[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adapteeruma ‹37›
kohanema, kohastuma. Pimedusest heledasse valgusse sattudes peab silm adapteeruma.

ahmima ‹42›

1. korduvalt (ning ahnelt) midagi v. millegi järele haarama, korduvalt ahmama. Ahmib raamatuid sülle, süle täis ning tassib teise tuppa. Ahmis kukkudes kätega õhku. Ekskavaatori kopp muudkui ahmib ning tõstab kruusa. Leegid, tulekeeled ahmivad vana kuuri. || (toitu). Lapsed ahmisid nii palju toitu taldrikule, et ei jõudnud ära süüa. Putru ahmiti suurte lusikatega otse kausist. Ahmis suhu, mida aga sai. Lehmad ahmivad mahlakat ristikuädalat. *Vaatan: [laps] näost must ja ahmib suuga söögi järele ... E. Särgava. || endasse tõmbama, sügavasti v. lõõtsutades sisse hingama. Pärast trepist ülesminekut tuli õhku ahmida. Ahmisin imestusest, ehmatusest suuga õhku nagu kala kuival. Tüdruk oli ahminud kopsudesse liiga palju tolmu. Kops ahmib kosutavat hapnikku. Vanamees pani pläru ette ja ahmis suurte sõõmudega suitsu.
2. ahnelt enda valdusse haarama v. saada püüdma. a. (vara). Raha, vara (kokku) ahmima. Vanem tütar püüdis kõiki emast jäänud asju endale ahmida. b. (teadmisi, muljeid jne.). Ahmis lugeda, mis kätte sattus. Noored ahmivad seiklus- ning ulmekirjandust. Ahmisin teadmisi, uudiseid, muljeid siit ja sealt. Kõik lausa ahmivad teda pilkudega. Tahaks ahmida endasse kõiki neid värve ja helisid. *Oh seda aplust, kuidas ahmib / silm kraaviäärtes varsakapju / ja jõge päiksekirjalist. H. Mänd.

aimamisi ‹adv›
aimamise teel, aimates; ebaselgelt, ähmaselt. Tundsime aimamisi, et midagi on juhtunud. Ainult aimamisi eraldab silm üksikuid kogusid. *Helid jõudsid kõrgusesse summutatult, rohkem aimamisi, vähetõenäolistena nagu unenägudes. L. Meri.

silmi suureks ajama vt silm [-a]

akna|silm [-a]
väike v. pimeduses eemalt paistev valgustatud aken. Sauna pisike aknasilm. Sügisõhtu pimeduses vilkus aknasilmi.

alasti ‹adv›

1. rõivasteta, palja kehaga. End alasti võtma, koorima. Saunas on kõik alasti. Lesiti alasti rannaliival. Jooksin alasti vette. Olime peaaegu, lausa, päris alasti. Alasti inimesed, mehed, naised. Alasti kehad võisid nautida päikest ja vett. || piltl (puude, põõsaste vm. loodusvormide kohta:) lehtedeta, roht-, taimkatteta, roheluseta. Alasti, raagus puud, põõsad. Sügisesed alasti põllud, aiad, mets. Alasti liivaluited, kaljud. Sügistuuled rebivad puud alasti. || piltl (esemete ja tehisvormide kohta:) paljas, katmata. Sõjast saabujaid ootasid kodude ahervaremed ning alasti korstnajalad. *Ühe armatuuri asemel rippus laest alasti pirn. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: ihu|alasti, poolalasti.
2. piltl (millegi abstraktse kohta:) kaunistamata, varjamata; kaunistamatult, varjamatult. Julm alasti tõde. Tuli seista alasti faktidega silm silma vastu. Alasti otsekohesusega rääkis ta kõik ära. Igast toanurgast vahib vastu alasti vaesus.

end [kellegi] silma ~ silmale ~ silmi andma vt silm [-a]

[kellelegi] silmi ette andma vt silm [-a]

aplamisi ‹adv›
aplalt, ahnitsedes. *Aplamisi / teost ahmibki ju lugev silm / ning – avatud on uus maailm. B. Alver (tlk).

asi ‹asja 31› ‹s›

1. ese, hrl. olmega v. tööga seotud tarbeese, vahend, riist, toode vms. Tal on taskud igasuguseid asju täis. Tarbetuid asju ärge kaasa võtke! Pakkisin oma asjad kohvrisse. Igaüks peab oma asjad korras hoidma. Ostis meelsasti ilusaid asju. Külmutuskapp on hädavajalik asi. Remondi ajal tuli asju ühest toast teise kanda. Lapsel lasti pärast mängimist oma asjad kokku korjata. Lapsed aitasid emal lauda kraamida ja asju pesta. Õpilane pani juba õhtul asjad koolikotti valmis. Kogusin mustad asjad kokku ja hakkasin pesu pesema. Mis asjad need siin maas on? Orja peeti asjaks, mitte inimeseks. Ega asi süüa küsi. *Loendamatu hulk asju ümbritseb inimest igapäevases elus. Hooned ja tööriistad, rõivad ja masinad, igasugused tarbeesemed .. V. Beekman. || ‹hrl. sg.› materjal, aine; söödav v. joodav. Lauda, tsementi, värvi, lakki – iga asja läheb ehitajale tarvis. Peolaual oli igasuguseid häid asju. Sõja ajal oli ühest kui teisest asjast puudus – polnud liha, võid ega suhkrut. *Ainus asi, mis ta [= haige] võtab, on paar lonksu külma vett. O. Luts. || (kirjandus-, kunsti)teos. „Loomingu” viimases numbris on mitu huvitavat, head asja. Kunstinäitusel meeldisid talle Vive Tolli asjad. „Vanemuises” tuleb lavale kaks uut asja. Kontserdil mängiti tuntud asju. *Isa armastas klassikalist muusikat, mina olen jõudumööda juurde ostnud [heliplaatidena] meie sajandi asju. E. Vetemaa. || kõnek suguti. *.. kippus oma asja püksist välja võtma. A. Ilves.
▷ Liitsõnad: antiik|asi, ehte|asi, ilu|asi, kooli|asi, moe|asi, mängu|asi, nips|asi, tarbe|asi, väärtasi; kuld|asi, metall|asi, raud|asi, saviasi.
2. probleem, arutatav, lahendamist vajav küsimus; juhtum, lugu, sündmus. Võttis koosolekul asja üles. Töö asjus peame veel rääkima. Asi on keerulisem kui arvasime. Neis asjus tuleks pöörduda ministri poole. Asi on otsustamata, seda uuritakse. Selles asjas ma pole sinuga nõus. See on kahe otsaga asi. Ta ei saanud asjast aru, ei tabanud asja tuuma. Asi on selge, otsustatud. Eks igaüks tea oma asju kõige paremini. Milles asi seisab? Milles on asi? See ei puutu asjasse. Asi on selles, sai alguse sellest, et .. Ärge kalduge asjast kõrvale. Asja juurde! Asi võttis tõsise pöörde. Seal juhtus igasuguseid asju. Kodus oli asi teistel juba teada. Asja tuleb uurida. Ära asja nii suureks puhu! Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja! See pole küll õige asi. || õigusrikkumine, süü-, kohtuasi vms. Asja võidakse arutada kõigis kohtuis. Asja kohtulik uurimine. Asi läks kohtusse. *Läksid koos rahukohtusse, asi tuli ette ja solvaja sai kolm päeva. J. Smuul. || plaan, kavatsus. Jaan oli asjaga nõus, päri. Tema pole asjasse pühendatud.
▷ Liitsõnad: era|asi, ise|asi, korteri|asi, maitse|asi, majandus|asi, pea|asi, pisi|asi, tüliasi; raha|asi, riigi|asi, sise|asi, töö|asi, usu|asi, välisasi; kohtu|asi, kriminaal|asi, süü|asi, tsiviilasi.
3. asjaolu, seik; nähtus. Esimene asi, mis silma torkas .. Kuidas sa nii lihtsa asja peale ei tulnud! Haigus on tõsine asi. On asju, millest ei räägita. Niisugust asja ma ei salli. Ära seda tühja asja nii südamesse võta. Sõprus on kuldaväärt asi. Nende asjad 'omavahelised suhted' on sassis. *Ta oli neid asju, mis temalt [koolis] küsiti, küll juba kord õppinud, aga nüüd unustanud .. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ime|asi, moe|asi, tõsi|asi, üksikasi; armu|asi, südameasjad.
4. olukord. Asi on üsna räbal, sant. Asi läheb tõsiseks, hulluks, segaseks, keeruliseks. Asjad on halvasti. Püüdis asja paremas valguses näidata. Küllap asi paraneb. || omadused, olukord v. situatsioon, mis on kellelegi v. millelegi omased. Vanainimese asi – samm tönts, nägemine vilets. Sakste, ülemuste asi – peavad aga uhkeid pidusid. Kirjutis oli üsna üldsõnaline. Algaja asi. *Rinde asi. Siin võib laskmist tulla .. L. Vaher.
5. filos teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivse maailma ese v. nähtus. Asi iseeneses 'asi omaette, tegelikult, olenemata sellest, kuidas ta esineb meie jaoks, meie tunnetuses'.
6. töö, tegevus, toiming, (asja)toimetus; kohustus, ülesanne. Ajame asjad joonde, jutti, korda. Mul on keskuses, ministeeriumis asju ajada. Asjad õiendatud, sõitsime koju. Üks tee, kaks asja. Kui sul linna asja on, astu ka meile sisse. Küll ta eksami ära teeb, kui asja tõsiselt võtab. Ta on ihu ja hingega asja juures. Esimene asi – labidas kätte ja kaevama. Selle asjaga pole kiiret. Ta on iga asja peale mees. Ta tunneb asja. Kella parandamine on tema käes väike asi. Toidutegemine on perenaise asi. Mehed käisid merd, põllutöö oli naiste asjaks. Müüja asi on müüa. Mille taga asi seisab? Töö on au ja kuulsuse asi. Mis see sinu asi on, see pole sinu asi 'see ei puutu sinusse (keeluna)'. Aja tühi asjale, karga ise kannule. *Teevad vedureid ja masinaid, asi neil siis see pott terveks teha. M. Raud. || ühiskondlik, poliitiline üritus. Kogu rahvas on ühise asja eest väljas, seisab ühise asja eest. || kõnek (loomulike vajaduste õiendamise kohta). Ei julge pimedas välja asjalegi minna. Mees läinud võssa oma asja õiendama. Käidi asjal ära ja mindi magama. *Ja et siit saadik Eespere koer aina käis oma asju toimetamas Tagapere akende all .. A. H. Tammsaare. || asja kõnek (kellegagi, millegagi); tegemist, pistmist. Mul pole sinuga asja. Mis on temal sellega asja, mis me teeme? Miks igaühel on asja minu vanusega?
▷ Liitsõnad: ameti|asi, töö|asi, äriasi.
7. (midagi tingiv) põhjus v. vajadus. Kas tulid asja pärast? Kas ta käis niisama või oli tal asja ka? Läheb iga väikese asja pärast arsti juurde. Kes norida tahab, leiab igalt poolt asja. Tal ei peaks asja olema meiega nuriseda. Nüüd on neil asi, mille ümber nalja teha. Tuleviku pärast pole meil asja muretseda. Sai asja eest 'põhjusega'! Mis asja 'miks, mis põhjusel' sa siin kolad?
8. (hrl. püsiühendites:) miski omaette väärtus, midagi kõlblikku, vastuvõetavat, kasulikku vms. Lastest pole töö juures veel asja. Tammsaare „Tõde ja õigus” – see on juba asi! Kui paremat pole, siis asi seegi. Ekskursioonist ei saanudki asja. Sellest käsikirjast võib asja saada. Aega läheb, aga asja saab. Sõjaväes tehakse poisist veel asi. Pole tast asja kõnet pidama. Pisut väike see labidas, aga asjaks ikka. Kus (veel) asi, kah asi, mõni asi, asi nüüd, mille pärast muretseda! Ennäe, ena, õige mul asja – kellele seda tarvis peaks olema! Asi veel, mida säilitada ja hoida! Temal, tühjal, mõni auto või asi! Jaan ka mõni mees või asi! Kui võid pole, käib margariin ka asja ette, on asja eest. Temast pole, ei saa suur(ema)t asja. Õunad pole sel aastal suure(ma)d asjad. *Hea tükk asja nisuke kuldkapslitega „Moser” [= taskukell]! E. Rannet. *Olid ikka mul meheks ja asjaks ja lastel isaks ja kõik. E. Särgava. | ‹adj› kõnek. Ta pole midagi asi mees. See pole eriti asi raamat. Need pole suured asjad noad. *Kas see on ka asi talu? J. Mändmets. *Olgu mis on, asjemaks see Riidalu [talumaja] oli sellega [värvimisega] saanud. H. Ranna.

assisteerima ‹42›
(assistendina) juures olles abistama. Professorit, kirurgi operatsioonil assisteerima. *Aga minu kleidi proovide juures peate alati tingimata assisteerima. Teil on hea silm .. E. Rängel.

[kellegi] silmi avama vt silm [-a]

silmad avanevad vt silm [-a]

ava|vesi

1. (taimedest, jääst vm.) vaba vesi. Kahlasime läbi roostiku avaveeni. Jääpankade vaheline avavesi. Jäämurdja viis laevade karavani avavette.
2. avar veeväli, avameri. *Nii kaldal seistes ikka kipub silm / siit avaveele, kuhu lõpeb vaade. B. Kangro.

silmad ees ja taga vt silm [-a]

eksima ‹42›

1. õigelt teelt v. liikumissuunalt kogemata kõrvale kalduma, teed kaotama. Olime teelt eksinud. Laps eksis metsa. Võõras linnas võid kergesti eksida. Metsas huikas eksinud seeneline. Lamba järelt eksinud talleke. Udus eksinud paat.
2. kuhugi juhuslikult sattuma. Võõraid eksib siia metsade taha harva. Vahel eksivad põdrad eeslinna aedadesse. Rääkis võõrast keelt aeglaselt, puhuti emakeelele eksides. Kapsapeenrale eksinud kartulipuhmas.
3. ekslema. Eksis mitu päeva mööda metsi. Silmad eksisid ühelt näolt teisele. Mõtted aina eksisid töö juurest kodustele asjadele. Sihitult kauguses eksiv pilk. *Ta eksis sinna-tänna, tuli tagasi endistele kohtadele, ega tundnud neid enam .. F. Tuglas. | piltl. *Sa eksid, eksid! Oma rahva juurde ei leia teed. D. Vaarandi.
4. viga tegema, ebaõigesti, ebatäpselt v. vääralt tegema, talitama, käituma, arvama, arvestama, tajuma vms.; mitteõigel seisukohal, arvamusel jne. olema. Selles, siin sa küll eksid. Eksid rängasti, kui arvad, et .. Ma vist ei eksi, kui ütlen, et see töö sind ei rahulda. Meie uus töötaja, kui ma ei eksi? Eksis sõnades. Eksisin temas, tema suhtes. Eksis olukorra hindamisel. Keelereegel, mille puhul õpilased kõige rohkem eksivad. Vana jahimehe käsi ja silm ei eksi. Eksis aadressiga, telefoninumbriga. Eksisin uksega ja sattusin võõrasse kabinetti. Oled elukutse valikul, valikuga eksinud. *Ta [= koera] haistmismeel läks sandiks ja ta eksis lõhnades. F. Tuglas. || üldkehtivaid tavasid, norme, moraalireegleid jne. rikkuma, millegi vastu patustama. Määruse, seaduse, eeskirjade, kodukorra, ühiselu reeglite vastu eksima. Eksis kutse-eetika, moraalinõuete vastu. *Miks pidin ma eksima! Miks pidin ma pattu tegema! J. Mändmets.

end [kellegi] silma ~ silmale ~ silmi andma vt silm [-a]

erendus ‹-e 5› ‹s›
erendamine. *Asjatult otsis silm tahutud palkseina rõõmsat valendust, vastsete katuste kuldkollast erendust. A. Sinkel.

erk ‹ergu 21 või erga 22 komp ergem e. ergum superl kõige ergem e. kõige ergum e. ergim› ‹adj›
ergas
1. ant. tuim, loid. a. elav, liikuv, vilgas; reibas. Erk tantsisklev täkk. Orav on erk loomake. Olin ärgates erk ja puhanud. Suplus tegi matkajad ergemaks. Ergu rõõmsa meelega poiss. Erk nägu, pilk, ilme. b. kiiresti v. tundlikult reageeriv, vastuvõtlik, terane. Erk tähelepanu. Paindlik erk klaverisaade. Ta on ergu unega, tal on erk uni. Kuulatas ergul kõrval, ergu kõrvaga. Koera erk nina püüdis kinni iga lõhna. Ta silm on erk kõike tähele panema. Erk südametunnistus, luulemeel, loodusetaju. Erk huvi kõige uue vastu. Ühiskondlikult erk kirjanik. Oli kadunud esialgne erk õhin. *.. et iga laud oleks / elavhõbedaselt erga / leiduri / töölaud .. J. Kross.
▷ Liitsõnad: mõtte|erk, tunde|erk, vaimuerk.
2. ere, kirgas, hele, särav. Kunagised ergud värvid olid nüüd luitunud. Värske erk jume. Erk puna põskedel. Erk sädelus. Vee erk virvendus hakkab silmadele. Erk päikesepaiste pani silmi kissitama. Papagoi sulestiku erk punane ja roheline.

et ‹konj›

1. üldalistav sidesõna. a. alustab aluslauset. On hea, et sa tulid. Paistab, et see on õige lahendus. Vanematele oli peaasi, et laps õppis. Tähtis on, et vili saaks õigeks ajaks koristatud. Võimalik, et ilm päeva jooksul muutub. Et minekust midagi välja ei tule, see oli algusest peale selge. *Ainuke, mis kõiki mõtlema pani, oli see, et preili mehele ei saa. A. H. Tammsaare. b. alustab sihitislauset (sealhulgas kaud- ja siirdkõnet ning kaudküsimust). Kuulsin ainult seda, et uksele koputati. Ma tean, et see raamat sulle meeldib. Lubage, et ma olukorda pisut selgitan! Võib-olla ta ootas, et sa vabandust paluksid. Meile öeldi, et sa olevat haige. Mainisin nagu muuseas, et nägin teda eile kohvikus. Poiss muudkui mangub, et osta ja osta mulle võrr. Ta räägib, et tema poeg olevat meremees. Ma juba mõtlesin, et mis see koer küll haugub. *Et tema vaikne ema võib nii vihaseks minna, seda ei osanud Peep arvatagi. T. Lehtmets. *Pikisilmi ootas sauna Juss, et millal küll pere Andres hakkab pulmamõtteid mõtlema. A. H. Tammsaare. c. alustab täiendlauset. Talle andis julgust teadmine, et ta ei ole päris üksi. Muret tegi juba seegi asjaolu, et toiduvarud vähenesid. Ta püüdis harjuda mõttega, et peab õpingud katkestama. d. alustab öeldistäitelauset. Olukord oli säärane, et pidime taganema. *Jah, asjalugu on niisugune, et ega ma enam aias ei olegi. K. Ristikivi. e. alustab sihitismääruslauset. Hoia, et ema sind siit ei leia! Võid kindel olla, et ma sellest kellelegi ei räägi. Mis sa selle kohta ütled, et ma täna varem ära lähen? Kogu lugu lõppes sellega, et koosolek jäi pidamata. *Kas nad siis sellest aru ei saa, et ta tahab vait olla .. E. Krusten.
2. tagajärge ja viisi väljendav sidesõna, alustab tagajärje-, viisi- ja määralauset. Kas te ise seda nägite, et nii enesekindlalt räägite? Tõmbas nii, et nöör katkes. Näpistas nii valusasti, et teine karjatas. Kraav oli nii lai, et sellest ei saanud üle hüpata. Juhtus nõnda, et ma pidin ära sõitma. Naerab, et hoov rõkkab. Saavutas niipalju, et koosolek lükati edasi. Ta oli niivõrd ärevil, et unigi ei tulnud. Et vaikus tuleb pärast tormi, nii on ikka olnud. *Kasige mu silma alt, et ma te varjugi ei näe! A. H. Tammsaare. *Tõuvili on küps, et variseb. H. Suislepp.
3. otstarvet väljendav sidesõna, alustab otstarbelauset. Tõusti kikivarbaile, et paremini näha. Võttis raamatu, et natuke aega lugeda. Kui vähe on tarvis selleks, et teist rõõmustada. Tal oli tegemist, et võlgadest lahti saada. Näitan sulle valgust, et sa trepil ei komistaks. Oled liiga noor, et elu mõista. *Et lapsele sooja saada, tuli koldesse lõke läita. M. Nurme.
4. põhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset. Ütlesin seda sellepärast, et tal on õigus. Et Jüril midagi teha ei olnud, läks ta metsa hulkuma. *Nutab ja õnnetu teine, et just tema tütar seda teed pidi minema. A. H. Tammsaare.
5. hrl kõnek alustab iseseisvaid, sageli elliptilisi lauseid, mis väljendavad:. a. käsku, kategoorilist nõuet. Et see homseks korda tehtud oleks! Et see kõigil teada oleks! *Otto: Et seda meest homme laeval ei ole! E. Tammlaan. b. soovi (öeldis hrl. tingivas kõneviisis). Et ta juba kord tuleks! Et sa ometi mõistlikumaks muutuksid! Va ahnepäits, et sa lämbuksid! *Eesti laul, et kõla sa / üle metsa, üle maa! L. Koidula. c. kahetsust v. etteheidet. Et see just nõnda pidi minema! Et ma seda varem ei taibanud! Et sul ka häbi pole selliseid asju rääkida. *Et ilm juba kord soojaks ei lähe! A. Hint. d. imestust, üllatust. Ah et ta ei tulegi! *Et sa mu ka leidsid! M. Raud. e. siirdkõnet. *Ta rääkis asjast ka Kägile. Et näe, missugune häda. Raha ei ole ja maksta on vaja. P. Viiding. *Mindki kipub Neeme sageli ülearu sõnaohtralt esitlema. Et palun väga, siin on teile nüüd seltsimees Lõuend, kirjutab doktoritööd .. E. Raud.
6. kõnek esineb lausetes fakultatiivse täiteelemendina:. a. (dialoogi) küsilause alguses. Et mina pean minema? „Et millal?” küsis Ats. „Nõupidamine on Viljandis.” – „Et ikkagi Viljandis?”. *Ning perenaine ütles: „Et mõtled siis koju kõmpida? ..” A. Jakobson. b. tervituse vm. ütluse alguses. Et head aega siis! Et terekest kah! Et olgu siis pealegi nii! *„Tere õhtust.” – „Et tere. Varn on seal.” R. Kaugver. c. koos sõnadega peaaegu, vaata, vaevalt vms. Seal oli kolm peaaegu et ühesuguses rõivastuses last. Viimased meetrid läbis ta peaaegu et vaarudes. Teost võiks pidada peaaegu et romaaniks. Vajadus on praegu vaata et suuremgi. Lund on vaata et vööni. Seda riista vaevalt et enam kasutada saab. *Ent Vallasmaad oleks nagu hella paika puudutatud, peaaegu et solvatud. E. Tennov. *Laiu ja maa vaheline silm ei olnud lai – vaevalt et sülda viis-kuuskümmend .. J. Peegel.

[kellelegi] silmi ette andma vt silm [-a]

fassett|silm [-a]
zool liitsilm

figuur ‹-i 21› ‹s›

1. kuju. a. keha-, väliskuju. Sale, täidlane, proportsionaalne, kadestusväärne figuur. Tal on täiuslik figuur. Kleidi tegumood valitakse vastavalt figuurile. Sööb vähe ja võimleb, et figuuri (vormis) hoida. Silm suutis vaevu eraldada hämaruses lähenevaid figuure. b. selle kujutis kunstis. Elusuuruses figuur. Šamotist figuuride rühm. Nii taust kui figuurid on hoolikalt läbi maalitud. *Tunni aja pärast .. oli tal [= kunstnikul] viis figuuri valmis, kuid ilma nägudeta. M. Hange (tlk). c. isik, tegelane. Poliitiline figuur. Ta on omamoodi traagiline figuur. *.. too jässakas noormees on tõusnud küberneetikas tähelepandavaks figuuriks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: inim|figuur, linnu|figuur, loomafiguur; metall|figuur, puit|figuur, savifiguur; kaksik|figuur, täis|figuur, üksikfiguur.
2. kujund. a. Mänguklotsidest saab koostada mitmesuguseid figuure. *Uuemates voormängudes liigub mängijate rong keerulisemates figuurides, näiteks 8-kujuliselt. R. Mirov. b. van mat. Geomeetriline, stereomeetriline figuur. c. kirj. Ta luules on oskuslikult kasutatud poeetilisi figuure. d. muus. Harmoonilised, meloodilised, rütmilised figuurid. Džässmuusika rütmis on huvitavaid figuure.
▷ Liitsõnad: harmoonia|figuur, meloodia|figuur, rütmifiguur; lause|figuur, stiilifiguur.
3. väike terviklik liikumisosa (hrl. tantsus, iluuisutamises). Kadrilli, tango figuurid. Pärast kohustuslike figuuride sooritamist oli kolmel iluuisutajal võrdne punktiseis. *Lefort kisendas: „Esimene figuur! Daamid astuvad ette ja taganevad, kavalerid keerutavad daame!” F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: liikumis|figuur, tantsufiguur.
4. loog. Süllogismi figuurid 'süllogismivormid, mis erinevad üksteisest keskmõiste asendi poolest'.

hahetus ‹-e 5› ‹s›
nõrk vaevumärgatav (koidueelne) valgus v. helendus. Hommikune, koidueelne hahetus. Hahetuses seletab silm üle sihi minevat põtra. *Idataevas .. oli märgata koidu esimest varast hahetust. A. Hint.
▷ Liitsõnad: hommiku|hahetus, koidu|hahetus, puhtehahetus.

hakkama ‹hakata 48›

1. ‹ka impers.› mingi tegevuse juurde asuma; ‹hrl. ma-infinitiiviga› midagi, mingit uut olukorda alustama. Lugema, joonistama, suusatama hakkama. Tööle hakkama. Hakkab naerma, nutma, pärima. Poiss hakkas kartma, kogelema. Laps hakkab käima. Keegi ei hakanud talle vastu vaidlema. Ene hakkas paremini õppima. Ma hakkan nüüd minema. Haige hakkas oksendama, oksele. Hobune hakkab lõhkuma. Rong hakkab liikuma. Suu hakkas kuivama. Miski hakkas mind häirima. Toast hakkas kostma laulu. Päike hakkab paistma. Päevad hakkavad pikenema. Tuul hakkab tõusma. Hakkab kahutama, külmetama, sulama. Hakkab koitma, hämarduma, pimedaks minema. Väljas oli hakanud sadama lund, tuiskama. Tal hakkab hästi minema. *„Meie, meie ...”, hakkas Miina, aga ei saanud edasi. A. Kitzberg.
2. ‹ka impers.› väljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimist. Hakkab halb, paha, hale (kellestki, millestki). Hakkab kõhe, külm, vilu, palav. Neil hakkas igav, piinlik, õudne, jube. Tal hakkas väga kiire. Meil kõigil hakkas hirmus lõbus. Tal hakkas vigasest lapsest kahju. Mul hakkas hirm, häbi, kole janu. Mis sul nüüd hakkas? Haigel hakkab juba parem. Kiiresti kõndides hakkab soojem.
3. mingisse ametisse, tööalale asuma; mingisse olukorda, vahekorda astuma. Hakkab autojuhiks, traktoristiks, õmblejaks, ajakirjanikuks. Enn hakkab naisemeheks. Onu hakkab lapse hooldajaks. Ametisse hakkama. Kellegagi kampa, mesti, paari hakkama. Hakkasin kodustele appi. *Jaan hakkas nõusse ning pikemalt aru pidamata asusidki poisid .. teele. E. Raud.
4. algama, peale hakkama. Kõik hakkas sellest, et .. Üks pidu lõpeb, teine hakkab. Poole tunni pärast hakkab tantsupeo otseülekanne. Koosolek hakkab kell kolm. Mets hakkab jõe äärest padrikuga. *Äkki hakkas ühel päeval kesa kandis suur kisa ja karjumine. A. H. Tammsaare.
5. millestki kinni võtma, kinni haarama; kuhugi kinni, külge jääma, takerduma. Koer hakkas hammastega püksisäärde. Tütar hakkas emale kaela. Talle hakkas pihku tolmune küünlajalg. Tuli hakkab visalt tooresse puusse. Kala hakkab õnge. Puder oli keemisel põhja hakanud. Mis hakkab kulbi külge, see hakkab kondi külge. *Ja vaata, siis silma kinni jäi silm / ja käsi see hakkas kätte. M. Under. *Siis tõstis ta jalgu hakkavad seelikuhõlmad üles .. ning kadus kohe pimedasse eeskotta. A. Jakobson.
6. mõjuma, toimima, mõju avaldama. Hele päike hakkab silmadele. Külm hakkas sõrmedesse ja varvastesse. Paks suits hakkas ninna ja silmadesse. Ränk töö hakkas tervise peale. Ootamine, näägutamine, lärm hakkab närvidele. Ei tema peale hakka tuli ega vesi. Hea sõna tema peale ei hakka. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || (meeleorganitega tajumise kohta). Kaugelt hakkas kõrvu, kõrva automürin. Tuppa astudes hakkas talle ninna tugev sirelilõhn. || millekski suuteline, küündiv olema. Las teeb seda, mille peale jõud hakkab. Minu mõistus selle peale ei hakka.
7. teistele üle kanduma, nakkama. Ema ärevus hakkab lastessegi. Kaaslaste lõbus tuju, ülemeelikus, nukrus hakkas minussegi. Tema kirglik töölust hakkas ka teistesse. *Isandate tüli hakkas lõpuks ka alamatesse rüütlitesse .. E. Kippel.
8. kõnek sobiv, kõlblik olema. Kui hästi lilla värv sulle hakkab! See soeng, kleit ei hakka mulle. Neist võtmetest ei hakka ükski sellele uksele. *.. usu, naiste amet / meestele ei hakka. E. Niit (tlk).

silma hakkama vt silm [-a]

hallinema ‹37›
hallikaks, järk-järgult halli(ma)ks muutuma. Habe, pea hakkas hallinema. Hallinevate juustega mees. Silmad hallinevate kulmude all lõid korraks särama. Vana hallinev naine. *Taevas hallineb järjest tuhksemaks.. A. Tassa. *Nüüd seletas silm ka mingi hoone, ilmselt lauda otsa läbi hallineva saju. A. Maripuu.

silm silma (vastu), hammas hamba vastu vt silm [-a]

silma (peale) heitma vt silm [-a]

hiile ‹hiilge 18› ‹s›

1. hiilgus, sära. Nägu hiilgel. Palavikuline hiile silmis reetis ta erutust. *Kuu kumendab hõbesel hiilgel.. K. E. Sööt.
2. murd kaluritele märguandmiseks rannale süüdatud tuli. *Tõustes laine harjale otsib ta kaldalt hiilet ja ta silm leiabki selle.. J. Mändmets.

hiire|silm [-a]

1. ‹hrl. pl.› (inimese väikeste teraste silmade kohta). Rahutute, mustade hiiresilmadega laps.
2. kõnek nõrgalt valgustav väike lamp, tuluke; tattnina. *Ta juhtis Else kõrvalkambrisse, kus väikene tindiklaasist meisterdatud hiiresilm pubises. A. Mälk.

himustama ‹37›
millegi järele himu tundma, midagi väga tahtma, tungivalt soovima, ihaldama. Himustab magusat, viina, õlut. Laps himustas pähkleid. Himustab endale autot. Ahne himustab raha ja vara. Võta, mida silm, süda, hing himustab! Himustab kättemaksu, võimu, õnne. Ta ei himustanud au ega kuulsust. Ära himusta võimatut! Himustab reisida, hästi riietuda. Himustab kellegi elu, hinge. *..sest sinu ema himustas Vargamäele perenaiseks juba siis, kui tema esimene mees Juss alles elas.. A. H. Tammsaare. || kellegi vastu meelelist himu tundma, kedagi ihaldama. *Kas see on üldse armastus? – Võib-olla on vennal õigus, et mees ainult himustab teda.. R. Vellend.

hingestus ‹-e 5› ‹s›
hingestumine, hingestatus. *..silm leegitsev, hingestuse tuluke põskedel.. A. Saareste (tlk).

silma peal hoidma vt silm [-a]

silmi peos ~ pihus hoidma vt silm [-a]

silmi ~ silmi ja kõrvu ~ silmi-kõrvu lahti hoidma vt silm [-a] vt kõrv

hundi|silm [-a]

1. ‹pl.› tigedad, kiskjalikud silmad. Mehed vahtisid teineteist hundisilmadega.
2. väike lamp, väike tuluke. Eit jättis ööseks hundisilma põlema. *Läänemuulilt punasid vaid tuhmunud trepilaternate hundisilmad. H. Sergo.

(oma) silmi peast häbenema vt silm [-a]

silmad (on) häbi täis vt silm [-a]

hädapärast ‹adv›

1. hädasti (1. täh.) Tegi ainult niipalju, kui hädapärast vaja, tarvis, tarvilik. *Head puldankindad oleksid siin hädapärast ära kulunud.. V. Gross.
2. hädavaevalt, vaevu; läbi häda, kuidagimoodi. Hädapärast seletas silm hämara toa sisustust. Kajut mahutas hädapärast neli meest. Läksime üle soo, mis inimest hädapärast kandis. Suutnud end hädapärast koguda, hakkas ta kõnelema. *Elumaja hädapärast valmis, rajati saunale ja aidale uus ase.. M. Metsanurk.
3. ainult kõige hädavajalikumal hulgal v. määral. *Ta jutt oli hästi mahlakas.. Valemeid ainult hädapärast.. A. Hint. *Oli nagu loomulik, et tööd, mis elatist andis, oli niisama hädapärast nagu elatistki. V. Ilus.

häni|silm [-a]
murd soo-lõosilm. *..vesistes kraavides ja võsastikkudes sinavad lopsakad hänisilmad. A. Gailit.

härja|silm [-a]

1. ühelt poolt praetud muna (rebu keskel terve). Härjasilmi praadima, küpsetama.
2. väike ümmargune v. ovaalne aken (näit. laeval)
3. bot valgete õite ja kollaste õiesüdamikega rohttaim (õied nagu karikakral, kuid väiksemad) (Leucanthemum)

härrandlikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as härrandlik). *Juuksed olid tal sagris, üks silm poolpime, näol mingi ülbe härrandlikkus.. P. Viiding (tlk).

hüppeliselt ‹adv›
(< hüppeline). Silm liigub lugemisel hüppeliselt. Arenemine toimub hüppeliselt.

ihu|silm [-a]
(vähestes ühendites:) kellegi silm, isiklik nägemine (rõhutatult). Ta pole merd oma ihusilmaga näinud. Igaüks võib seda oma ihusilmaga vaadata, jälgida. *„Oh, sa vana Lutsuke!” patsutab korduvalt taadi õlale, „pole minu ihusilm sind enam ammugi näinud!” O. Luts.

ilusate silmade pärast vt silm [-a]

inim|silm [-a]
inimese silm; inimene (oma nägemisega). Inimsilma võime vastu võtta värvivarjundeid. Inimsilm pole neid paiku näinud. Koopad on inimsilma eest varjul.

ja ‹konj›
kõige harilikum ühendav sidesõna
1. seob jaatavas (vahel ka eitavas) lauses korduvaid lauseliikmeid, hrl. kaht viimast liiget. Ants ja Mäidu käivad koolis. Siin kasvavad kased, haavad, lepad ja muud lehtpuud. Ta oli kõhn ja kahvatu poisike. Tekst oli eesti ja vene keeles. Kõik ülearune ja tarbetu jäeti maha. Käidi marjul ja pähklil. Söödi ja joodi tublisti. Lapsed lugesid, kirjutasid ja joonistasid. Tüdruk hakkas nutma ja jooksis minema. Ütles paar lauset ja jäi jälle vait. Hävita kahjurid kiiresti ja viimseni. Ta teeb seda mitte sinu ja minu pärast, vaid enese huvides. Siin oli Jürisid ja Juhaneid, Tõnusid ja Mihkleid. Treener luges võimlejatele rütmi: „Ja üks ja hopp ja kaks ja hopp!”. | (stiilivõttena). *Maja on väike ja kollane ja luitunud ja väga puhas. R. Kaugver. *Läheb kevad ja suvi ja sügis ja talv.. A. Sang. || seob kindlaks kujunenud sünonüümseid, antonüümseid, fraseoloogilisi jm. sõnapaare (ka eitavas lauses). On üks igavene rist ja viletsus! Tõusti enne kukke ja koitu. Läheb läbi tulest ja veest. See seisukoht on ajast ja arust. On ihu ja hingega töö juures. Alguses läks õppimine üle kivide ja kändude. Hoiab sellest küünte ja hammastega kinni. Sõdis käte ja jalgadega vastu. Tema võtan ma süle ja seljaga vastu. Karjumine käis luust ja lihast läbi. Vatras maast ja ilmast. Keerutas iidamast ja aadamast. Vannub tuld ja tõrva. Meestel oli vesi ja vile peal. Kõik toimus nagu kord ja kohus. Segamini nagu puder ja kapsad. Tema on siin a ja o. Teen sinuga uut ja vana. Süüa oli head ja paremat. Aina üks ja seesama. Lähen kus see ja teine. Seletas pikalt ja laialt. Ikka ja jälle sama lugu! Ta on läbi ja lõhki maamees. Vaenlane löödi pihuks ja põrmuks. Asja aeti tasa ja targu. Tuhat ja tuline! Kurat ja põrgu! Välk ja pauk! Tere ja jõudu! Tähtsust täis, nii et hoia ja keela! Nüüd pole muud kui kand ja varvas! Polnudki tarvis ööd ja päevad läbi tööd teha. Oma kulu ja kirjadega polnud raamatut võimalik välja anda. || seob rinnastuvaid osi jagamatut sisutervikut moodustavates v. vastastikust seost osutavates sõnaühendites (ka eitavas lauses). Töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis. See küsimus ei kuulu varustus- ja turustusosakonna kompetentsi. Tori hobune on veo- ja sõiduhobune. Vanemate ja laste vahel ei olnud usaldust. Algi ja Illa on õed. Minul ja temal pole midagi ühist. Kas sa oled näinud seda kollast ja pruuni triipu riiet? Sinisest ja kollasest saab segades rohelise. Kaks ja 'pluss, liita' kolm on viis. || seob millegi rõhutamiseks vm. põhjusel korratavaid sõnu. Vihma aga sadas ja sadas. Aina mõtleb ja mõtleb. Küsib muudkui leiba ja leiba. Tunnen teda läbi ja läbi. Toitu oli küll ja küll. Kulutati nii ja nii mitu rubla. Vaatas vilks ja vilks üle õla. *Kuuselauad mis kõlisevad, head ja kuivad, panevad mitu ja mitu aastat vastu. A. H. Tammsaare. || (eitava öeldisverbiga; tänapäeval üldisem ega). Ühtegi puud ja põõsast seal ei kasvanud. Veevärgist ja vannitoast ei maksnud unistadagi. Lugeda ja kirjutada ta ei oska. Tema ja ta kaaslased sind küll ei aita. See pole tema keelata ja käskida. Ma ei rääkinud sellest Marile ja Miinale. No kuidas elu läheb? – Läheb ja ei lähe ka.
2. seob liitlause rinnastuvaid osalauseid. a. laused on jaatavad. Vahetund oli läbi ja õpilased läksid klassi. Oli tugev tuul ja lained jooksid kohisedes rannale. Öösel oli kahutanud ja tee võrdlemisi hea. *Seepeale ruttas Olev teatama, et tal on tikud juba lõpukorral ja et targem on katsuda käsikaudu edasi minna. E. Raud. | (stiilivõttena). *Ta silm säras, ja harvad hambad tulid nähtavale, ja rohke rind ilmutas peidetud elu. E. Vilde. b. üks lausetest on eitav. Töö oli raske ja me ei suutnud seda lõpetada. *Kuid kõrges ruumis valitses pilkane pimedus ja ta ei näinud midagi. A. Jakobson. *Isa polnud suutnud mingeid tagavarasid maha jätta ja ema teenistus oli üksi väikene. R. Roht. c. hrv mõlemad laused on eitavad (tänapäeval harilikum ega). *Aga ta ei tundnud ühtki oma lemmikkirjanikku isiklikult ja polnud tal ka kunagi juhust kirjanikkude tutvuskonda sattuda. J. Vahtra.
3. lauset alustades seob selle eelmise lause v. pikema kontekstiga. *Söödi. Ja joodi natuke veel. Ja siis oli õige hea olla. P. Viiding. *Vahimees ühes kupjaga ruttasid lahkujatele järele. Ja läbiotsimisel leiti näpatud kraam Miika vankrist.. A. Jakobson. || ütlust sissejuhatav sõna, mis võiks ka ära jääda. Ja kui ütlesingi nii, mis siis? Ja mis selles halba on, kui me koos läheme? *„Tulin alles.” – „Ja kuidas te ennast tunnete, mis tervis teeb?” E. Krusten.
4. arvu ja määra märkimisel seob suuremat ja väiksemat koostisosa. Kaks ja pool tonni. Laps oli kolme ja poole aastane. Ligi neli ja pool tuhat kilomeetrit. Tund ja veerand. 25 krooni (ja) 30 senti. See vältas neli kuud (ja) üheksa päeva. Kell kaks ja viis minutit. Kaheksa (ja) kolm neljandikku. Mõisteti üheks aastaks (ja) kolmeks kuuks vangi. | (stiilivõttena liitarvsõnades). *Vanema venna Juhani iga on kakskümmend ja viis aastat.. F. Tuglas (tlk).
5. seob teat. määral vastandavalt lauseosi v. lauseid (täh. lähedane vastandavatele sidesõnadele aga, kuid, ent). Süüdi on tema ja mitte sina. Siit saadik ja mitte enam! Olukord oli raske, ja ometi mitte lootusetu. See on tühine seik ja ometi oluline. Leiba oli vähe, ja sellegi vähese jagas ta teistele. Ma ei usaldaks sinna üksinda minna, ja ega temagi seda vist tee. *Ma otsisin sealt midagi ja ei leidnud. O. Münther. *Puudri ja odekolonni lõhn lõi mulle ninasse ja täna ei olnud see sugugi mulle meelepärane. M. Metsanurk.

kokku jooksma

1. joostes, kiirustades kuhugi koonduma, kokku tulema. Rahvas jooksis õnnetuspaigale kokku. *Naisi.. jooksis põllupeenraid ja aedu mööda igast küla servast kokku lammaste vastu.. R. Soar. || kokku põrkama. *..raksudes jooksevad pilved kokku ja veerevad siis kõmisedes laiali. V. Saar.
2. kokkupuutekohta suunduma (teede, jõgede jms. kohta). Kolm teed jooksid küla keskel(e) kokku. Selle kivi juurde jooksid kokku nelja valla piirid. *Meeste silm ulatub ka mõisa väljadeni, mis seal lõuna pool.. külapõldudega kokku jooksevad. E. Vilde. | piltl. Varas on leitud – kõik niidid jooksevad tema juurde kokku.
3. van kooskõlas olema. Tema sõnad ei jookse kokku tegudega.

silmi (kinni) jooksma vt silm [-a]