[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 101 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

hall1 ‹-i 21›

1. ‹adj› värvuselt musta ja valge vahepealne. Hall värv, värvus. Hiire-, tuhakarva hall. Hall ülikond, mantel. Halli värvi kübar. Hallid sokid, kingad. Hallid müürid. Maja värviti halliks. Traktor oli tolmust hall. Kardinad on mustusest hallid. Hall kass, lind. Hallid silmad, juuksed. Habe, pea läks järjest hallimaks. Su meelekohad on täiesti hallid. Hall taat. Ema läks üleöö halliks. Hall udu, suits. Hall sügisene taevas. Madalad hallid pilved. Meri on täna hall. | (looma- ja taimenimetustes; loomanimetustes tihti kokkukirjutatuna). Hall hiidküülik. Hall lepp, pähklipuu. Hall hernes, kaderohi, soomalts. || kahvatu, jumetu; tuim, ähmane, segane. Hall jume. Magamatusest hallid näod. Silmad hallid peas. Pole halli aimu(gi) 'pole vähematki, ähmast, udust aimu(gi)'.
▷ Liitsõnad: graniit|hall, hele|hall, hiir|hall, hõbe|hall, kahvatu|hall, kollakas|hall, kulu|hall, lamba|hall, mere|hall, muld|hall, must|hall, mustjas|hall, plii|hall, pori|hall, pruunikas|hall, punakas|hall, pärl|hall, rohekas|hall, roti|hall, sinakas|hall, sini|hall, suits|hall, teras|hall, tina|hall, tolm(u)|hall, tuhk|hall, tuhkjas|hall, tuhm|hall, tume|hall, tuvi|hall, udu|hall, valkjas|hall, vesi|hall, vihm(a)|hall, välihall.
2. ‹adj› valge ja pimeda vahepealne, hämar; sombune. Hall hommik, ilm, päev. Metsas valitses hall hämarus. Hall ja vilu sügisõhtu. *Väljas hahetas juba pisut hommikust halli valgust. E. Männik.
3. ‹adj› kaugesse minevikku ulatuv, ajaloo hämarusse kaduv. Vanal hallil ajal. Hall ürg-, orjaaeg. Hallidest aegadest tänapäevani. Teos jutustab kaugest hallist minevikust. Rahvakultuuri juured ulatuvad halli muinasaega.
4. ‹adj› piltl üksluine, ühetooniline, vaheldusetu, tuim, igav. Hall argipäev. Hall ja ühetooniline elu. Pikk rida päevi, üks hallim kui teine. Elu veereb vana halli rada. Maastik oli hall ja igav. Film viib meid suurlinna halli agulisse. || (inimese kohta:) üksteisest vähe erinev, vähe silmapaistev, tähtsusetu. Hall ametnik, väikekodanlane, mass. Temas pole midagi halli ega igapäevast. *Ookean .. meenutab mulle paljude igapäevaste ja hallide inimeste saatusi, mis üheks kokku on sulanud. J. Smuul. || kunstiliselt küündimatu, ilmetu, vähe uut pakkuv. Jutustuse keel on hall ja vaene. Lavale ei tohiks pääseda ükski hall näidend. || halb, rõhuv. *Nii hallis tujus polnud ma teda veel näinud. E. Maasik. *See oli reaktsiooni hall vaim, mis end vaimse elu alal maksma pani. J. Kärner.
5. ‹s› see, kes v. mis on hall (1. täh.). a. hallid juuksed v. habemekarvad. Juustes on isal rohkesti halli. Meelekohtades, habemes läikleb tal halli. b. hallparun. *Näe, Raeveres on Kalled ja teised hallid veel peremehed, sulased ja maatamehed on ikka veel nende pigistada ... H. Angervaks. c. van hlv sõdur. *Tüdrukud vahtisid sõjameest teatava lugupidamisega. Ikkagi mitte enam lihtne hall – allohvitser. R. Sirge. d. van inimene maarahva hulgast. *Enamjaolt oli ta [= rootslane] hallidele üsna omasugune hallis kuues tööpargaste kämmaldega või paaditõrvaste pükstega eeslinnaelanik. J. Kross. e. hall loom (eriti hobune, hunt, hüljes). Härra sõitis mööda, hallid tõlla ees. *Kihnu mees .. laskis va halli pähe maha oma koera. E. Männik. f. folkl halltõbi, külmtõbi, malaaria (kujuteldud hrl. elusolendina). *.. luupainaja paneb ometi higistama, hall aga värisema. M. J. Eisen. g. släng mahv suitsu. Halli norima. *Küllap tahtis halli, aga Vassil tegi, nagu ei teaks ta midagi, ja imes plotski ise lõpuni. O. Jõgi (tlk).
▷ Liitsõnad: kraavihall.

kael ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. pead ja keret ühendav kehaosa. Kaela lihased. Kaela jämedus, ümbermõõt. Pikk, peenike, lühike, jäme, punetav, lumivalge, kortsuline kael. Kael on haige, kange. Turske kaelaga mees. Mässis salli ümber kaela. Istuvad kaelani, kaelast saadik meres. Käsi on sidemega kaelas. Sõdureil ripuvad automaadid kaelas. Rätik, krae, lips on kaelas. Panin salli, lipsu kaela. Võttis salli kaelast. Nad tõusid kikivarvule ja ajasid kaela õieli. Poisid sirutasid, küünitasid, õiendasid uudishimulikult kaela. Poiss uudistas lähenejat, kael õieli. Laps võttis emal kaela ümbert kinni. Sõbrannad langevad teineteisele kaela. Kellelegi kaela hakkama, viskuma. Lahkujad nutavad teineteise kaelas. Lehmal on kell, kett kaelas. Mullikale seotakse lõõg kaela. Ratsul kael kenasti rõngas. Rangid on hobusel kaela katki hõõrunud. Murdis kanal kaela kahekorra. Kahekuine kannab kaela, kolmekuine koogab, viiekuune mõistab vitsa. | piltl. Lillekestel vajunud kaelad longu. || kaelani piltl täiesti, üleni, läbinisti; kõrini. Sipleb kaelani võlgades. Kaelani märg 'läbimärg'. *Kõik oli räägitud ja kuuldud, kõik olid kaelani tüdinenud .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: härja|kael, kõõr|kael, luige|kael, põdra|kael, rõngaskael.
2. piltl kitsas osa v. koht. a. mingi eseme, taime, elundi vm. peenike, kitsas v. kitsenev (sageli ka teisi osi ühendav) osa. Pika kaelaga pudel. Kitsa, laia kaelaga vaas, kolb. Püssilae kael. Viiuli, mandoliini, kitarri, harfi kael. Säärsaapad ei tohi kaelast kitsad olla. Sibula kael. Reieluu, õlavarreluu kaela murd. Hammas koosneb kroonist, kaelast ja juurest. b. kitsas ühendav koht maismaa-aladel v. veekogudel, ka tänavatel. Poolsaare, väina kael. Järved on kitsa kaela kaudu ühenduses. Pööras Vana turu kaelast Viru tänavasse.
▷ Liitsõnad: emaka|kael, hamba|kael, juure|kael, järve|kael, lae|kael, lahe|kael, maa|kael, mere|kael, roidekael.
3. ‹hrl. sisekohakäänetes› kasut. sageli fraseologismilaadseis ühendeis (piltlikus vananenud v. kõnekeelses pruugis ka gen. peale, peal, pealt konstruktsioonina) adverbi ja postpositsiooni funktsioonis. a. ‹illatiivis› ülalt (kellelegi) peale; (ülalt) alla, maha, otsa vms. Ründajaile pilluti linnusest kive, tuld ja tõrva kaela. Puu ähvardas saagijale kaela tulla. Okstelt tilkus vett kaela. Tuul keerutas katustelt lund kaela. Vaata, et laps endale laualt midagi kaela ei tõmba! Komistas ja kukkus eesminejale kaela. Lagi, vanad hooned on kaela langemas. Valas kogu oma viha õe kaela. Kallab oma viha süütuile kaela. b. piltl häirivaks, tülikaks koormaks peale, kanda, taluda; häiriva koormana peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära. Võlad tekkisid, tulid kaela. Neil on suured maksud, võlad kaelas. Saaks ainult võlad kaelast! Saavad veel endale ebameeldivusi kaela. Ei taha sõbrale häda kaela saata. Sa tood meile õnnetuse kaela! Saad ühe sekelduse kaelast, juba teine asemel! Kahtlus langes Jüri kaela. Ära aja, veereta oma süüd teiste kaela. Nad püüdsid igati süüd endi kaelast ära ajada. Ta ei taha vastutust enda kaela võtta. Kohapidamise mured olid Eltsu kaelas. Saaks ometi selle jama kaelast ära! No nüüd on nuhtlus kaelas! Lähevad, tulevad teistele lausa nuhtluseks, ristiks kaela. Sai endale joodiku mehe kaela. Sai kutsumata võõrad kaelast ära. Sadas kaela arvukalt küsimusi, süüdistusi. *.. nüüd on minu kord teenima hakata. Aitab mul sinu kaela peal elamisest. V. Ilus. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena, teha, toimetada; ülesandest, sooritamisest, toimetamisest ära. See suur töö oli kõik meie kaelas. Kõik toimetused jäid minu kaela. Talle laoti igasuguseid ülesandeid kaela. See töö, asi, asjaõiendus on jälle kaelast ära. Eksamid said kaelast ära. *Pärast seda vajusid jälle argipäevaaskeldused üksteise võidu kaela. O. Kruus. c. kallale, ahistama; kallal, ahistamas; kallalt, ahistamast ära. Vaenlane langes ootamatult kaela. Vaata et saadab sulle politsei kaela! Revidendid tulid kaela. Sai võlausaldajad kaelast ära. Hakkame minema, vihm on varsti kaelas. *.. kõrtsmik oma võla nõudmisega oli ka kaela peal. J. Pärn. d. ‹illatiivis› kõnek kaotuse osaliseks (mingis mängus), kolki. Meie võistkond sai täna jälle kaela.
4. ‹liitsõna järelosana› märgib inimest v. looma, harvemini taime
▷ Liitsõnad: ihnus|kael, kenus|kael, kudrus|kael, kure|kael, kõver|kael, nadi|kael, näru|kael, sini|kael, säni|kael, võru|kael, väänkael.

kala ‹7› ‹s›

1. vees elav kõigusoojane selgroogne, kes hingab lõpustega, liigub uimede ja saba abil ning on hrl. kaetud soomustega (ka kogumõistena). Suur, väike kala. Kalu, kala püüdma, õngitsema, puhastama, rappima, rookima. Kala näkkab. Kala hakkas õnge. Paat oli kalu täis. Kala lõi sulpsu. Tiikides kasvatatakse kalu. Ujub nagu kala 'väga hästi'. Tumm nagu kala. Külm nagu kala 'osavõtmatu v. tundetu'. Eksporditi hulgaliselt kala. Kalurid said rohkesti kala. Kala ei võta 'kala(d) ei hakka õnge'. Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. | (toiduainena, toiduna). Kalu, kala suitsutama, soolama, kuivatama. Marineeritud, keedetud, praetud kala. Müügil on värske kala. Garneeritud kala. Söödi palju kala. || ‹ainsuse väliskohakäändeis adverbilaadselt› kalapüük, kalastamine. Kalale minema. Kalal käima, olema. Kalalt tulema.
▷ Liitsõnad: akvaariumi|kala, elektri|kala, ema|kala, imi|kala, jõe|kala, kapten|kala, karp|kala, kera|kala, koer|kala, kohver|kala, kops|kala, kude|kala, kuld|kala, kuu|kala, kõhr|kala, lend|kala, loots|kala, luu|kala, magevee|kala, marja|kala, mere|kala, mõõk|kala, niisa|kala, noor|kala, paiga|kala, pard|kala, peen|kala, prügi|kala, põhja|kala, püügi|kala, rööv|kala, rüü|kala, sini|kala, soom|kala, süstik|kala, tiigi|kala, vääriskala; elus|kala, soola|kala, suitsukala; hai|kala, lutsu|kala, lõhe|kala, siia|kala, tuuni|kala, vimmakala.
2. kõnek (ettevaatliku, osava inimese kohta). Kogenud, vilunud kala. See mees on libe kala. Temasugune kala juba õnge ei lähe.

krae ‹14› ‹s›

1. kaela ümbritsev riietuseseme osa. Särgil on pehme, kõva, tärgeldatud krae. Särgi krae on puhas, määrdunud. Püstnurkadega krae. Kleidil oli laia pitsäärisega krae. Suure karvase kraega karusnahkne kasukas. Poisil oli seljas kõrge kraega kampsun. Tõstis, tõmbas mantli, vihmakuue krae üles. Krae pigistab. Haaras käratsejal kraest kinni ja viskas uksest välja. Külm vihmavesi tungis talle krae vahele. || särgi (vm. riietuseseme) eraldine, nööpide v. haakidega kinnitatav osa. Pani kõva krae kaela. Tal on krae kaelas ja lips ees. Kandis pidulikel juhtudel valget kraed. *.. Juhan ostis Emmaste poest Tõraveres kokkuhoitud rublade eest Liisule pruudiloori, endale krae ja maniski. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: alus|krae, apaši|krae, jaki|krae, karakull|krae, karus|krae, kasuka|krae, kaunistus|krae, kotik|krae, krook|krae, kuue|krae, madruse|krae, mantli|krae, mundri|krae, naaritsa|krae, palitu|krae, pintsaku|krae, pits|krae, pluusi|krae, plüüs|krae, püst|krae, reväär|krae, rull|krae, sall|krae, särgikrae.
2. piltl mingi kraed (1. täh.) meenutav moodustis. Saapa krae 'säärsaapal sääre tagasikäänatav osa'. Isatutka krae 'pikenenud suled kaelal'.
▷ Liitsõnad: sulgkrae.
3. ‹sisekohakäändeis adverbi- v. postpositsioonilaadselt› kõnek tutti, kallale; tutis, kallal; tutist. Kellelegi, kellegi kraesse kargama, kraesse hakkama. Kui midagi juhtub, võetakse kohe temal kraest kinni. *No-jah – temal ju ollakse kraes, kui räime vähe on. R. Vellend.
4. ‹illatiivis adverbi- v. postpositsioonilaadselt› kõnek kaela, peale, taluda, kanda. Ole ettevaatlik, muidu tuleb veel kogu lugu sinu kraesse. Püüdis oma patte, koerusi Antsu kraesse veeretada. *.. muudkui igal kümnendal päeval oli meie karjakord, mis vahetevahel ka minu kraesse langes. A. Kaal. *Kes katsub sellest määrusest üle astuda, saab ilusa trahvi kraesse. E. Männik.
5. släng (inimese kohta). Kuradi krae, tema tuleb teisi vargaks tembeldama! Anna suitsu, krae! *„Teie, krae, ärge segage vahele, kui härrad asju ajavad!” käratas noorem kolmest Joosepile. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: sini|krae, täi|krae, valgekrae.

lill ‹-e 22› ‹s›
kaunite õite, lehtede v. viljadega (roht)taim. Lilled õitsevad. Ülased, pääsusilmad, kullerkupud on kevadised lilled. Kasvatab aias roose, tulpe, pojenge ja muid lilli. Võilille me nagu ei peagi lilleks. Kimp lilli. Lapsed käisid metsas lilli korjamas, noppimas. Pani lilled vaasi, vette. Tegi endale lilledest pärja pähe. Läks surnuaiale lilli kastma. Näitlejale toodi, anti, kingiti lilli. Lillemüüjad kutsusid möödujaid lillele 'lilli ostma'. *Su tütred, nagu lilled / nad õits'vad, nägusad. L. Koidula. || lille kujutis kaunistusena. Lilledega riie, rätik, piimakann.
▷ Liitsõnad: aasa|lill, aia|lill, kasvuhoone|lill, kultuur|lill, metsa|lill, nõmme|lill, pargi|lill, peenra|lill, põllu|lill, toa|lill, troopikalill; lõike|lill, poti|lill, püsi|lill, ripp|lill, roni|lill, sibullill; kevad|lill, suve|lill, sügis|lill, tali|lill, öölill; jää|lill, kivi|lill, kunst|lill, paberlill; müürilill; taimenimedes jüri|lill, kaera|lill, kannatus|lill, keskpäeva|lill, kirgas|lill, leek|lill, maarja|lill, munga|lill, päeva|lill, rukki|lill, saia|lill, seebi|lill, seen|lill, sini|lill, tõrva|lill, vahu|lill, varju|lill, viina|lill, või|lill, õle|lill, ädalalill.

lilla ‹6›

1. ‹adj› punasinine, (hele)violett. Lilla tint. Lilla sirel, jumikas, kanarbik. Värvis juuksed lillaks. Oli külma pärast näost lausa lilla. Lisas sinisele pisut lillat.
▷ Liitsõnad: hele|lilla, kahkjas|lilla, kahvatu|lilla, kanarbiku|lilla, puna|lilla, sini|lilla, sireli|lilla, tumelilla.
2. ‹s› kõnek (homoseksuaalse inimese kohta)

lind ‹linnu 21› ‹s›

1. tiibade ja sulgkattega kahejalgne selgroogne loom. Suur, väike, sale, jässakas lind. Linnu nokk, tiivad, sulestik. Pesahülgajad, pesahoidjad linnud. Lind lendab, jookseb, hüpleb, ujub. Linnud laulavad, vidistavad, kädistavad. Linnud teevad pesa, munevad, hauduvad. Linde laskma, püüdma. Elab nagu lind oksal 'muretult, muretsemata'. Sööb kui lind 'sööb väga vähe'. Lindu tuntakse laulust. || piltl lennuk. Hõbedane, raudne lind.
▷ Liitsõnad: haude|lind, hulgu|lind, jahi|lind, juht|lind, kodu|lind, laulu|lind, maismaa|lind, mere|lind, metsa|lind, paiga|lind, polaar|lind, puistu|lind, puuri|lind, põllumajandus|lind, rahvus|lind, ränd|lind, rööv|lind, saak|lind, soo|lind, sukel|lind, troopika|lind, uju|lind, vapi|lind, vee|lind, õnne|lind, öö|lind, ürglind; ema(s)|lind, isa(s)|lind, noor|lind, vanalind; fööniks|lind, midri|lind, sini|lind, sirje|lind, tulilind; hõbe|lind, teraslind; linnunimedes fregatt|lind, hange|lind, jaana|lind, jää|lind, kanaari|lind, kanepi|lind, kangur|lind, kuku|lind, käbi|lind, künni|lind, lehe|lind, lepa|lind, ohaka|lind, paradiisi|lind, põõsa|lind, pääsu|lind, ritsik|lind, roo|lind, tormi|lind, urvalind.
2. kõnek (inimese kohta:). a. tüüp, tegelane. Jaanist ei saa aru, mis lind ta õieti on. Teada, mis lind ta on – peenike suli. Luurajad tõid ära ühe majori või mingi sellise suurema linnu. b. kergemeelne tütarlaps v. naine, linnuke. Mees oli öösel lindudega ringi ajamas, lõbutsemas. *Siin vahib naaberlaua linde / mees lipsuga, kes rummi joob. R. Rimmel.
▷ Liitsõnad: kurjailma|lind, pigilind; lõbulind.
3. kõnek. a. mesilane. *.. ju suruvad sääsed me salus; / linnud nüüd koguvad mett .. F. Kuhlbars. b. metsloom. *Iga laps teab, et meil – kõik, mis metsloom on, olgu see metskits või põder – linnu nime alla käib. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: mesilind; harjas|lind, okaslind.

lobeelia ‹1› ‹s›
bot (troopiline) rohttaim v. põõsas (Lobelia)
▷ Liitsõnad: sini|lobeelia, vesilobeelia.

must ‹-a 22›

1. ‹adj› nõe, tõrva värvi; tume, tõmmu. Must värv, värvus. Must kui tõrv, süsi, nõgi, värskelt küntud muld. Must riie, mantel, ülikond, kleit, pluus, lips, barett. Mustad kingad, saapad, kindad. Mustast graniidist plaat. Värav värviti mustaks. Mustast eebenipuidust laegas. Mustas nahkköites raamat. Mustas raamis leinakuulutus. Sinkjalt must habe, mustad juuksed, kulmud, vuntsid. Ta on mustade silmadega. Mustad malendid. Must lehm, hobune. Must kingakreem. Mustade marjadega taim. Must kalamari. Taevasse tõusid mustad pilved. Magamatusest mustad rõngad ümber silmade. Lapsed päikesest lausa mustaks põlenud. Süda hakkas puperdama ja silmade ees läks, lõi mustaks. Must nagu korstnapühkija. Mustad mungad 'dominiiklased'. Must 'piima v. kooreta' kohv. Must leib 'rukkileib'. Must 'suitsuga' püssirohi. Mustad metallid 'mustmetallid'. Must kuld 'nafta'. Mustad 'tumeda lööbega' rõuged. Must surm 'katk'. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. Must kast 'lennukil lennu kõiki üksikasju salvestav automaatseade'. Musta kasti meetod 'meetod objekti uurimiseks tema käitumise järgi, sisestruktuuri tundmata'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. || valgustuseta, seetõttu tume, pime. Must sünge sügisöö. Kuuvalguseta must öö. Ilm läks korraga mustaks. *.. ja kadus otskambri ukse musta ruutu. A. Mälk. || (hrl. maapinna kohta:) lumeta. Öeldakse, et kui on mustad jõulud, siis tulevad valged lihavõtted. Tänavu oli märtsis maa juba must. Lumi sulab – katused, lõunapoolsed nõlvakud juba mustad. || tume, tumedanahaline. Aafrikast veeti Ameerikasse musti orje. Rantšos töötas ka mitu musta perekonda. Aafrikat nimetatakse mustaks 'tumedanahaliste' mandriks. | (taime-, harvemini loomanimetustes). Sanglepp ehk must lepp. Must sõstar. Must aroonia, leeder, pappel, rõigas. Must maavits, seahernes, vägihein, kurelääts. Must pilvik, riisikas. Must pipar. Must mamba. Must meriahven, haug. Punased ja mustad sipelgad.
▷ Liitsõnad: hallikas|must, kollakas|must, pruunikas|must, punakas|must, rohekas|must, sinakas|must, sini|must, sinkjasmust; eeben|must, kaaren|must, läikiv|must, nõgi|must, pigi|must, ronk|must, samet|must, sitik|must, sügav|must, sünk|must, süsi|must, tint|must, tont|must, tõrv|must, tökat|must, öömust; lambamust.
2. ‹adj› ebapuhas. a. määrdunud, millegagi koos; pesemata, koristamata, kasimata. Su nägu, kael on must. Käed said mustaks. Ära tule mustade jalgadega, kingadega tuppa. Keha on tolmust ja higist must. Määrdunud mustad sokid, taskurätid. Kohvris oli must pesu. Sa ka otsisid kõige mustema käteräti välja! Mustad (toidu)nõud, tassid, taldrikud. Põrand on mustaks tallatud. Toad koristamata, kogu korter must ning räpane. Mustad küünealused. Vii must vesi 'solgi- v. pesuvesi' välja! *.. lapsed mustad kui sead. Pöörlevad õue peal pori sees .. M. Metsanurk. b. (kasimatu ja) puhtusest mittehooliv, puhtust mittepidav. Tuba kui seapesa – tütarlapsed ei tohi olla nii mustad. Kas see on boheemlaslik või on nad lihtsalt mustad ja kasimatud? c. määriv, määrdunuks tegev. (Söe)kaevuri töö on must ning raske. Kumb on mustem, sõnnikuvedu või rehepeks? Läks linna peenema ameti peale, et mitte musta talutööd teha. d. erilisi oskusi mittenõudev; tuim, vähese loovusega. Ehitustööline ei hakka labidamehe musta tööd tegema. Musta tööd jääb tehastes üha vähemaks. Suured üldistused pole mõeldavad eelneva musta tööta. e. kõlalt ebapuhas. *Vahel polnud lahtilaulmisel head kõlavust, isegi intonatsioon osutus mustaks .. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: roppmust.
3. ‹adj› piltl sünge, morn; raske, lootusetu, rõõmutu. Kõik on pahas tujus ja mustas meeleolus. Sa teed mu meele mustaks. Peleta mustad mõtted eemale. Tulevik on must ja tume. Must lehekülg meie rahva ajaloos. See oli mu elu üks mustemaid päevi. Meeleheite mustimad hetked. Sa näed kõike liiga mustades värvides 'süngena, lootusetuna'. Must huumor 'millegi tõsise, süngega naljatlemine'. *.. ainult et viha kõiki asju laskis veelgi mustematena paista. G. Helbemäe. || (negatiivse emotsiooni erakordset tugevust rõhutavana). Must meeleheide, masendus, ahastus, lootusetus, mure, tusk. Must viha, (armu)kadedus, pettumus põletab hinge. Meel tulvil musta sappi.
4. ‹adj› piltl süüga koormatud, häbiväärne, kuritegelik; ebaseaduslik, mitteametlik. Must südametunnistus ei anna rahu. Mustad sepitsused, intriigid, plaanid, teod. Üpris musta minevikuga mees. Mõni ärikas või muidu must tüüp. Mingi mustemast mustem tegelinski. Mustad reaktsioonijõud. Ajab musta äri, hangeldab mustal turul. Mingi must tehing, kombinatsioon, mahhinatsioon. Autojuht armastas musti otsi teha. Must kassa. Tema jäi ausaks, teised pidid tema eest musta töö ära tegema. Musta börsi spekulandid. Altkäemaksud ja muud mustad asjad. Kõik käib kuidagi musti teid ja sahkermahker. Temaga oli mingi must lugu, mingisugune segane afäär. Puhas ankeet, ei mingit musta plekki. *Tead sa ka, et ta oli musta südamega mees, valelik ja varas? A. Mälk. *Parun on teda igal pool mõjuvates kohtades laimanud, ta mustaks määrinud. E. Vilde. || sündsusetu, siivutu. Sõimas, kirus, needis teda kõige mustemate sõnadega. Vannub musta kurja. Kõige mustem sõim.
5. ‹adj› piltl nõidusega, maagiaga, vaimudega, ka põrguväega seotud. Must maagia. Arvati, et nõiad, posijad on mustade jõududega ühenduses. *.. ja nõiad teevad oma musti tegusid öö varju all. F. Tuglas (tlk).
6. ‹s› see, mis v. kes on must. a. mustus. Haavale on musta sisse läinud. Vihm uhub akendelt musta maha. Jalgadega, jalanõudega kantakse musta tuppa. Sa pole temast mitte küünealuse musta võrra halvem. Hing vabanes kõigest mustast. *„Mida te tassite?” – „Näh, mis see's ikka,” ühmas voorimees, „tui must, muud ühti.” J. Kross. b. must värv v. värvus. Lagi värviti mustaga. Kindakirjas oli sinist, punast ja musta. c. must (1. täh.) riietus. Vanematele inimestele meeldib kanda musta. Matuselised olid üleni mustas. Musta riietatud mehed. d. kõnek neeger, mustanahaline (vahel ka mõne muu tumedaverelise inimese, näit. kaukaaslase kohta). Ta pole ehtne must, vaid puertoriikolane. Omal jõul läbi mustade maa. *Eurooplane on sajandid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks .. A. H. Tammsaare. e. must (1. täh.) loom (hrl. hobuse kohta). Peremees rakendas musta vankri ette. f. must malend v. nendega mängiv maletaja. Mustadega suurmeister võitis. Musta käik, seis. Partii lõpul jäi must ajahätta.
▷ Liitsõnad: kübara|must, trükimust; kirbu|must, koera|must, küüne|must, linnumust.

punane ‹-se 4›

1. ‹adj› maasikate, pohlade, vere vms. värvi. Punane värv, värvus, värvaine, toon, varjund. Punane õis, lill, mari, seen, vahtraleht. Punased tomatid. Punane muld, liiv, savi, kivim. Punane kuu, õhtupäike, koidutaevas, õhtutaevas. Punased tuleleegid. Õhku lasti punane rakett. Valgusfooris põles punane tuli. Punase tulega 'punase fooritule ajal' ei tohi tänavat ületada. Punane tint, mahl, vein. Toonekure nokk ja jalad on punased. Punase pealaega rähn. Nahale ilmusid punased plekid. Punaseks nutetud silmad. Higine ja punane nägu. Poiss oli häbi pärast, piinlikkusest kõrvuni punane. Priske ja punane mees. Punased põsed, huuled. Punased tellised. Punane telliskivikatus. Punane käisemuster. Punane vormimüts, käelint, lipp. Punase äärisega liiklusmärgid. Punane pliiats. Pihlamarjad tõmbusid punaseks. Side värvus verest punaseks. Vihastas ja läks näost (üleni) punaseks. Tõusev päike värvis taevaääre punaseks. Katus värviti punaseks. Punasest klaasist reflektor. Tulbid olid punased kui tuli. Vihtlejad olid punased nagu keedetud vähid. Külmetavad jalad olid punased nagu pardilestad. Sõnum mõjus talle nagu punane rätt härjale. Valgem kui lumi, haljam kui hein, punasem kui veri? (Mõistatus). || (karvastiku puhul hrl.:) punakaspruun. Punased juuksed. Punane habe. Punase peaga tüdruk. Punane lehm, linnukoer. || (indiaanlaste kohta:) punasenahaline. Punane rass. Punaste meeste püha puu. || tulikuum, punaselt hõõguv. Ajasin raudora ahjus punaseks. Põletasin punaseks aetud traadiga mustrit puusse. Kerisekivid olid kuumusest punased. Punaseks köetud ahi, pliidiraud. || (taime- ja loomanimetustes ning muudes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Punane ristik, aruhein, tolmpea. Punane kukehari, päevakübar, hanemalts. Punane peakapsas. Punane pipar ehk paprika. Punased sõstrad. Euroopa punane ehk harilik vaarikas. Punane vaher, tamm, hobukastan, leedripuu, pöök. Ploomisort ‘Tartu punane’. Punane lumimari. Punane kärbseseen. Punane setter. Eesti punast tõugu veised. Punane ilves. Punane metsasipelgas, kedriklest, herilane, kapsalutikas, rändtirts. Punane kala 'punaka lihaga kala'. Punased verelibled. Punane 'veresoonterikkast massist koosnev' luuüdi. Punane sammaspool. Punased veinid. Punane tee, kalamari. Punasest puust 'punakavärvilise puiduga väärispuust' mööbel. Punane kuld 'sulam kuld, hõbe ja vask, mille seast vask on ülekaalus'. Punane vask 'vase ülekaaluga vase ja tsingi sulam'. Punane fosfor. Punane joon ehit kvartali ja tänava maa-ala piiri tähistav joon. Punane 'punakaaneline' pass. Punane raamat '(punakaaneline) raamat, millesse kantakse haruldased ja hävimisohus olevad taime- ja loomaliigid'. Punane Rist 'rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on sõjas v. loodusõnnetuste tagajärjel kannatadasaanute ning rahu ajal peamiselt tervishoiuorganite abistamine'. Punase pliiatsi 'teksti parandaja, ka tsensori' töö. Punane 'kalendris punasega märgitud tööst vaba' päev. Punane raha 'punasevärviline rahatäht'. | piltl. Punase joonena, niidina 'juhtmõttena' läbis teost ühiskondliku õigluse nõue. Informatsiooni küsiti hommikust õhtuni, nii et telefon oli punane, traadid olid punased 'tulised'. Mind valdas punane 'äge' raevuhoog. *Oh unelused sinised, / oh punased mu patud.. V. Adams.
▷ Liitsõnad: bordoo|punane, granaat|punane, härg|punane, härjavere|punane, jõhvika|punane, kirsi|punane, kirss|punane, korall|punane, lepakoore|punane, lepa|punane, lepatriinu|punane, liha|punane, lutik|punane, lõhe|punane, maasik|punane, moon|punane, paburitsi|punane, peedi|punane, peet|punane, pihla|punane, pohla|punane, porgand(i)|punane, pull|punane, rebase|punane, roos|punane, rooste|punane, rubiin|punane, sarlak|punane, telliskivi|punane, tomat(i)|punane, tuli|punane, vaarik(a)|punane, vabarn(a)|punane, vask|punane, vein(i)|punane, veri|punane, vähk|punane, õis|punane, õun|punane, ääspunane; hallikas|punane, kollakas|punane, kuldjas|punane, kuld|punane, kullakas|punane, lilla(kas)|punane, must(jas)|punane, oranž(ikas)|punane, paatjas|punane, pastell|punane, pronks(jas)|punane, pruunikas|punane, pruun(jas)|punane, rohekas|punane, roosa(kas)|punane, ruske|punane, ruuge|punane, ruugjas|punane, sinakas|punane, sini|punane, sinkjas|punane, suits|punane, tuhk(jas)|punane, violetjas|punane, violettpunane; eha|punane, hommiku|punane, koidu|punane, loojangu|punane, pilve|punane, päikese|punane, tulekahjupunane; ere|punane, ergav|punane, erk|punane, hele|punane, helkiv|punane, hõõg(uv)|punane, kahkjas|punane, kahva(kas)|punane, kahvatu|punane, kirgas|punane, kriiskav|punane, käre|punane, kärts|punane, kuum|punane, külm(a)|punane, küps|punane, leek(iv)|punane, lõkendav|punane, lõõmav|punane, lõõskav|punane, läikiv|punane, matt|punane, särav|punane, säre|punane, sügav|punane, sünk|punane, tuhm|punane, tume|punane, tõmmu|punane, valge|punane, valkjas|punane, õhetav|punane, õrnpunane; häbi|punane, nutu|punane, palaviku|punane, valu|punane, vihapunane; aniliin|punane, henna|punane, kadmium|punane, karmiin|punane, kinaver|punane, kroom|punane, madara|punane, mennik|punane, ooker|punane, plii|punane, purpur|punane, taime|punane, tedremarana|punane, tinapunane; inglis|punane, kardinal|punane, kongo|punane, rootsi|punane, saaga|punane, türgi|punane, vana|punane, veneetsiapunane; infrapunane.
2. ‹adj› kõnek pahempoolne, revolutsiooniline, sotsialistlik, kommunistlik. Punane propaganda, poliitika, kihutustöö. Ta näitas koosolekutel oma punast värvi, ei varjanud oma punast mõttelaadi, meelsust. Punased töölised, madrused, üliõpilased. Punased sõjamehed, komandörid, partisanid. Tööliskond oli üsna punane. Punaste aastate sündmused, meeleolud. Punane 1905. aasta. Punane terror, diktatuur. Punane Venemaa. Punased brošüürid. Pidas kõige punasemaid kõnesid.
3. ‹s› see, mis v. kes on punast värvi. a. punane värv v. värvus. Punast saadi madarajuurtest. Punane on armastuse värv. Punasega vihale aetud härg. Värvisime maja Rootsi punasega. Olulised sõnad olid punasega 'punase pliiatsi v. tindiga' alla kriipsutatud. b. punane riietus. Ta oli üleni punases. c. indiaanlane. *Eurooplane on sajandeid olnud mustade, kollaste ja punaste isandaks.. A. H. Tammsaare. d. punast karva loom (hrl. hobune). Rakenda punane vankri ette. e. punane vein. Kalla mulle punast! f. veri. *Säärase atujutuga võib su nospel hakata punast pahistama. H. Lepik (tlk). g. kõnek punane rahatäht. Laena mulle paar punast.
4. ‹s› pahempoolne, bolševik, kommunist; nende poolehoidja. Ta oli tuntud punane. Punaste poolehoidja, sabarakk. Hoiab punaste poole. Tegi punastega koostööd. Punased vallutasid linna. Sattus punaste kätte. Varjas saksa ajal punaseid. Punaste ja valgete sõda Soomes. Punaste propaganda. Punaste kord, valitsus. *Muidugi ta oli mässumees ja punane pealaest jalatallani. K. Ristikivi.
5. ‹s› kõnek punakusesus. Veised on punases.

roheline ‹-se 5›

1. ‹adj› muru, puulehtede, taimede värvi. Roheline värv, värvus. Samblakarva roheline. Roheline konn, muru, sammal, orasepõld, männioks. Roheline nagu rohi. Nõlvak oli orasest roheline. Kassi rohelised silmad. Fooris põles roheline tuli. Rohelise tulega 'rohelise fooritule ajal' võib tänavat ületada. Roheline pael, kleit, pluus, müts, barett, mantel. Rohelise kaleviga kaetud laud. Roheline klaas. Riie, kast värviti roheliseks. Maa, kask läheb kevadiselt roheliseks. Meri on mõnikord roheline. | piltl. Rängast pingutusest oldi päris rohelised. Vangide rohelised näod kõnelevad kannatustest. Merehaige läks näost lausa roheliseks. Tüdruk läks tema edust kuuldes vihast, kadedusest roheliseks. || (taime- ja loomanimetustes ning muudes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Roheline kärbseseen, münt, hallitusseen. Roheline rähn, vares, kärnkonn. Roheline sibul 'sibulapealsed'. Roheline 'roheliste aedviljade v. maitsetaimedega' supp, majonees, või. Kas sa jood meelsamini rohelist või musta teed? Austraaliat nimetatakse roheliseks mandriks. Roheline seep 'kaaliumseep'. Roheline vöönd 'haljasvöönd'. Roheline kae 'glaukoom'. Roheline kaart 'alaline elamisluba USA-s'. Roheline raamat 'inimtegevusest ohustatud ja hävivate taimekoosluste loend'. Roheline revolutsioon 'üritus parandada maailma toitlusolusid arengumaade teraviljatoodangu järsu suurendamise abil'. Roheline kiir 'optiline nähtus, mille korral loojuva Päikese viimane kiir v. tõusva Päikese esimene kiir on 1-2 sekundi vältel roheline'. || piltl. Roheline kuld 'mets'. Kellelegi v. millelegi rohelist teed andma 'kõiki takistusi kõrvaldades toetama'. Kõigile uuendustele anti roheline tee. See käsikiri sai rohelise tee ja varsti oli raamat müügil.
▷ Liitsõnad: fosfor|roheline, hallitus|roheline, klaas|roheline, kuuseoksa|roheline, lehe|roheline, leht|roheline, malahhiit|roheline, mere|roheline, muru|roheline, mürk|roheline, nefriit|roheline, oliiv|roheline, oras|roheline, pastell|roheline, pudel|roheline, reseeda|roheline, rohi|roheline, sambla|roheline, samet|roheline, teelehe|roheline, vase|roheline, õunroheline; ere|roheline, erk|roheline, hall|roheline, hallikas|roheline, hele|roheline, igi|roheline, imal|roheline, kahkjas|roheline, kahvatu|roheline, kollakas|roheline, käre|roheline, külm|roheline, lillakas|roheline, mahlakas|roheline, matt|roheline, mustjas|roheline, must|roheline, pruunikas|roheline, punakas|roheline, rõõmus|roheline, sinakas|roheline, sini|roheline, sügav|roheline, terav|roheline, tuhm|roheline, tume|roheline, valkjas|roheline, õrnroheline.
2. ‹adj› küpsemata, valmimata, toores. Rohelised pohlad, maasikad. Marjad, õunapunnid on alles üsna rohelised. Rohelistena pole sõstrail õiget maitset. || piltl noor, naiivne ja kogenematu. Roheline nooruk, uustulnukas. Neid peetakse veel üsna rohelisteks. Praktilistes küsimustes on ta päris roheline. Maailmavaatelt, poliitiliselt oldi küllaltki rohelised. Noori ja rohelisi oli ehitusel palju. Kes temasugust rohelist kuulda võtab? Noore maletaja mängustrateegia oli väga roheline. Tagantjärele tundusid esimesed artiklid sootuks rohelistena. Ega need lood kõige rohelisemad olnudki.
3. ‹s› see, mis v. kes on rohelist värvi. a. roheline värvus, värv v. värvaine. Kodusel teel saadi rohelist kadakasamblikust ja kartulivartest. Kollase ja sinise segamine annab rohelise. Värav värviti rohelisega. Laps tõmbas pealkirjad rohelisega 'rohelise tindi v. pliiatsiga' alla. Ta oli üleni rohelises 'rohelises riietuses'. b. rohelised aedviljad ja maitsetaimed. Varajase rohelise kasvatamine, saak. Talunik turustab oma rohelise linnas. Praevaagnad olid rohelisega garneeritud. *Lambaliha, mis koos suure hulga rohelisega lauale tuuakse, tundub .. veidi vintskena ja soonilisena. J. Smuul. c. loodus, mets, haljastus. Väljasõit rohelisse. Rohelisse uppunud väikelinn. Nädalalõpuks ruttavad kõik rohelisse. Suvel püütakse võimalikult palju rohelises käia, viibida. Lapsed ei raatsi rohelisest ära tullagi. Selles linnas on palju rohelist. *Meie istusime talvel suure laua ümber või suvel kusagil rohelises ja laulsime.. A. Kitzberg. d. värsked lehtedega puud v. oksad, vanikud vms. kaunistusena. Saal oli rohelisega kaunistatud. Pidupäevadel tavatsetakse hooneid ja siseruume rohelisega dekoreerida. Pühadeks on kombeks rohelist tuppa tuua. e. ‹hrl. pl.› ökoloogilist mõttelaadi pooldav ja rakendav inimene. Roheliste liikumine 'elukeskkonna kaitseks tekkinud ühiskondlik liikumine'.

roosa ‹6›

1. ‹adj› kibuvitsaõie värvi, kahvatupunane. Roosa värv, toon, varjund. Roosad õied, õunad. Roosa graniit, teemant. Roosa ehakuma, õhtutaevas. Roosad põrsad, flamingod. Roosa ja trullakas laps. Lapse roosad käekesed, varbad. Koeral on roosa keel. Lõhe roosa liha. Tomatid on juba roosa küpsuse järgus. Armastab kanda roosat kleiti, aluspesu. Tüdruk läks näost roosaks. Päike kõrvetas mu seljanaha roosaks. Taevaserv lööb juba roosamaks. || (taime- ja loomanimetustes ning muudes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Roosa ristik, merikann, priimula. Roosa riisikas, tatik, liimik, kärbseseen. Roosa kartul. Roosa luitsnokk-iibis. Hinnaline roosa puu. Roosa graniit, paas. Roosa kliiketendustõbi.
▷ Liitsõnad: beebi|roosa, huulte|roosa, igeme|roosa, ihu|roosa, kanarbik|roosa, laps|roosa, liha|roosa, lõhe|roosa, põrsas|roosa, pääsusilm|roosa, roos|roosa, sirel(i)|roosa, tite|roosa, vaarik(a)|roosa, virsik|roosa, õisroosa; hõbe|roosa, kahkjas|roosa, kahvatu|roosa, kollakas|roosa, kuld|roosa, lillakas|roosa, oranž(ikas)|roosa, pruunikas|roosa, puna(kas)|roosa, rohekas|roosa, sinakas|roosa, sini|roosa, sinkjasroosa; eha|roosa, loojangu|roosa, päevaroosa; ere|roosa, erk|roosa, hele|roosa, hõõguv|roosa, karjuv|roosa, klaar|roosa, kärts|roosa, külm|roosa, mahe|roosa, matt|roosa, määrdunud|roosa, mürk|roosa, puhas|roosa, särav|roosa, sügav|roosa, tuhm|roosa, tume|roosa, tõmmu|roosa, valge|roosa, valkjas|roosa, õrnroosa; karmiin|roosa, piimjas|roosa, purpur|roosa, puuder|roosa, spinellroosa; vanaroosa.
2. ‹adj› piltl. a. (liiga) optimistlik, õnnelik, rõõmus, muretu, kerge. Roosad unistused ei täitunud. Noortele näis kogu maailm roosa(na). Elu romaani lehekülgedel on liiga roosa. Viskad paar pitsi ja siis on nii roosa olla. Ole roosa ja rahulik! *Aga järgmisel hommikul oli kogu see roosa meelerahu kadunud ja algas jälle närvlik krõbeldus. R. Janno. b. ilustav, ilutsev. Kirjeldus lisas toimunule roosat värvi. Lapsepõlv paistis nüüd roosas valguses. Püüab asjakäiku roosaks võõbata. Tollal kasutati proosas roosat lillekeelt. Näitab elu läbi roosa klaasi.
3. ‹adj› kõnek (poliitiliselt) pahempoolsusse kalduv. Roosa ilmavaade. Roosast roosam sots. Pealt sinimustvalge, seest roosa.
4. ‹s› see, mis v. kes on roosat värvi. a. roosa värv v. värvus. Bengaali roosa 'meditsiinis kasutatav värvaine'. Muhu roosa kasutamine tikandis mõjub rahvuslikult. Põskede kahvatu roosa. Õhtutaeva õhetav roosa. Tüdruku värv on roosa, poisil sinine. *Ja siis tuleb see väike roosa [= titt], see siputab päeval ja kisendab öösel ... L. Kibuvits. b. roosa riietus. Roosasse riietatud neiu. c. roosa kartul. Ostsime seemneks varast roosat. d. poliitiliselt pahempoolsusse kalduv isik. Pole ta mingi punane, õigemini ikka roosa. Roosadel on oma kandidaat.

savi ‹11› ‹s›
peenimatest mineraalosakestest koosnev (liivasegune) sete; sellest moodustunud settekivim. Puhas savi. Punane, sinine savi. Eluviaalsed, pelaagilised savid. Sulav, rasksulav, kivistunud savi. Võttis maast tüki, kamaka savi. Savi sõtkuma. Kvaliteetsete savide leiukohad. Savist toodetakse telliseid. Tulekindlast savist nõud. Savist voolitud kujud, esemed. Savist 'saviseintega' onn. Peaaegu kõik skulptuurid valmivad esmalt savis 'vormistatakse savist'. Käed, riided on saviga koos. Savi kleepus saabaste külge. | piltl. *Sest vaata – ta on tehtud pisut teistsugusest savist kui enamik inimesi. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kilt|savi, liiv|savi, moreen|savi, rähk|savi, sini|savi, uht|savi, viirsavi; fajansi|savi, portselani|savi, pottsepa|savi, šamott|savi, tellisesavi.

sikk ‹siku 21› ‹s›

1. sokk [soku] (kitsede isaslooma kohta). Siku sarved, habe. Karja juht oli vana hall sikk. Vanamees on kange nagu sikk. Poisid on nagu sikud, sarved ühtelugu koos. Sikutas mind käest nagu vastupuiklevat sikku. Haiseb kui sikk. Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale. || ka hlv (kangekaelse v. purjus inimese, hrl. mehe kohta). Mul pole isu selle põikpäise sikuga jagelda. *Aga tee sellest sikust [= ohvitserist] sõnakuulelik tööriist! V. Vaida. *Haisev sikk! Noh, korista oma pudel, ja et su lehkagi enam siin ei oleks! H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: juhtsikk vrd pime|sikk, vrd sõgesikk.
2. zool saleda keha ja pikkade jäigalt kaardus tundlatega mardikas
▷ Liitsõnad: haava|sikk, koore|sikk, kuuse|sikk, maja|sikk, ohaka|sikk, puidu|sikk, sini|sikk, õiesikk.

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini

sini|allikas
sinakana paistev allikas

sini|hai
zool kuni 4 meetrit pikk tumesinise seljaga sale hai (Carcharinus glaucus v. Prionace glauca)

sini|hall [-i] ‹adj›
sinakashall. Sinihall taevas, meri. Sinihall suits, udu, hämarik, jää. Sinihallid silmad.

sini|hallitus
sinakas hallitus

sini|hape
keem uimastava mõrumandlilõhnaga värvitu mürgine vedelik, vesiniktsüaniidhape. Sinihappe soolad on tsüaniidid.

sini|harakas
zool helesiniste tiibade ja sabaga harakasarnane, kuid väiksem lind (Cyanopica cyana)

sini|helmikas
bot tihedaid mättaid moodustav kõrreline, millel on mustjassiniste pähikutega kitsas pööris ja ja lillad tolmukapead (Molinia). Harilik, jaapani sinihelmikas.

sini|hõll
murd pääsusilm. *.. sinihõllud õitsesid, lehed olid kuurmel. J. Peegel.

sini|kael

1. zool umbes varesesuurune Eestis harilik veelind, sinikael-part (Anas platyrhynchos). Isase sinikaela pea ja kael on metallrohelised. Roostiku ääres prääksuvad ja pladistavad sinikaelad.
2. van kõnek teat. viinapudel. *Ta võttis oma lauasahtlist sinikaela ja kallas Georgile teeklaasi vodkat täis. J. Kross. *Aadu ise on va aus mees, ehk küll teinekord rohkem sinikaela musutab, kui vaja oleks.. E. Vilde.

sini|kala
zool umbes meetripikkune soojade merede röövkala, kelle selg on sinaka varjundiga (Pomatomus saltatrix)

sini|kellukas
siniseõieline kellukas

sini|kelluke(ne)
siniseõieline kelluke. *.. ja siin-sääl mõni sinikellukene harva / end noppima veel meelitab mu kätt. M. Under.

sini|kiiver
kõnek (ÜRO rahusõduri kohta)

sini|kivi

1. indigo (1. täh.)
2. sinist värvi (kallis)kivi

sini|kollane
sinine ja kollane. Sinikollane lipp. Sinililledest ja karikakardest sinikollane kesa.

sini|kopp [-kopa]
kellukas. Väljal õitsesid sinikopad.

sini|krae
kõnek tööline. Sinikraed ja valgekraed.

sini|kuldne
sinine ja kuldne. Sinikuldne vapp.

sini|lammas
zool kergelt sinaka karvaga Himaalaja ja Tiibeti veislane (Pseudois)

sini|latv
bot pööristes asetsevate sinivioletsete kellukjate õitega rohttaim (Polemonium). Harilik sinilatv.

sini|liblikas
zool laialt levinud väike päevaliblikas

sini|liilia
bot siniste, violetsete, roosade v. valgete tähtjate õitega sibultaim, silla (Scilla). Harilik siniliilia.

sini|lill
bot lihtsa kroonja õiekattega püsik; meil siniste õitega metsataim (Hepatica, hrl. Hepatica nobilis). Harilik sinilill. Sinililled on ära õitsenud. Korjasin kimbu sinililli.

sini|lilla
sinakaslilla. Sinililla uduvine. Sinilillad ploomid. Luristab oma sinilillat joodikunina.

sini|lilleline
siniste lilledega; sinililledega (kaetud). Panin selga sinilillelise kleidi. Päike soojendab sinilillelist metsaalust.

sini|lind

1. sinine muinasjutulind; piltl (kellegi v. millegi kättesaamatu, (täitumatu) unistuse, igatsuse, lootuse kohta). Sinilindu püüdma. Sinilinnuna püüdmatuks jäänud õnn. Tulid tülid ja sinilind lendas minema. *Saavutada minimaalsete vahenditega maksimaalne tulemus, kas pole see ahvatlev sinilind, mille poole tasub eluaeg püüelda? J. Arrak. *.. miks ta peaks äkki hakkama seda küpsustunnistuse nimelist sinilindu jahtima. T. Kallas.
2. jäälinnu rahvapärane nimetus

sini|lipp [-lipu]
väikesadama v. supelranna rahvusvaheline kvaliteedimärgis (näitab, et sadamas v. rannas täidetakse keskkonna- ja heakorranõudeid). Sinilipp antakse üheks hooajaks. Rand taotleb sinilippu, sai sinilipu, jäi tänavu sinilipust ilma. Pärnu supelrannas heisati sinilipp juba õige mitmendat hooaega. Jahisadamas lehvib taas sinilipp.

sini|lobeelia
bot aedades ilutaimena kasvatatav lobeelia (Lobelia erinus)

sini|maa
muinasjutumaa, kauge unistuste maa

sini|meri

sini|mets
(kauguses) sinetav mets. *Kui sealt eemalt sinimetsast / kõlas hele karjasarv.. Juh. Liiv. *Ja sääl, kus tee nii pikk ja tolmune / viib sinimetsa poole kaugele.. E. Enno.

sini|must

1. sinakasmust. Sinimust sitikas. Sinimust taevas, äikesepilv, meri. Sinimustad juuksed, toomingamarjad.
2. sinine ja must. Sinimusta triipu lint.