[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 235 artiklit, väljastan 100.

aga11› ‹s
(lähtub vastavast konjunktsioonist; kasut. seoses mingi häiriva, kahtlust tekitava v. takistava asjaoluga). Asi näis olevat igati korras, ent siis ilmusid mõned agad. Ma ei hakka rääkima agadest, mis mul filmi vaadates mõttesse tulid. *Ent siin oli siiski üks aga. Siin oli üks säärane aga, mis tekitas igas mõtlevas inimeses kahtlusi .. J. Rannap.

agro|meteoroloogia
põll meteor teadusharu, mis uurib meteoroloogilisi, klimaatilisi ja hüdroloogilisi tingimusi seoses põllumajandusliku tootmisega

aistiline-se 5› ‹adj
aistingu(te)ga seoses olev, aistingu(te)l põhinev, meeleline, sensuaalne. Aistiline nauding. *.. suu väike ning maitsmishimuline, lõuajoon eksimatult aistiline. F. Tuglas (tlk).

ajaline-se 5› ‹adj

1. ajaga (hrl. 1., 2. täh.), kestusega, vältusega seoses olev, sellesse puutuv, ajas esinev jne.; ‹liitsõna järelosanateat. aja kestev, vältav. Ruumilised ning ajalised suhted. Ajaline järgnevus, piir, vahe, vahemaa. Sademete ajaline jaotus. Selle romaani ajaline haare on peaaegu pool sajandit. Kunstiteose mõistmiseks on vaja tunda tema ajalist tausta. Tähtsamad sündmused ajalises järjekorras, reastuses.
▷ Liitsõnad: kuu|ajaline, lühi|ajaline, pika|ajaline, pikema|ajaline, tunniajaline.
2. med õigeaegne. Ajaline sünnitus 'sünnitus normaalse aja kestnud raseduse järel'. Ajaline laps 'normaalse aja kestnud raseduse järel sündinud laps'.

ajalooline-se 5 või -se 4› ‹adj
(< ajalugu). a. ajaloosse puutuv, sellega seoses olev, sellest tulenev, seda järgiv jne. Ajalooline ülevaade teema käsitlusest. Nähtuse ajalooline taust. b. ajaloosündmustest lähtuv, neid kujutav, ajalooaineline. Ajalooline romaan, jutustus, film, maal. c. minevikus tõeliselt eksisteerinud v. aset leidnud. Lehola Lembitu on ajalooline isik. Oli see tõesti ajalooline sündmus või on tegemist legendiga? d. ajaloo seisukohast oluline, tähtis v. tähelepanuväärne, ajalukku minev v. jääv. Ajaloolised otsused. Jõudis kätte ajalooline hetk. Liitlasvägede ajalooline kohtumine Elbel. Ajalooline Kuressaare loss. Ekskursioonil külastasime ajaloolisi ja kultuuriloolisi paiku. e. faktidele, sündmustele, nähtustele nende tekkimise ja arenemise seisukohast lähenev, millegi ajalugu kronoloogilises järgnevuses vaatlev v. uuriv. Ajalooline lähenemine teemale, probleemile. Ta on seda küsimust käsitlenud ajaloolisest aspektist. Ajalooline foneetika ehk häälikulugu. Ajalooline demograafia ehk rahvastikulugu. f. ajaloo käigus kujunenud, möödunud etappe peegeldav, mitte tänapäevane. Inglise ortograafia on ajalooline. g. kirjalike ajalooallikatega dokumenteeritud. Ajalooline aeg.
▷ Liitsõnad: võrdlev-ajalooline.

ära ajama
(ära lisab ühendverbis ajama tähendustele perfektiivsust, lõplikkust jms.). a. ära v. eemale minema sundima, minema kihutama; ära lükkama v. loopima jne. Ajas naise ära ja elab nüüd üksinda. Alaealised aeti peolt ära. Aja lehmad heinamaalt ära. Lumi oli kõnniteelt ära aetud. b. (füsioloogiliste protsessidega vms. seoses). Piim ajab mõnikord kõhu korrast ära. Soe vesi ei aja janu ära. Kohv ajab une ära. c. ära vaevama, kurnama. Hobused olid nii ära aetud, et tuikusid. *Ise on enese ära ajanud nagu jäär, aga näe – noort naist temale vaja. O. Luts. d. ära korraldama, õiendama, korda ajama. Ajasime asjad ära ja hakkasime koju minema. e. raseerides täielikult eemaldama. Habe tuleb ära ajada. Ta on oma toredad vuntsid lasknud ära ajada. f. (juttu) lõpuni, tervikuna ära rääkima. Kõik jutud said ära aetud. g. rõivast seljast, jalatseid jalast ära võtma. Ajas isegi särgi seljast ära. Aja mantel ära, palav hakkab. h. (näit. koide kohta:) auke, käike sisse sööma, uuristama. Koid on villased sukad nii ära ajanud, et lausa auk augu kõrval. i. kõnek kellegi autot vm. transpordivahendit omavoliliselt ära viima. Öösel oli tal auto hoovist ära aetud.

akadeemiline-se 5› ‹adj

1. ülikooli vm. kõrgkooliga, ka teaduste akadeemiaga seoses olev. Akadeemiline noorsugu, akadeemilised noored. Akadeemiline haridus. Akadeemilised ringkonnad. Akadeemilised seltsid ja ühingud. Akadeemiline aasta 'kõrgkooli kahest semestrist koosnev õppeaasta'. Akadeemiline kraad 'teaduskraad'. Akadeemiline puhkus 'üliõpilase vabastus õppetööst teatavaks perioodiks'. Akadeemiline tund 'loenguks määratud aeg kõrgkoolis (45–50 min.)'. Akadeemiline veerand 'veerandtund, mille võrra loengu, koosoleku jms. algus väljakuulutatud ajast hilineb'. Akadeemiline võlgnevus 'õpivõlgnevus ülikoolis'. Akadeemiline sõudmine sport sportlik sõudmine pikal kitsal paadil. || (rangelt) teaduslik, väga põhjalik. Mitmeköitelised akadeemilised sõnaraamatud. Eesti rahvalaulude akadeemiline suurväljaanne.
2. kindlaksmääratud traditsioonidest kinnipidav, akademismile omane; puhtteoreetiline, praktilise tähtsuseta. Akadeemiline maalimismaneer. Kuivalt akadeemiline loeng. Akadeemiline vaidlus. Ka moekunstis räägitakse rangest akadeemilisest joonest. Nende kunstnike looming on tunduvalt akadeemilisem.
3. ka nõuk ametlik auepiteet kõrge tasemega teatrite, kooride, ansamblite jne. nimetustes. Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater. Riiklik Akadeemiline Meeskoor.

ameti|saladus
ametialane saladus, ametiisikule tema kohustuste täitmisega seoses teada olevad faktid, mida ei tohi kõrvalseisjaile teatavaks teha. Ametisaladust hoidma.

anastuslik-liku, -likku 30› ‹adj
anastav v. anastada püüdev, anastamisega seoses olev. Revanšistide anastuslikud eesmärgid.

andrese|päev
30. november, eesti rahvakalendris päev, millega on seoses endeid näit. tulevase abikaasa ja ilmade kohta

eba|mugav

1. (kehaliste aistingutega seoses). Ebamugav voodi, tugitool. Tööks kõige ebamugavam asend. Märgades rõivastes on ebamugav olla. Villis kand tegi kõndimise ebamugavaks. Kitsastes kingades on jalal ebamugav.
2. ebameeldiv, piinlik vms. Ebamugav vaikus, küsimus, tunne. Üpris ebamugav lugu. Ebamugav on tähelepanu keskpunkti sattuda. Emal oli poja käitumise pärast teiste ees ebamugav. Kaaslaste parastamine tegi juhtunu veel ebamugavamaks.

ees
I.adv
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kauguses, eespool; ant. taga. Tema sammus ees, mina järel. Kes seal ees läheb? Üks jooksja oli teistest tublisti ees. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Kari tuli koju, Punik kõige ees. Paatidest oli kord üks ees, kord teine. Ta lükkas käru ees. Poiss ajab lehma ees. Ees on tee hange tuisanud. Mis seal ees sinetab? Ees paistis jõgi. || (kehaosa asendi kohta). Poiss hüppas pea ees vette. Surnu kanti välja, jalad ees. Astub uhkelt, rind ees. Harjutuse algasendis on käed ees. Tal on juba kena kõhuke ees. *Aleksandri lõug oli sõjakalt ees ja kulm kortsus. E. Maasik.
2. esiküljele kinnitatud v. asetatud, esiküljel v. selle läheduses (oma otstarvet täitmas v. selleks valmis). Perenaisel on põll ees. Poisil oli lips ees. Kuuel on kõik nööbid ees. Tal on prillid ees. Meestel olid maskid, valehabemed ees. Uksel on riiv, kang, taba ees. Akendel on luugid ees. Majal on aknad ees. Kardinad, eesriie on ees. Ta istus laua taga, raamat ees. Autot, bussi ei ole veel ees. Loomadel on heinad ees. Tal oli muhe, lahke nägu ees 'tal oli muhe, lahke nägu'. *Mees ise on mats, sõidab sõnnikuvankriga, aga hobune ees sajarublane. F. Tuglas.
3. segamas, takistamas, tüliks. Puu oli tee peal risti ees. Vana koli, ämber on asjata tüliks ees. Ära seisa ukse peal, vahekäigus ees! Oled mul igal pool ees. Koerad olid jalus ees. *.. kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult tüliks ja risuks ees. A. H. Tammsaare.
4. varem kohal, varem olemas. Mul seal mitu tuttavat ees. Mind ei ole seal keegi ees ootamas. Pööningul on juba ennegi igasugust koli ees. *Kiilu on ikka kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees .. R. Sirge. || kõnek enne vastuvõtul, jutul, aru andmas, kontrollitavana vms. Kas direktori juures on keegi ees? *Doktor Trapets on ennegi end oodata lasknud. „Tal on keegi ees,” sosistas paks vanatädi mulle ust avades .. L. Promet.
5. kohtus arutlemisel; kohtuprotsessil. See asi on juba mitu korda kohtus ees olnud. *Mehed käisid mitu raksu [kohtus] ees ja kogu asi leidis põhjaliku valgustuse .. A. H. Tammsaare.
6. (ajaliselt) tulemas; kavatsusel, teoksil. Ees on heinaaeg. Küll ma puhkan, suvi ees. Ehk jõuab, pikk päev ees. Sul elu, paremad päevad alles ees. Neid ootab ees õnnelik tulevik. Ees on veel palju raskusi. Ees seisid lahingud. Poisil on ajateenistus alles ees. Ees on tähtis nõupidamine. Selle artikliga on veel rohkesti tööd ees. Tal on suur tehing, tähtis käik ees. Mis sul täna õhtul ees on?
7. (seoses mingi tegevusega:) eelnevalt, enne teisi. Ta teeb kõik järele, mis teised ees teevad. Ta ütles sõnad ees ja teised kordasid kooris järel. Kuidas isa ees, nõnda poeg järel. Hakka ees minema, küll mina tulen varsti järele. Kes ees, see mees.
8. arengult, edasijõudmiselt kaugemal eespool. Suure kirjanikuna käis ta oma ajast ees. Võimete, teadmiste poolest on ta minust ees. Naabrid on töödega meist tublisti ees. Nemad on igas asjas meist ees. Aastate poolest pole ta minust kuigi palju ees, kuid näeb vana välja. *Pikkuselt oli ta ligemasti pea jagu Tiinast ees .. A. H. Tammsaare. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ette jõudnud. Küll sa jõuad, meie kell on ees. Kell on viis minutit, tervelt pool tundi ees.
9. hrv käsutada, käealusena, käsu peale tegijana. *Aga nüüd on juba taluperemehi, kes vanemate käest varandust on pärinud, kes perenaisele tüdruku ees jõuavad pidada ... A. Kitzberg.
10. kõnek (males:) löödavana, tule all. Vigur, ratsu on puhtalt ees.
II.postp› [gen]
1. millestki, kellestki eespool, esikülje v. liikumise suunas; ant. taga. Ta sammus minu ees. Maja ees on aed. Auto peatus ukse, kaupluse ees. Jaama ees on väike väljak. Istus peegli, kamina ees. Nad seisid maali, Euroopa kaardi ees. Noorpaar seisis altari ees. Nende ees laiusid viljaväljad. Hoiab kätt silmade ees. Esikoha võitis Tal Kerese ja Spasski ees. Tal oli minu ees kenake edumaa. Meie ees seisavad suured ülesanded 'meil on täita suured ülesanded'. || hrv (ajaliselt). Orjalapse ees seisid mure- ja nutupäevad.
2. millegi küljes, millegi esiküljel (oma otstarvet täitmas). Kardinad, luugid on akna ees. Võti on ukse ees. Prunt, tropp augu ees. Hobune on vankri, saani ees. Härjad astusid laisalt adra ees.
3. kellegi juuresolekul, nähes v. kuuldes. Tunnistasin seda kõigi ees. Rääkis sellest koosoleku ees. Esines selle teadaandega ajakirjanike ees. Laps häbenes võõraste ees. Poissi kiideti kooli, klassi ees. Ei julge ülemuse ees suudki lahti teha. Ta armastas teiste ees kiidelda oma vägitegudega. Ta tegi seda minu silme ees 'minu nähes'. || kellegi küsitletavana, kellelegi seletusi andmas vms. Mehed käisid mitu korda kohtu ees. Kaitses erialanõukogu ees väitekirja. Õpilane vastas komisjoni ees.
4. kasut. osutamiseks isikule, olendile v. nähtusele, kelle v. mille suhtes midagi tehakse v. toimub. Õpilane vabandas õpetaja ees. Ta püüab end minu ees heana näidata. See oleks enese alandamine vastase ees. Mul ei ole sinu ees saladusi. Müts maha niisuguse mehe ees! Mul on kohustusi kollektiivi ees. Pean täitma oma kohust isamaa ja rahva ees. Toimkond on vastutav seltsi juhatuse ees. Tal on suuri teeneid ühiskonna ees. Olen süüdi, võlglane nende ees. Mul on piinlik, häbi teiste ees. Ma ei taha sinu ees narri seisukorda jääda. Ei saanud jagu kartusest võõraste ees. Hirm teadmatuse, ohtude, surma ees. || millegagi, kellegagi võrreldes. Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
5. vaatekohast, vaatevinklist, seisukohalt, arvates. Ära tee end maailma ees naeruks! Seaduse ees on kõik võrdsed. *Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna nii vana kui noore paruni ees maksab. E. Vilde. *Tiina on tema silmis ilus tüdruk ja muu tema ees ei loe. A. H. Tammsaare.
6. kasut. osutamiseks mingile nähtusele, olukorrale, milleni on jõutud v. ollakse jõudmas. Seisime, olime tõsise probleemi ees. Ta ei kohku raskuste ees tagasi. Seisti tõsiasja ees, et minek on paratamatu. Riik seisab uue majanduskriisi ees.
7. (kasut. fraseologismides:). (Kellegi) jalg(ad)e ees. Lõhkise küna ees. (Kellegi) nina ees. Silm(ad)e ees läheb, muutub, võtab mustaks, kirjuks. Suu ees. (Miski on, seisab) ukse ees.

elav-a 2

1. (< partits elama (1. täh.)); elus, (elusana) eksisteeriv, eluprotsessist osa võttev; ant. surnud. Hirmust kange, ei surnud ega elav. Tulistas elava märklaua pihta. Ükski elav hing 'mitte keegi' ei pääse siit läbi. Elavatest lilledest pärg. Mädanikust on nakatatud ka elavad puud. Metsatulekahjus hukkub kõik elav. Lesk liikus elava varjuna. Seisis ta ees kui elav manitsus, süüdistus, hoiatus, etteheide. Elavad ja surnud keeled. Elav rahvakeel, murre. Veel elav südametunnistus. Mälestused sellest olid alles üsna elavad. Kirjandusklassika jääb ka tulevikus elavaks. || elusataoliselt liikuv, muutuv v. talitlusvõimeline. Elavad 'liikuvad' luited. Elavad 'hõõguvad' söed. Küünla elav tuli on hubasem tuimast elektrivalgusest. Tuletõrjujaile paiskus vastu paksu suitsu, kuid elavat tuld polnud näha.
2.selus, mittesurnud inimene. Elavad ja surnud. Elav elavate seas. *Jah, surnu austamine on sagedasti tähtis just meile, elavaile. A. Jakobson.
3.adjelusolenditest koosnev v. moodustuv. Elava müürina tõkestas lehmakari tee. Rahvahulga elav sein. Üksteisel käest kinni võttes moodustati elav kett. || otseselt inimeselt tulev (hrl. kõne vm. esituse kohta). Trükisõna ei asenda lektori elavat sõna. Tahan muusikat kuulata elavas ettekandes, mitte plaadilt. Elavast kõnest kuuldud väljendid.
4.adjliikuv, elurõõmus, rahutu, kärsitu; kärme, vilgas, ergas. Elava loomuga laps. Ülemeelikuseni elav poiss, tüdruk. Ta on isegi natuke liiga elav. Oli elav ja kärme kõnelema. Elav ja rõõmus kui linnuke. Loomult teistest elavam. Rasvatihane on haruldaselt elav lind. Uru ees müras kuus väga elavat rebasepoega. Elav iseloom. Elavad liigutused. Elavad silmad. Elav mõttelend, kujutlusvõime, mõistus. Elav nägu, pilk, vaade. || (tegevuste v. nähtustega seoses:) täis liikumist, rahvarohke. Kauplus oli kõige elavamal tänavanurgal. Olin kujutlenud sadamat elavamana. Suvel on supelrannas elav. Algas liiklus, muutusid elavaks ka kõnniteed. Kogunemiskohas läks üha elavamaks.
5.adjaktiivne, intensiivne, energiline. Elav liiklus, kauplemine. Elav vestlus, arutelu, vaidlus. Elav osavõtt kõigist üritustest. Üleskutse leidis elavat vastukaja. Ilmutas asja vastu elavat huvi. Kuulati elava tähelepanuga. Käisid elavad läbirääkimised. Nad on omavahel elavas kirjavahetuses, läbikäimises. Elav soov õppida. See oli poliitiliselt elav aeg. Muuseumi külastamine on tänavu olnud elavam kui mullu. Senisest elavam majanduslik edasiminek. Valitseb elav nõudmine metsasaaduste järele. Arutati, kuidas ringi tegevust elavamaks muuta.
6.adjväljendusrikas, ilmekas; ere. Elav stiil, kujutuslaad. Elav näide, eeskuju. Teose elav rahvalik keel. Kirjeldab sündmusi elavais värvides. Ebasümmeetria teeb kompositsiooni elavamaks. Elav jume põskedel. Kirjurähni sulestik on elavam kui musträhnil. Erksavärvilised poelõngad tegid mustri elavamaks.
7.adjtegelik, tõeline; päris, ehtne. Jutu tegelasteks olid elavad inimesed ta lähikonnast. Elavas ringluses moodustavad rahvalaulu sõnad, viis ja esitus alati lahutamatu terviku. See oli mul esimene kord näha elavat luuletajat. Kargas välja nagu elav välk.

elu11› ‹s

1. (üleüldse:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest v. anorgaanilisest ainest (näit. võime kasvada, paljuneda jne.). Elu tekkimine maakeral. Kas Marsil on elu?
2. inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani. Ellu tõusma, ärkama. Kedagi ellu äratama. Ellu jääma, jätma. Uppunule saadi jälle elu sisse. Jäta talle veel seekord elu! Põgenegu, kellele elu armas, kallis! Surmamõistetule kingiti elu. Usub hauatagust elu, hauatagusesse ellu. Kas su elu ja vara on kindlustatud? Ta elu on ohus, väljaspool hädaohtu. Elu rippus juuksekarva otsas 'oli ohus'. Arstid võitlesid haige elu eest. Haavatu elu päästeti. Merehädalised jõudsid, pääsesid eluga randa. Tal on veel elu sees. Kedagi elus hoidma, elus pidama. Kellelgi elu sees hoidma. Elu küljes rippuma. Kardab oma elu pärast. Keegi ei taha oma elust ilma jääda. Elu või surm! Oleme koos elus ja surmas. Vaakus elu ja surma vahel. Võideldi elu ja surma peale. Oma eluga riskima. Elu kaalule, mängu panema. Kaalul, mängus on rohkem kui elu. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus; eksisteerimist otsustav küsimus'. Eluga mängima. Ei hooli oma noorest elust. Ei hoia oma elu. Oma elu andma, ohverdama kellegi, millegi eest. Elu jätma, kaotama. Millegi eest eluga maksma. See võib elu maksta. Päästis teised oma elu hinnaga. Kellegi, kellelegi elu kallale kippuma. Karjub, nagu oleks keegi ta(l) elu kallal. Katk võttis paljude elu. Mürsukild lõpetas ta elu. Elu kustus. Tal on elust isu, himu otsas. Võttis endalt elu. Lõpetas elu enesetapuga. Tegi oma elule lõpu, otsa. On käe oma elu külge pannud. Tegi eluga lõpparve. Lahkus elust. Elu edasi andma; kellelegi elu andma 'sigitama v. sünnitama'. Endas uut elu kandma 'rase olema'. Kas see härg läheb elu peale või tapale? Selles puus pole enam elu. *Alla käppadele langes ta [= karu] ja hingas välja oma elu verisele lumele. F. Tuglas (tlk). | piltl (esemete, nähtuste kohta). 1990. aastatel äratati üliõpilaste korporatsioonid uuesti ellu. || (mõnedes mängudes). Rahvastepallis on igal mängijal üks elu 'mängija langeb mängust välja, kui on ühe korra palliga pihta saanud'.
3. (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine. Igapäevane elu. Kuidas elu läheb? Mis elu sa oled elanud? Rääkisin oma elust. Elul ei ole viga(gi). Elu on ilus. Elus on nii head kui halba. Elu veereb oma rada, pisitasa, üksluiselt. Laseb elul minna nagu läheb. Elu tahab elada. Elu igavus, tühjus. Mis meie elust nii välja tuleb? Kuidas ta oma elu elatud saab? Võtab elu tõsiselt, kergelt. Otsib elu mõtet. Maitseb, naudib elu. Ta elu oleks võinud teistsuguseks kujuneda. Keegi ei või oma elu ette teada. Üks oma eluga segab teist. Elu selle mehega pole kerge. Sidus oma elu vääritu naisega. Temata elu ei lähe. Selles ettevõttes loodritel elu 'asu' ei ole. Teater, kool, lapsed on ta elu. Lapsed on juba suured ja oma elu peal. Suur pööre elus. See sündmus lõi ta elu segi. Elust tüdinud. Ta ei oska oma elu korraldada. Meil tuleb oma elu siin sisse seada. Elu kergeks, raskeks tegema. Kelle(l)gi elu hapuks, kibedaks, põrguks tegema. Elu on viltu, sassi läinud. Elu läks, jooksis rappa, rööpast välja. Elu on raisus, sassis, nahas. On oma eluga ummikusse jooksnud. Elu läheb ülesmäge, paremuse poole. Linnas on hoopis teine elu kui maal. Kool valmistab noori eluks ette. Rääkis lõbusalt elust koolis. Talvel koondus elu rehetuppa. Lõunamaa linnades käib kogu elu tänaval.
4. kellegi eksisteerimise periood, iga. Terve, kogu elu. Pikk, lühike, üürike elu. Laskis silme eest läbi seni elatud elu. Sul on pool elu alles ees. Elu saab otsa. Elu möödub kiiresti. Elu hommik, keskpäev, loojang. On elu jooksul, kestel mõndagi näinud. Parimad aastad ta elust viis sõda. Need aastad olid luuletaja elus kõige viljakamad. Mäletan seda elu lõpuni, otsani. Ta ei saanud oma elus häid päevi nähagi. Oli esimest korda elus haige. Jätkub minu eluks ja jääb lastelegi. Tegi mehe eluks ajaks 'kogu eluks' õnnetuks. Kuniks elu! || elus, elu seeseitavas lauses(mitte) iialgi, kunagi. *.. tunned end samuti süüdlasena, olgugi et ei ole elu sees ise kellegi asja puutunud. V. Alttoa. *Näha kohe, et ta pole elus veel noormehega suudelnud, häbeneb. J. Tuulik.
5. kellegi eksisteerimise viis v. laad; põli. Harilik, üksluine, igav, kurb, huvitav, vaheldusrikas elu. Elab täisverelist, sisukat, tervet, laitmatut, tagasihoidlikku, kergemeelset, pillavat, kõlvatut elu. Otsib kergemat elu. Elu nagu kuninga kassil. Noorpaar alustas ühist elu. Vaese inimese peost suhu elu. Peaksid oma elu muutma. Tütar sai jõuka elu peale. Ta on hea elu peal laisaks läinud. Tubasest elust kahvatud lapsed. Tal on lausa härra elu. Vaat see on alles elu! Ei ole tal seal õiget elu ega olemist. *Jahil aga elati kogu aeg laia elu. Igal õhtul peeti sööminguid ja joominguid. H. Sergo. *Oli ju tal kaks elu, üks siin ja teine seal, kodus. M. Traat.
6. teatavat elu- v. tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses). Isiklik, kodune elu. Maa majanduslik, ühiskondlik-poliitiline, vaimne elu. Avalik, seltskondlik, kirjanduslik elu.
7. (meid ümbritsev) reaalne tegelikkus. Tegelik, praktiline, reaalne elu. Mõtiskles maailma elu üle. Elu tundma õppima. Tuleb leida oma koht elus. Ta on laialt käinud ja elu näinud. Tunneb hästi kohalikku elu ja olu. Eks elu näita, kellel on õigus. Küll elu teda õpetab, koolitab. Elu ise nõudis igalt mehelt korralikku tööd. Sa, laps, ei tea elust veel mitte midagi. Unistused ja elu on eri asjad. Tegelikult elus nii ei juhtu. Seisab kahe jalaga keset elu. Elust irduja, põgeneja. Näidendi tegelased on elust võetud. Elu on teda hellitanud. Elust vaevatud, muserdatud mees. Hakkaja saab elus kergemini läbi. Ta on elus edasi jõudnud. Elus(t) (omal käel) läbi lööma. Ta on elule alla jäänud. Kes ei käi eluga kaasas, jääb elule jalgu. Ellu astuma 'kooli lõpetama'. Instituut saatis ellu järjekordse lennu noori õpetajaid. Ideed, teooria, kavatsused, plaanid, otsused viiakse, rakendatakse ellu. *Kirjanik peab minu arvates alaliselt nägema elu, viibima alati keset elu. Eks elu ole see, mis teda inspireerib .. J. Mändmets.
8. füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus. Viimaselegi laiskvorstile tuli elu sisse. Poiss läks kuuldust tuld ja elu täis. Tugev, elu täis mees. Noor, elust pakatav keha. Silmisse, näkku tuli uut elu. Elu tuli jõuetuisse jalgadesse tagasi. Tõi enesega kaasa elu ja lusti. Ta silmad peegeldasid jõulist sisemist elu. || eluga kõnek kiiresti, ruttu. Tehke nüüd eluga! *Eluga, eluga! Kell kuus olgu tekk puhas. J. Smuul. || elevus, liikumine, tegevus. Eduard tõi elu unisesse seltskonda. Seltskonnale tuli elu sisse. Näitelava taga kääris palavikuline elu. Lastega on majas enam elu. Sipelgapesas kihab, keeb elu. Tõeline elu algab metsas kevadel. Varahommikul ärkas tänavatel vilgas elu. Jaaniõhtul on külavainud elu täis. Maja ümber polnud mingit elu märgata. Supelrand on talvel eluta.
9. murd elamu, maja. *Ei, nende vanade elude sisse ma naist ei too. Raiun ise Saarekoplisse maja üles ja siis alles. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: abi|elu, argi|elu, era|elu, haridus|elu, hinge|elu, hulgu|elu, hõlbu|elu, ilma|elu, inim|elu, intiim|elu, jõude|elu, kiriku|elu, kirjandus|elu, koera|elu, kooli|elu, koos|elu, kultuuri|elu, küla|elu, laagri|elu, linna|elu, maa|elu, maailma|elu, majandus|elu, mere|elu, metsa|elu, muusika|elu, patu|elu, perekonna|elu, poissmehe|elu, pordu|elu, rinde|elu, ränduri|elu, seltsi|elu, sise|elu, spordi|elu, sugu|elu, tagala|elu, tunde|elu, tõsi|elu, ula|elu, vangi|elu, äri|elu, öö|elu, ühis|elu, üliõpilaselu

elulooline-se 5 või -se 4› ‹adj
eluloosse puutuv, elulooga seoses olev, eluloo-. Eluloolised andmed, üksikasjad. *Need [= A. Haava „Väikesed pildid Eestist”] on sagedasti eluloolised ja haruldase tõepärasuse ja südamlikkusega esitatud .. V. Ridala.

ere-da 2› ‹adj

1. hele, terav, tugev. a. (valgusega seoses). Ere leek, kiirtevihk. Silmipimestavalt ere päike. Filmiti prožektorite eredas valguses. Kevadpäev oli säravalt ere. b. (värvusega seoses:) toonilt puhas, kirgas. Eredad kangad, tapeedid. Kevadine ere rohelus. Ereda sidrunkollasega värvitud maja. Koidutaevas tõmbus üha eredamaks. Näole, näkku tõusis ere puna. Papagoidel on ere sulestik. Sinililleõied paistsid halli kulu sees väga eredad. Mahedate taimevärvide asemel hakati kasutama eredaid aniliinvärve. *Aga vaata, kui suured ja eredad silmad teisel, tuleb tark poiss .. A. H. Tammsaare. c. hrv (hääle v. heliga seoses). *Kuski lõikas ere vabrikuvile läbi suvise lõõma. O. Luts. *.. kõrvad püüdsid kinni koerte ereda kilamise .. A. Sinkel.
2. piltl. a. ilmekas, elav, värvikas. Sündmuste, olude ere kirjeldus, iseloomustus, kujutus. Eredad muljed, mälestused, elamused, kujutlused. Püüdis leida eredamaid näiteid. *Alle revolutsiooni kujutavad värsid on eredad ja visuaalsed. R. Parve. b. millegi poolest eriti silmatorkav, väljapaistev, silmapaistev. Ere lavastus. Ere isiksus.

etniline-se 5› ‹adj
teatava rahvaga v. selle päritolu v. kuuluvusega seoses olev. Etnilised rühmitused. Rahva etniline kuuluvus. Rahvastiku etniline koostis 'rahvastiku koosseis rahvaste järgi'.

fermentatiivne-se 2› ‹adj
biol fermentide toimega seoses olev, ensüümne, ensüüm(i)-

fookus-e 5 või -e 4› ‹s

1. füüs punkt, milles koondava optikasüsteemi (kumerläätse, nõguspeegli) toimel lõikuvad paralleelsed kiired pärast murdumist v. peegeldumist
▷ Liitsõnad: ebafookus.
2. koht fotoaparaadil, pikksilmal, kus pilt tuleb terav v. ese on selgesti näha. Fooku(se)sse võtma, seadma. Fookuses olema, püsima. Fookusest ära libisema.
3. mat püsiv punkt, mis on mõnesuguste tasapinnaliste joontega (eriti koonuselõigetega) teatavas kindlas seoses. Ellipsi, hüperbooli fookused. Parabooli fookus.
4. piltl tähelepanu, tegevuse vm. keskpunkt. See probleem on meil fookusesse võetud. Oli tahtmatult kõigi tähelepanu fookusse sattunud. Inimsuhted on autoril pidevalt kujutamise fookuses. Tallinna all-linna tänavastiku fookuseks on Raekoja plats. *.. sa oled ammu mul fookuses, ja kui sa ennast ei paranda, alandan ma su lõputunnistusel hinnet. H. Mänd.

geneetiline-se 5› ‹adj

1. tekkeline, tekkimisega seoses olev, geneesisse puutuv. Mineraalide geneetiline klassifikatsioon. Rahvajuttude geneetiline seos.
2. pärilikkusest tingitud v. sõltuv, pärilikkus-; geneetikasse puutuv. Geneetiline informatsioon, kood, transformatsioon.

historism-i 21› ‹s

1. nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega
2. keel vastava eseme v. nähtuse kadumise tõttu käibelt kõrvalejäänud sõna, näit. pint, rauts, vaalima

humoraalne-se 2› ‹adj
füsiol organismi vedelikega (vere, lümfiga) seoses olev, nende kaudu toimiv. Humoraalne regulatsioon. Humoraalsed ained.

hädastiadv

1. (seoses vajamist väljendavate verbide ja väljenditega:) väga, ilmtingimata. Abi, nõu on hädasti vaja. Vajatakse hädasti koristajat, haigepõetajat. Talle on hädasti tarvis puhkust, rahu. *Peeter mõistis isegi, kuivõrd hädasti pärast säärast sõjaaegset ookeanireisi meestele raha ära kulub. H. Sergo.
2. van hädavaevalt. *Hädasti saanud ta need sõnad üteldud, kui käinud kole kärgatus ja rahakatel vajunud alla kõigega, mis seal sees. M. J. Eisen. *On saadud hädasti niipalju, et renti maksta ja ära elada.. R. Roht.

istuma42

1. asendi kohta, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele (vahel liitub sellega mingi tegevus). a. sellises asendis olema (ka loomade vastava asendi ning lindude, putukate kuskil asetsemise kohta). Vankril, vankris, sadulas, autos, trammis, rongis istuma. Nad istusid akna all, ahju juures, pimedas toanurgas. Istusime murul, maas, puu all, lõkke ääres. Istun rõdul, aias lehtlas. Istusime kõrvu, vastastikku, kaelakuti, vaikselt, omaette, mõtetes. Laps istub ema süles, isa kukil. Taat istus kössis voodiserval. Eit istus, käed rüpes. Istusin pingil, toolil, sohval, diivanil, mugavalt tugitoolis. Istu rahulikult paigal! Istusime laua ääres, laua taga, lauas, veiniklaasi taga. Külaline istus peremehe paremal käel, perenaise kõrval. Me pole juba ammu koos istunud. Arno istub kogu öö raamatute taga, töö kallal. Istusin pea iga õhtu kinos, teatris. Ta on mitu aastat koolipingis istunud. Istus nagu nõeltel, nagu tulistel sütel. Koer istus tagumistel käppadel. Karu istus pakul. Kana istub pesal, kukk õrrel. Lind istub oksal, kajakas kivi otsas. Kärbes istus seinal, sääsk nina otsas. Istuv eluviis. | piltl. Mõisnik istus talupoja kukil. Uus diktaator istus kindlalt pukis. b. sellist asendit võtma. Toolile, pingile, vankrile, sadulasse, autosse, jalgrattale, saani istuma. Istusin rooli taha, hobuse selga ja sõitsin ära. Istusime akna alla, murule maha, lõkke äärde, rõdule. Istusin esimesse ritta oma tavalisele kohale. Istuti televiisorit vaatama. Istu minu kõrvale, ettepoole. Istuge koomale. Palun istuge lauda! Istusin jälle raamatute taha. *Vahel istuvad linavästrikud jäätükkidele.. F. Jüssi. | piltl. *Kui igale hakka „palun” ütlema, siis istub varsti mõni sulle kukile. I. Maran (tlk).
2. (otsesemalt v. kaudsemalt eelmise tähendusega seoses:) pikemat aega mingis kohas v. olukorras viibima. Redus, peidus istuma. Ei saanud tööd ja istus kodus. Muudkui istu ja oota, ei tea, millal ta ükskord tuleb. Külas istuvad ikka veel vaenlased. Istub juba mitmendat aastat tähtsal ametikohal. Juhatuses istuvad omad poisid. Poiss ei viitsinud õppida ja jäi kevadel istuma 'klassikursust kordama'. Mõni iluski neiu on istuma jäänud 'pole mehele saanud'. Endised võimumehed istuvad jälle valitsuses. Istus viletsa palga peal mitu aastat. Tuli paar päeva istuda leival ja heeringal. *Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja – teopäevi teinud. A. Kitzberg. *.. plikakesele on päris paras, kui ta ilma õunteta istub – nälga ta seepärast ei sure. V. Lattik.
3. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) vabadusekaotust kandma, vangistatud olema. Vangis, vanglas, arestikambris, pogris, trellide taga istuma. Istub süütult, asja eest. Oma karistust, aega istuma. Mees istus neli aastat üksikkongis. Neil tuli varastatud asjade müümise eest istuma minna. Selle teo eest, pärast võidakse ta mitmeks aastaks istuma panna. Ta istub juba viiendat aastat. Mispärast sa õieti istusid? *Ta istub kümmet aastat. H. Kiik.
4. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) ühel kohal, millegi peal v. sees (kinni) olema. Auto istub poris. Jaht istub sügavalt vees. Laev istus kõvasti madalikul. Hammasratas, laager istub võllil vabalt, liikumatult. Lips istub viltu. Ta kohevail juustel istus uljas soni. Kaabu istus viltu peas. Sügaval koobastes istuvad silmad. || kelleski v. milleski olemas v. juurdunud olema. Nõrkus istub kehas. Laiskus, väsimus istub kontides. Kohusetunne istub tal lihas ja veres. Südamesopis istus hirm. Sul istub jonn, tants veres. Kaotusevalu istus hinges nagu nüri teivas. Põgenemismõte istus kangekaelselt ta peas.
5. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) sobima, sobiv olema, oma kohal olema, vastuvõetav v. meeldiv olema. Needid istusid aukudesse nagu valatud. See amet, töö ei istu talle. Maaelu istus mulle iga päevaga üha enam. Vastus istus nagu rusikas silmaauku. Mossitamine sulle ei istu. *Ei meeldinud talle siin majalogus, ei istunud hästi see rahvas, kes koos käis. R. Sirge. || paras, sobiv olema, figuuriga, muu riietuse vms. sobima. Ülikond istus nagu valatud. Kuub istub seljas kui kott. Munder istub ta seljas laitmatult, elegantselt. Tume lips selle ülikonnaga ei istu. Habe sulle ei istu. Hästi, halvasti istuv kleit, mantel. || klappima, laabuma, välja tulema. Töö ei istu täna. Korvpallurite pealevisked seekord istusid. Näitlejal mäng veel ei istunud. Mõne inimesega rääkides ei taha jutt kuidagi istuda. *Lugemine ei istunud, kohvikus oli igav. M. Unt. || maitsema, hea olema. Mulle see jook ei istu. Kohv istub likööri peale suurepäraselt. *Ega ma suur suitsumees olegi, aga pärast sööki istub see päris mõnusasti. M. Kesamaa.

jumalik-liku, -likku 30› ‹adj

1. jumala(te)ga seoses olev, jumala(te)st lähtuv v. põhjustatud; jumala omadustega. Jumalik vaim, olend. Jumalik juhatus, tarkus, ettemääratus, vahelesegamine. Jumalik alge, säde. Püüdis tõestada maailma jumalikku päritolu.
2. suurepärane, võrratu. Jumalik ilm, vaikus, kuuvalgus. Jumalikud mägimaastikud. Pärast äikest oli õhk lausa jumalik. Kõige jumalikum muusika, mida olen kuulnud. Ta on jumalik laulja, tantsija. Puhkekodus oli jumalik hoolitsus, toit.

kaasas

1.advkellegagi ühes, koos, seltsis (midagi tegemas). Kes sinuga kaasas oli? Käisin seal teistega kaasas. Poisil oli koer kaasas. Haritud mehena püüdis ta ajaga kaasas käia. || (osutab millegi toimumist v. esinemist millegagi seoses). Kapitalismi arenguga käis kaasas suurtööstuse kasv.
2.adv(endaga) ühes (võetuna). Mul pole täna raha kaasas. Külalisel oli pudel veini kaasas. Mis sa vihmavarjust kaasas kannad? Kogu elu kandis ta rasket süütunnet endaga kaasas.
3.postp› [gen] (kellegagi, millegagi) koos, ühes, -ga. *Käisin seal teiste töömeeste kaasas tapeetimas ja värvimas. H. Sergo. *Nüüd arvavat kapten, et tütar ujub näkineiuna laeva kaasas ja kutsub tedagi enda juurde. J. Parijõgi.

kahi1kahja 31› ‹s
folkl teat. ohverdatav jook (näit. õlu), jookohver. Kahja jooma 'pulmades pulmalisi õllega kostitama ja sellega seoses raha koguma'.

kannatama37

1. midagi rasket, ebameeldivat (kestvamalt, teravamalt) tunda saama, kogema v. läbi elama. Puudust, nälga, janu, tühja kõhtu kannatama. Kahju kannatama. On kannatanud ülekohut, alandusi. Ta on elus palju häda, viletsust, raskusi kannatanud. Pidi sageli teiste narrimist ja pilget kannatama. Me pidime teiste süü läbi kannatama. Rahvas kannatas koloniaalrõhumise all. Kannatab alatoitluse, verevaesuse, unepuuduse, jälitusmaania all. Küla kannatab veepuuduse all. Kannatab raskeid, ebainimlikke piinu. Haige kannatas kohutavalt. Kannatab kangete valude käes. Ta kannatas hingeliselt, sisemiselt. Kannatab südametunnistuspiina, hingepiina, südamevalu. Kannatan süütunde all. Lahkumine on valus, aga hiljem kannataksid sa veel rohkem. Ta on elus palju kannatanud.
2. kahjustada, viga saama; kahju saama. Linn sai pommitamisel, maavärisemisel, sõjategevuse läbi kõvasti kannatada. Tulekahjus sai kannatada kogu hoone. Laev sai tormi käes kannatada. Mööbel sai kolimisel kannatada. Tema kingad on teekonnal kõvasti kannatanud. Raamat on postis kannatanud. Tuld kustutades said käed pisut kannatada. Dramatiseerimisel on mõneti kannatanud teose terviklikkus. Kiirustamise tõttu kannatas töö kvaliteet. Põllud kannatasid põua, liigniiskuse all. Eriti raskelt kannatas kriisi all metallitööstus. Artikkel kannatab üldsõnalisuse, väljendusliku ebatäpsuse all. *Peaks nüüd ainult mitte lörtsi tulema ega vingeid tuuli puhuma, muidu inimeste tervis kannatab. A. Tigane.
3. taluma, välja kannatama; millelegi vastu pidama; (vastu pidades) mingit tegevust v. olukorda võimaldama. Kannatas valu, peksmist mehiselt. Haavatu ei kannatanud paigalt liigutamist, transporti, istukile tõsta. Kompress olgu nii kuum, kui ihu vähegi kannatab. Näljast raskem oli kannatada magamatust. Silmad ei kannatanud heledat valgust. Vanainimese pea ei kannata kõrgust. Ta ei kannata tõmbetuult, bussisõitu, merd 'meresõitu'. Mees kannatas kõvasti alkoholi, viina. Kui kaua sa suudad kannatada tema tempe! See toolilogu ei kannata istumist. Vanad pudedad kardinad ei kannatanud pesta, pesemist. Murukamar kannatab tallamist hästi. Paber kannatab, ei kannata tinti. Eilne piim täna enam keeta ei kannata. Kas jää juba kannatab peale minna? See mantel kannatab veel paar aastat pidada. Vedel taigen ei kannata rullida. Kas sul kannatab oma jaost natuke ära anda? Seelikut ei kannata enam lühemaks teha. Viidi ära, mis viia kannatas 'kõlbas'. *.. ega inimene pole kala või konn, et kannatab kaua vee all olla .. A. Beekman. | piltl. Rahakott, kukkur ei kannata seda osta. Käsikiri, artikkel ei kannata kriitikat 'on väga nõrk'. Paber kannatab kõik(e) 'kõik kirjutatu v. trükitu ei pruugi veel õige olla'.
4.hrl. eitavaltsallima. Ei kannata tühje jutte, silmakirjalikke inimesi, valskust. Ta ei kannata pikki kõnesid. Kõige vähem kannatas ta järjekordi ja ootamist. Ta ei kannata, et naised suitsetavad. Ta ei kannata, et keegi talle vastu räägib. Kas tema siis seda kannatas, et ta kaotajaks pooleks jäi! Ta ei kannata, kui tema eest otsustatakse. Nad ei kannata teineteist silmaotsaski. Ma ei võinud millegipärast seda meest kannatada. Ma ei kannata tema varjugi.
5. (kannatlikult) ootama; oodata läbema, kannatlik olema. Kannata ometi, kuhu sa tormad! Kannata pisut, ma seletan sulle kõik! No sina ka oma uudishimuga, kannata ometi veidi! Kannatage veel pool tundi, siis on toit valmis! Ta ei tahtnud selle asjaga enam päevagi kannatada. Võlaga oldi nõus sügiseni kannatama. Kannata veel, küll ma maksan ära! Kes kannatab, see kaua elab. || edasilükkamist vms. võimaldama, oodata andma (mingi tegevusega vm. seoses). Aeg ei kannatanud oodata. Niidame kõigepealt odra, rukis kannatab veel. *Täna ma jah ei saa sulle appi tulla, aga kui asi kannatab, siis homme-ülehomme küll. E. Krusten.

kaotama37

1. mingite asjaolude tõttu kaduda (1. täh.), kaduma minna laskma (hrl. esemete kohta); ant. leidma. Kaotas vihmavarju, taskuräti, rahakoti, mantlivöö. Olen oma raamatu, sulepea kuhugi kaotanud. Laps kaotas kindad. Kaotasin taskust kümme krooni. Leidis kaotatud asja üles. Hobune kaotas raua. Ta kaotas rahvamurrus oma kaaslased. Matkajad kaotasid teeraja. Koer kaotas jänese jäljed.
2. olemasolevast ilma jääma, seda minetama. a. (varanduse vm. omatavaga ühenduses). Riik kaotas sõjas neljandiku oma territooriumist. Kaotas ettevõtte pankrotistumisel kogu oma vara. Ta kaotas selle tehinguga paarsada krooni. Kaotas kaardimängus kenakese summa, kihlveoga pudeli veini. Peremees kaotas loomataudi läbi kaks lehma. Teenistust, (töö)kohta kaotama. Sõjamöllus kodu, peavarju kaotanud inimesed. Ründas, ent kaotas siis palli. Valge eksis ja kaotas etturi. Põdrapullid kaotavad jaanuaris-veebruaris sarved. Laev kaotas tormis purjed. Puud kaotavad sügisel oma lehestiku. b. (ühenduses tervisliku olukorra ja füüsilise ning psüühilise seisundiga). Kaotas sõjas mõlemad jalad. Kaotas tööõnnetusel parema käe. Mees kaotas nägemise, kuulmise. Haavatu kaotas rohkesti verd. Ta kaotas töövõime. Kaotas närvivapustuse tagajärjel kõnevõime. Kaotas raskete läbielamiste tõttu mõistuse, aru. Ta on tublisti kaalus kaotanud. Meelemärkust, teadvust kaotama. Sõrmed kaotasid painduvuse. Laulja on kaotanud hääle. Kaotas tasakaalu ja kukkus. c. (seoses isikutega). Vaenlane kaotas lahingus surnute ja haavatutena mitu tuhat sõdurit ja ohvitseri. Ta kaotas autoõnnetusel mehe ja kaks poega. Kaotasin juba õige noorelt oma vanemad. Toitja kaotanud perekond. Kaotasime teise linna ülekolimisega oma sõbrad. Ta on naisele kiivas, kardab teda kaotada. Seltskond ei lasknud teda tulema, sest ei tahetud kambameest kaotada. d. (muid, abstraktsemaid tarvitusi). Elu kaotama. Ära julgust kaota! Ta oli lootust, kannatust, rahu, enesevalitsust, närve kaotamas. Ta on kaotanud au, väärikuse, sündsustunde. Ta kaotas igasuguse mõõdutunde. Tüdruk kaotas süütuse. Mees on kaotanud usu oma võimetesse, oma tavalise jutukuse, mõju teiste üle. Kõneleja kaotas mõttelõnga. Juhid ei tohi kaotada sidet rahvaga. Ta on kaotanud teiste lugupidamise, usalduse. Ta on kaotanud huvi kõige vastu. Soodsat võimalust kaotama. Ta on meie silmis palju kaotanud. Sa ei kaota midagi, kui selle filmi vaatamata jätad! Pärija kaotas oma õigused. Rahvas kaotas vabaduse. Seadus on kaotanud jõu, kehtivuse. Probleem on kaotanud oma tähtsuse, aktuaalsuse. Nii kaotab asi mõtte. Isegi lemmikharrastus oli ta jaoks võlu kaotanud. Lennuk kaotas juhitavuse. Riie on kaotanud esialgse värvuse. Kingad, kübar on kaotanud vormi. Päevavalguses kaotas paik igasuguse romantika. Laul on kaotanud populaarsuse. Energiat, soojust kaotama.
3. hävitama, likvideerima, kõrvaldama. Kaotati pärisorjus, rahvuslik rõhumine, viimased feodaalkorra jäänused. Valitsus kaotas tsensuuri, sõjaseisukorra, kitsendused. Kurjategijad püüdsid kuriteo jälgi kaotada. Püüdis lahke sõnaga laste võõristust kaotada. Ähvardas vaenlased maa pealt kaotada. Ihuvilja kaotama 'aborti tegema v. teha laskma'. Miski ei suutnud ebausku kaotada. Paar võileiba kaotasid esialgse näljatunde. Rohi kaotas sügelised, valu. Rahu kosutab, vaen kaotab. *.. paljude jalgade astumine ja jutukõmin kaotas vaikuse. A. Mälk.
4. (mängus, võitluses jne.) vastas(t)ele alla jääma, võidetuks osutuma; ant. võitma. Mängu, matši, võistlust, teatejooksu kaotama. Kaardimängus, males, jalgpallis kaotama. Meeskond võitis, naiskond kaotas. Poolaeg kaotati 26:32 ja kogu mäng 53:71. Eesti noored kaotasid tasavägises mängus Gruusiale. Kaotasin talle kaks partiid. Suurmeister tegi raske vea ja kaotas võiduseisust. Kaotas 400 m jooksus oma peamisele konkurendile rinnaga. Kaotab liidrile 3 sekundiga, 2 punktiga. Fašistlik Saksamaa kaotas sõja. Diviis kaotas ühe lahingu teise järel. Kaotasin kihlveo, (kohtu)protsessi.
5. (aja kohta:) ettenähtust rohkem v. asjatult kulutama. Pingutas küll, kuid ei suutnud kaotatud aega tasa teha. Ei tohi aega kaotada – ruttu teele! Ei olnud lennuilma, nii kaotasime terve päeva. Kaotas sillast ringiminekuga mitu väärtuslikku minutit.

karsti|järv
geol karstiga seoses tekkinud ajutine järv

katkema37

1. (kaheks tükiks) katki minema, murduma, purunema. Lõng, nöör, köis, tross, kett, rihm katkes. Viiulil katkes keel. Traat, kummipael katkes pingutamisel keskkohast. Nõrk hanguvars võib tõstmisel katkeda. Kammimisel kippusid juuksed katkema. || katkenud lagunenud, katkine. Katkenud kuub, mantel, riided. Katkenud seljaga, kaantega köide. Tapeet seintel on paiguti katkenud.
2. ajutiseks pooleli jääma, katkestatud saama, seiskuma (seoses vahe, lünga, pausi jne. tekkimisega). Ööselgi ei katkenud tehastes töö. Trammiliiklus katkes avarii tõttu. Sõja ajal katkenud uurimistöö jätkus uue hooga. Seltsi tegevus katkes mitmeks aastaks. Klaverimäng, vaidlus katkes natukeseks, mõneks minutiks. Vahepeal nende kirjavahetus katkes. Side keskusega, ühendus saarega on tormi tõttu katkenud. Jutt, jutulõng, kõnelus vahetevahel katkeb. Aeg-ajalt mõte nagu katkes. Jutustab midagi erutusest, ärevusest katkeval häälel.
3. lakkama, lõppema, otsa saama. Sadu katkes sama järsku, kui oli alanudki. Tema elu(tee) katkes ootamatult. Rasedus katkes iseeneslikult. Katkesid viimased sidemed kodumaaga. Lõpuks katkes kannatus, enesevalitsus.

keeramakeerata 48

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama; teisele küljele pöörama. Keerab lukus võtit. Keerab kruvikeerajaga kruvisid paika. Keeran kraani ja vesi hakkab jooksma. Lampi tuleb uus pirn keerata. Keerasin pudelil korgi pealt. Autojuht keerab rooliratast. Keerab sõrmega telefoniaparaadi ketast. Keeras vänta, vändast, nuppu, nupust. Lukk on vist rikkis, võti ei keera hästi. Keeras kausi lauale kummuli. Keera veidi lampi, et valgus otse lauale langeks. Maie keeras pannkoogil teise külje. Keerasin järgmise lehekülje. | (tegelikku objekti märkimata). Ust lukku keerama. Keerab elektri põlema. Keerasin lambitahi kõrgemaks. Keera tuli surnuks, väiksemaks! Keerasin kella käima, raadio mängima. Raadio on keeratud muusikakanali peale. *.. ta keeras tammepakusse oherdiga augu .. F. Tuglas. || (seoses isiku v. olendi asendi muutumisega). End kõhuli, külili keerama. Keerab end voodis küljelt küljele. Magaja keeras teist külge. Haige keerati teisele küljele. Keerab pead, kaela. Keera selg! Ta keeras näo kõrvale, tulijatele pahaselt selja. Minu ees istuja keeras tagasi vaatama. Kutsikas keeras enda selili. | piltl. *.. sõda keeras elud neetult segamini. P. Kuusberg. || kõnek (pikaliheitmise kohta). Keeras end pärast sööki koikusse siruli. Kui ära väsis, keeras magama. *Sass läks tagasi tuppa, keeras naise kõrvale voodisse .. R. Sirge.
2. midagi poolkaarde v. kahekorra painutama v. vajutama, kokku rullima, rõngasse painutama vms. Keerab vaiba, käsikirja rulli, riide kahekorra. Ta keeras riided pampu, puntrasse. Keerab endale vatijopi pea alla ja heidab pikali. Keeras endale vaiba ümber keha, keha ümber. Naised keerasid ojast läbiminekul seelikuservad värvli vahele. Tüdruk keerab lokke pähe. Naisel olid juuksed kukla taha krunni keeratud. Kikki keeratud vuntsid. Müüja keeras lilled, pudeli paberisse. Keeras raamatud ajalehe sisse ja sidus kinni. Kapsas hakkab pead keerama 'pead looma'. || midagi sellise tegevusega valmistama. Plotskit, pläru, vilkat keerama. Võttis taskust tubakakoti ja keeras endale suitsu. Lepakoorest keeratud karjapasun. Kasetohust keeratud torbik. Traadist keeratud käevõru.
3. millelegi v. kellelegi teist suunda andma. a. (liikumisel). Keeras hobuse suurelt teelt kõrvale vaiksele külatänavale. Ta keeras paadi paremale. Kapten laskis laeva nina vastu tuult keerata. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel keeras tuule lõunasse. Hommikuks oli ilma teiseks keeranud. b. piltl. Jüri keeras jutu teisale, teise asja peale. Püüdsin ütlust naljaks keerata. Ta püüdis kõike kadedate inimeste kiusuks keerata. Ole temaga ettevaatlik, ta võib veel kogu asja untsu, tuksi keerata. *Keeravad halvemal juhul veel asja nii, nagu oleks ta soodustanud, kasutades oma ametivõimu .. A. Valton. *.. sinu viha mõtles ta Mardi ja meie vastu keerata. E. Rannet.
4. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale kalduma. a. (liikumisel). Minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! Keerake selle kilomeetriposti juurest vasakule! Seenelised keerasid tee pealt metsa. Keerasin ümber nurga vaiksesse põiktänavasse. Teekäijad keerasid maanteeäärsesse majja jooma. Ta keeras tuldud teed tagasi. Vihastus ja keeras kannapealt minekule. Auto keeras metsateele. Heinakoormad keerasid tee pealt küüni ette. Tuul keerab (lõunasse, itta). b. (ilma liikumiseta). Tee keeras paremale, mäest alla. Suurelt teelt keeras kõrvale mitu väiksemat teed. Rada keeras peagi padrikusse. Selles kohas koridor keerab. c. piltl. Meeste jutt keeras varsti poliitikale. Ilm keeras sajule, vihmale. *Oleks võinud ikka paar päeva oodata ja vaadata, kuhu ilm keerab. E. Raud. || kõnek hakkama (midagi tegema). *Nii nad leppisidki, ilma leppimata, nagu nad tookord ilma tülitsemata olid tülli keeranud .. L. Hainsalu. *Kaks vana inimest keeravad korraga kaklema, hakkavad vastamisi viha kandma .. A. Jakobson.
5. kõnek virutama, äigama, lööma. *Rolf hakkas kõnelema .. viimasest poksivõistlusest, kus lätlane keeranud osavasti meie omale hirmsa haagi .. M. Metsanurk. *.. Imbi ei saa ometi aiateivast võtta ja talle keerata mööda koibi .. H. Raudsepp.
6. piltl ässitama, üles keerama. *.. ta keeravat juba niigi altkulmu vaatavaid mõisatöölisi veelgi rohkem paruniproua vastu. E. Rannet.
7. kõnek (südamepöörituse, südame pahaksmineku, iiveldustunde tekkimise kohta). See toit oli nii vastik, et võttis sees keerama. *Terve kauss oli konte täis ja neid võis nii kaua imeda ja puhastada, kuni sees hakkas keerama .. R. Saluri.

kestelpostp› [gen]
vältel, jooksul. a. (seoses ajaühikuga). Aegade, aastate kestel. Mõne aasta kestel. Aja kestel tema vaated muutusid. Ta ei lausunud kogu selle aja kestel sõnagi. See kõik juhtus paari päeva, mõne tunni kestel. Ööpäeva kestel ilm ei muutunud. Nädalate kestel ei ole sadanud. Suve kestel haige olukord paranes. Mitme inimpõlve kestel on ikka nii olnud. Traditsioon on välja kujunenud sajandite kestel. b. mingi tegevuse, millegi toimumise jooksul, vältel, ajal. Kogu merereisi kestel oli tuul tagant. Ekskursiooni kestel tutvuti linna vaatamisväärsustega. Abielu kestel soetatud vara on abikaasade ühisomand. Kuulsin jutuajamise kestel mõndagi huvitavat.

kidur-a 2› ‹adj
hrl. kasvult, välimuselt kängunud, kiratsev, viletsa v. põdura olemisega. a. (taimede, nende kogu vms. kohta). Kidurad puud, männijässid, vaevakased. Laiul kasvas vaid mõni üpris kidur põõsas. Kidura metsaga, võserikuga rabaserv. Põndakul kasvas kidur rohi. Külma suve tõttu jäi vili kiduraks. Tundra taimestik on liigivaene ja kidur. Kidur loodus. b. (inimeste, loomade kohta). Kidur poisike, mees. Poiss on kidur, jäi kiduraks. Ta oli lapsest saadik vennast kiduram. Ta on kidura tervisega, kehaehitusega, kasvuga. Hakkasid silma kidurad õlad ja kõhetud käsivarred. Hõre ja kidur habe. *.. kari jäänud toidu puudusel kiduraks, mitmed loomad lõppenud hoopis ära. A. Taar. c. (abstraktsemas seoses). Kidur luulelooming.

kinesteetiline-se 5› ‹adj
psühh liigutustega seoses olev, liigutus-. Kinesteetiline aisting.

kinniadv
(koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega)
1. suletud seisundisse, suletuks; suletud seisundis, suletuna; ant. lahti. Lükkas, pani ukse, akna, värava kinni. Viskas, virutas, lõi ukse mürtsudes kinni. Uks prantsatas, kolksatas, mürtsatas, paugatas, langes kinni. Uks, aken on kõvasti kinni. Tõmbasin akna kinni. See aken käib halvasti kinni. Lükkas laeka kinni. Alumine sahtel ei lähe kinni. Aknaluugid on kinni. Uksehaak lõksatas kinni. Pane portfell kinni! Kohver ei seisa kinni. Panin ahju kinni 'sulgesin ahjuukse'. Kas siiber on kinni? Keeras kraani, kruvid kinni. Keerab, paneb raadio, televiisori kinni 'lülitab raadio, televiisori välja'. Pani raamatu pärast lugemist kinni. Raamat on kinni. Kõik nööbid on korralikult kinni. Kuub ei anna eest kinni. Nööpis kasuka, mantlihõlmad kinni. Vedas tõmbeluku kinni. Pani, sidus kingapaelad kinni. Silmad vajusid, kiskusid vägisi kinni 'uni kippus peale'. Suu kinni! 'ole vait!' Lillede õienupud on alles kinni. || mittetöötav(aks), mittetegutsev(aks) (ajutiselt v. alatiseks). Pood, kauplus on pühapäeval kinni. Kool on pakase, gripi tõttu kinni. Varase aja tõttu olid ametiasutused alles kinni. Saun pannakse õhtul kell kümme kinni. Ajaleht pandi kinni.
▷ Liitsõnad: poolkinni.
2. (hrl. mingi süvendi, ava vms. korral:) täis, täidetuks, umbe, kokku, tihedaks; täis, umbes, täidetuna; ant. hrl. lahti. Auk, haud, kraav aeti kinni. Sõjaaegsed kaevikud on kinni vajunud. Järv, tiik kasvab pikkamööda kinni. Haav kasvab, õmmeldi kinni. Põrandapragu, hiireauk topiti kinni. Ema nõelus kinda- ja sukaaugud kinni. Tee on kinni tuisanud. Tuisk mattis jäljed kinni. Silm paistetas kinni. Valjuhääldi rõkkas nii kõvasti, et topi või kõrvad kinni. Talla, sõtku muld kinni! Nina on kinni (nohu korral).
3. pealt (täiesti) kaetuks v. kaetuna; ant. hrl. lahti. Haav seoti kinni. Kartulikuhjad tuleb kinni matta. Aknad on kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Järv, jõgi külmus kinni. Kas meri on juba kinni 'jääkattes'? Pilved katsid taeva kinni. *Ning Tõnn mässis oma jalad põlvini kinni .. P. Vallak. | piltl. Puudusi, vastuolusid, vigu kinni mätsima.
4. sellisesse olukorda v. sellises olukorras, et liikumine on takistatud v. seda ei toimu v. kellegi vabadus on piiratud; ant. lahti. Puu juured on tugevasti mullas kinni. Kruvisin aparaadi laua külge kinni. Lõi laua naeltega kinni. Sidus hobuse lasipuu külge kinni. Vangi käed seoti kinni. Hoidke teda kinni, et ta põgenema ei pääseks! Ära karda, koer on toas kinni. Jäime lifti kinni. Hoidis käega kübarat kinni. Sidus koorma kinni. Laev on madalikul kinni. Paat sõitis ninaga kaldasse kinni. Auto jäi porisse kinni. Õng on põhjas mingi roika taga kinni. Saag jäi puusse kinni. Toit jäi kurku kinni. Kinni nagu kärbes liimipaberil. Poisid seisid paigal nagu kinni naelutatud. Jalad olid nagu maa külge kinni kasvanud. Kõht on kinni (kõhukinnisuse kohta). | piltl. Hääl jäi kurku kinni. Kuulajate silmad, pilgud olid kõnelejas kinni. Mu mõtted on temas kinni. Ta on kõvasti oma kodukolde küljes kinni. Nad on vanas, harjumuslikus, traditsioonides kinni. *Igati armas neiu oli, kasvas südamesse kõvasti kinni .. E. Tennov. || osutab sellele, et kellelgi ei võimaldata lahkuda. Pidas mind oma pärimistega pool tundi kinni. Selliseid töömehi hoitakse igal pool kinni. || osutab kulgemistee suletusele v. kusagilt väljapääsemise takistatusele. See tee on remondi tõttu kinni. Ta tahtis lahkuda, kuid kaks meest panid tal tee kinni. *Linn on ju kinni, linnast ei pääse keegi, ehk olgu siis, et ta langeb piirajate küüsi. A. H. Tammsaare. || kõnek (karistusena pärast tunde koolimajja jätmise, leeris ka järgmiseks aastaks kordama jätmise kohta). Õpetaja jättis poisid ulakuse eest tunniks ajaks kinni. *.. Hans jäi leeris kaks korda kinni, mina sain esimese korraga lahti .. E. Vilde. || kõnek vangi; vangis. Ta mõisteti, pandi, läks kolmeks aastaks kinni. Istub, on näppamise pärast kinni. || tihedalt kokkuköidetud, kokkusurutud, kokkunööritud v. kokkupigistatud seisundisse v. sellises seisundis. Koorem tuleb köitega kõvasti kinni tõmmata. Sidus paki, kompsu paelaga korralikult kinni. Vigastatud veresoon tuleb kinni pigistada. Hais oli nii jube, et pigista või nina kinni. Ta tahtis karjuda, kuid hirm nööris kõri kinni. || tihedalt kokkusuruvaks, kokkunöörivaks, pingule; tihedalt kooshoidev v. kokkusuruv, kokkunööriv, pingul. Tõmbab sedelgarihma, rangirinnuse, püksirihma kinni. Vöö on kõvasti kinni. *„Küll vanakuri selle eest hoolitseb, et [poojal] silmus kinni jookseb,” seletas saunatädi .. A. H. Tammsaare. || (kasut. sukkade v. sokkide ja jalatsite jalgapaneku kohta). Jalgu kinni panema. Jalad on kinni. Varsti oli ta riides ja jalad kinni. || (hingamise tagasihoituse v. takistatuse kohta). Arst käskis hinge kinni pidada. Suits, vastik hais matab, lööb, paneb hinge kinni. Jooksis, nii et hing (rinnus) kinni. Hing jäi hirmu pärast, erutusest kinni. || koos pidama-verbiga osutab, et teat. rahasumma jäetakse välja maksmata. Peremees pidas sulase palgast osa kinni. Tema töötasust peetakse osa maksudeks, alimentideks kinni. || osutab millegi takistatusele, pidurdatusele v. lakkamisele. Vihm lõi tolmu kinni. Kuusepõõsas pidas suurema vihma kinni. Verejooks jäi kinni. Põud pani vilja kasvu kinni.
5. haarates külge, haardesse; haardes, küljes; ant. hrl. lahti. Hoiab trepikäsipuust kinni. Hakkas, võttis mul kaela, õlgade ümbert, õlgadest, käsivarrest kinni. Laps hoiab emal käest, seelikusabast kinni. Nad käivad käe alt kinni. Haaras tal käisest, kuuehõlmast, kraest, varrukast, kuuenööbist kinni. Sasis vastasel rinnust kinni. Kargas vastasele tutti, natti, karvu kinni. Vastased olid teineteisel rinnus, tutis kinni. Hakka nööri otsast kinni! Koer kargas võõrale säärde kinni. Hunt tahtis hobusele kõrisse kinni karata. Hoia kinni, et sa koorma otsast maha ei kuku! | piltl. Pakane hakkas kõrvadesse kinni. Ta hakkas asjast, ideest, ettepanekust õhinal kinni! Ära hakka kohe kogemata öeldud sõnast kinni!
6. (püütava, otsitava kättesaamise, ka vahistamise, kontrollimise alla võtmise kohta). Püüdis talle visatud palli osavalt kinni. Kass püüdis hiire kinni. Rebane krapsas kana kinni. Väle jooksja, kuidagi ei saa teda kinni. Põgenik püüti varsti kinni. Vargajõuk nabiti kinni. Võtke varas kinni! Öösel peeti kinni mitu kahtlast isikut. | piltl. Ta püüdis juhtgrupi kinni. Raadiojaam püüdis kinni hädas oleva laeva appikutse. Püüdsin kinni tema vargsi heidetud pilgu. Kõrv püüdis kinni mõne üksiku lausekatke. || koos võtma-verbiga osutab ebaselgusele v. kahtlusele millegi suhtes. Mine võta kinni, mis seal tõsi, mis vale! Võta sa kinni, kellel õigus on! *.. ütles küll, et oli sõjas, aga mine võta kinni. O. Luts.
7. (peatamise v. peatumise kohta). Auto pidas hetkeks teeotsal kinni. Pea kinni, ma tulen ka! *.. pidas noormehe kinni. „Ega te juhuslikult Tõnuri ei ole?” M. Rebane.
8. vahetus läheduses v. kokkupuutes, õige lähedal. Linnas on maja majas kinni. Ühiselamutoas oli voodi voodis kinni. Laat oli suur: vanker vankris ja müügilaud teises kinni. Liiklus on tihe, auto autos kinni. Põld oli vilets: kivi kivi küljes kinni. Seisti tihedalt üksteise kõrval, õlg õlas kinni.
9. mingi tegevusega v. millegagi hõivatud; kellegi poolt mingiks otstarbeks hõivatud (nii et keegi teine kasutada ei saa); ant. vaba. Tee uks lahti, mu käed on pakkidega kinni! Isa on tööga väga kinni. Täna hommikupoolikul ma olen väga kinni. Pole aega kinno minna, sest kõik õhtud on kinni. Kõik autod on praegu kinni. Piimanõu on vee all kinni. Raha on kauba all kinni. See koht on kinni. Pani hotellis toa kinni. Restoranis olid kõik kohad kinni. WC, vannituba on kinni. Number, telefon on kogu aeg kinni (telefoniühenduse taotlemisel).
10. kõnek nahka, pintslisse, keresse (söömise v. joomise kohta). Pistis kausitäie suppi kinni. Söögiisu on tal hea, vitsutab kõik kinni, mis ette annad. Kass pistis tihase kinni. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.
11. kõnek maksmisega seoses osutab mingi summa, arve väljamaksmisele, kohustuste õiendamisele, kahjude hüvitamisele vms. Kõik on juba ette kinni makstud. Maksis võla, kahju kopikapealt kinni. Isal tuli poja kõrtsiarveid kinni taguda.
12. koos pidama-verbiga osutab millegi järgimisele v. püüdele midagi alal hoida. Seadusest, tavadest, põhimõtetest peetakse täpselt kinni. Esialgu peeti veel neutraliteedist kinni.
13. (aja kohta, kus lehm ajutiselt ei lüpsa). Lehm oli kinni jäämas: vaevalt tassitäie andis veel piima. Kui oma lehm oli kinni, toodi piima külast. Lehm jäeti kinni.

kipitama37

1. kergelt, torkivalt valutama; kibe olema. Selg, turi kipitab päikesest. Ihu kipitab sääskede hammustustest. Marraskil põlv hakkas kipitama. Nõgesed panid jalasääred kipitama. Hommikuks tekkis nohu ja kurk kipitas. Tolm pani nina kipitama. Nina kipitas tolmust. Suits, higi, seep pani silmad kipitama. Siin on vingu, kurgus ja silmades hakkas kipitama. Külm vesi võttis sõrmeotsad kipitama. *Eilsed villid lähevad tal peos üksteise järel katki ja kipitavad kangesti .. O. Luts.
2. kerget valu, torkivat v. kibedat tunnet tekitama. Tolm kipitab ninas ja kurgus. Seep kipitab silmas. Jood kipitab nahal. *Heledalt hõõguva ahju tule õhk otse kipitas ihul .. M. Raud. || piltl (seoses hingeliste elamustega). Nutt kipitas kurgus, oli kurgus kipitamas 'nutt oli tulemas, keegi oli nutma puhkemas'. Pisarad kipitasid kurgus. *Aga öelda, et kõik oli vale, kõik oli halb, et midagi niisugust poleks üldse pidanud tegema? Just see ongi, mis kipitab. V. Lattik.
3. piltl (mingi asjaolu, tundmuse kohta:) mitte rahu andma, rahutuks tegema; torkima, kripeldama, kibelema. See tunne, mõte kipitas tal üha hinges. Tal vist kipitab midagi, mingi mure hinge peal, südame peal. See asjaolu pani mehe hinge kipitama. *Ta oskas süüdlast liigutada, ta pehmemaid tundmusi kipitama panna. E. Vilde.
4. midagi väga (teha) tahtma, kibelema. *Aga Johannes oli juba ammugi kipitanud ringmängu mängima ja tantsima. E. Krusten. *.. tal kipitas teada saada, kas ehk sealpool ka midagi veel tuha all hõõgub .. E. Vilde.

kohustus-e 5› ‹s

1. ülesanne, toiming vms., mille keegi peab sooritama kellegi korraldusel v. enda sisetunde sunnil. Kodanike õigused ja kohustused. Igapäevased, ühiskondlikud kohustused. Vaevalt oli üks töö lõpetatud, kui tulid uued kohustused. Poeskäimine oli Ilmari kohustuseks. Mari kohustuste hulka kuulus ka tubade koristamine. Ta täitis kõiki kohustusi korralikult. Tundis end vabana kõikidest kohustustest. Püüab oma kohustusi teiste kaela veeretada. Mulle tehti kohustuseks sellest teile teatada. Ma pean oma meeldivaks kohustuseks tänada kõiki, kes mulle selle töö valmimisel kaasa aitasid. ||pl.teat. ametiga seotud tööülesanded. Juhataja kohustused võidakse mõnel juhul panna asetäitjale. Täitis ekspeditsioonil nii teejuhi kui ka töölise kohustusi. || koormis. Talupoegade kohustused mõisa vastu määrati kindlaks vakuraamatuis.
▷ Liitsõnad: ameti|kohustus, kooli|kohustus, kõrval|kohustus, liitlas|kohustus, lisa|kohustus, maksu|kohustus, müügi|kohustus, põhi|kohustus, sõjaväe|kohustus, teenistus|kohustus, töö|kohustus, vaikimis|kohustus, veo|kohustus, üldkohustus; feodaal|kohustus, küüdi|kohustus, naturaal|kohustus, teo|kohustus, voorikohustus.
2. sisemine, moraalne sund midagi teha v. millekski, kohus. Vanemlikud kohustused. Tal on kohustusi oma vanemate, perekonna vastu. Tundis kohustust sõpra hädas aidata. Pidasin oma kohustuseks sind hoiatada.
▷ Liitsõnad: au|kohustus, ema|kohustus, isa|kohustus, poja|kohustus, vanemakohustus.
3. lubadus, mis tuleb tingimata täita (hrl. seoses tööülesannetega). Ta täitis alati endale võetud kohustused. *Oli lubadus antud, oli avalik kohustus peale võetud, mis tuli täita. H. Raudsepp.
4. kohustav dokument. *.. pidi alla kirjutama kohustusele riigi radadest lahkuda kolme päeva jooksul. J. Semper.
▷ Liitsõnad: võlakohustus.

kontiinum-i, -it 2› ‹s

1. punktide v. arvude pidev hulk; see, mis on pidev ja ühtlane, millest pole eraldi olevaid osi
2. bot taimkate, milles taimekooslused on pidevate üleminekute kaudu sujuvas seoses

koondama37

1. hajali-, laialiolekust, eri kohtadest ühte kohta kokku, ka teat. hulgaks koguma. Vägesid koondama. Kultuurivara koondati kõikjalt muuseumidesse ja raamatukogudesse. Tööstusettevõtted koondati pealinna. Kõigi relvade tuli koondati vaenlase tugipunktile. Kirjanik koondas ajakirjanduses ilmunud lühijutud kogumikuks. Lääts koondab valguskiiri. Emajõgi koondab endasse mitme jõe veed. Valikkogu koondab suurema osa autori loomingust. *Külma korral veel koondad kasukasiile ja pead vastu, aga kaua sa suudad sulatuulega sõdida. S. Ekbaum. || (abstraktsemalt:) keskendama. Mõtteid, tähelepanu, tahtejõudu koondama. Koondas kogu oma tahte eesmärgi saavutamisele. Kooondas võimu enda kätte. Kogu ürituse juhtimine koondati ühte keskusse. || teat. ühiseks kollektiiviks, organisatsiooniks vm. tervikuks liitma. Ajakiri koondas enda ümber kirjanikke, kunstnikke ja kultuuritegelasi. *..[aeg] oli kuivatanud sood ja koondanud soonikute ning metsatukkade vahelised põllulapid suuremateks lagendikkudeks. V. Saar. || teat. piiratuma ulatusega alale rajama, paigutama, asustama vms. Kloostri hooned on koondatud nelinurkse õue ümber.
2. töö-, ametikohtade arvu vähendama ning neil töötanud inimesi sellega seoses töölt vabastama. Osakonnas koondati kaks kohta. Firma koondas mitu ametnikku. Koondati esmajärjekorras kontoripersonali.
3. sisulise tihendamisega millegi mahtu, ulatust kärpima; kokku suruma. Artiklit tuleb mõningal määral koondada. Kirjanik on oma näidendis sündmustikku ajaliselt koondanud. *Kohandades Beckeri teost Eesti oludele, on Arvelius seda tunduvalt koondanud ning ümber töötanud.. A. Vinkel.
4. mat hulkliiget sarnaste üksliikmete liitmise teel lihtsustama

koos
I.adv
1. ühte kohta, üheks rühmaks koondatult v. koondunult, ühe rühmana. Siin-seal istus mehi rühmiti koos. Seisti kobaras koos. Kivid on hunnikus koos. Paberid on kaante vahel koos. Pael hoiab juukseid koos. Reisitarbed on kohvris koos. Minu asjad on koos, võime teele minna. Vili on suurelt osalt koos 'koristatud'. Doktoritöö materjalid on koos. Vajalikust summast on veerand koos. *Arno püüdis oma mõtteid koos hoida.. O. Luts. || ühes tervikus, üht tervikut moodustavana. Lahtivõetud mootor on jälle koos. Raamat on nii lagunenud, et vaevalt seisab koos. Kuur on laudaga ühe katuse all koos. Näitetrupp püsis koos ainult ühe aasta. Neid hoiab koos ainult harjumus. Kaup, kaubad on koos 'millegi suhtes on kokku lepitud'. *..need olid smuuliliku huumoriga vürtsitatud elujuhtumid, kus tõde teinekord vaid sellepärast koos seisis, et valeks tunnistamine vajanuks oma silmaga nägemist.. Ü. Tuulik. || (kohaloleku, koosolemise, ka kogunemise, kokkutulemise kohta). Üle hulga aja oli jälle terve pere, meie kamp, lõbus seltskond koos. Muist külalisi oli juba koos, muist alles tulemata. Spordivõistlustel oli rahvast murdu koos. Rahvamajas käis palju noori koos. Komisjon istus mitu korda koos. Möödunud nädalal oli ministeeriumis koos kalanduse ekspertgrupp.
2. väga lähestikku v. päris vastamisi. Seisab, kannad koos. Istus, põlved koos, käed põlvedel koos. Nad arutasid midagi, pead koos. Tülitsejad olid peagi käsitsi, rinnutsi koos. Nad on karvupidi koos. Uksepooled seisid tihedalt koos. Toas on otsakuti koos kaks voodit. | (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Nad on alatasa ninapidi koos. Elati väikeses toauberikus, pead-jalad koos. Pea oma suu, lõuad koos!
3. ühes, seltsis (kahe v. mitme olendi, eseme, nähtuse kohta); ühiselt, üheskoos. Kahekesi, mitmekesi, hulgakesi, kõik, mõlemad koos. Lindat ja Antsu nähti sageli koos. Lastena olime, hullasime, mängisime sageli koos. Me tulime Peetriga kogu tee koos. Käis vennaga sageli koos jahil. Lähme koos koju! Koos on julgem liikuda. Poisid kasvasid koos üles. Tule, istume veidi koos ja ajame juttu. Nad pole ametlikult abielus, elavad niisama koos. Lõpetasime koos ülikooli. Lehmad ja lambad lasti koos karjamaale. Neid ravimeid ei tohi koos tarvitada. Sa oled õnnega koos 'sul on õnne', et nii hea korteri said. *..suure osavusega mässis ta orava maapinnal rätiku sisse ja pistis rätikuga koos korvi. J. Vahtra.
4. millegagi kaetud v. määrdunud. Kingad on poriga paksult koos. Riided olid tolmuga koos. Lusikas on veel meega koos. Sõrmed olid tindiga koos. Laste suud olid moosiga koos. Su püksisäär on millegagi koos.
5. hrl. ühes verbiga seisma osutab millegi koosnemisele teat. osistest. *Koos seisis kihelkonnakohus kohtuhärrast, keda mõisnikud valisid ja kolmest kõrvalistujast.. A. Kitzberg. *Söömisest ja magamisest karihiire elu õieti koos seisabki. F. Jüssi.
II.prep postp› [komit]
1. ühes (sama tehes, sama laadi tegevusest v. protsessist osa võttes), kellegi seltsis (vahel lähedane sidesõna ja funktsioonile). Läks, tuli koos teistega, teistega koos. Tule koos Antsuga! Madli elab seal koos oma vanema tütrega. Ta töötas mõnda aega koos Arturiga. Kutsu ta abikaasaga koos! Isa läks pojaga koos linna. Meie koos Mardiga juba lõpetasime töö. Teda jäid leinama naine koos kolme lapsega. Küün koos rehealusega süttis põlema.
2. ühes (hrl. esinemusest, olemasolust rääkides). Koos kartulitega, kartulitega koos on kotti sattunud ka paar kivi. Koos raamatutega saadeti see kiri. Ta maeti koos teiste võitlejatega ühishauda. Võõrkeelsed lausenäited esitatakse tõlkega koos. Talle anti üle diplom koos rahalise preemiaga. Lepp koos pajuga moodustas siin läbipääsmatuid padrikuid. Kaassõnad esinevad kõige sagedamini koos nimisõnadega. || rõhutab millegi kaasasolu v. kaasaarvatust; sün. tükkis (sobib mõnikord). Rebis taimed koos juurtega, juurtega koos välja. Kaotas rahakoti koos dokumentidega. Ta müüks oma sõbrad koos naha ja karvadega, et aga ise karjääri teha.
3. märgib mingi sündmuse v. olukorra samaaegsust mingi teise olukorra v. sündmusega. Juhan tõusis hommikul koos päikesega, päikesega koos. Koos temperatuuri tõusuga suureneb ka aurustumine.
4. millegagi ühenduses, seoses. Olud ja inimeste suhtumine muutuvad koos ajaga, ajaga koos. Koos Forseliuse surmaga lõppes ka tema kooli tegevus.

korrelaat-laadi 21› ‹s
hrl loog keel mõiste, sõna vm., mis on vastastikuses seoses teise mõistega, sõnaga vm. (näit. õpilane – õpetaja, see – teine); sõna v. väljend, millele (relatiiv)pronoomen viitab

korrelatiivne-se 2› ‹adj
vastastikuses seoses, korrelatsioonis olev. Korrelatiivne seos, vastavus. Põhjus ja tagajärg on korrelatiivsed mõisted.

kui14› ‹s
(lähtub vastavast sidesõnast; kasut. seoses mingi häiriva, kahtlust tekitava, küsitava asjaoluga). Selles asjas olid veel oma kuid ja agad. *Ekstsellents, neid kuisid oleks veelgi rohkem. Arvestades kuisid, ei tohi üldse sõdida. R. Roht.

kõhetuslik-liku, -likku 30› ‹adj
kõhetusega seoses esinev, atroofiline. Kõhetuslikud muutused organismis.

käimakäia imperf käisin, käis 40

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. ||ma-infinitiivis kakülastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3.hrl. imperatiiviskõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b.muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivistegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

käsikäes

1.advteineteisel käest kinni hoides, teineteise kätt peos pidades. Käsikäes kõndima, jalutama. Tüdrukud uisutasid käsikäes. Nad seisid käsikäes mere kaldal. Istuvad käsikäes pargipingil. Noored astusid käsikäes oma vanemate ette.
2.advpiltl sõbralikult, üksmeelselt koos, ühiselt, koostöös. Kellegagi käsikäes võitlema, tegutsema. Meie asutused töötavad käsikäes. *Kui esimehega käsikäes asju ajada .., võib mõndagi ära teha. R. Vellend. *Maa ja linn peavad alati käima käsikäes. A. Sepp.
3.prep› [komit] piltl millegagi koos, ühenduses, tihedas seoses. *Käsikäes õpilaste ja klasside arvu kasvamisega suurenes ja mitmekesistus õppepersonal. J. V. Veski.

kätte
I.adv
1. käsutusse, kasutusse, omandusse, valdusse, osaks vms. Asula käis lahingutes käest kätte. Uusasukatele mõõdeti maatükid kätte. Sai selle riide odavalt kätte. Sain palga, päranduse kätte. Nõuab võla kätte. Õpilastele anti koolitunnistused kätte. Isa andis alt heinu kätte. Jüts ei saanud riiulilt moosipurki kätte. Luges, sõi seda, mis kätte juhtus. Telegramm, kiri, kutse ei läinud kätte. Varastatud asjad saadi kätte. Küll ma toimetan selle paki talle kätte. Poiss sai käsu kätte karja minna. Töömeestele jagati ülesanded kätte. Ta sai oma nahatäie, karistuse kätte. Koer tiris kõik ära, mis kätte sai. | (abstraktsemas ühenduses). Asumaadel tuli iseseisvus kätte võidelda. Raha andis talle kätte piiramatu võimu. Mul ei õnnestunud tõde, selgust kätte saada. Sai alles paari tunni pärast õige tööhoo, hea tuju kätte.
2. (hrl. kinnipüüdmise, tabamisega seoses:) meelevalda, võimusesse. Kurjategija, bandiidid, põgenik saadi kätte. Siit peiduurkast ei saa meid keegi kätte. Põgeneme, muidu jääme vaenlasele kätte. Sain õngega ainult paar viidikat kätte. Ta saadi varguse pealt kätte. Hobune ei andnud end karjamaal kätte. Koer sai jänese kätte. Äikesepilv kerkib, viimaks jääme veel kätte.
3. sellisesse olukorda, kus keegi v. miski on (ruumiliselt v. ajaliselt) tabatud v. tabatavas seisus. Sain eesminejad varsti kätte. Ta sai mind veel kodust kätte. Leidis maja, õige tee juhatuse järgi kergesti kätte. Sind polnud kuigi hõlpus kätte leida. Helistasin mitmele sõbrale, kuid ei saanud kedagi kätte. Kallas, rand, tuletorn, küla paistis kätte. Koerte haukumine kostis selgesti kätte. || saabunud v. saabumas. Õhtu, öö, videvik, suvi, heinaaeg jõudis kätte. On jõudnud kätte aeg tõde teatavaks teha. Vanadus kipub kätte. Rahast tuleb puudus kätte. Toiduga tuleb kitsas kätte. *Vihm jõuab enne kätte, kui heina jõuame üles korjata. J. Mändmets. *Pimedus tuli ruttu kätte.. A. Saal.
4.ühendverbi osanaesineb osutamist, tutvustamist, teatavaks tegemist väljendavais ühendverbides. Näita külalisele tema tuba kätte! Jäljed juhatasid kätte põgeniku peidupaiga. Meister näitas töövõtted kätte. Dirigent andis lauljatele hääle kätte. Ta võib ülemustele kätte rääkida, mis sa ütlesid. *„Volmer on surnud,” seletab Tahvet. „Unes näidati kätte..” A. Mägi.
5. (ühenduses oskuste omandamisega, harjutamisega:) selgeks, täielikult omandatuks. Õpetab poisile ameti kätte. Töövõtted tuleb kätte õppida, õpetada. Sai koolis lugemisoskuse, saksa ja inglise keele kätte. Harjutas klaveril paar pala kätte.
6.koos verbidega minema, jääma, surema jms.käes, valduses, käsutuses. Hobune lõppes kätte ära. Tomatid lähevad kätte mädanema. Piim läheb hapuks kätte. Poiss läheb laisaks kätte. *..küll oleks aeg meite Taavilgi naine võtta, muidu kipub vaata et vanapoisiks kätte jääma teine. E. Maasik.
7. käsile, tegemiseks. Sa võta kätte ja käi linnas ära. *Kui ukse- ja aknapiidad korda said, siis võttis peremees kätte põrsasulu. R. Roht. *Teisel ega kolmandal päeval ei võtnud sepp tööd kättegi, vaid hulkus külasid kaudu ümber. E. Bornhöhe.
8.ühendverbi osananäit. kätte maksma, kätte tasuma
II.postp› [gen]
1. kellegi omanduseks, valdusse, kasutusse, käsutusse. Stenby lepinguga läks Põhja-Eesti Taani kätte. Poeg võttis talu enda kätte. Varandus läks võõraste kätte. Maa läks riigi kätte. Andis raha sõbra kätte hoiule. Anna raamat tema kätte! Ta kahmab, haarab kõik enda kätte. Viskas lihatüki kassi, koera kätte. Seltsi juhtimine läks konservatiivsete ringkondade kätte. Ülekaal läks vastaste kätte. Haaras jutuotsa enda kätte. || ülesandeks, tehtavaks, sooritada, korraldada. Seda tööd, ülesannet ei usaldata iga inimese kätte. *Kahju, et jõudu polnud üksinda tselluloositehase ehitustöid enda kätte võtta. P. Kuusberg.
2. võimusesse, meelevalda. Linn langes vaenlase kätte. Ta langes sakslaste kätte vangi. Kurjategija anti võimude, kohtu kätte. Ära jäta mind kiskjate kätte! *Pidi see Kosta noorest peast ka just selle naise kätte sattuma. H. Kiik.
3. millegi (hrl. ilmastikunähtuste) mõju v. toime alla. Laev sattus tormi kätte. Teelised jäid pimeda kätte. Jäi saju, vihma, tuisu kätte. Riputas riided päikese kätte kuivama. Läksin välja värske õhu kätte. Lilli ei tohi pakase kätte viia. Tuleb nurgast valguse kätte. Ma ei saa sind jätta siia nälja ja külma kätte. *Kas sa usud, et me jääme sõja kätte? J. Sütiste.
4. millegi tagajärjel, tõttu, mõjul, mingil põhjusel, millestki tingituna. Koolera, katku, sõjas saadud haavade kätte suri palju inimesi. Loomad lõppesid toidupuuduse kätte. Ma olin nõrkemas janu kätte. Ma suren häbi, igavuse kätte! 'mul on hirmus häbi, igav'. Nad olid lämbumas naeru kätte. Vili kõrbes päikese kätte.
5. märgib, et mingis järjestuses v. reas jõutakse kellenigi v. millenigi. Vastamise järg jõudis minu kätte. Mis sa kibeled, küll tuleb kord ka sinu kätte! *..viimaks tuli [söögilauas] järg magustoidu kätte.. E. Särgava.
6. piiblipärases pruugis märgib, et mingi karistus langeb kellegi osaks, kellegi arvele. *Mõtlesime kibedalt muiates, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. T. Vint.

käänamakäänata 48

1. (seoses inimese vm. olendi asendi muutmisega:) pöörama, keerama, painutama vms. Käänab pea kõrvale, viltu, naabri poole. Magaja käänas teist külge. Käänasin end teise külje peale. Käänas end siia ja sinna. Naine käänas ja pööras end peegli ees. Käänasin kõnelejale selja. Haige püüdis end asemel pisut käänata. Käänab jala kõverasse. Käänas silmad, pilgu häbelikult kõrvale. *Siis käänasid [kajakad] nokad ida poole, kust rohenes metsade piir. A. Mälk. *Tavalisest suurem jootraha käänas kelneri hoopis looka. J. Semper. || kõnek (pikaliheitmise, pikalisurumise kohta). Sõi kõhu täis ja käänas magama, enda voodisse. Käänas vastase kavala võttega pikali. *Sasib vanapagana rinnust kinni, käänab üks, kaks, kolm nagu heinatuusti enese alla. M. J. Eisen.
2. kõnek keerama, nii et miski keskpunkti v. telje ümber liigub. Ust lukku käänama. Juht käänas rooli. Kääna mutter, kraan kinni, lahti. Tüürimees käänab rooliratast. Käänas raadio mängima, lambis tule väiksemaks. Käänasin raamatu lehti ja püüdsin lugeda. Võti käänab hästi. Siga käänas küna kummuli.
3. midagi painutama, vajutama, poolkaarde, kokku, rulli jne. keerama. Rulli, kahekorra, keerdu käänama. Lina käänasin nutsakusse. Pintsakul tuleb varrukaotsad tagasi käänata. Käänas leiva, raamatud paberisse 'neile paberi ümber'. *Silkudel käänati näppude vahel pea, kisti sooled ja niisk välja.. M. Metsanurk. || kõnek näppude vahel keerates valmistama. Vilkat, pläru käänama. *Käänab endale plotski näkku.. O. Luts.
4. millelegi v. kellelegi teist suunda andma, millelegi teist sisu andma, keerama. Käänas hobuse maanteelt kõrvale. Püüab teisi oma tahtmise järgi käänata. Ta püüdis kõike naljaks käänata. Käänas asja nii, kuidas temale kasulik. Käänas jutu teisele teemale. *Sa arvad, et võid käänata oma saatust ja maailma suunda nii ja naa?! M. Metsanurk. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Õhtuks käänas tuule loodesse.
5. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale minema, keerama. a. (liikumisel). Nad käänasid varsti paremale. Kääna sealt ümber nurga, vasakut kätt alla! Käänasin poole tee pealt koju tagasi. Igaüks käänas ise suunda. Ta käänas autoga maanteelt kõrvale, metsa vahele. Auto käänas varsti külavaheteele. Käänasin sammud vasakule. | (tuule kohta). Tuul käänas lõunasse. b. (liikumiseta). Suurelt teelt käänab väike jalgrada kõrvale. Orust käänas maantee läände. Veidi edasi käänab oja paremale. | piltl. Jutt käänas tulevikule. *Ilm käänab ilusaks. I. Sikemäe.
6. keel sõna käändeti muutma, deklineerima. Käänake sõna „ümbrik”! Järgmiseks tunniks on käänata 5 sõna.

küps-e, -et 2 või -e, -e 22› ‹adj

1. toiduna valmis küpsetatud. Toit on juba küps. Küps liha, kala. Kartulid, kaalikad on juba küpsed. Kuklid said ruttu küpseks. Praad ei ole veel päris küps. Mida palavam ahi, seda küpsemad leivad.
▷ Liitsõnad: poolküps.
2. (vilja, puuvilja, marjade vms. kohta:) valminud, nii et seemned on idanemisvõimeliseks saanud. Küps mari, seeme. Küpsed maasikad, ploomid, kirsid. Oder, kaer, rukis, nisupõld on varisemiseni küps. Õunad söödi enne ära, kui nad küpseks said. Küpsed pähklid tulevad kergesti tupest välja. Küpsena on tera kõva. Küps vili variseb kergesti.
▷ Liitsõnad: kold|küps, koristus|küps, kuld|küps, lõikus|küps, piim|küps, täis|küps, vaha|küps, üliküps.
3. piltl täielikult väljakujunenud, väljaarenenud, valminud. a. (ealt). Ma pole enam poisike, vaid küps mees. Ta oli täies õitsengus küps naine. Täiesti küps mets. *Ta oli aastatega küpsemaks, mitte aga vanemaks läinud. P. Kuusberg. | (vahel eriti kesk- v. vanema ea kohta). Täidlane küpses eas daam. See rõivas sobib vaid küpsemale eale. Küpsesse keskikka jõudnud inimene. Küpsete aastate elutarkus. Küpsemates aastates mees. b. millekski, millegi tegemiseks täiesti valmis. Küps kunstnik, helilooja, sõnameister. Selles maalis on tunda küpse meistri kätt. Poliitiliselt, ideoloogiliselt küps inimene. Küps abiellumiseks, abielluma. Nooruk pole küps iseseisvalt tegutsema, otsustama. Erik osutus neis küsimustes minust küpsemaks. Küps ja kaine mõistus. Muld on külviks küps. *Rahva eluvaim oli pärast sõjaraskusi taas küps eneseteostuseks. K. Saaber. c. (seoses olukorda, nähtusi vms. märkivate sõnadega:) väljakujunenud, valmis. Nõu, kava, plaan, otsus oli küps, sai peagi küpseks. Küps hinnang, arvamus. Seaduseelnõu ei ole veel küps vastuvõtmiseks. Teos ei ole avaldamiseks küps. Asi, asjad, kaup räägiti küpseks. Aeg oli kõigi meelest küps töid alustada. Küpsemal arupidamisel jäeti plaan katki. Kirjaniku, kunstniku küpse, küpsema loomingu periood, kõige küpsem teos. Küps lavastus, stiil. See oli küpse klassitsismi periood. Küps uurimus, ülevaade. Etendus sai küpseks mõne nädalaga. Rünnata tohtivat alles siis, kui seis on küps. *Päev lausa särab küpse suve ilust. P. Haavaoks.
▷ Liitsõnad: eba|küps, elu|küps, hilis|küps, sugu|küps, varaküps; avaldamis|küps, ekraani|küps, esitamis|küps, ilmumis|küps, kunsti|küps, lava|küps, mängu|küps, raie|küps, trükiküps.
4. kõnek omadega läbi, otsas; pehmeks tehtud, muserdatud. Kui ta veel mõne pitsi võtab, siis on ta varsti küps. Ta on hirmust täiesti küps. *Vanamees siin. Nüüd olen ma küps! O. Luts. *„Jalad on korras! Aga käed?” küsib Kalle. – „Parem on küps ... Ja pea!” ütleb Oskar. H. Laansalu.
5. kõnek (värvitooni kohta:) küllastunud, sügav. Suvemaastiku küps roheline. Maalija viimase aja loomingus valitsevad peamiselt küpsed pruunid toonid.

küsimus-e 5› ‹s

1. lausung, millele oodatakse vastust. Suuline, kirjalik küsimus. Otsene, kaudne, retooriline küsimus. Asjalik, terav, kaval, rumal, huupi esitatud, liigne küsimus. Ankeedi küsimused. Küsimusi esitama. Küsimustele vastama. Küsimusi pandi risti ja põiki. Õpetaja kordas küsimust. Kas kõik said küsimusest aru? Poetasin argliku küsimuse. Pöördus küsimusega minu poole. Ma ei suutnud küsimust vastata. Küsimusele nõuti täpset vastust. Küsimus kipitab, kibeleb keelel, kerkis keelele. Ta puistati üle küsimustega. Küsimuste tulv sadas talle kaela. Mind hakati küsimustega pommitama. Ta ajab mind oma küsimustega ummikusse. Teda vaevas kogu aeg küsimus, kuidas ja miks. Peas keerles mõtete ja küsimuste virvarr. Ta vaatas mulle otsa, silmades tumm küsimus.
▷ Liitsõnad: ankeedi|küsimus, eksami|küsimus, keerd|küsimus, lisa|küsimus, mõistatus|küsimus, nalja|küsimus, rist|küsimus, vahe|küsimus, vastu|küsimus, viktoriiniküsimus.
2. probleem; lahendust, selgitust vajav asi v. asjaolu. Kiireloomuline, pakiline, keeruline küsimus. See on tülikas, tõsine, põhimõtteline küsimus. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus'. Tehnilised, majanduslikud, poliitilised, praktilised küsimused. Küsimust püstitama, üles seadma, tõstatama, kaaluma, otsustama, lahendama. Uurimist, arutamist vajavaid küsimusi on palju. Küsimusse tuleb selgust tuua. Ta on poliitika küsimustega kursis. See küsimus tuleb võtta päevakorda. Ühe või teise küsimuse üle tuleb veel nõu pidada. See on kaugema tuleviku küsimus. Tasu küsimus jäi lahtiseks. Selles küsimuses olid kõik ühel meelel. Nendes küsimustes on ta vanamoodne. Desarmeerimine on muutunud küsimuste küsimuseks 'tähtsaimaks küsimuseks'. Ma ei tahtnud sellest küsimust teha. See on säärane küsimus, millest võõrastega rääkida ei taheta. | [millegi] küsimus(t)es asjus, suhtes. Lahkhelid tekkisid tulude jaotamise küsimuses. *.. maa jagamise küsimustes kisklesid feodaalid tihtilugu omavahel. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: agraar|küsimus, au|küsimus, elu|küsimus, haridus|küsimus, kaadri|küsimus, kasvatus|küsimus, keele|küsimus, kooli|küsimus, kultuuri|küsimus, kunsti|küsimus, leiva|küsimus, maa|küsimus, majandus|küsimus, moraali|küsimus, mure|küsimus, nais|küsimus, olme|küsimus, palga|küsimus, personaal|küsimus, piiri|küsimus, prestiiži|küsimus, päevakorra|küsimus, rahvus|küsimus, riietus|küsimus, seksuaal|küsimus, sotsiaal|küsimus, talurahva|küsimus, toitlustus|küsimus, tuleviku|küsimus, töölis|küsimus, tüli|küsimus, usaldus|küsimus, usu|küsimus, vaidlus|küsimus, võimu|küsimus, üldküsimus; ise|küsimus, keerd|küsimus, pea|küsimus, pisi|küsimus, põhi|küsimus, sõlm|küsimus, võtme|küsimus, üksikküsimus.
3. (seoses aega väljendavate sõnadega millegi lähemas tulevikus toimuva kohta). Sõja lõpp on juba päevade küsimus. Töö lõpetamine on vaid aja küsimus. Tundus, et see polnud isegi enam tundide, vaid minutite küsimus.

lahtiadv
koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega
1. avatud seisundisse, avatuks; avatud seisundis, avatuna. Uks läks lahti. Uks on (pärani, ristseliti) lahti. Akent, ust, väravat, luuki lahti tegema, lükkama, tõmbama, kiskuma. Karbi kaas kargas lahti. Tegi, lõi raamatu lahti. Kiri on lahti võetud. Mantli hõlmad eest lahti. Nööpis pintsaku lahti. Vedas tõmbeluku lahti. Kotisuu on lahti. Tõmbab laualaeka lahti. Silmad on lahti. Haige tegi silmad lahti. Magab, suu lahti. Õied on lahti. Tulbid hakkavad lahti lööma, õisi lahti ajama. | piltl. Tänaval tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida. Hing, meeled kõigele ilusale lahti. || tööks, asjaajamiseks, tegutsemiseks avatud v. avatuks. Mõned poed on ka pühapäeviti lahti. Kantselei on lahti kella üheksast. Mis kellani on muuseum lahti? Mis kellast, millal kaubamaja lahti tehakse? Remont on valmis ja pood jälle lahti. Keera, tee raadio, televiisor lahti. Keeras, tegi kraani, duši lahti. Kes jättis kraani lahti?
2. millestki katvast vabaks v. vaba; millestki täitvast tühjaks v. tühi; ant. hrl. kinni. Kohvrid pakiti lahti. Osa asju on veel lahti pakkimata. Harutas kompveki (paberi seest) lahti. Kartulikuhi kaevati, tehti lahti. Kartulivaod aeti harkadraga lahti. Lõikab konservikarpi lahti. Kougib pudelit, purki lahti. Tegi, korkis pudelid lahti. Kaev oli pealt lahti 'kaaneta' jäetud. Haav on lahti, ei kasva kinni. Haav läks, rebenes uuesti lahti. Võssa kasvanud metsasihid tuleb lahti raiuda. Umbetuisanud teed aeti, lükati, roogiti lahti. Teed, jääauk hoiti lahti. Sillutis, asfalt lõhuti lahti. Kevadtormiga läheb meri lahti. Kas Peipsi on juba lahti? || rõivastest, jalatsitest vabaks v. vaba. Võtab riidest lahti. Koorib end lahti. Rõivastusime, riietusime lahti. Olin juba riidest lahti ja magama minemas. Võta jalad lahti.
3. sellises olukorras v. sellisesse olukorda, et ei ole (millegi külge) kinnitatud, köidetud, et ei ole haardes, kütkes, et liikumine pole takistatud; millegi küljest lahku v. lahus v. ära. Lehm oli enda ketist, lõast lahti tõmmanud. Koer on õues lahti. Laps ei lasknud ema käest lahti. Lase mind lahti. Päästis end rabeldes lahti. Paat on ketist, kai küljest lahti. Nokk kinni, saba lahti. Keeras mutri lahti. Murdis, muukis luku lahti. Tee, keera uks lukust lahti. Ära muugi, uks on lahti. Teeb, päästab vöö, pandla, nööbid lahti. Hammas on lahti, logiseb. Kui käed oksa küljest lahti lähevad, kukud alla. Kiskus end haardest lahti ja põgenes. Krohv, tapeet on seina küljest lahti. Kingal tuli tald (alt) lahti. Värv on tükati lahti ning koorub maha. Leival on koorik lahti. Kalju küljest murdus tükk lahti. Vagun haagiti rongi küljest lahti. Leiba, praadi, torti lahti lõikama. Küpsed pähklid löövad oma tupest lahti. Kevadel läheb puudel koor lahti. Koeral, kassil on karv lahti 'ajab karvu'. || rakkest, rakendi eest vabaks v. vaba. Võta hobune (vankri eest) lahti ja vii talli. Rakendab hobuse lahti. Härjad päästeti ikkest lahti. || eemal(e), teat. vahemaa taha v. taga. Tõukas paadi, parve kaldast lahti. Finišisirgel suutis Jaan end teistest lahti rebida. | piltl. Ei suuda neiult pilku, silmi lahti rebida. End rutiinist, harjunud ükskõiksusest lahti rebima, lahti raputama.
4. (rohkem) laiali, kohevil(e), lõdvemal(e), nii et endine kuju ning mõõtmed hrl. muutuvad; ant. hrl. kokku. Lõi lehviku, vihmavarju lahti. Läheme heinakaari lahti lööma. Laotas lina lauale lahti. Selle söögilaua saab vajaduse korral lahti tõmmata. Vaipa, kaarti lahti rullima. Paberikäär rullus iseenesest lahti. Taigen oli lauale lahti rullitud. Sõlme, kingapaelu lahti tegema. Õhtul päästab ta oma pikad juuksed palmikust lahti. Juuksed palmitseti lahti. Pestud ning kuivanud villad tuleb lahti noppida. Sassiläinud lõnga lahti harutama. Munad on lahti klopitud. Madu keris end lahti. Tõmbab lõõtspilli lahti. Lõõtspill lahti üle rinna. || osadeks, detailideks; osadena, detailidena. Mootorit, masinat, seadet lahti monteerima. Kellavärk on laual lahti, ei oska enam kokku panna. *Tääger oli oma kergekuulipilduja lahti võtnud ja takseeris iga osa tähelepanelikult. P. Kuusberg. || (raha kohta). Vaheta mu sajakroonine kümnesteks lahti. Tee mulle kroon (sentideks) lahti. || piltl (analüüsi, kaalumise v. hindamisega seoses). Probleemi, kunstiteost, luuletust lahti mõtestama. Kirjandi teema on jäänud korralikult lahti kirjutamata.
5. (tee, juurde- v. läbipääsu kohta:) avatud, vaba; avatuks, vabaks; ant. kinni. Rand on tuultele lahti. Eest ära – tee lahti! Noortele on õppimiseks kõik teed lahti. Uskusime, et meile on kogu maailm, kõik võimalused lahti. *Ta avaldas kord ise, et elu on tema ees lahti, et ta saavutab armastust, kuulsust ja au. J. Kärner.
6. kellestki v. millestki vaba(ks) v. ilma. Tüütust inimesest tahab igaüks lahti saada. Lõpuks ometi oleme võlgadest, vaevast, murest, orjusest lahti. Nad said turul kiiresti oma kaubast lahti. Pole raske rahast lahti saada. Halbadest harjumustest lahti saama. Mitte ei saa sellest tundest, kahtlusest, kartusest lahti. Kes lõikuse ajal und armastab, saab leivast lahti. *Kui te Tõmmiku ära viite, siis olen ma korraga kohe piimast lahti .. A. H. Tammsaare. || (sidemete katkestamise, loobumise, keeldumise, äraütlemisega seoses). Ütles ennast oma vaadetest, põhimõtetest, lepingust, pärandist lahti. Salake ta maha, öelge tast lahti. || (ametikohalt, töölt vallandamisega, vabaks saamise v. vaba olemisega seoses). Ta lasti, tehti töölt, ametist lahti. Ta saab varsti sõjaväest, ajateenistusest lahti. Mai lõpul saavad lapsed koolist lahti. Varsti võtan enda töölt lahti. Teda püüti direktori kohalt lahti kangutada. Teomees oli saanud mõisa alt lahti. Ta on nüüd töölt lahti. Jaan hääletati esimehe kohalt lahti. *See on ju hirmus niiviisi: teine saab kohast lahti, ilma et tal vähematki süüd oleks. O. Luts. *Raha ei ole, et liisust end lahti osta .. E. Särgava. || vanglast, kinnipidamiskohast vaba(ks). Lasti vangist, vangilaagrist lahti. Ta sai amnestiaga lahti. Ta oli vahepeal lahti, aga siis pandi uuesti kinni. *„See varganägu siis jälle väljas.” – „Juba aasta aega lahti! ..” V. Lattik.
7. (mingi tegevusega v. selle algusega, puhkemisega v. juhtumisega seoses). Töö, sõit, pidu läheb lahti. Sõda olevat lahti. Noored lõid tantsu lahti. Kusagil on tuli lahti (puhkenud). Kes sellise kõlaka lahti laskis? Külas on jutud lahti, et Jaan pidi Mari pool käima. Tuul lõõtsub – varsti on vihm lahti. Nüüd läheb viljalõikus(eks) lahti. Nii kui kokku saavad, kohe tüli lahti. Heas tujus löödi laulgi lahti. Pillimees lõi loo, polka lahti. Lõime peo, labraka lahti. Siis läks märul(iks) lahti. Laseb nutu, pilli, tönni lahti. Kink võttis lapsel naeru lahti. Mis lahti (on)? – Lahti pole midagi. Mis sinuga lahti on? See pole õige asi, seal on midagi lahti. No küll on lugu lahti! Nüüd on põrgu, kurat lahti! || (laengu detoneerimisega seoses). Püss läks kogemata lahti. Revolver ei läinud lahti.
8. (heasse v. normaalsesse) vormi; (heas v. normaalses) vormis. Häält lahti laulma. Meie korvpallimeeskond alustas puiselt, aga hiljem mängiti end lahti. Selles rollis mängis noor näitleja end toredasti lahti. Ta matemaatikuanne läks alles keskkoolieas lahti.
9. kõnek (kiirenenud rooja-, higi- jm. eritusega seoses). Kõht on lahti. Ehmatas enda kõhust lahti. Saunalaval läheb higi lahti. Iga väikese asja pärast kohe vesi 'pisarad' lahti.

lakunaarne-se 2› ‹adj
lakuunidega seoses olev, nendega iseloomustuv. Lakunaarne angiin.

lause18› ‹s

1. ühest v. mitmest üksteisele järgnevast sõnast koosnev lühim kõnelõik, mis ei ole otseses grammatilises seoses eelnevate v. järgnevate kõnelõikudega. Vestlus ei sujunud, vahetati vaid üksikuid lauseid. Kirjutab paar lauset. Rääkis mõne lausega, kuidas asi oli.
▷ Liitsõnad: hüüd|lause, kiil|lause, koond|lause, kõrval|lause, käsk|lause, küsi|lause, liht|lause, liit|lause, pea|lause, põim|lause, rind|lause, soovlause; juht|lause, löök|lause, tunnus|lause, vastulause.
2. mat teoreem. Pythagorase lause.
3. loog matemaatilises loogikas väide, mille puhul eeldatakse, et tema sisu tegelikkusele vastavuse määr on põhimõtteliselt kindlakstehtav
4. muus tavaliselt 2-3 fraasist koosnev helitöö lõik

leeri|õpetus
kirikl (luterlikus kirikus:) ristiusu põhiseisukohtade õpetamine 15–18-aastastele noortele seoses nende ettevalmistamisega kogudusse vastuvõtmiseks

leostuma37
(sooladega seoses:) mullast välja lahustuma, välja uhtuma. Leostunud kamarmullad.

ligi
I.adv
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Läksin ligi, et paremini näha. Ahi oli nii kuum, et ära kätt ligi pane. Meelitas hobuse leivatükiga ligi. Poiss ei andnud ligi, kui isa teda karistada tahtis. Sügisel ei pääse suvekodusse autoga ligi. Tagaajajad olid juba üsna ligi. Mets ainult paistab ligi, tegelikult on sinna hulk maad. Siin on ligi koolis käia. || (millegi kallale tegutsema). Pane tikud kapi otsa, et laps ligi ei pääseks. Lehm ei lase võõrast lüpsjat ligi. Masinatele ei või teda ligi lasta. Niiskus, külm poeb ligi. b. (ajaliselt). Sügis, õhtu, sünnipäev jõuab ligi. Surm, lõpp, sünnitus on ligi. Öö, hommik, koiduaeg on ligi. c. (huvi, meeldivuse poolest). Kõrts tõmbas voorimehi ligi. Põnev pealkiri meelitab lugejaid ligi. Püüab ülemustele ligi pugeda. Tahaks ta mõtetele, hingele ligi pääseda. See mees katsub igale tüdrukule ligi ajada, litsuda, pressida. Tüdruk laskis poisi ligi 'andus poisile'. d. (omaduste, võrreldavuse poolest). Jõu poolest ei saa sina talle ligi(gi). Tema oskustele ära mine enda omadega ligi(gi). Maja on neil niisugune, et meie oma ära pane ligi(gi). *Ei mina saanud kivitõstmisega temale ligigi. A. H. Tammsaare.
2. kaasa; kaasas. Kui metsa lähed, võta leivakott ligi. Mul pole täna rahakottigi ligi. *Pommer kutsub Arnoldi ligi .. ning läheb Parksepale. M. Traat. *.. sõitsid Rakverest kohale Marta suurt konti tõsised tütred, pered ligi .. T. Kallas.
3. peaaegu, ligemale (2. täh.) Ligi 50-aastane mees. Teenib ligi 10 000 krooni kuus. Ta on minust ligi 10 kilo raskem. Ootasin ligi kaks tundi. Jooksja edestas teisi ligi minutiga. Olin ligi nädalapäevad haige. Püüdis ligi käsivarrejämeduse angerja. Vesi ulatus mulle ligi põlvini. Künda jäi veel ligi söögivaheks. *Paksud villased kuued seljas olid toimetades ligi kuivaks saanud .. L. Koidula.
II.postp› [gen]
1. lähedale, juurde; lähedal, juures. a. (ruumiliselt). Lühinägelik tõstis kirja silmade ligi. Ära lase last võõra koera ligi. Kari sõi kodu ligi ädalal. Märkasin tulijat, kui see oli juba värava ligi. || (millegi kallale tegutsema). Mina masinate ligi ei kipu. b. hrv (ajaliselt). *Õhtu ligi kattus taevas päris nõgimustade pilvelarakatega .. E. Ellor. c. (seoses arvu vm. määraga). Ta vanus kisub ehk kuuekümne ligi. Töölisi on vabrikus juba 500 ligi. Külma oli 10 kraadi ligi. Vett on veel poole pange ligi.
2. vastu; vastas. Laps surus end ema ligi. Saapasääred hoidsid jala ligi nagu sukad. Särk liibub ihu ligi. Jänes lippas, kõrvad pea ligi.
III.postp› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas. Onni katus on vajunud maad ligi. Surusin näo akent ligi. Juuksed on pead ligi kammitud, pead ligi ludus. Kass tõmbas kõrvad pead ligi ja sähises. Enne vihma lendavad pääsukesed vett, maad ligi.
IV.prep› [part] lähedale, (peaaegu) vastu; lähedal, (peaaegu) vastas a. (ruumiliselt). Hobune tõmbas, hoidis kõrvad ligi pead. Juuksed on ligi pead kammitud. Teki äär ripub ligi põrandat. Pääsukesed lendasid ligi maad. Paadi parras oli ligi veepinda. b. hrv (ajaliselt). Ligi hommikut sadu lakkas. Kuhu sa enam ligi ööd lähed.

liigestama37
osadeks jaotama v. eraldama (eriti maastiku elementide v. pinna reljeefiga seoses). Mandrid liigestavad maailmamere ookeanideks. Lahtedest, fjordidest, poolsaartest liigestatud rannik. Ürgorud liigestavad Lõuna-Eesti maastikku. Lage liigestamata stepp. Ornamentidega liigestatud pind.

liigestuma37

1. osadeks jagunema v. eralduma (eriti maastiku elementide v. pinna reljeefiga seoses). Rannik on tugevasti, väga liigestunud. Ürgorgudest liigestunud maastik. Kõrs on sõlmeline, torujaiks lülideks liigestunud taimevars. *Ümarik, alles sügavamalt liigestumata mehehakatusenägu .. J. Kross.
2. liigest moodustama. Lahastamisel fikseeritakse ka murdunud luuga liigestuvad naaberluud.

lugemaloen 42

1. kirjutatut häälikulises kõnes enda v. kuulaja(te) tarbeks taastekitama; ka päheõpituna esitama. Lapsed õpivad tähti, seejärel veerima ja lugema. Oskab lugeda ja kirjutada. Loeb valju häälega, vaikselt, pominal, sosinal, endamisi, silmadega, mõttes. Loeb soravalt, ilmekalt, üksluiselt, takerdudes. Ta käekirja on raske lugeda. Õppetükk anti lugeda ja küsimustele vastata. Saksa keelt loen, aga vesteldes jään jänni. Loeb neljas keeles vabalt ilma sõnaraamatuta. Viidalt on lugeda, et Tartuni jääb veel 39 km. Armastab (ilukirjandust) lugeda, loeb väga palju. Loeb kirja, kuulutust, ajalehte, raamatut, artiklit, luuletust, romaani, pealkirju, kaupade hindu. Loe mulle ka, mida ta kirjutab. Lugesin lehest, et tuleb uus pensioniseadus. Ma olen sellest kusagilt lugenud. Loeb õhtuti lastele muinasjutte. On sul midagi head, põnevat lugeda? Tänasest lehest polegi midagi lugeda 'pole midagi huvitavat'. Jaan Krossi (romaane) loen ma alati naudinguga. Korrektuuri lugema 'korrektuurpoognaid v. -veerge (trüki)vigade leidmiseks ning parandamiseks lugema'. Lemmikraamat sai lausa pähe loetud. Narmendama, kapsaks loetud kriminull. Diktor loeb päevauudiseid. Noored näitlejad lugesid kirjaniku mälestusõhtul tema luuletusi. Issameiet, söögipalvet, loitse, nõiasõnu lugema. Lapsed loevad jõuluvanale salme. || (kõrgkoolis) loengut pidama. Professor Kivi loeb ülikoolis filosoofia ajalugu, seda loetakse neljandale kursusele. Keskaegses ülikoolis loeti ladina keeles. *Kord olime Aavikuga Viljandis õpetajate kursustel lektoriteks, mina lugesin keelt, tema kirjandust. J. V. Veski. || pühakirjakohta ette lugema v. vaimulikku kõnet pidama. *.. õpetaja luges ilusasti nii kodust ärasaatmisel kui ka surnuaial. P. Vallak. || hääldama, välja lugema. Kes pole prantsuse keelt õppinud, ei oska prantsuse nimesid lugeda. Kuidas seda sõna, nime loetakse? Perrault' (loe: perroo) muinasjutt. || (üllatava v. uskumatu rõhutamiseks). *Ent kas teate, mäherdusel eksemplaride arvul trükiti [Oscar Wilde'i] teoste andeid? Ütle ja loe: tuhat tükki. E. Vilde. ||hrl. väljendites: lugemas käima, lugema minemavan leeris käima, leeri minema; kirikuõpetaja juures abiellumisluba hankimas ning sellega seoses lugemisoskuse kontrollil käima. *Vaevalt oli ta leeris, peakoolis või lugemas .. ära käinud, kui talle ta ilu pärast kosilasi hakkas käima. Chr. Kannike. *.. tihti näen noori, õhetavate nägudega poisse ja tüdrukuid väljumas praosti kirjutustoast .. need käisid lugemas, et pühade ajal heita paari .. O. Luts.
2. mingeid muid märke, muud märgisüsteemi lahti mõtestada oskama, sellistest märkidest v. süsteemist aru saama. Nooti lugema. Matkaja peab oskama kaarti lugeda. Võhik ei oska lugeda tööjooniseid, skeeme. || looduslike moodustiste põhjal midagi teada saama. Aastarõngastest võib üht-teist lugeda puu kasvutingimuste kohta. Ennustaja loeb käejoontest inimese minevikku ja tulevikku. *Kui geoloogi ees on kivimipaljand, loeb ta sealt nagu avatud raamatust. I. Murdmaa.
3. välisilmingute järgi midagi varjatut, sisimat aimamisi taipama, mõistma. Oskab armastatu soove ta silmist lugeda. Luges mu pilgust, ilmest etteheidet, nõustumist. Ta taipab kõik ära, just nagu loeks teise mõtteid. *Ta võis juba selle [= ema] näost lugeda, kuidas haigega lugu oli. O. Luts. *Õpetaja silm jälgis seejuures järjest meeste nägusid, et nende pealt oma kõne mõju lugeda. E. Vilde.
4. loendama. a. (arve järjekorras nimetades). Laps oskab juba sajani lugeda. Ringikohtunik loeb kümneni: nokaut! Opereeritav ei saanud kahekümnenigi loetud, kui narkoos juba mõjus. „Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm,” loeb tantsuõpetaja takti. b. (hulka, kogust arvuliselt kindlaks tehes). Loeb raha. Loe (ära), kui palju meid on. Kes neid lugeda jõuab, neid on nii palju. Luges mulle kümme kümnelist peo peale. Töö on tehtud, loe palk lauale. Loeb sõrmedel, sõrmede peal, keda tuttavatest külla kutsuda. Luges kompvekid kahe lapse jaoks pooleks. Loeb puhkuseni jäänud päevi. Kellaosuti loeb minuteid, logi loeb miile. Loeb keskendunud ilmel pulssi. Perenaine istub laua otsas just nagu sööjate suutäisi lugedes. c. (rivikäsklused võimlemistunnis). Järjest loe! Paariks, kolmeks loe!
5.impers.arvestama. Maakera vanuseks loetakse rohkem kui kolm ja pool miljardit aastat. *Ülepea loeti terves külas seitse korralikku noort tüdrukut .. O. Truu. *Puulaeva iga hea hoidmise juures loetakse üldse viisteist aastat. H. Sergo. || millestki, mingist momendist arvestust alustama v. algust arvestama. Tööstaaži loetakse tööle asumise momendist. Meie ajaarvamist loetakse Kristuse sünnist. Eesti teatri algust loetakse 24. juunist 1870, „Saaremaa onupoja” etendusest. *.. ja kui sa ise ära ei ütle, hakkab palk homsest lugema. M. Raud.
6. arvesse minema. a. arvestamisele kuuluma. Kergejõustikus rekordit ei loeta, kui tuule kiirus on lubatust suurem. Hüpe, tõuge loeb, ei loe. Pühapäevi puhkuse sisse ei loeta. *Sai tööd tapetud – kaks päeva luges kolme ette ja nõnda lastigi ennem tulema .. A. Hint. b. väärtust, tähtsust omama, väärt olema, midagi tähendama. Aega on vähe, iga minut loeb. Ärge jääge tulemata, talgul loeb iga inimene. Ilm ei loe, väljasõit tuleb igal juhul. Asjaajamises loevad tutvused palju. Teiste arvamused, seisukohad ei loe talle midagi. Mis loeb mehele paar muhku või kriimustust! *Ma mõtlesin, et meie ja meie poja tulevik ka sulle midagi loeb. R. Kaugver.
7. pidama, arvama. Midagi oma ülesandeks, kohuseks, saavutuseks, teeneks lugema. Seda loetakse talle süüks, veaks. Virisemist loetakse häbiasjaks. Küsimus loeti otsustatuks. Loeb end asja eest vastutavaks, oma hinnangut eksimatuks. Möödunud aastat võib tulemusrikkaks lugeda. Loeb ennast luuletajaks, kuigi trükis pole midagi ilmunud. Ma pole end veel kaotanuks, lööduks lugenud. Orja ei loetudki inimeseks. Ta ei taha end veel raukade hulka lugeda. Teda loetakse pugejate kilda. *Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! A. Kitzberg.

maa|magnetism
füüs Maa magnetväljaga seoses olevad nähtused, geomagnetism

maa|põu
pealispinna alune maakoore osa, mida inimene (eriti maardlatega seoses) kasutab. Eesti maapõu on rikas põlevkivi poolest. Puuraugud ulatuvad üha sügavamale maapõue. Maapõuest tungis esile laava. *.. sõja kartusel hakkasid talumehed matma oma uudsevilja maapõue. E. Kippel.

mahaadv

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. ||ka ühendverbi osana(tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. ||ühendverbi osanaka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7.ühendverbi osanaosutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9.hrl. koos verbidega jääma, jätmakellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12.hrl. koos verbidega salgama, vaikimaolematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13.koos verbiga saamatoime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15.hrl. koos verbiga kuulutamaavalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16.hrl. koos verbiga viskamaosutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

matuse|kulud pl
kulud matmisega, matusega seoses. Riik maksab matusekulude katteks matusetoetust.

välja minema

1. kusagilt, millegi seest välja liikuma, väljuma. Läks uksest, väravast välja. Lähme välja, toas on umbne. Ta läks juba hommikul vara kodunt välja. Suits läheb korstnast välja. || piltl (hrl. suremisega seoses). Vana Mihkel ei võta enam jalgu alla, aga hing ka välja ei lähe. *Elutseb seal kuskil vaene külaapteeker – hing niidiga kaelas, toss välja minemas. O. Luts. || hrl van algust saama, lähtuma. Kust sihuke jutt, arvamus on välja läinud? Keiser Augustusest läks käsk välja.
2. (välja) ulatuma. Rada läheb maanteele välja. *Kes teab, kuhu see mets välja läheb .. P. Krusten.
3. ära kaduma, olematuks muutuma. Plekid lähevad pestes, pesus välja. Pehmest riidest lähevad viigid ruttu välja. Vihmaga lähevad lokid välja. || (taime kohta:) ära kuivama, hääbuma. Ümberistutatud kadakad kipuvad välja minema. Kaks põõsast läksid kasvama, aga üks läks välja.
4. normaalsest olekust v. seisundist erinevaks muutuma. Kübarad lähevad seistes vormist välja. Kes süstemaatiliselt ei harjuta, läheb vormist välja. *Pikaldaselt kulgeva laadimise taha takerdusid ettevalmistustööd, vahetused läksid graafikust välja. R. Kaugver.
5. teat. arvestusega tegutsema. Ta läheb kasusaamisele, petmisele välja. Läheb uisapäisa riskile, riski peale välja. Tuleb lihtsalt hea õnne peale välja minna. Ta ei tegutse kunagi huupi, vaid läheb välja kindla peale. *Igaüks usub, nagu ta heaks arvab. Kuid maa vabaduse eest on kõik ikka koos välja läinud nagu üks mees. A. Kalmus. || oma tegevuses, taotlustes teat. instantsini minema. Vennad Petersonid läksid õigust nõudes Peterburini välja. *.. siis ma lähen protestiga Kunstide Valitsuseni, kultuuriministeeriumini, keskkomiteeni välja! A. Liives.

minutiline-se 5› ‹adj
minuti kestev, minuti vältav. Minutiline leinaseisak. Minutiline peatus jaamas. Võistlejad läksid suusarajale minutiliste vaheaegadega. Tal on meie ees neljakümne viie minutiline edumaa. || (ülima ajalise täpsusega seoses). Tööpäev algab ja lõpeb minutilise täpsusega. Rongidelt, bussidelt nõutakse minutilist graafikus püsimist.
▷ Liitsõnad: kahe|minutiline, kümne|minutiline, mõne|minutiline, paari|minutiline, viieminutiline.

mis|puhuladv
küsiv-siduv sõna
1. otseses küsimuses: miks, mille puhul, mis põhjusel. Mispuhul te mulle kaasa tunnete? Soovin õnne! – Mispuhul?
2. alustab kaudküsimust vm. kõrvallauset. a. mis põhjusel, millest põhjustatuna. Ütelge, mispuhul te pidu peate. Keegi ei saanud aru, mispuhul Jaak nad külla oli kutsunud. b. mille korral, millisel juhtumil, millega seoses. Võib esineda verejooks, mispuhul tuleb kasutada žgutti. Jõuan Saaremaale hilja õhtul, mispuhul palun endale autoga vastu tulla. *Haua järgmine avamine toimus a. 1923, millele järgnes veel kolmaski, mispuhul mõned luud kaduma läksid .. B. Kangro.

muldmulla 22› ‹s

1. ka põll elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel kujunenud maakoore pindmine kobe kiht, millesse kinnituvad taimede juured. Mulla koostis, struktuur, lõimis, kores, õhusisaldus, värvus, kapillaarsus, poorsus, happesus, sooldumine, temperatuur. Happeline, karbonaatne, leetunud, soostunud muld. Muldade nomenklatuur, klassifikatsioon, kaardistamine. Viljakas, rammus, huumuserikas, must, punane, savisegune muld. Muld on märg, niiske, tahe, kuiv, kohev, kobe, sõmer. Mulla pindmine kiht. Mulda harima, väetama, lupjama, kobestama. Lilledele on vaja uut mulda. Vajutan labida mulda. Käed, jalad on mullaga koos. Rohukamar mullale ning porile sõtkutud. Kevadel sai seeme aegsasti mulda. Taim vajab temale sobivat mulda ega taha igas mullas kasvada. Muldade viljakust tuleb tõsta väetamisega. *Suviti hoidsid kanad põõsaaluse mullal, see oli nende parim siblimispaik. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: alluviaal|muld, glei|muld, hall|muld, kamar|muld, karbonaat|muld, kastan|muld, lammi|muld, leede|muld, liiv|muld, liivsavi|muld, loo|muld, mineraal|muld, must|muld, mägi|muld, niidu|muld, nõmme|muld, pruun|muld, puna|muld, raba|muld, rusk|muld, rähk|muld, savi|muld, saviliiv|muld, soo|muld, tuhk|muld, tundra|muld, turvas|muld, uhtemuld; aia|muld, huumus|muld, kompost|muld, kõdu|muld, künni|muld, lava|muld, lehe|muld, liiva|muld, metsa|muld, muti|muld, mätta|muld, poti|muld, põllu|muld, sõnniku|muld, turbamuld; vormi|muld, värvimuld.
2. piltl (maa, maapinna, mullapõue jms. kohta, hrl. kodupinna, surma v. matmisega seoses). Ta ei lähe võõrsilt õnne otsima, tema juured on (kõvasti) kodukoha mullas. Kõik me läheme kord mulda, mulla alla. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa jälle saama. Raske haigus viis mehe mulda. Ta maeti, sängitati, pandi, viidi kodukalmistu mulda. Mulda varisenud koolivennad. Olgu kodumaa muld teile kerge! Vanaisa puhkab, magab ammu mullas, mulla all. Tudisev rauk, lähemal mullale kui elule. *.. valitsejad, kes seda [Eestimaa] mulda on tallanud, tulevad ja lähevad oma kannupoistega koos. .. Aga rahvas on paigal, aina selle mulla peal. J. Kross.
▷ Liitsõnad: kodu|muld, maa|muld, sünnimuld.
3. piltl väga vana inimene, rauk. Kauaks teda, vana mulda, enam! Mis minusugusest mullast enam tegijat või toimetajat. Palju mulle, mullale, enam tarvis on. *Mis meil muldadel enam karta. Ühe jalaga juba hauas. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: inimesemuld.

mängima42

1. mänguga (1. täh.) tegelema, mängu harrastama. Lapsed mängivad omaette, hulgakesi õues, liivakastis, pargis. Mängivad nukkudega, klotsidega. Mängivad palli, peitust, kula, kooli, poodi, sõda, isa ja ema, röövleid. Mängime, et meil on külalised. Andis tikud lastele mängida. Rebasekutsikad mängivad koopasuu ees. Kass mängib hiirega, koer kondiga. Mis mängu me nüüd mängime? Ei taha enam mängida, ei mängi enam sinuga. Hakkame keksu, ringmängu, mõnda jooksumängu, „Tagumist paari” mängima. Pulmas mängitakse pruudipärg järgmistele paariminejatele. Võrk-, korv-, jalgpalli, tennist, hokit mängima. Naiskond mängis end kõrgliigasse, esikohale. Mängin kabet, malet. Hasartmänge ma ei mängi. Raha peale kaarte mängima. Mängisin 'tegin hasartmängus panuse' kogu pangale, õigele hobusele. Mängib ruletil niikaua, kuni taskud tühjad, viimane sent läinud, mängib enda võlgadesse. Suurmeistrid mängisid viiki. P. Keres mängis seda partiid mustadega. || midagi nagu mänguasja käsitsema. Mängib rääkides pliiatsiga, sulepeaga. Ära mängi söögilauas toiduga, kahvliga, lusikaga. Kõnnib jalutuskepiga mängides pargiteel. Töö läheb tema käes (nagu) mängides. Tõstab mängides 'kergelt, pingutamata' raskeid kotte.
2. mitte tõsiselt võttes suhtuma, millegagi naljatama; kedagi niimoodi kohtlema. Mängib armastusega, tunnetega, teiste närvidega. Ära mängi oma (noore) eluga! Ei maksa tervisega, hea töökohaga mängida. Ausõnaga ei mängita. Ära lase endaga mängida, pane oma tahtmine maksma. See mees on paljude naistega mänginud, paras, et nüüd tema endaga mängiti. || jändama, hullama. Lase lahti, ära mängi! Mis sa mängid, anna müts kätte! Ära mängi, ma saan vihaseks!
3. kõnek kombineerides, teat. tulemust taotledes tegutsema. Andis mängida, enne kui auto korda sain. Mängisin selle kellaloksu kallal hulga aega. Mängis enda sooja koha peale, sõjaväest vabaks, ministrile väimeheks. Seni sa mängid, kuni trellide taha lähed. Mängis meie plaani konkurendi kätte. Selle kauba pealt endale suurt ei mängi 'suurt kasu ei saa'. || (kellegi vastu). Mängis teisele ninanipsu, vingerpussi, vembu. Vaat, millise tüki mängis koosolek esimehele! Mängis mulle niisuguse seatembu, et seda ma andeks ei anna. *„Mis vigurit sa mängid, et hobust kätte ei anna?” küsis Andres Pearult. A. H. Tammsaare.
4. (loomade kohta:) paarimisajal eriliselt käituma. Isasloomad mängivad omavahel võideldes. Tedrekuked mängivad kudrutades, kõhistades ja sulgi turritades. Jões haug juba mängib.
5. piltl muutlikult, vahelduvalt liikuma v. liigutama. Lihased mängivad naha all. Suu ümber mängib muie, naeruvine. Silmad, pilgud mängivad koketeerivalt. Mängib edvistavalt silmadega, pilkudega. Õrn puna mängib neiu palgeil. Rõõmusära mängib lapse silmis. Noor veri mängib. Jõud mängib lihastes. Tuul mängib põõsastes, sügislehtedes, juustega, seelikuga, purjedega. Lained, veekeerised mängivad paadiga. Lõkke helgid mängivad meeste nägudel. Veepinnal mängib virvendus. Pikad varjud liiguvad mängides seintel. Akna taga mängivad langevad lumehelbed. Halvasti kleebitud linoleum hakkab põrandal mängima 'kohruma, liikuma'. *.. tuul mängib lillelõhnaga .. E. Enno.
6. lava- v. ekraaniteoses osa täitma, esinema; lavateost etendama. Näitleja mängib hästi, kaasakiskuvalt, usutavalt, halvasti, puiselt, rolli sisse elamata. Juba koolitüdrukuna mängis ta näitemängudes. Taidlejad mängisid lastenäidendit. Ta on mänginud teisejärgulisi osi, peaosas pole ta kunagi mänginud. Kes Hamletit mängis? Paljude noorte unistuseks on filmis mängida. Mida täna „Estonias”, draamateatris mängitakse? Viljandi „Ugala” mängib homme Tartus „Vanemuises”. Verdi oopereid on Eestis palju mängitud. || kõnek etenduma. *G. Ormi komöödia „Kevade ja suve vahel” mängib linnas .. E. Nirk. || (seoses sõnadega osa, roll:) etendama. Mis osa Jaan selles segases loos mängis? Juhtivat, olulist, silmapaistvat osa mängima. Ei oska öelda, mis tema valimisel kõige tähtsamat rolli mängis. Raha ei mängi elus sugugi mitte kõrvalist, tähtsusetut rolli. Vahelihas mängib hingamisel märkimisväärset osa.
7. end kellenagi paista laskma; kellenagi, kellegi rollis esinema v. teat. olukorras käituma ja tegutsema. Armastab teisi käsutada ja ülemust, härrat, saksa, kubjast mängida. Poeg mängib majas peremeest. Mängib daamide seltskonnas, naiste ees rüütlit, kaitseinglit, kangelast. Mängib solvunut, kannatajat, kõrvuni armunut, lihtsameelset, süütukest. Ära mängi prohvetit, advokaati, kõiketeadjat. Ära püüa(gi) mängida, et oled väga julge. Poisike tahab ikka täismeest mängida. Koolist koju jäämiseks mängis poiss haiget. Kas ta alati kometit, tola, narri, lolli mängib 'veiderdab'? Emalind mängib vigast, et tulijat pesa lähedalt eemale meelitada. Kui klappimiseks läks, ei mänginud keegi ihnuskoid. Vend pidi õele peol kavaleri mängima 'kavaleriks olema'. Ole hea, mängi postiljoni, too minu post ka ära! Mängisin oma naisperele kutsarit, autojuhti 'olin autojuhiks, kutsariks'. || midagi teesklema. Ma ainult mängisin magamist, vihastamist, kaastunnet, haigust, huvi asja vastu. Mängime, et ei tea asjast midagi. Mängis, nagu oleks temasse kõrvuni armunud. Ta ägedus, vaimustus tundus mängituna.
8. pillil muusikahelisid tekitama, helindit muusikariista(de)l esitama; (pilli, muusikariista kohta:) selliselt tekitatud helidest kõlama. Mängib flööti, klaverit, kannelt, akordioni, torupilli, trombooni. Ta mängib mitut pilli. Kõik nad on musikaalsed – laulavad ja mängivad. Mängib ansamblis, bändis, orkestris, kvartetis. Õpib viiulit mängima. Mängib nauditavalt, meisterlikult, virtuoosselt. Orkester hakkas mängima, mängis marssi, valssi. Kontserdil mängiti Sibeliust ja Griegi, mängiti ka D. Šostakovitši VII sümfooniat. Kas Tubinast, Tubinalt ka midagi mängiti? Mängib noodist, peast, kuulmise järgi. Kusagil mängib lõõtspill. Pill mängib ja tants käib. Viiul mängib lausa nutvalt. || (heli ülekandva v. reprodutseeriva aparaadi kohta). Raadio, teler mängib. Keera raadio mängima, las raadio mängib. Pane grammofon, makk, plaat, lint mängima. Hakkame uusi plaate, linte mängima. See on kauamängiv plaat, mängib üle poole tunni.

määramamäärata 48

1. (seaduse vm. õigusakti kohta:) ette kirjutama, sätestama; (organi v. isiku kohta:) millekski käsku, korraldust andma. Selle otsuse punkt 30 määrab.. Tuleb teha nii, nagu seadused, eeskirjad määravad. Ta määrati töörühma juhiks, kooli direktoriks, Türile metsaülemaks. Maja saab müüa seaduses määratud korras. Stipendiumi, toetust, preemiat, auhinda määrama. Määrati uus tähtaeg tööde lõpetamiseks. Karistust määrama. Liikluspolitseinik võib määrata eeskirjade rikkumise eest rahatrahvi. Mässulistele talupoegadele määrati kadalippu, mõned määrati mahalaskmisele. Varandus jaotati nii, nagu kadunu oli oma testamendis määranud. Isa oli määranud pojale maja ja tütrele auto. Arst määras talle soojendused, mudavanne. *Aga maa kasutamise eest määras peremees Juulile aastas seitse heinateopäeva kraesse. J. Kruusvall. || (milleski kokkuleppimise kohta). Kohtumise määrasime kella kuueks. Pulmapäev on (kindlaks) määratud. Ootasin määratud kohas. Koosolek lükati määramata ajaks edasi.
2. kindlaks tegema, (süstemaatilist kuuluvust, olemust vm.) välja selgitama. Laeva asukoht määrati sekstandi abil. Objekti vanust saab määrata radiokeemiliselt. Tähtede järgi saab aega ja ilmakaari määrata. Määrab vahemaa, nõu mahu silma järgi. Arst määrab diagnoosi. Kogub ja määrab taimi, liblikaid, mardikaid. Raskesti määratavad seeneliigid, mineraalid. Laboris määrati aine koostis, tihedus, aedvilja nitraadisisaldus. *Perenaise vanust oli uustulnukal võimatu määrata näo järgi, mil lasus terve kiht pastasid ja puudrit. R. Sirge. || määratlema. Kolmnurk määratakse kahe külje ja nendevahelise nurga kaudu. Sirgjoont määravad punktid. *Ma pole suutnud oma vahekorda selle mehega määrata. Kunagi ei kujunenud see .. südamlikuks sõpruseks, kuid ikka oli see enam kui harilik tutvus. F. Tuglas.
3. millekski v. kellelegi ette nähtud olema. Need sõnad polnud määratud sinule, sinu kõrvadele. Siis ta taipas, et küsimus oli temale määratud. Aukülalised istusid neile määratud kohtadele. Nooremale koolieale määratud lasteraamat. *Iga asi seisis siin [= toas] määratud paigal .. K. Rumor. || (millegi paratamatult, inimese tahtest sõltumatult toimumisega seoses). Pillimeest minust ei tulnud, polnud saatusest määratud. Kinnikasvamisele määratud soostuv järv. Päästmatult hukkumisele, surmale määratud merehädalised. Kas olen määratud siia igavesti ekslema?
4. milleski oluline, tooniandev, peamine olema. Suurelt osalt määrab kliima taimede ja loomade levikuala. Mis määras ta sellise otsuse, valiku? Inimesed, poliitikud, kes on meie sajandi ilmet määranud. *.. mehe määravad siiski nimelt tema suurimate saavutuste mastaabid, mõte, teostus .. Ü. Tuulik. *Kõik mõtlesid ainult tasu peale ja see oligi, mis määras nende vahekorra tööga. A. H. Tammsaare.

mööda
I.prep› [part]
1. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingil pinnal v. piki mingit pinda, rada v. joont. Tuleb mööda teed, tänavat, mööda looklevat rada, mööda põllupeenart. Laps roomab mööda põrandat. Köis lohiseb mööda maad. Poisid sõidavad, liuglevad mööda trepikäsipuud alla. Tuli minna mööda käänulisi koridore. Üle oja pääseb mööda kitsast purret. Suusatajad laskusid mööda nõlvakut orgu. Vesi, gaas, nafta voolab mööda torusid. Vesi valgub, niriseb mööda seinu alla. Pisarad veerevad mööda põski. Sulg libiseb kergelt mööda paberit. Judinad jooksevad mööda selga, selgroogu. Käed ripuvad lõdvalt mööda külgi alla. Igasugust kola vedeleb mööda seinaääri. *Murka tuli talle [= kassile linnu]pesa juurest mööda haisu järele. A. H. Tammsaare. | piltl. *Kriitika nõrkuseks on libisemine mööda pinda. J. Smuul.
2. kasut. seoses liikumise v. paiknemisega mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses. Uitasime mööda metsa, linna. Lapsed jooksevad mööda aeda, parki. Rändab mööda maad, maailma (ringi). Poiss ajas mööda maja kassi taga. Marsib mööda tuba edasi-tagasi. Vanasti käis rätsep mööda talusid õmblemas. Kobab mööda taskuid, otsib tikutoosi. Jookseb mööda poode, ametiasutusi. Õnnetused käivad mööda inimesi, ei käi mööda kive ega kände. Majad on laiali mööda orgu ja mäenõlvu. Vedeleb mööda kõrtse.
3. (seoses löömisega:) vastu. Andis, virutas, laksas, sai mööda nägu, kõrvu, lõugu. Poiss sai vitsaga paar sirakat mööda sääri, tagumikku. Sähmas hobust ohjaharudega mööda külgi. *Siin põrutas Tõmm rusikaga mööda lauda, et piimakauss ja võitaldrik kõlisesid .. J. Pärn.
II.postp› [part]
1. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingil pinnal v. piki mingit pinda, rada, joont jne. Tuleb teed, tänavat, põllupeenart, rada mööda. Laps roomab põrandat mööda. Köis lohiseb maad mööda. Koolipoisid sõidavad trepikäsipuud mööda alla. Jooksid, põgenesid aiaäärt mööda minema. Sõudsime jõge mööda alla. Roniti redelit mööda üles. Purret mööda pääseb üle jõe. Hiilisime neile jälgi mööda järele. Lõika, sae täpselt joont mööda. Läheb otse(joones) nagu nööri mööda. Vesi voolab kraave, renne, torusid, voolikuid mööda. Higi niriseb selga mööda alla. Võtsime ritta ja andsime telliseid rida mööda edasi. *Põrand oli pesemisest veel ääri mööda niiske. M. Raud. | piltl. See jutt jõudis riburada mööda minunigi.
2. kasut. seoses liikumisega v. paiknemisega mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses. Hakkas tuba mööda edasi-tagasi käima. Hulgub ilma, küla, linna mööda (ringi). Eksles kogu päeva metsa mööda. Harjusk käis kaubitsedes külasid mööda. Sellega on palju asjaajamist ning asutusi mööda käimist, vantsimist. Nohu pärast ei maksa arste mööda joosta. Lapsed on kõik juba ilma mööda laiali. *Niisuguse jutuga käis Västrik oma üleaedsete uksi mööda. P. Vallak.
3. millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi. Toimib oma arvamist, tahtmist mööda, elab oma harjumusi mööda. Vanarahva tarkust mööda peaks tänavu ilus kevad tulema. Minu teadmist ja mäletamist mööda oli see 1950. aastal. Püüan võimalust mööda aidata. Miski pole tema meelt mööda. Tööta jaksu mööda. Peenraid tuleb tarvidust mööda kasta. Pealtnägijate kinnitust mööda, tunnistajate seletust mööda toimus see nii. Tehku oma äranägemist mööda. *Või peab ta võimude kätte toimetama, et talle mõistetaks seadust mööda? A. H. Tammsaare. *Piiskopi käsku mööda hakati nüüd Ükskülas sõjamehi koondama. E. Kippel. ||konkreetse substantiiviga›. Hästi keha, pihta, taljet mööda kleit. *See [= mood] nõudis, et sukad oleksid ilusasti säärt mööda .. L. Promet. *.. aga juurikast kepi käepide oli äti pahklikku pihku mööda. V. Sõelsepp. | piltl. Soojus oli talle nahka mööda. See töö on talle südant mööda.
▷ Liitsõnad: jõudu|mööda, järge|mööda, konti|mööda, korda|mööda, meelt|mööda, mokka|mööda, pikka|mööda, sedamööda.
III.adv› ‹hrl. ühendverbi osana
1. esineb ühendites, mis väljendavad ühe objekti peatumatut edasiliikumist teise objekti suhtes. a. (liikumistee ääres paiknevat v. vastuliikuvat objekti endast tahapoole jättes). Siit pole selle aja sees kedagi mööda läinud. Hiilis akna alt, ukse eest mööda. Jalutasime surnuaiast, surnuaia juurest mööda. Kolonnid marsivad tribüünist, tribüüni eest mööda. Tal õnnestus piletikontrollist mööda lipsata. Rong kihutas mürinal mööda. Astu sisse, kui juhtud mõnikord siit mööda minema. Agulimajad libisevad vaguniaknast mööda. Tõstsin käe, aga takso vuhises peatumata mööda. Marsib ülbelt, teretamata mööda. b. (ees liikujat endast tahapoole jättes). Mootorratas kihutas autost mööda. Finiši eel õnnestus tal teistest mööda spurtida. Kitsal teel ei pääse eessõitjast kuidagi mööda. Teised autod lasevad kiirabiauto mööda. *Andres kupatanud pikast kirikuliste voorist mööda. A. H. Tammsaare. *Ta ruttas mööda kõigist, kes käisid neil minuteil jala mööda Harju uulitsat .. M. Raud. c. piltl. Seadustest, korraldustest, eeskirjadest annab mööda hiilida. Sellest ei saa vaikides mööda minna. Teda tuleb arvestada, temast ei saa mööda minna. Kas läheb see karikas meist mööda? Selline vapustus ei lähe jälgi jätmata mööda. *Need [= ükskõiksed inimesed], kes lähevad laiduväärsest mööda ja ei tee väljagi. A. Valton. *Aga sina .. virised kõrval ja elu läheb sust mööda. H. Raudsepp.
2. viltu, märgist kõrvale, mitte pihta v. täppi. Viskas, laskis, tulistas mööda. Kuul, nool, oda läks mööda. Teine vabavise – jälle mööda! Läks korda see hoop mööda juhtida. Vaatas midagi märkamata minust mööda. | piltl. Vastus läks mööda. Oma sõnavõtuga laskis ta märgist mööda. Luulest võib valesti aru saada, hoopis mööda lugeda. Tõsiasjadest ei saa mööda vaadata. Neil pole vastastikust mõistmist, elavad teineteisest mööda. *Lame kiitus on mage. Pahandab koguni, kui asjast mööda kiideti. G. Ernesaks. *Alati hõlpsasti / mõistatad mööda, / kes on siin kes .. J. Kross. ||adjektiivilaadseltkõnek niisugune, nagu ei pea olema, ebaõnnestunud, sobimatu. See kleit on sul päris mööda ost. Moel pole vigagi, aga värv on mööda. Ära tema joba tähele pane, ta on veidike mööda 'napakas'.
3. (ajaliselt tahapoole, seljataha jäämise kohta). Läks natuke aega, mõni päev, paar tundi mööda. Lendasid, veeresid mööda kuud ja aastad. Sõidame maale nädalalõppu mööda saatma. Ära lase head juhust, võimalust mööda. Haigus-, valuhoog, peapööritus, väsimus, unisus läks mööda. Küll halb tuju läheb mööda. Sadu, vihm, tuisk, äike läks mööda. *Lõunaaeg jõuab mööda, Liisi ja Maret peavad tuppa minema. A. H. Tammsaare. || kõnek möödas. Kesköö, mardipäev juba ammugi mööda. Sellest on paar tundi mööda. Kui heinaaeg mööda, saab hinge tagasi tõmmata.

neuro|humoraalne
füsiol närvide ja organismi vedelikega seoses olev. Neurohumoraalne regulatsioon.

nukkernukra, nukrat 2› ‹adj
(eriti seoses meeleolu ning seda kujundavate teguritega:) kurvameelne, (hardalt v. härdalt) kurb, kurvatooniline; sellist meeleolu v. tundetooni väljendav. Sügis ei masenda, kuid teeb siiski nukraks. Meel, süda muutub, läheb nukraks. Ta on kuidagi vaiksemaks ja nukramaks jäänud. Lahkumine, lahkuminek teeb ikka nukraks. Mingi nukker eelaimus kummitab. E.Enno „Kojuigatsus” loob valuliselt nukra tunde, täidab hinge nukra hellusega. Nukrad mõtted elu nukratel hetkedel. Nukker lauluke, meloodia. Nukker pilk, ilme, nägu, naeratus, hääl. Suu naerab, aga silmad on nukrad. Räägib oma lootuste purunemisest nukra huumoriga. Hall ja nukker sügispäev. Vihma ühetasane nukker rabin. *Kas polnud tal nukker siin värvimata põrandaga ruumis, kus päevavalgus piklikust lauast suurt kaugemale ei ulatunudki? A. Beekman. *Eduard oli vahel nukrat rõõmu tundnud mõttest, et elu on nad [Katiga] lõplikult lahutanud .. E. Krusten.

nurka viskama ~ heitma
kõrvale heitma, sinnapaika jätma; (töövahendiga seoses ka:) vastavast ametist, tööst loobuma. Viska raamatud mõneks ajaks nurka ja puhka. Heida nurka sellised lollid mõtted. Kui on kusagil pidu, heidab ta ka kõige pakilisema töö nurka. *Tont võtku, kui minult keegi nõuaks, et ma korraga põllumehe ameti nurka peaks viskama ja rätsepaks hakkama .. O. Luts. *Ta [= rätsep] viskas nõela nurka ja hakkas uurmaakriks. J. V. Jannsen.

näpistama37

1. pöidla ja (esimese) sõrme vahele haarates pigistama. Kedagi käsivarrest, kintsust, ninast, kõrvast näpistama. Kellegi käsivart, kintsu, nina, kõrva näpistama. Näpista teda, et ta tukkuma ei jääks. Ai, ära nii kõvasti, valusasti näpista! Näpistab nii, et sinised plekid jäävad järele. *Noorik pidi õhtuti .. tema pihtu näpistama ja voolmeid triikima .. E. Vilde. || millegi muu vahele haarates pigistama. Vähk näpistab sõrgadega. Hani näpistas poissi nokaga. Metallaasa harusid võib tangidega kokkupoole näpistada. *Puhastas haava piiritusega, näpistas paar klambritki peale .. H. Sergo.
2. piltl (millegi justkui pigistava v. näriva kohta). a. (hirmu, mure jm. negatiivse emotsiooniga seoses). Hirm, mure näpistab südant, südames. Hinge näpistav piin, tusk. *Ta hääl värises [kurbusest] ja mul endalgi näpistas kurgust. J. Semper. b. (terava näljatundega seoses). Nälg näpistab (kõhtu). Kõht, kõhus näpistab. Tundis näpistavat nälga. *.. putukad peitu on pugenud – / nälg tuleb [linnukestel] nokka näpistama. O. Kangilaski. c. teravat külmatunnet tekitama; ära külmetama, ära võtma. Külm, pakane näpistab nina, kõrvu, põski, varbaid. Mahe lõunatuul paitab, külm põhjatuul näpistab. Kui öösel halla teeb, siis näpistab kurgid, tomatid, kartulipealsed ära. Külmast näpistatud pihlakamarjad on maitsvad. *.. talvepakane aga näpistavat just lopsakalt kasvanud ja vesiseid [viljapuude] oksi. H. Kiik.
3. pigistades millelgi osa v. tükki otsast eraldama. Istutamisel näpistatakse istiku juur lühemaks. Küünla tahti, peergu näpistama. Aedmaasikaid korjates näpistatakse viljavars küünega läbi. Näpistas vistrikul mädapea maha. Nelgil tuleb külgpungad ära näpistada. Võta tangid, näpista traat katki. Näpistas saiasisust raasukesi ja pistis suhu. || piltl millestki niigi napist teatavat väikest osa mingiks eriotstarbeks eraldama. Eks lugemiseks tule uneajast, öötunde näpistada. Uued kingad peab saama, nii palju annab ehk toidurahast näpistada. Kõhu kõrvalt näpistatud kroonid. Töörohked päevad ning lühikeseks näpistatud ööd. *Palju sul veel püülijahu kirstunurgas on, saad ehk pisut ka sealt neile [= tütre perele] näpistada, suvel leivakasteks, kartulitorkeks. A. H. Tammsaare.

oleks-i 2› ‹s
(kasut. seoses kahetsusega, tagantjärele tarkusega vale otsuse v. tegevuse puhul). Mis see oleks enam aitab. Oleks on paha poiss. Oleks ja peaks on vennad.

orbitaalne-se 2› ‹adj
orbiidiga seoses olev. Maa orbitaalne liikumine.

otsa
I.postp
1. [gen] pealmisele pinnale, ülemise osa peale; tipu, teraviku v. otsmise osa peale v. külge. Kotid laoti üksteise otsa. Koorma otsa oli visatud köis. Poiss ronis puu otsa. Lipp pandi torni otsa lehvima. Võttis lihatüki kahvli otsa. Laps vedas järel nööri otsa seotud mänguautot. Astus katkise pudeli otsa. *Siis istusid kivilõhkuja ja kraavikaevaja vankrisse kirstu otsa. R. Sirge. | piltl. Sai külla, hea põlve, priske elujärje otsa. Oled vale, õige isiku otsa juhtunud, sattunud. Niisuguse lolli otsa pole ma enne komistanud. Vaatas ühe otsast teise otsa 'näkku, silmadesse'. || ümbritsevalt millegi peale. Tõmbas sukad, sokid jala otsa. Kingade otsa olid veel botikud pandud. *..ajas mees ennast voodiservale istuli ja sobitas sussid päkkade otsa.. V. Gross. || millegi külge (kinni) rippuma. Pane mantel varna, naela, konksu otsa! Kraana haaras lasti noka otsa. Võttis paki, kohvri, korvi, kompsu käe otsa. Pani lapse rinna otsa (imema). || lükitult millestki läbi. Pärlid on aetud nööri otsa. Lihatükid pandi varda otsa küpsema.
2. [gen] lisaks, juurde. Tegi ühe vea teise otsa. Aina üks häda teise otsa. Tantsisid kogu õhtu koos, ikka tantsu tantsu otsa. *Ta tühjendas kruusitäisi teineteise otsa.. U. Masing.
3. [nom gen] (ajaliselt:) läbi, vältel; kestel, kogu ajavahemiku jooksul. Öö otsa sadas vihma. Päevad otsa istus ta toas. Õhtu otsa ei räägitud sõnagi. Tegi talv otsa metsatööd. Suvi otsa, suve otsa olin maal. ||mõnes ühendis muus käändevormis›. Läks aastaks otsaks välismaale. Polnud päeval otsal iva hamba alla saanud.
II.adv
1. peale, külge (eriti seoses liikumist väljendavate verbidega). Vaata, et sa inimestele otsa ei aja! Kiirrong sõitis kaubarongile otsa. Viskas mantli maha, pintsaku sinna otsa. Laudale ehitati karjaköök otsa 'külge'. Pani sokid jalga ja tõmbas kalossid otsa. Ähvardas majale tule otsa panna, pista, torgata. Tundub, et suur kala on otsa hakanud. Vaatas teisele küsivalt otsa 'näkku, silmadesse'. *Ees sammuv noormees peatus nii äkki, et Jaan talle otsa pidi kukkuma. A. Jakobson.
2. kõnek lisaks, juurde; järele. Kauba hinnale on jälle mõni kroon otsa pandud. Kevad oli külm, nüüd veel suvi ka otsa samasugune. Läks trumm, mingu pulgad ka otsa!
3. lõpule, läbi. Ostude tegemisel sai raha otsa. Jutt sai otsa. Sai isu otsa tantsitud. Töö ei lõppenud kunagi otsa. Jõud lõppes otsa. *Ja kui himu lugemisel otsa sai, kiskus ta paberi pisikesteks tükkideks. A. H. Tammsaare. || tervislikult halba seisundisse; kurnatuks, kõhnaks. Haige on näost otsa lõppenud. *Mõni läheb priskemaks ja kosub, teine jääb otsa kui luu ja nahk. M. Metsanurk. || (suremise, hukkumise kohta). *Ja see Sirelpuu Gustav sai mõne aasta hiljem ühel talvel otsa, jättis hinge tuisku. E. Krusten. *Täna sai kõige parem loom otsa. Jak. Liiv.

parteiline-se 5 või -se 4› ‹adj

1. parteiga seoses olev, partei-, erakondlik. Isiku parteiline kuuluvus. Parteiline lojaalsus.
2. mingi partei põhimõtetele, huvidele, ülesannetele vastav, nendega kooskõlas, neid väljendav ja nende teenistuses olev; ant. parteitu. Parteiline ajakirjandus.

passi|määrustik
riigi ulatuses kehtiv määrustik passi omamise jm. passiga seoses oleva kohta

paun-a 23› ‹s

1. spetsiaalne kott v. tasku millegi kaasavõtmiseks v. kaasaskandmiseks, märss, seljakott, ranits. Tohust, niinest, hülgenahast paun. Mahukas, raske, pooltühi paun. Kirjakandja, matkamehe paun. Tööriistade, teemoona paun. Pauna selga, õlale võtma, viskama. Matkajatel olid suured paunad seljas. Taas tuli võtta paun ja reisikepp. Kütt pistab lastud linnu pauna. Paun on asjadest pungil. *Olin tol päeval valvevelsker, läksin oma punase risti paunaga väravasse.. R. Kaugver. | piltl. *Olin oma muusikaliste kui ka elukogemuste pauna täiendanud. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: arsti|paun, esmaabi|paun, jahi|paun, karja(se)|paun, matka|paun, posti|paun, raha|paun, reisi|paun, sadula|paun, selja|paun, tohik|paun, toidupaun; jutupaun.
2. piltl miski kotti, taskut v. pampu meenutav (sageli seoses inimese v. looma kehaga). a. kõnek kõht. Kas said ka pauna korralikult täis? Sel mehel on paun juba kenakesti paisuma hakanud. *Ümmarguse pauna pärast, mida pullover peidab, kutsutakse poissi Paunikuks. J. Rannap. b. hrv (väikese lapse kohta:) pamp, põnn. *Nüüd peame seda mahajäänud pauna viimati veel toitma! J. V. Jannsen. c. murd küür, kühm... sest et mul on küüra selläs, / pauna pihtade vahele. d.pl.murd kõrkjatest, lugadest vms. kokku seotud kimbud (ujuma õppimiseks). Kõhuli heidetakse paunu ühendavaile nööridele, nii et paunad jäävad kahele poole keha veepinnale, ja püütakse edasi ujuda.
▷ Liitsõnad: kõhu|paun, nahkpaun.
3. anat kotjas kate v. moodustis
▷ Liitsõnad: lima|paun, neelu|paun, rasviku|paun, südamepaun.

nagu puuga pähe lööma, nagu puuga pähe saama
(millegi ootamatu, rabavaga seoses). *Jahmatusest oli ta nagu puuga pähe saanud ja peatas hobuse. O. Jõgi (tlk).

pidi
postp› [part]
1. mööda (piki mingit pinda, rada jms. liikumise v. kulgemise kohta). Läks teed, tänavat, sihti pidi. Tõttasin metsaradu pidi edasi. Jalutasime jõekallast, mereranda, põlluäärt pidi. Varemete juurde pääseb kahte teed pidi. Lapsed jooksevad koridori pidi. Sõideti maad ja merd pidi. Ronis redelit, treppi, astmeid pidi üles. Üle jõe saab purret pidi. Sõudsime jõge pidi ülespoole. Jõudsime jälgi pidi laagrisse. Maanteed pidi tuleb sinna umbes 7 km. Vett pidi on sinna paar kilomeetrit. Tee kulgeb raudteevalli pidi. Jõgi voolab uut sängi pidi. Lauda pidi sibab väike putukas. Gaas jõuab meieni torusid pidi. Mahl jookseb kaseoksa pidi pudelisse. Infektsioon levib lümfiteid pidi lümfisõlmedesse. Ärevusjudinad jooksid selga pidi nagu sipelgad. *Ja kuidas tuli Andrese roigasaedasid pidi Siimoni laudani ulatus. J. Kross. || (piltlikes väljendites). Mõtted jooksid mineviku teid pidi. Asjad arenevad loomulikku rada pidi. Ajab äri kõveraid teid pidi. Alustas ääri-veeri pidi oma juttu. Lapsi hakkas riburada pidi tulema.
▷ Liitsõnad: külge|pidi, külgi|pidi, seinapidi.
2. kasut. seoses liikumisega (v. paiknemisega) mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses, mööda. Kõnnib tuba pidi. Turiste veetakse linna pidi ringi. Poiss luusib metsa pidi. Ema otsis poegi küla pidi taga. Tervemad patsiendid hulguvad juba haiglat pidi. Käib maja pidi allkirju kogumas. *.. maanurka paljaste kaljurahnudega, põldudega, mis venivad kitsukeste siiludena mäeseljandikkude nõlvu pidi.. L. Remmelgas (tlk). || (ühelt samalaadselt objektilt teisele liikumise kohta). Külasid pidi käivad kõnemehed. Turistid jooksevad poode pidi. Mardisandid käisid peresid pidi. Suur kultuurimajasid pidi käija pole ta kunagi olnud. Vedeles suvi läbi kuurorte pidi. Mees kolab kõrtse pidi. Poiss kondab kamraade pidi. Jutt veeres tuttavaid pidi. Tuustib sahtleid, taskuid pidi. *Tema mõte käib tavalisi inimesi ja nende tegusid pidi. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: külapidi.
3. millegi külge kinnitatuna, millestki kinni hoituna v. kinni hoides. Köis on üht otsa pidi puu külge seotud. Kopsik ripub käepidet pidi seina löödud naela otsas. Jäi kaht sõrme pidi masina vahele. Sedel lipendab üht nurka pidi posti küljes. Võttis kepi jämedamat otsa pidi pihku. Süüdlane tiriti juukseid või rõivaid pidi pingi alt välja. Tüdruk vedas kassi tagumisi jalgu pidi järel. *.. tuhanded ja tuhanded heeringad on sattunud hõbedasi päid pidi võrgusilmadesse.. J. Smuul. *Nad vedasid ärevil hobuseid ratsuteid pidi käekõrval.. U. Masing. || millessegi sisse, milleski sees v. millegi vastu puutudes. Vajus üht jalga pidi laukasse. Palk on üht otsa pidi vees. Laps lohistab end istmikku pidi põrandal edasi. *.. ja istub vabaks jäänud toolile ainult üht reit pidi. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: harja|pidi, hõlma|pidi, jalga|pidi, jalgu|pidi, juukseid|pidi, kaela|pidi, karvu|pidi, ketti|pidi, koiba|pidi, konksu|pidi, kraed|pidi, kõhtu|pidi, kõrvu|pidi, käist|pidi, käppa|pidi, käsi|pidi, kätt|pidi, köit|pidi, küüsi|pidi, lõõga|pidi, natti|pidi, nina|pidi, nokka|pidi, nurka|pidi, nurki|pidi, näppu|pidi, nööpi|pidi, nööri|pidi, ohelikku|pidi, otsa|pidi, otsi|pidi, paelu|pidi, patsi|pidi, pead|pidi, põhja|pidi, päitseid|pidi, rihma|pidi, rindu|pidi, saba|pidi, sanga|pidi, sarvi|pidi, selga|pidi, serva|pidi, suud|pidi, sõrga|pidi, sõrme|pidi, sõrmi|pidi, tukka|pidi, turja|pidi, tutti|pidi, valjaid|pidi, vart|pidi, õlgapidi.
4.ka liitsõna järelosanaesineb millegi toimumise viisi ja laadi märkivates väljendites ja liitsõnades (viimastes mõnikord ka teistsuguse liitumisega). Vili oli lamandunud, seda sai kombainiga lõigata ainult üht külge pidi. Tabel peaks laiust pidi lehele ära mahtuma. Mets kammiti mitut pidi läbi. Asja arutati mitut kanti pidi. Oleme ettepanekut kaalunud seda ja teist kanti pidi. Üht silmanurka pidi jälgis ta sõbra suhtumist. *.. ah küll oleks vaja keerata see elu hoopis teist kanti pidi käima! R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aega|pidi, alas|pidi, alla|pidi, iga(te)|pidi, ise|pidi, järge|pidi, kaht(e)|pidi, kaksi|pidi, karu|pidi, kuidagi|pidi, kumbagi|pidi, kõike|pidi, kõiki|pidi, mis|pidi, mitut|pidi, mõlemat|pidi, mõnda|pidi, naa|pidi, nii|pidi, nuri|pidi, pahem|pidi, pahu|pidi, parem|pidi, pikku|pidi, põiki|pidi, päri|pidi, risti|pidi, seda|pidi, sees|pidi, tagas|pidi, tagur|pidi, teisi|pidi, teist|pidi, vale|pidi, vastu|pidi, välis|pidi, õiget|pidi, äras|pidi, üht(e)|pidi, üksi|pidi, ülespidi.
5. millelegi vastavalt, millegi põhjal, järgi. Tunneb kõiki ees- ja isanime pidi. Meesliini pidi pärineb ta Läänemaalt. Vana harjumust pidi jätkas ta kamandamist. Võimalust pidi püüab ta säästa naisi rasketest töödest. Tema hinnangut pidi on meie disaini tase kõrge.
▷ Liitsõnad: nime|pidi, nägupidi.

piki

1.prep› [part] mööda. a. (midagi v. millegi äärt, serva mööda toimuva hrl. pikisuunalise liikumisega ühenduses). Rongkäik liikus piki tänavat väljaku poole. Läksime piki Paldiski maanteed Stroomi metsa. Tõttasime piki kõnniteed, alleed peatuse poole. Hakkasin minema piki trammiteed, raudteed. Läksin piki metsasihti. Poisid kõnnivad piki kaisid ja vahivad laevu. Käis piki koridori edasi-tagasi. Naine astus piki põllupeenart. Läksime piki metsarada. Kõndisime piki mereranda, jõekallast, kindluse väliseid müüre. Purjetasime piki Peipsi põhjarannikut. Sõudsime piki jõge üles. Piki orgu puhus jäine tuul. Kobasin piki seinu, kuni leidsin ukse. Veejoad voolasid piki tänavarentsleid. Meie edasine marsruut kulges piki Ahja jõe kallast. Triikrauaga töötatakse ühtlaselt piki ja põiki riiet. *Kaks väikest oravat sööstavad suure robinaga mu selja taga piki männitüve alla ja jooksevad üle muru. L. Ruud. b. (ka muupidise liikumisega ühenduses). Libisesin piki katust alla. Laviin langes piki mäekülge allapoole. Pinnatuisu puhul lumi kandub edasi ainult piki lumepinda. Piki põski jooksid pisarad. Kõndis piki põldusid ja metsi. See heli tekib siis, kui tõmmatakse pulgaga piki kammipiisid. c. (paiknemisega seoses). Ahelküla majad asuvad reas piki suurt teed. Piki tänavat põlesid üksikud laternad. Rindelõik kulges piki Riia – Pihkva maanteed. Olime kaitsepositsioonil piki lagendiku serva. Maantee jooksis piki seljandikku. Piki kraavikallast käis teerada. Piki kiviaeda kasvasid kadakad. Linn on piki jõge pikaks veninud. Piki seinu asetsesid pingid. Piki sõiduteed kulgeb valge telgjoon. Piki rästiku selga jookseb sakiline joon.
2.postp› [gen] hrv jooksul, pikku, vältel. *Aga ta oli aastate piki nõnda harjunud mõtlema, õppinud ka ütlema. R. Sirge.
3.advhrv pikkupidi, pikuti. *Sedaviisi tulevad kõik „suutäied” ühesugused, turvas segatakse piki ja risti ühtlaselt läbi. K. Kass.
▷ Liitsõnad: ajapiki.

pikne-se 2› ‹s

1. äike (peam. välgu ja müristamise kohta). Kõva, kange pikne võib palju kurja teha. Äkki kärgatas, raksatas, prahvatas pikne. Taevas on äikesepilved ja raksub pikne. Merel möllas torm ja sähvis pikne. Pikne on sisse löönud, maja põleb! Pikne lõi, süütas maja põlema. Pikne tabas kirikutorni. Pikne lõi puusse, kivi sisse. Pikne löönud põllul hobuse maha. Pikse ajal hoidke suurtest puudest eemale. Kui pikne läks mööda, hakkas sadama tihedat vihma. Lapsed kartsid pikset. Piksest murtud puud, purustatud mänd. || (võrdlustes seoses mingi jahmatama paneva ootamatusega). Uudis rabas kõiki nagu pikne selgest taevast. Ootamatu õnnetus tabas nende peret nagu pikne sinavast taevast. Seisin nagu piksest rabatud. Suri äkitselt, nagu piksest rabatud. *".. Hurrjah, peletisi, – siis nõnda teenitegi Jumalat?!” See oli jaanitulelistele nagu selgest taevast kärgatanud Issanda vihane pikne.. E. Kippel.
2. müt eesti rahvausundis äikest ja vihma käsutav ning seega viljakust andev haldjas. *Muist loodushaldjaist eriti suureks paisub indogermaani naabrite mõjul pikse roll, kellele ohverdatakse näit. põua puhul härg. O. Loorits.
3. (ägeda, sageli kärkimisega vihahoo kohta). Ära tee pikset 'ära raevutse', kus vaja pole. Hoiavad teineteisest kõrvale, aga küll ükskord lööb ikka pikne sisse. *No mul kargas ka rind pikset täis. Sa kurask, või zootehnik käib minu peale kaebamas! H. Lehiste. *Mehed üsna kohkusid: arvasid, et nüüd süttib Körberi viha põlema, et nüüd tuleb pikne ja müristamine.. E. Särgava.

pind1pinna 23› ‹s

1. eseme, olendi vm. väliskiht, pealmine kiht. Sile, tasane, ebatasane pind. Kivi krobeline pind. Karvase pinnaga riie. Kudumi mustriline pind. Tahvli pind ei tohi olla liiga libe. Kriimustused kummikute läikival pinnal. Mööbli poleeritud, lakitud pind. Detailide töödeldud, töötlemata pind. Niiskes ja kuumas õhus on higi aurumine keha pinnalt takistatud. Taime lehtede pinda katab vahajas kiht. Pilvede liigitamisel on oluline ka pilvede alumine pind. || piltl pealispind, väline olemus. Kriitika nõrkuseks on sageli libisemine pinda mööda. Sügavamal pinna all küdes rahulolematus edasi. Pinna all võib peituda mõndagi, mis kiirel lugemisel silma ei hakka. *Nagu näeme, libiseb pastorist luuletaja sulg välist pinda kaudu, taotlemata erilist tundesügavust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: ihu|pind, jää|pind, keha|pind, lehe|pind, lume|pind, mulla|pind, naha|pind, pildi|pind, purje|pind, seina|pind, teepind; graniit|pind, kivi|pind, klaas|pind, krohv|pind, murupind; aurumis|pind, eraldus|pind, hõõrde|pind, kokkupuute|pind, kontakt|pind, lõhenemis|pind, lõike|pind, löögi|pind, murde|pind, murdumis|pind, puutepind; külg|pind, ots(a)|pind, pealis|pind, sise|pind, välispind.
2. aluspõhja kattev pind, maapind, maismaa pind; maakamar, pinnas. Üle kahe kolmandiku maakera pinnast on kaetud veega. Erinevate pindade – põld, niit, mets, kõrb – puhul on vee aurumine erinev. Kõva, pehme pind. Viljakas, niiske, liivane, savine pind. Võrdlemisi kivine pind. Põhja-Eesti paene pind. Soo õõtsuv pind. Kuivade liivaste pindade metsastamine. Rammusa mullaga pind. Pind on siin viljakasvatuseks vähesobiv. || (üldisemalt mingi ala maapinna, ka territooriumi kohta). Mu jalge all on taas sünnimaa püha pind. Vabadusvõitlejate veri on niisutanud kodumaa pinda. Mis tõi su siia võõrale pinnale, rändaja? Lahingud polnud veel kandunud Eestimaa pinnale. Esmakordselt viibin Prantsusmaa, Ameerika pinnal. Pind muutus kurjategija jalge all palavaks ja ta põgenes üle piiri. Ta põrm puhkab võõras pinnas. *Mu süda on kinni su pinnas, / mu kannatav sünnimaa. J. Kärner. || (muude taevakehade pealiskihi kohta). Rakett viis vimpli Kuu pinnale. Teame vähe kaugemate planeetide pinnast. || piltl üldine olukord, tingimused, vajalik keskkond; üldine suhtumine. Uuendusteks polnud pind veel küps. Vitamiinivaegus loob soodsa pinna haiguste tekkimiseks. Uue mõistmine eeldab vastuvõtlikku pinda inimese hinges. Valgustuslikud ideed langesid juba ettevalmistatud pinnale. Manitsustest polnud abi: sõnad langesid viljatule pinnale. Ükskõiksus on kuritegudele soodsaks pinnaks. Tuli pinda sondeerida: kas meid võetakse vastu või mitte? *Kodulugu sai pinnaks, mille kaudu kooliuuenduse ideed hakkasid algkoolide õppetöös levima. F. J. Eisen.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kodu|pind, maapind; asfalt|pind, betoon|pind, kalju|pind, liiva|pind, pae|pind, raba|pind, rohu|pind, soopind; kald|pind, kallakpind; kasvupind.
3. alus, põhi, jalgealune. Sumasime poris, otsides kõvemat pinda. Ujusime kalda poole, et pääseda kindlale pinnale. Parkett oli lapsele liiga sile pind, ta kukkus ühtepuhku. Plahvatuse ajal tundsime, et pind jalge all kõikus. *Selge on ainult see, et pind maksva korra talade alt on ära uhutud ja katus langeb varsti meile kaela. V. Adams. | piltl. Pärast finantsskandaali ei saanud ta enam kunagi kindlat pinda jalge alla. Enesekriitikat tehes lõi ta süüdistustel pinna alt. *Andrese mustad mõtted ei kestnud kuigi kaua, sest neil oli vähe olulist pinda. Tema ise kui ka Krõõt, mõlemad olid ju alles noored.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alus|pind, kande|pind, kõla|pind, toetus|pind, toitepind.
4. vedeliku v. vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht. Järve peegelsile pind. Sügisese mere rahutu pind. Vee pinnal ujusid mullid. Õli läikiv pind. Kalad tõusid pinnale hingama, putukaid püüdma. Lind sukeldus ja tõusis uuesti pinnale. Uppuja kerkis mõned korrad pinnale. Allveelaev tõusis pinnale. Lahe pinda katab jäälobjakas. Vaht kerkis supi pinnale. Räbu tõuseb pinnale. *..sealt kuskilt kostab sulpsatus: kala kargas pinda. R. Sirge. || piltl (seoses kellegi, millegi esilekerkimisega, aktiivse toimimas olekuga). Võimuvahetuste ajal ujub pinnale ikka kahtlasi kujusid. Ebameeldiv lugu minevikust ujus jälle pinnale. Lahendus probleemile tõusis alateadvusest pinnale. *Pealegi vaevas teda nüüd lakkamatult mingi ebamäärane mälestus, mis tahtis kõigest jõust pinnale tõusta.. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: jõe|pind, järve|pind, laine|pind, mere|pind, peegel|pind, veepind; nivoopind.
5. pindala, ala (suuruselt). Hoonetealune pind. Umbes 50 ha suurune pind. Aia, metsaalade pind. Maaparandusobjektide pind on aasta-aastalt suurenenud. Kilealusel pinnal kasvatati varajast köögivilja. Talul on küllaldaselt pinda, aga see on väheviljakas. Elamu akende pind peab moodustama vähemalt 1/8 põrandapinnast. Karusnaha pind jagatakse eri väärtusega osadeks. || (ruumide) põrandapind; (elamispinna kohta). Abiruumide pind. Vabanenud pinnale paigutati viimistlusosakond. Üürime välja pindu äriruumideks. Pinnaga on raskusi, ligemal ajal pole korterit lootagi. Üleliigsele pinnale võeti üüriline. Tahaksin uues kohas elada sama suurel pinnal kui ennegi.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pind, kasvu|pind, kogu|pind, koristus|pind, kultuur|pind, külvi|pind, lava|pind, põllu|pind, üldpind; elamis|pind, lisa|pind, manööver|pind, miinimum|pind, põranda|pind, tootmispind.
6.hrl. väliskohakäänetespiltl see, millel miski rajaneb, millele miski tugineb, millest miski lähtub. Vastuolud tekkisid majanduslikul, maailmavaatelisel pinnal. Ta tervisehäired tekkisid psüühilisel pinnal. Jutt läks, kaldus isiklikule pinnale. Jääb selgusetuks, missuguselt pinnalt sai tüli alguse. Konflikt võrsus isiklike vastuolude pinnalt. Rahvusliku liikumise pinnal sündinud selts. Vaba konkurentsi pinnal tekkinud monopol. Antiik-Kreeka kultuur arenes idamaade kõrge kultuuri pinnal. Realistlikud kunstnikud jäid vanade traditsioonide pinnale. Sõpruskond kujunes välja ühise õppimise pinnal. Jutustus võrsus kirjaniku isiklike tähelepanekute pinnalt. Selline järeldus võis tekkida ainult asjatundmatuse pinnal(t). Enesesüüdistuste pinnal tekkinud sisepiinad. Kõik lepingu pinnalt tekkinud vaidlused lahendatakse kohtu korras. || tase, tasand. Jutustused jäid vaid üldise kirjeldamise pinnale. August Kitzbergi esimesed näidendid olid veel olustikurealismi pinnal. Kiriku ehituslugu on jäänud veel mitmeti oletuste pinnale. Ta oli kunstiga kokku puutunud vaid asjaarmastajalikul pinnal. *Mõndagi jäi minu elukogemuste pinnalt arusaamatuks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: lähtepind; tasapind.
7. mat ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund (geomeetria põhimõisteid). Geomeetriline pind. Kooniline, silindriline pind. Kumer pind. Prismaline, püramiidne pind. Hulktahkne pind. Silindri ja koonuse külgpinnad kuuluvad kõverate pindade hulka.
▷ Liitsõnad: kera|pind, koonus|pind, silinderpind; horisontaal|pind, kõver|pind, lõike|pind, põik|pind, pöörd|pind, rõht|pind, tasa|pind, vertikaalpind.

pingutama37

1. kinnituspunktide vahele tugevasti sirgu, pingule (1. täh.) tõmbama. Trossi, traati, telginööre pingutama. Pingutasime koormaköied kõvemini kinni. Pingutas kiivririhma lõua all koomale. Seljakoti rihmad pingutati parajaks. Pingutab pillikeeli. Kala pingutas õngenööri. Pinguta vibu! Poiss pingutas ragulkakumme nii pikale kui sai. Pingutab reguleerimiskruviga aparaadi vedrusid. Kutsar pingutab ohje. Kardinad pingutati raamile kuivama. Pingutab naha liistule. Aiapostide vahele pingutatud metallvõrk. Pingutab tünnile vitsad ümber. Üle jõe on pingutatud köistee. Tuul pingutab purjesid. Kõrge rind pingutab pluusi. || piltl liistule tõmbama, ahistama, pinnima. *Meid on peaaegu seitsesada aastat pingutatud ja pimedas hoitud. M. Traat.
2. midagi pingule (2. täh.), pingulolekusse viima (ja pingul hoidma), et tegevust tugevdada v. intensiivistada. a. (füüsiliselt). Tõstja pingutab käemuskleid. Kõhuliasendis pingutab laps nii kõhu- kui seljalihaseid. Pingutas kaela õieli, et paremini näha. Tuli pingutada sammu, et kaaslastele järele jõuda. Pingutab kaste tõstes kogu jõudu. Laulja pingutab häält. *Oleksin ka tahtnud olla mõnes niisuguses venes, et pingutada pihta, läigatada mõlaga veepritsmeid.. O. Kruus. b. (seoses meelelise v. vaimse tegevusega). Pingutab kõrvu, kõrva, kuulmist, aga midagi ei kosta. Oli juba videvik: tuli silmi, nägemist pingutada. Mari pingutab mälu, pead, et eilset meenutada. Pingutab ajusid, et eksamil läbi saada. Närvid on pingutatud: ma ei saa magada. Kuulasime pingutatud tähelepanuga. *Näiteks kartus „kahte” saada sunnib üht õpilast kõiki jõude pingutama, aktiviseerib vaimset tegevust.. A. Lunge.
3. millegi saavutamiseks vaeva nägema, millekski end kokku võtma, kogu jõudu mängu panema. Heinaajal tuli tublisti pingutada. Tööd on palju, tuleb kõvasti pingutada. Pingutame veel pool tundi, ehk jõuame põllu lõpetada. Andis pingutada, et teistele järele jõuda. Pingutas kogu jõust, et tempot säilitada. Jooksja pingutas end esikohale. Rabeles end pingutades vastase haardest lahti. Läbib pingutamata distantsi. Vanemad rassisid ja pingutasid laste heaks. Eksamite ajal pingutasime ennast tublisti. Kuidas ma ka ei pingutaks, aga mitte ei tule meelde. Ta ei pingutanudki, et mind aidata. Edu julgustas edasi pingutama. Ta on end suurkoolini välja pingutanud. Pea maas, pingutas hobune koormaga edasi.
4. koormavat pinget, pingutust põhjustama. Rohke lugemine pingutab silmi. Pingutav töö. Pingutav teekond, suusaretk. See sündmus pingutas veel kaua meeli. *Kaks pingutavat, uneta ööd oli tal selja taga. A. Kalmus.
5. pingutatud ebaloomulik, tehtud; ülemäärane, ülepingutatud. Algaja näitlejatari pingutatud olek, mäng. Võttis meid vastu pingutatud lahkuse, viisakusega. Peab pingutatud korrektsusega seadusetähest kinni.

piste18› ‹s

1. torge, pistmine. Mõõga surmav piste. Peeter torkas pinginaabrit nõelaga ja see võpatas pistest. Näpud kipitasid ohakate pisteist. *Uudis rahvaliikumise juhtide areteerimisest .. mõjus kui piste vapsikupessa. V. Õun. || (putukate nõela, iminoka v. mürgiastla torke kohta). Sääskede, moskiitode pisted. Mesinik sai mõne piste. Astusin herilasepesale ja tundsin jalas põletavat pistet. Loomad jooksid putukate pistetest kiini. Skorpioni piste võib olla surmav.
▷ Liitsõnad: mõõga|piste, naaskli|piste, noa|piste, nõela|piste, täägipiste; mesilas|piste, sääsepiste; päikesepiste.
2. piltl terav ütlemine, teravus, torge; pilge. Valus, sarkastiline, irooniline, satiiriline, vaimukas piste. Tegi seltskonna kohta nii mõnegi sapise piste. Laskis naabrinaise õela piste kõrvust mööda. Saime kõik Ene tabavaist pisteist naerda. Pidi joodikust isa pärast teiste pisteid ja torkeid kannatama. Poissi tögati alailma ja ta oli nende pistetega juba harjunud. Ta solvus pistest. Tahtis õelutseda, kuid piste ei tabanud märki. Retsensioonis oli terav piste kogumiku koostajale.
3. järsk torkav valusööst (eriti rindkere piirkonnas). Terav, tugev, äge piste. Piste(d) külje sees, seljas, rindkeres. Tundis aeg-ajalt rinnas, kõhus pisteid. Kaebab pisteid rinnus, südames. Kiirest jooksust lõid pisted rinda, paremasse külge. Maratonijooksja katkestas piste tõttu. Pisted andsid järele. *.. kõik tema luud-liikmed olid pisteid ja kirvendusi täis. A. Sang (tlk). || piltl (seoses psüühiliste elamustega). Mõeldes kodule käib tal valus piste südamest läbi. Tundis pistet südames: tema oli ju kõiges süüdi. Katrinist käis terav piste läbi, kui ta mehe ära tundis. *.. tunneb hirmu, mis läbib valusa pistena ta keha.. T. Vint.
▷ Liitsõnad: valupiste.
4. niidi- v. lõngaosa, mis jääb õmblemisel v. tikkimisel riide vm. materjali pinnale nõela väljumis- ja sissepistmiskoha vahele. Lihtsad, keerukad pisted. Tiki pikad ja lühikesed pisted vaheldumisi. Tikkis tihedalt, piste piste kõrvale. Erinevates pistetes tehtud ornament. See õmblusmasin teeb 6500 pistet minutis. Ebaühtlaste pistetega ülelöödud riideäär.
▷ Liitsõnad: ilu|piste, kaunistus|piste, tarbepiste; käsitsi|piste, masinapiste; aed|piste, ahel|piste, gobelään|piste, jäljendus|piste, järel|piste, kast|piste, keelim|piste, kett|piste, liiva|piste, linnusilm|piste, madal|piste, mähk|piste, märke|piste, nööpaugu|piste, palmik|piste, pilu|piste, punus|piste, põim|piste, põlvik|piste, püvisilm|piste, rist|piste, sala|piste, side|piste, siksak|piste, silmus|piste, sõlm|piste, sämp|piste, süstik|piste, täite|piste, varesejalg|piste, vars|piste, võrk|piste, äärestus|piste, ülelöömispiste; alus|piste, eel|piste, eesnõela|piste, kinnitus|piste, palistus|piste, pikeerimis|piste, põhi|piste, tikk|piste, traagel|piste, õmbluspiste.

praktiline-se 5› ‹adj

1. tegelik; tegelikkuses rakendatav. Millised on selle teo praktilised tagajärjed? Praktilises elus läks kõik teisiti. Suure praktilise väärtusega avastus. Kas neil uuringutel on ka praktilist tähtsust?Vajame praktilist abi, nõuandeid, näpunäiteid. Metsas harjutati seente praktilist määramist. Poisid said, omandasid, kogusid töökojas praktilisi oskusi. *.. räägi keelest. Ja tingimata midagi praktilist, mis kõiki huvitab. H. Saari. || (mingi alal v. teadusharu rakendustega seoses). Praktiline astronoomia, kirurgia. Praktilise eesti keele tund.
2. tegelikkust ja selle võimalusi arvestav, kasulikkusest lähtuv, asjalik. Praktilised teoinimesed. Perenaisena on ta väga praktiline. Vahetasin töökoha praktilistel kaalutlustel. Noortel piisas praktilist meelt. Tegele millegi praktilisemaga. || otstarbekas, tingimustele hästi vastav. Kummik on praktiline jalavari. Praktilised trikoopluusid. Välistöödeks praktiline nitrolakk. Praktiline on talvekütus suvel valmis osta.
▷ Liitsõnad: eba|praktiline, puhtpraktiline.

preili6› ‹s

1. (ka kõnetlussõnana:) vallaline (noor) naine; (peenema olekuga) neiu. Noor kena preili. Ta on juba päris preiliks sirgunud, näeb välja nagu preili. Mida teile pakkuda, preili? Preili Saima. Preilid Roosinupud. Peened šikid preilid. Ära mängi preilit. Preilid kirtsutasid laudas nina. *Mis preili ma enam olen, juba varsti viis aastat abielus.. H. Sergo. ||hrl. liitsõna järelosanaka van (seoses mingi ala v. ametiga). Preili ei tohiks leti tagant ära käia. Karmi preili tundides valitses alati kord.
▷ Liitsõnad: pisi|preili, provintsipreili; kassa|preili, kontori|preili, kooli|preili, laste|preili, poe|preili, puhveti|preili, telefonipreili; aadli|preili, mõisa|preili, paruni|preili, rüütlipreili.
2. kõrgemast soost v. kõrgemal positsioonil olev neiu alamalolijate suhtes. Toatüdruk pidi preili riidesse aitama. *Peale preili ei käi sakstest keegi aias, mis siin alati rehitseda. Jak. Liiv.

premiaalne-se 2› ‹adj
preemiaga seoses olev. Premiaalne palgasüsteem.

professionaalne-se 2› ‹adj
(elu)kutseline, elukutsega seoses olev v. sellele omane; meisterlik. Professionaalne näitleja, pillimees, sportlane. Professionaalne kultuur, teater, koor, sport. Milline on ühingu liikmeskonna professionaalne koosseis? Professionaalne haigus 'kutsehaigus'. Lugesin uurimust professionaalse huviga. Artisti professionaalne naeratus. Kurjategijate professionaalsed oskused. Kelner avas pudeli professionaalse liigutusega. Professionaalsel tasemel tehtud illustratsioonid. Ta on tõeliselt professionaalne reporter. Rühmatantsijaks on ta küllaldaselt professionaalne.

projektiivne-se 2› ‹adj
mat projektsiooniga seoses olev. Projektiivne geomeetria 'ruumiliste kujundite projektsioone käsitlev geomeetria haru'.

prosoodia1› ‹s

1. keel kõnelõikude kestusega ja hääle valjuse ning kõrgusega seoses olevaid nähtusi hõlmav koondmõiste
2. kirj värsiõpetuse osa, mis käsitleb värsi sõnade ja häälikute vältust, värsimõõduõpetus

pruukimapruugin 42

1. tarvitsema, vaja olema, pidama; mõtet olema. Pruukis vaid vihjata ja soov täideti. Ta naine pruukis tegelda vaid kodu ja lastega. Me ei pruugi teda ootama jääda. See jutt ei pruugi tõsi olla. Tema aususes ei pruugi keegi kahelda. Meie hinnangud ei pruugi ühtida. Sa ei pruugi soovitatut võtta kohustusena. Seda poleks pruukinud öelda. Sul ei pruugi muretseda. Ma ei pruugi täna tööle minna. Neil ei pruugiks, ei pruukinuks minus kahelda. Mees ei pruugigi ilus olla. Pruugib ta siis teada, kus ma käin. Aga ta ei pruugi ümbrust tunda ja võib eksida. Õpetajat pruugib uskuda.
2. (regulaarselt) kasutama, tarvitama. a. (peam. söögi-joogi kohta). Eestlased pruugivad palju kohvi. Ta ei pruugi prae juurde leiba. Hakkas juba poisikesena puskarit pruukima. Pruugitud vägijoogid mõjuvad juba. Vanaema pruugib (tõbede vastu) palderjani, tärpentinisalvi. Kes on mu tubaka ära pruukinud? Ma ei pruugi lõhnaõli. b. (mitmesuguste vahendite, materjalide jms. kohta). Pruugib joonistamiseks väga kõva pliiatsit. Elektrisaagi pruukides läheb töö kiiremini. Ta ei armasta taksot pruukida. Tütar pruugib juba huulepulka. Märkmikku pruugitakse, kuni ta täis saab. Annan oma pesumasina sulle pruukida. c. (ühenduses suulise v. kirjaliku väljendusega). Pruugib vandesõnu, kurja 'vandesõna kurat'. Ära pruugi asjata Jumala nime. Madrused pruugivad väänatud keelt. Ta on kirjutises liiga palju võõrsõnu pruukinud. Pruugib seda väljendit vales tähenduses. d. (millegi abstraktsemaga seoses). Ta pruugib su pehmet südant, usaldust kurjasti. Oled kavalust pruukinud. Oma sihi saavutamiseks pruugiti vägivalda ja valet. Vabadust ei ole osatud pruukida. e. (kellegi seksuaalselt kasutamise kohta). *.. las mehed pruugivad peale vahel teisi naisi ka, ega see neil tükki küljest ära võta! V. Lattik. f. pruugitud tarvitusel olnud, tarvitatud, kantud, kulunud. Pruugitud ülikond, saapad. Pruugitud mööbli odav müük. Ostsin vähe, natuke pruugitud vaiba. Auto on tal pruugitud, mitte uhiuus. | piltl. *Lota Jürgens istus leti ette, näol ükskõikne, pruugitud naeratus.. M. Nurme.

puhtuse|pidamine
(ka seoses roojamise ja urineerimisega). *Et tal [= haigel vanuril] puhtusepidamisega lood enam head polnud.. viskus köökigi raskete haigete tavalist lehka. L. Vaher.

puhulpostp› [gen]
korral, juhul, millegi v. kellegagi seoses, ühenduses. Mets kohiseb iga tuulehoo puhul. Naine võpatas iga krõpsatuse puhul. Erutuse puhul läheb ta näost punaseks. Laps karjub, nälja, külma, halva kohtlemise puhul. Külmetuse puhul joo vaarikateed. Haigus, mille puhul vajatakse neuroloogi abi. Mees ei virise raskuste puhul. Helistan ainult tarbe puhul. Tema puhul läks ennustus täppi. Pühade puhul tehti saia. Palju õnne sünnipäeva, juubeli puhul. Õnnetuse puhul makstav toetus.

puiste|tööd pl
mäend katendi paigutamisega seoses olevad tööd

pulmitama37
pulmi pidama. a. (abiellumisega seoses). *Viisakus nõuab, et surnud mehe haual muld enne kuivaks, kui naine uuesti pulmitama hakkab. A. H. Tammsaare. b. (loomade paaritumise kohta). Koer on küla peale pulmitama kadunud. *Peagi olid lojustel kõrvad lõhki nagu pulmitanud isakassidel. K. Saaber.

pulmitsema37
pulmitama. a. hrv (abiellumisega seoses). *.. võib-olla poolsada korda nendega [= pükstega] pulmitsetud! Peaaegu igal peigmehel Kübariku püksid jalas! O. Jõgi (tlk). b. (loomade paaritumise kohta). Kassid pulmitsevad kisades küüni taga.

puudutama37

1. (korraks, kergelt, põgusalt) kedagi v. midagi katsuma, (riivamisi) kellegi v. millegi vastu minema. Puudutasin sõrmeotsaga triikrauda. Ema puudutab huultega lapse põske. Puudutab keeleotsaga huuli. Tüdrukud tahaksid kassipoegi puudutada. Kullimängus peab tagaaetavat käega puudutama. Noormehe käsi puudutas tüdruku küünarnukki, tüdrukut küünarnukist. Sõrmed puudutavad taskus viiekroonist. Ta seisatas, käsi prille puudutamas. Julges kummipuulehti lapiga vaid õrnalt puudutada. Sai vaevalt oksa puudutada, kui marjad juba varisesid. Puudutan kergelt pillikeeli. Hobune sõi poisi käest, mokkadega tema pihku puudutades. Tantsiti lahus, teineteist puudutamata. Uinus kohe, kui pea patja puudutas. Linaserv puudutab põrandat. Tugeva tuulega puudutavad oksad elektriliini traate. Auto puudutas kurvis maad vaid kahe rattaga. Lennuk puudutab juba maandumisrada. Kui mees püsti seisis, puudutas ta pea laetalasid. | piltl. Päike puudutab juba kuuselatvu. Kerge tuul puudutab põski. Päevavalgusest puudutamata nurgatagused. Ta pilk, silm puudutas mind õela vaatega. Paitavalt kõrvu puudutav muusika. Ööviiulite lõhn puudutas mu nägu. Teda on puudutanud lootuse soe käsi, kaduviku julm hingus. *Sügisest puudutatud ergava oksaga vaher jäi majanurga varju. M. Traat. || seksuaalselt lähenema. Sõbra naist ei puudutaks ta kunagi. *[Tütar:] Meie oleme Sandriga juba pikemat aega vabaabielus.. Sander: Mina pole teie tütart sõrmeotsagagi puudutanud. A. Antson.
2. toiduks tarvitama; millekski kasutama; võtma. Haige koer ei puudutanud toitu. Söönud pole ta midagi, vett ainult vahetevahel vaevalt puudutab. Mul jäigi hommikusöök puudutamata. Linnud ei puuduta soolast pekki. Pärast kooli ta raamatuid enam ei puudutanud. Ära puuduta võõrast vara!
3. vägivalda tarvitama, liiga tegema. Küla vallutati, aga kedagi ei puudutatud. Naised ja lapsed jäetagu puudutamata. Juuksekarvagi ei tohi kellelgi puudutada! Sinu õigusi ja vabadust ei puuduta siin keegi. *Kuul muud ei puudutanud kui ainult abaluud. E. Soosaar (tlk).
4. (põgusalt) millestki v. kellestki rääkima, midagi (riivamisi) käsitlema. Puudutasime veidi tulevikuplaane, möödunut. Palun seda teemat minu kuuldes mitte puudutada. Rahaküsimust enam ei puudutatud. Tundeid ei ole nad sõnagagi, ainsagi sõnaga, sõnadega puudutanud. Ema ei puudutanud seda lugu poolel sõnalgi. Puudutas pikantseid seiku, huvitavaid juhtumeid oma elust. Puudutas möödaminnes, jutu seas oma tutvust ministriga. Räägiti ühte ja teist ning puudutati ka koduseid olusid. Jutuajamine lõppeski põhilist puudutamata. Konverentsil, nõupidamisel puudutati tervishoiuküsimusi. Puudutatav teema ei huvitanud kedagi. Ülevaade puudutas lähemalt keeleküsimusi. Siinkohal tuleks puudutada relatiivsusteooriat. || arvustama, taunima. Kiru kommuniste, aga ära rahvuslasi puuduta. Arvab, et tema töö on pühadus, mida puudutada ei tohi. Ei häbenenud oma juhtkirjas presidentigi puudutada.
5. mõju(s)tama, mõju avaldama. a. (sündmuste, nähtuste kohta). Võimuvahetus Venemaal puudutas ka Eestit. Uusim mood pole seda maanurka veel puudutanud. Barokist puudutatud interjöör. || kahjustama. Kriisist puudutatud majandusharud. Sõda puudutas meie peret rängalt. Laastavad põlengud on puudutanud kõigi metsaelanike elu. b. (tunde-, hingeelulisega seoses olevana:) tundeid tekitama, kellelegi korda minema, tähtis olema. Tõeline armastus pole teda veel puudutanud. Ema kiri puudutas mind südamepõhjani. Ta saatus puudutab me südant. Näitleja üritas publiku tundekeeli, hinge puudutada. Õe surm ei puudutanud venda kuigivõrd. Ta pole isamaalistest aadetest puudutamata jäänud. Judinad jooksevad üle selja, kui miski väga-väga puudutab. *.. kirjaniku sõna peab inimhinge ärevalt puudutama kui tornikella kuma, mida antakse kuulda enne torme.. Ü. Tuulik. *Ja siis puudutab meid kauge huik – eemal läksid luige järel luik. D. Vaarandi. c. hingele haiget tegema, haavama, häirima. Olen sest jutust puudutatud, lausa solvunud. Kolleegi edutamine puudutas teda valusalt. Laimav artikkel, asjatu süüdistus, negatiivne hinnang puudutas teda väga, sügavalt. See repliik tema au ei puudutanud. Puudutatud inimene on kuri. Ta on avalikust tähelepanust piinlikult, ebameeldivalt, ebamugavalt puudutatud. Vanemad olid meie armuloost äärmiselt puudutatud. Tundis ennast puudutatuna, end puudutatud olevat. Puudutatud enesetunne, eneseuhkus, enesearmastus. d. heldima panema, liigutama. Olen puudutatud sõprade poolehoiust. Olen meelitustest puudutatud.
6. kellegi, millegi kohta käima, kellegagi v. millegagi seoses olema. Otsis teatmeteosest Aafrikat puudutavaid andmeid. Seadus, mis puudutab eraettevõtjaid. See käskkiri meie osakonda ei puuduta. Uuendused puudutavad eeskätt töökorraldust. Need on vahetult kohtuasja puudutavad küsimused. Olümpiamänge puudutav näitus, raamat. Õppeprogrammid usu ajalugu ei puudutanud. See jutt, afäär, skandaal puudutab ka mind. Me vestlus, ta küsimus puudutas hindu. Asi puudutab Peetrit. Ta ei jäta tegemata midagi, mis laste heaolu puudutab.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur