[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

elektroni|emissioon
füüs elektronide siirdumine tahkest kehast v. vedelikust vaakumi või gaasilisse keskkonda

inokulatsioon ‹-i 21› ‹s›
med
1. kaitsepooge
2. ka biol mikroobide viimine v. siirdumine sobivasse kasvukeskkonda
3. kasvajarakkude viimine katselooma organismi

konversioon ‹-i 21› ‹s›

1. keem aine muundamine keemilises reaktsioonis vastastikuse vahetuse alusel. Gaaside konversioon.
2. maj väärtpaberite ümberarvestamine ühest vääringust teise; laenutingimuste muutmine
3. loog otsustuse subjekti ja predikaadi vahetamine
4. keel sõnatüve esinemine eri sõnaliikides
5. usuvahetus, ühest usust teise siirdumine

liikumine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn liikuma). Pendli, kellaosuti, lifti, rongi liikumine. Planeetide liikumine ümber Päikese. Maakoore tektooniline liikumine. Sport ning liikumine on noortele vajalik. Nõtke, sujuv, kerge liikumine. Karu liikumine tundub kohmakana. *.. rõõmus, kirev, mõtete liikumist ning kokkupõrkamist täis raamat on see tõepoolest. Ü. Tonts. || filos igasugune muutumine, vastastikune toime, ühest olekust v. seosest teise siirdumine
▷ Liitsõnad: ise|liikumine, kulg|liikumine, laine|liikumine, liug|liikumine, oma|liikumine, otse|liikumine, pöörd|liikumine, ring|liikumine, rände|liikumine, samm|liikumine, soojus|liikumine, sund|liikumine, tantsu|liikumine, tühi|liikumine, vaba|liikumine, võnkliikumine.
2. teat. eesmärke taotlev aatesuund ning selle nimel tegutsemine. Rahvuslik liikumine. Poliitilised, usulised liikumised. Keskkonnakaitse on saanud ülemaailmseks liikumiseks.
▷ Liitsõnad: karskus|liikumine, nais|liikumine, noorsoo|liikumine, partisani|liikumine, rahu|liikumine, rahva|liikumine, spordi|liikumine, streigi|liikumine, talurahva|liikumine, töölis|liikumine, usu|liikumine, vabadus|liikumine, vastupanuliikumine.

minek ‹-u 2 või murd -i 2› ‹s›

1. (eemalduv) liikumine, minemine. Kuhu minek? Tädi poole, arsti juurde, järvele, jalutama, eksamile minek. Jälgis meeste minekut, kuni need silmist kadusid. Sinna minekuga ei ole kiiret. Mutsutas hobuse minekule 'liikvele, minema'. Oli riides nagu kuskile minekul 'minemas'. Pani mineku peal 'minnes' mantlinööpe kinni. Olin magama minekul 'minemas', kui helises uksekell. Käisime ühe minekuga 'järjest, puhkamata' 15 kilomeetrit (maha). Kerge minekuga jalgratas. Autol on hea, kiire minek.
2. lahkumine, äraminek. Külaline juba asutab minekut, seab minekule, on minekul. Jättis head aega ja pöördus minekule. Asu minekule, enne kui aetakse! Teeme minekut, muidu jääme pimeda peale. Ei valva mina ta minekuid ega tulekuid. Rongi, bussi minekuni on veel aega. Enne lume, keltsa minekut. || (rahvapärastes ütlustes tugevdavalt:) ära, minema. Ajage, kupatage ta minekut, minekit! Käi, kasi, mine minekut, minekit! Läks, kadus, pani minekut, minekit. Lidus, jooksis, kappas, lonkis, kõmpis minekut, minekit. Viska see solk minekut, minekit!
3. surm, suremine. Isa oli enne minekut mitu kuud voodihaige. Haige oli üksvahe peaaegu minekul 'suremas'. Kas ta minek oli kerge? Sai enne minekut jumalaarmu. Hingusele minek 'surm'. *Ma jäin seal düsenteeriaga nii otsa, et minek oli juba silmade ees. V. Gross.
4. teise olukorda v. seisundisse siirdumine, teistsuguseks muutumine. Peitu, redusse, pagulusse, pensionile minek. Poisil seisab ees sõjaväkke minek. Tehaste pankrotti minek. Vargile minek. Ilma soojale, külmale, sajule minek. Ootab pojengide õitsema minekut. Inimese kõhnaks, paksuks, ülbeks minek.
5. nõutavus; ostetavus. Kahtles oma kauba minekus. Uuel saiasordil on minekut. Turul võil suurt minekut polnud. Kui kõht tühi, on igasugusel toidul minekut. Raamatul, näidendil, filmil oli ootamatult hea minek.
6. hoog; edenemine; edu. Jutul oli juba hea minek sees. Viljakasvul on pärast vihma hoopis teine minek. Tööl pole enam endist minekut. Nohikul poisil polnud naiste juures minekut. *Äril näis olevat suur minek, sest kuigi polnud turupäev, oli ruum täis ostjaid .. R. Roht.
Omaette tähendusega liitsõnad: alt|minek, edasi|minek, erru|minek, ette|minek, halvaks|minek, hukka|minek, kaotsi|minek, kasvama|minek, keema|minek, koju|minek, kokku|minek, kooli|minek, korda|minek, käiku|minek, külla|minek, lahku|minek, leeri|minek, linna|minek, looja|minek, lõhki|minek, läbi|minek, maale|minek, magama|minek, maha|minek, mehele|minek, moodi|minek, nurja|minek, paari|minek, põhja|minek, raisku|minek, ringi|minek, sassi|minek, segi|minek, sisse|minek, surma|minek, sõtta|minek, taeva|minek, tagasi|minek, teele|minek, tulle|minek, täide|minek, tööle|minek, vangi|minek, välja|minek, ära|minek, üleminek; jää|minek, lumeminek

modulatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. muus siirdumine ühest helistikust teise
2. füüs el perioodiliste võngete mingi parameetri (näit. amplituudi, sageduse, faasi) muutmine teise, madalama sagedusega võnkumisega

siirde|riitus
etn pidulik kombetalitus, millega kinnistatakse inimese siirdumine ühest elujärgust v. sotsiaalsest seisundist teise

siire1 ‹siirde 18› ‹s›

1. siirdumine; üleminek. Rahvastiku siirded. Seoses rõhu siirdega esisilbile lühenes lõppsilbi vokaal.
▷ Liitsõnad: faasisiire.
2. med pahaloomulise kasvaja väljaspool esmast kasvukohta paiknev kolle, metastaas. Maovähi siirded kopsus. Maksakasvajate näol on enamasti tegemist siiretega.
▷ Liitsõnad: vähisiire.
3. tehn operatsiooni (2. täh.) osa, mille vältel tööpingi lõikerežiimi muutmata töödeldakse üht ja sama pinda ühe ja sama lõikeriistaga. Sooned freesiti kahe siirdega.

usu|vahetus
siirdumine ühest usu(ndi)st teise. Usuvahetus luterlusest vene õigeusku.

üle|minek

1. ületamine; üleliikumine, ülekulgemine. Jõest, kitsast purdest üleminek osutus küllalt raskeks. Tänavast üleminekuks kasuta ülekäigukohta. Mägedest üleminek oli vaevaline. Rinde, lahingute ülemineku ajal olime metsas varjul. Tsüklon, eriti tromb võib üleminekul suurt kahju tekitada.
2. varasemalt olukorralt, seisundilt, tegevuselt uuele, teistsugusele siirdumine. Üleminek turumajandusele, uuele rahasüsteemile. Pärast elektriküttele üleminekut ei saasta vabrik enam õhku. Üleminek talveajalt suveajale. Põlluviljelusele ja karjandusele pani aluse paiksele eluviisile üleminek. Toimus järkjärguline üleminek eestikeelsele asjaajamisele. Auramine on vee üleminek gaasilisse olekusse. Kevade üleminek suveks oli väga aeglane. Kiire üleminek ühest hingeseisundist teise. Maali koloriit on kujundirikas, sulavate üleminekutega. Prahvas otse, ilma üleminekuta 'vahepealse jututa' küsida: „Sa siis tuled homme?”.
3. siirdumine teise paika, teise leeri v. vastase poolele. Õpilase üleminek teise kooli. Talupoegade üleminek vene usku. Üleminek vaenlase poolele. || kellegi teise valdusse v. alluvusse minek. Vara üleminek pärijatele. Instituudi üleminek haridusministeeriumi alluvusse.
4. lõppemine, lakkamine. Ootasime vihma üleminekut.

üle|tulek

1. millegi ületamine tulekul. Võis oletada, et vastane üritab jõest ületulekut.
2. tulek, siirdumine ühest paigast v. leerist teise. Töötaja ületulek Rakverest Tallinna viibis mitme asjaolu tõttu. Võitluse käigus sai otsustavaks valitsusvägede osaline ületulek ülestõusnute poolele.