest põhjani haavunud, rabatud. Etendus tehti põhjani maha. Asja põhjani ära seletama, selgeks rääkima. Põhjani läbi uurima, järele mõtlema. Tahtis oma õnne põhjani maitsta. Otsisin kõik kohad põhjast põhjani 'täielikult, eriti põhjalikult' läbi.
11. ‹sisekohakäänetes› (piltlikes väljendites seoses majandusliku v. kõlbelise allakäiguga). Põllumajandus on praegu päris põhjas. Võlad ajasid, vedasid, kiskusid ettevõtte põhja. Kas oled tõesti nii põhjas, nagu sa välja näed? Ta jõi ennast (täiesti) põhja, läks joomisega põhja. Mees hakkab joomisega põhja jõudma. Poiss läks põhja ja pätistus.

põhi|moreen
geol liustiku sulamisel sise- ja põhjamoreenist kujunev moreen

sala|nõukogu
aj monarhias esinenud kõrgeim haldusasutus tähtsaimate sise- ja välispoliitiliste küsimuste arutamiseks (näit. Inglismaal)

sisemine ‹-se 5› ‹adj›

1. sees, seespool olev, asetsev, toimuv jne., sise-; ant. välimine. Sisemine külg, pool, pind. Sisemine aken, sein. Sisemine uks polnudki lukus. Astusime edasi sisemistesse eluruumidesse. Puusepad ja maalrid alustasid sisemiste tööde tegemisega. Puukoor kaitseb tüve sisemisi kudesid välismõjude eest. Kapsa sisemistes lehtedes on C-vitamiini rohkem kui pealmistes. Maa sisemine soojus. Sisemised ja välimised suguelundid. Sisemine verejooks, verevalum. Patsient kaebab sisemisi valusid. Tal on mingi sisemine haigus, viga. Sisemine 'füsioloogiline e. bioloogiline' kell. *Ja nõnda asus ta.. ülesande kallale ehitada hollandi tuulik, mis sisemise ja välimise värgi poolest suurtele veskitele üheski asjas järele ei annaks. E. Vilde.
2. millegi sees v. piires kehtiv, esinev, ilmnev jne., -sisene; ant. väline. Riiki, ühiskonda lõhestavad suured sisemised vastuolud. Impeeriumi sisemine olukord oli üsna ebastabiilne. Asutuse sisemine kord, töökorraldus jätab nii mõndagi soovida.
3. inimese sisemaailmaga seotud, selles avalduv v. sellest johtuv, hingeline; ant. väline. Sisemine ilu. Sisemine vajadus, veendumus, sund, pinge. Sisemised kõhklused, heitlused. Suur sisemine rahulolu. Sügav sisemine rahu. Üksiolemise oskus sõltub inimese sisemisest rikkusest. Rääkis sisemise põlemisega, õhinaga. Esineja kõne oli täis sisemist tuld. Temast kiirgab sisemist väärikust, üleolekut. Inimese sisemine mina. Sisemine hääl hoiatas mind. Naise sisemist õnne oli märgata kõigest – ilmest, kõnnakust, liigutustest. Väline klants peidab sageli sisemist tühisust. *Vististi oli Liisu ainult sisemist kõdi tundnud, kui parunihärra temale keelatud sõprusega lähenes.. E. Vilde.
4. millelegi olemuslikult omane, millegi olemusse kuuluv, sellega seotud v. sellest lähtuv; ant. väline. Sündmuste sisemine seos. Kompositsiooni sisemine põhjendatus. Näidendi sisemine arengujoon. Lavastuse sisemine loogika.

stressor ‹-i, -it 2› ‹s›
stressi põhjustav sise- v. väliskeskkonna mõjur. Füüsilised, füsioloogilised, psüühilised, sotsiaalsed stressorid.

suur|paneel
ehit korrusekõrgune sise- ning välisseinte v. ruumide mõõtmeile vastav suur ehitusdetail. Suurpaneelidest elamud.

suveräänsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. pol riigi täielik sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest, iseseisvus. Teise riigi suveräänsust tunnustama. Suveräänsust kitsendama, rikkuma. || (laiemas tähenduses). Tuleb austada isiksuse suveräänsust. Loomad tunnustavad liigikaaslaste tegutsemisala suveräänsust.
2. hrv suverääniks olek. *Niipea kui ühele kuningale sündis poeg, läks suveräänsus viimasele ning isa juhtis valitsust poja nimel kuni tema täisealiseks saamiseni. Ü. Kurvits (tlk).

tuum ‹-a 22› ‹s›

1. pähkli ja mõne luuseemne söödav sisu. Pähklil on koor ja maitsev tuum. Väikese, suure tuumaga pähklid. Ostis Kreeka pähkli tuumi. Mandlid ja muud tuumad. Pistaatsiapähkli tuum 'pistaatsiamandel'. Luuviljaliste õlirikkad tuumad. | piltl. Umbusk on kõva koor inimese pehme tuuma ümber. || hrv iva, tera. *.. nii sügiseti küpset viljapõldu / päid kallutama sunnib tuuma raskus. V. Verev.
▷ Liitsõnad: pähklituum.
2. millegi (tihe) sise- v. keskosa; millegi südamik. a. füüs aatomi sisemine osa, aatomituum. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Kerged, rasked tuumad. Tuumade lõhustumine. Maagilised tuumad. b. biol kromosoome sisaldav raku osa (nucleus). Tuum juhib raku elutegevust. Mõnes rakus on mitu tuuma, palju tuumi. Bakterirakul puudub eristunud tuum. Tuumata rakk. Kerajas, neerjas tuum. c. anat suur- v. seljaajus leiduv närvirakkude kogumik. Seljaaju-, peaajunärvide tuumad. Vegetatiivsed tuumad. d. med vananemisel silmaläätse keskosas arenev tihend. Läätse tuum. e. (muid juhte). Maa siseosa jaguneb maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Veenusel pole vedelat tuuma. Komeedi tuum, pea, saba. Galaktika tuum.
▷ Liitsõnad: aatomi|tuum, aju|tuum, kondensatsiooni|tuum, põhimiku|tuum, raku|tuum, sabatuum.
3. millegi põhi v. keskne, kõige tähtsam (ühtaegu ka aluseks olev) osa, tuumik. Turg ja selle ümbrus moodustasid kaubanduskeskuse tuuma. Ansambli tuumaks on neli pilli. Mart on meie sõpruskonna tuum. Kodulugu käsitati kui üldõpetuse tuuma.
▷ Liitsõnad: silbituum.
4. millegi peamine sisu, oluline mõte v. tähendus; põhiolemus. Romaani ideeline tuum. Kristuse õpetuse humanistlik tuum. Uurimuse, ettekande tuum. Kriitika on pinnapealne ja ei tungi tuumani. Sinu jutus on tuuma. Leidis nõuandes ratsionaalse tuuma. Kunstniku töödel ei olevat tuuma. Ega see kõne päris tuumata ka olnud. Ta ei salli mind ja see ongi asja tuum. Asja tuum peitub, seisab selles, et .. Räägi asja tuumast! Leidis, tabas asja tuuma. Viimaks jõuti küsimuse tuumani, tuuma juurde. Oleme üksteist tuumani tundma õppinud. Näitleja alles otsib Hamleti karakteri tuuma.
▷ Liitsõnad: põhituum.