[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

siluma37

1. (libistavate liigutustega) mingit pinda v. materjali tasandama, siledaks tegema. Seinu siluma. Ehitaja silub pahtliga lage, mördiga pragusid. Meie tänaval on kõik augud täidetud ja silutud. Taat silub vibu. Silusin liivapaberiga kraapimisjäljed maha. Silumata plangud. Peenraid siluma. Pealt silutud heinakuhi. Silub rehaga kääpa tasaseks. Silusin ajalehe lauale laiali. Käega, sõrmedega paberit siluma. Pressis ja silus kortsunud dokumenti. Riideid, tekivolte, põlle (sirgeks) siluma. Karusnahka silutakse masinatel. Silub silmade all kortsukesi. Silu või leiva peal siledaks. Lained siluvad kõik jäljed. | piltl. Naeratus silus mure ta näolt. || (juuste, habeme, karvkatte kohta:) peadligi, pärikarva siledaks tõmbama, kammima, korrastama. Sassis juukseid siluma. Hoolsasti, õliga silutud juuksed. Silub harjunud liigutusega, harjaga, kammiga juukseid. Silus kahlud kõrvade taha, salgud silmilt, tuka otsmikult kõrvale. Tüdruk silus lokid üle. Püüdsin turris juukseid maha siluda. Habet, vuntse siluma. Silub hobuse laudjat. *.. [tahaks] sellist head kammi, mis pead siludes katki ei läheks. Ü. Tuulik.
2. millestki käega (peoga, sõrmedega) üle v. läbi libistama; silitama. Kõneleja silub mõtlikult lõuga, peoga üle habeme, sõrmedega läbi juuste. Ema silub üle lapse juuste, pea. Noormees silub tüdruku käsivart. Eit silub jooksvahaiget puusa. *Töökrobe pihk.. silus arglikult mehe pead, kes alles nüüdsama valmistus silitajale andma surmahoopi.. R. Sirge. | piltl. Tuul silub pehmelt palgeid. *Elu on aga kord säärane, et mõnest küljest peksab ta inimest armutult, teisest küljest silub üleliiagi. V. Gross.
3. piltl. a. leevendama, parandama. Vend tuli isa raskeid sõnu siluma. Pead selle pahanduse ära siluma. Vastuolusid, vigu, möödalaskmisi siluma. Üritab kolleegide suhteid siluda. Ühine idee silus kõik erinevused. b. viimistlema. Keelt, stiili siluma. Silu veel pisut seda luuletust. Ta ei malda oma artikleid lõplikult siluda. Silusin oma klaverimänguoskust. c. mukkima, klanima. Silutud härrased. Oli end külaliste tulekuks silunud, kuidas oskas. *.. mina olin rikaste vanemate silutud ja lakutud pojake.. O. Luts.
4. info arvutiprogrammi õigsust kontrollima, sellest ebatäpsusi (vigu) otsima ja kõrvaldama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur