[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

augu|kaevamine ‹-se 5› ‹s›
hrl piltl kellegi vastu halva sepitsemine. *Teie ei karda kellegi poolt jälitamist, kimbutamist, augukaevamist ..? E. Vilde.

eksi|tee
hrl piltl ebaõige, ekslik suund, arvamus, seisukoht v. tegutsemine. Parem kaks korda küsida kui üks kord eksiteed käia. Tagaaetav püüdis jälitajaid eksiteele juhtida. Kui sa seda arvad, oled küll eksiteel. Vaenulikust propagandast eksiteele viidud inimesed. || patustamine, moraalinõuete rikkumine. *Üks noormees viinud selle krahvitütre eksiteele. Krahvitütrele sündinud poeg. M. J. Eisen.

filantroopia ‹1› ‹s›
inimesearmastus, heategevus, omakasupüüdmatu tegutsemine kaasinimeste heaks

gangsterlus ‹-e 5› ‹s›
gangsterijõukude olemasolu ja tegutsemine

intriig ‹-i 21› ‹s›

1. tagaselja kellegi vastu tegutsemine, salasepitsus, riuge. Salakavalad, õelad, väiklased intriigid. Poliitilised intriigid. Intriig intriigi otsa. Sattusin, mind tõmmati teiste intriigidesse, intriigide võrku. Intriigide ja laimuga õnnestus tal võistlejad kõrvaldada.
2. kirj kirjandusteose (eriti näidendi) tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel

jaht1 ‹jahi 21› ‹s›

1. ulukite jälitamine ja püüdmine v. surmamine saagi saamiseks v. kahjulike isendite hävitamiseks, jahipidamine, küttimine. Jahil käima. Jahile minema. Jahil olema. Kütt pidas jahti oravatele ja rebastele. Hea saagiga tuldi õhtul jahilt koju. Kass peab hiirtele jahti. *Jah, aga kui koerad on jahil, tuleb hunt hoovi. A. Mälk. || (inimeste kohta). Snaiperid pidasid jahti vaenlase vaatlejatele. *Igal pool peeti jahti surmahirmul jooksvate inimeste peale. E. Vilde. || tagaajamine. *Kambris algas jaht mööda sängi- ja lauaaluseid, kuni koer kargas tagakambris lauale.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: aju|jaht, hiilimis|jaht, otsi|jaht, peibutus|jaht, varitsusjaht; hundi|jaht, hülge|jaht, jänese|jaht, karu|jaht, linnu|jaht, lõvi|jaht, metsise|jaht, pardi|jaht, põdra|jaht, rebase|jaht, tedrejaht; nõia|jaht, vargajaht; klaperjaht.
2. piltl aktiivne tegutsemine mingi eesmärgi saavutamiseks, millegi kättevõitmiseks. On uute tutvuste jahil. Algas jaht dollaritele, haljale oksale pääsemiseks. Jaht rikkuse, kuulsuse järele. Ajakirjanik oli uudiste jahil. *Mõtlesin, et nüüd on Jaanike vist päris lolliks läinud ja hakkab kõigi seelikukandjate peale jahti pidama. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: armu|jaht, kasumi|jaht, kulla|jaht, kuulsuse|jaht, leiva|jaht, mammona|jaht, medali|jaht, poisi|jaht, raha|jaht, uudise|jaht, õnnejaht.
3. kõnek sekeldus, jändamine, tüli, tegemine. *..jälle puselnud on väänkael Punik.. / Küll on alles sunnikuga jahti! E. Vetemaa. *Oli mul tõesti vaja kogu seda põgenemise jahti ette võtta? H. Sergo.

kokku|mäng

1. omavahel kooskõlas toimuv, kooskõlastatud mängimine (näit. pallimängudes, orkestris). Meie võrkpalluritel ei klappinud täna kokkumäng sugugi. Harjutati kokkumängu. Orkestri hea kokkumäng.
2. kellegagi varjatult kooskõlas tegutsemine teiste petmiseks. Kogu see lugu oli sohk ja kokkumäng. *.. üldse terve kinnitussumma olevat fiktiivne, lausa kokkumäng kinnitusseltsi agendiga. M. Mõtslane.

kollektiivsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as kollektiivne); kollektiivne tegutsemine. Töö kollektiivsus. Kollektiivsuses peitub jõud.

kollektivism ‹-i 21› ‹s›
vastastikune koostöö ning abistamine, kollektiivne tegutsemine; kollektiivsuse põhimõte. *Polnud veel ühistegevust, ühisabi, vastastikku toetamist, lühidalt — kollektivismi .. M. Metsanurk.

kombe|täide
ilma erilise sisuta, niisama moepärast tegutsemine, ütlemine vms., kombetäitmine. See oli pigemini kombetäide kui tõeline abistamine. Ka mind kutsuti lõunalauda, kuid see oli öeldud rohkem kombetäiteks.

koos|töö
kahe v. mitme isiku, isikute rühma vm. ühine v. kooskõlastatud töötamine v. tegutsemine; selle tulemus. Rahvusvaheline, üleeuroopaline, riikidevaheline, majanduslik, kultuurialane koostöö. Ehitus nõuab mitme mehe koostööd. Ooper valmis helilooja ja luuletaja pikaajalises koostöös. Üritus sai teoks koostöös naabritega. Korvpallis on vajalik meeskonna täpne koostöö. Poliitikud võiks teha rohkem koostööd. Kodu ja kooli koostöö. *Viimaseks koostööks A. Hindiga jäi A. Särevil filmistsenaarium „Veealused karid”. O. Kuningas. *Päike ja vihm kahekesi koostöös on vahepeal lume peaaegu kõikjalt sulatanud.. B. Kangro.

kotka|lend
(hrl. kõrgstiilis:) võimas, julge, uljas pürgimine v. tegutsemine. Julgete mõtete kotkalend. Kotkalend luulekõrguste poole.

liikumine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn liikuma). Pendli, kellaosuti, lifti, rongi liikumine. Planeetide liikumine ümber Päikese. Maakoore tektooniline liikumine. Sport ning liikumine on noortele vajalik. Nõtke, sujuv, kerge liikumine. Karu liikumine tundub kohmakana. *.. rõõmus, kirev, mõtete liikumist ning kokkupõrkamist täis raamat on see tõepoolest. Ü. Tonts. || filos igasugune muutumine, vastastikune toime, ühest olekust v. seosest teise siirdumine
▷ Liitsõnad: ise|liikumine, kulg|liikumine, laine|liikumine, liug|liikumine, oma|liikumine, otse|liikumine, pöörd|liikumine, ring|liikumine, rände|liikumine, samm|liikumine, soojus|liikumine, sund|liikumine, tantsu|liikumine, tühi|liikumine, vaba|liikumine, võnkliikumine.
2. teat. eesmärke taotlev aatesuund ning selle nimel tegutsemine. Rahvuslik liikumine. Poliitilised, usulised liikumised. Keskkonnakaitse on saanud ülemaailmseks liikumiseks.
▷ Liitsõnad: karskus|liikumine, nais|liikumine, noorsoo|liikumine, partisani|liikumine, rahu|liikumine, rahva|liikumine, spordi|liikumine, streigi|liikumine, talurahva|liikumine, töölis|liikumine, usu|liikumine, vabadus|liikumine, vastupanuliikumine.

metsa|vendlus
metsavendade(na) tegutsemine. *Ta oli tont teab kust kuulnud, et Pitka olevat Kehras tagasi ning koondavat sääl mehi metsavendluseks. H. Susi.

metseenlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
metseenina tegutsemine. Kunstihuviline vürst harrastas metseenlust.

operatiivsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
kiire reageerimine ja tegutsemine. Teavitamise, info leviku operatiivsus. *Mis aga operatiivsusesse puutub, siis hommikune miiting oli pärastlõunaks [ajalehes] sees.. L. Vaher.

partnerlus ‹-e 5› ‹s›
partneritena tegutsemine, partneriks-olek. Vastastikku kasulik partnerlus.

piraatlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. mererööv, mereröövlite tegutsemine. Kapten rikastunud piraatlusest. Võitlus piraatide ja piraatlusega.
2. (tänapäeval ka lennukiröövide kohta; piraatkaubaga kauplemise, piraatkoopiate valmistamise vms. ebaseadusliku tegevuse kohta)
▷ Liitsõnad: õhupiraatlus.

poliitika ‹1› ‹s›

1. teat. põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine, et mõjutada v. korraldada riigiasju, riikidevahelisi suhteid v. ühiskonnaelu (sageli kasut. parteide tegutsemisprintsiipide ja tegevuse kohta). Eesti valitsuse poliitika. Demokraatliku partei poliitika. Konservatiivide, liberaalide poliitika. Ameerika Ühendriikide poliitika Lähis-Idas. Külma sõja, pingelõdvenduse poliitika. Rassistlik, isamaaline poliitika. Jäik, tark poliitika. Poliitika ja majandus. Isa räägib poliitikast, teeb poliitikat. Ta suhtub poliitikasse ettevaatlikult. Riigikogus aetakse suurt poliitikat. Ära õienda poliitikaga! *Mis sa poliitikast arvad? .. Kas ameeriklane tuleb venelasele kallale? H. Kiik.
▷ Liitsõnad: anastus|poliitika, anneksiooni|poliitika, apartheidi|poliitika, ekspansiooni|poliitika, genotsiidi|poliitika, kokkuleppe|poliitika, koloniseerimis|poliitika, maailma|poliitika, neutraliteedi|poliitika, rahu|poliitika, rahvus|poliitika, reaal|poliitika, sise|poliitika, vallutus|poliitika, venestus|poliitika, vägivalla|poliitika, välispoliitika; agraar|poliitika, ehitus|poliitika, finants|poliitika, haridus|poliitika, hinna|poliitika, kaadri|poliitika, kaubandus|poliitika, keele|poliitika, kirjandus|poliitika, kooli|poliitika, kultuuri|poliitika, kunsti|poliitika, majandus|poliitika, maksu|poliitika, mittevahelesegamis|poliitika, mitteühinemis|poliitika, palga|poliitika, põllumajandus|poliitika, rahvastiku|poliitika, teadus|poliitika, tolli|poliitika, äripoliitika; ühepäevapoliitika.
2. piltl tegutsemisviis, järelekaalutud toimimine. Matkajuht ajas oma poliitikat ja valis liiga rasked rajad. Emaga suheldes kasutab poeg väga peent poliitikat.
▷ Liitsõnad: onupojapoliitika.

raadio|amatörism
raadioamatöörina tegutsemine

röövlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. röövlijõukude tegutsemine; röövimine. Sõjast laastatud maal lokkas röövlus.
2. rööveluviis. Partide pesakonnad kannatavad kajakate röövluse all.

rünnak ‹-u 2› ‹s›

1. ründamise üksikjuhtum. a. kallaletung; pealetung. Teekäija langes röövlite rünnaku ohvriks. Sumeri riik varises kokku metsikute suguharude rünnakutest. Poiss kaotas ootamatust rünnakust tasakaalu ja kukkus. Rünnakuks valmistuv jäär taganes hoogu võtma. Meie vetes pole karta haide rünnakut. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Ajakirjanduses on olnud mitmeid ägedaid rünnakuid korruptsiooni vastu. Teos sisaldab ohtrasti poleemilisi rünnakuid autori vastastele. Romaanil oli ilmumisel tohutu menu, kuid kutsus esile ka teravaid rünnakuid. Dissertant lõi tagasi oponendi rünnaku. || (spordis). Meeskonna kiired rünnakud lõppesid enamasti korviga. Meie maletaja asus rünnakule, viis tugeva rünnakuga partii võidule. | piltl. Laev pidas jää, tugeva tuule rünnakutele vastu. b. aktiivne tegutsemine mingi eesmärgi saavutamiseks. Kohe pärast võistluse lõppu algas reporterite ja fotograafide rünnak värskele maailmameistrile. Uisutaja kukkus, kuid ei loobunud esikoha rünnakust. *Naiste juures on passiivsus sageli kõige edukamaks rünnakuks. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: kontra|rünnak, kuninga|rünnak, mati|rünnak, otse|rünnak, rüüste|rünnak, vastu|rünnak, üllatusrünnak; ajurünnak.
2. sõj pealetungi olulisim osa, kus väeosad, allüksused sööstavad vastase positsioonile, kusjuures hrl. tulistatakse kõikidest relvadest, atakk. Rünnak lainetena. Rünnak käigult, marsilt. Rünnak tagalast. Öine, päevane rünnak. Rünnakut ette valmistama. Ees seisab otsustav rünnak. Jalaväelased valmistusid rünnakuks. Pataljon läks, asus rünnakule. Vastase rünnak löödi, tõrjuti tagasi. Linn võeti rünnakuga ära. *Suures lõpulahingus oli ta rügement vaid väikeste puhkustega peaaegu kaks ööd-päeva rünnakus.. R. Roht.
▷ Liitsõnad: aatomi|rünnak, frontaal|rünnak, gaasi|rünnak, jalaväe|rünnak, lähi|rünnak, mere|rünnak, otse|rünnak, pommi|rünnak, raketi|rünnak, ratsa|rünnak, suurtükiväe|rünnak, tanki|rünnak, torpeedo|rünnak, tuuma|rünnak, täägi|rünnak, vastu|rünnak, õhu|rünnak, äkkrünnak.

strateegia ‹1› ‹s›

1. sõj sõjakunsti tähtsaim osa, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist; kõrgema väejuhatuse vastav tegevus. Strateegia ja taktika.
▷ Liitsõnad: kurnamis|strateegia, pealetungistrateegia.
2. kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava v. abinõude süsteem; läbimõeldud kavakindel tegutsemine. Uue erakonna strateegia. Asuti koostama eesti keele arendamise strateegiat. Kulutuste kasvu tasakaalustamiseks kasutatakse erinevaid strateegiaid. Perekonnaelu korraldamise strateegia.
▷ Liitsõnad: majandus|strateegia, suhtlus|strateegia, tootmis|strateegia, turundus|strateegia, äristrateegia.
3. mat (mänguteoorias:) eeskiri, mis määrab üheselt mängija käitumise kõikides võimalikes mänguolukordades

tegelus ‹-e 5› ‹s›
tegelemine (2. täh.), tegutsemine. Jälgib lapse tegelust. *.. tõmbas kammiga vanunud juuksesalgud üle pää ja oligi valmis päevaseks tegeluseks. F. Selg.

tegevus ‹-e 5› ‹s›

1. teadlik vaimne v. kehaline aktiivsus (üldse, teat. liigina v. konkreetse juhuna); tegutsemine, askeldamine. Vaimne, kehaline, käeline, loominguline, loov tegevus. Meelelahutuslik, mänguline, sportlik, töine tegevus. Meelepärane, meeldiv, vaheldust pakkuv tegevus. Sihitu, mõttetu, kasutu, tulutu tegevus. Kudumine on mõnus ja rahustav tegevus. See on sulle igati jõukohane tegevus. Laps oli oma tegevusse nii süvenenud, et ei märganud midagi enda ümber. Otsi endale tegevust, siis ei ole igav. Tema armsaim tegevus on kalapüük. Tegevuseta olek hakkab ajapikku tüütama. Oled mitu tundi tegevuseta raisanud. Õhtuti käis laagris elav tegevus. Kevadpäevad olid täis tegevust. Kõik rakendati tegevusse. Perenaine oli hommikust õhtuni kärmes tegevuses. Kumbki oli tegevuses omaenda mõtetega. | (keeleõpetuses). Kestvat, korduvat tegevust väljendavad verbid. Tegevuse lõpetatust väljendab täissihitis, lõpetamatust osasihitis. || (loomade, lindude tegutsemise kohta). Jälgisin lindude vilgast tegevust pesa punumisel. || mingil alal v. mingis liinis tegutsemine v. töötamine, töö. Ühiskondlik-poliitiline, revolutsiooniline tegevus. Teaduslik, kirjanduslik, kunstialane tegevus. Ameti-, erialane tegevus. Ülevaade kirjaniku elust ja tegevusest. Ansambel alustas tegevust mõni aasta tagasi. Trükikoda lõpetas tegevuse. Kontrolliti ühingu tegevust. Võtsin osa mitme seltsi tegevusest. || (masinate, mehhanismide kohta:) liikumine, töötamine, käik. *Nende hõiskav rõõm sai aga alles siis täielikuks, kui papa tiivad käima pani, millega terve veski tegevusse hakkas .. E. Vilde. || (loodusnähtuste aktiivsuse kohta). Koobastik on tekkinud vete tegevuse tagajärjel.
▷ Liitsõnad: ehitus|tegevus, finants|tegevus, kirjastus|tegevus, kontsert|tegevus, kultuuri|tegevus, kutse|tegevus, lahingu|tegevus, lava|tegevus, loome|tegevus, lõhestus|tegevus, majandus|tegevus, muusika|tegevus, mõtte|tegevus, spordi|tegevus, sõja|tegevus, tootmis|tegevus, turustus|tegevus, vaenu|tegevus, õõnestus|tegevus, äritegevus; inim|tegevus, ise|tegevus, seltsitegevus; kõrval|tegevus, lemmik|tegevus, meelis|tegevus, pea|tegevus, põhitegevus; kaas|tegevus, koos|tegevus, vastu|tegevus, ühistegevus; hea|tegevus, kuritegevus.
2. talitlus. Võimlemine parandab seedeelundite tegevust. Kiudained ergutavad soolte tegevust. Närvisüsteemi reflektoorne tegevus.
▷ Liitsõnad: aju|tegevus, elu|tegevus, närvi|tegevus, seede|tegevus, soole|tegevus, südame|tegevus, sünnitustegevus.
3. sündmustik, tegevustik. Romaani, filmi tegevus toimub 16. sajandi Inglismaal. Jutustan sulle loo, mille tegevus leidis aset iidsetel aegadel.

toime ‹18› ‹s›

1. toimimine, mõju. a. (füüsilise, füsioloogilise mõju kohta). Kummeli põletikuvastane toime. Arstimi valuvaigistav, raviv toime. Müra kahjustav toime organismile. Soojuse toime taimede kasvule. Alkoholi toime närvisüsteemile, närvisüsteemisse. Lõhkeainete purustav toime. Kompress avaldab jahutavat toimet. Liustikud avaldasid nii kulutavat kui kuhjavat toimet. Tuule otsene mõju taimedele avaldub mehaanilises toimes. Süütu toimega aine. Üldhävitava toimega herbitsiidid. Tervistava toimega tee. Vingugaas on väga mürgise toimega. P-vitamiin tugevdab C-vitamiini toimet. Häälemurre on tingitud suguhormoonide toimest. Erosiooni toimel tekkinud õõnsused. b. (muu mõju kohta). Muusika esteetiline toime. Rahustava toimega tegevus. Teadlase looming oli nii sügava toimega, et innustas ka järeltulevat põlvkonda. Meeled kirgastusid muusika toimel. Põhjusel ja tagajärjel on vastastikune toime. *.. kinnistähtede ja planeetide liikumisest loodeti [Babüloonias] lugeda välja jumalate tahtmist ja toimet nii rahvaste kui üksikinimeste saatusele .. T. Paul.
▷ Liitsõnad: järel|toime, kaas|toime, kaug|toime, koos|toime, kõrval|toime, vastutoime; kaitse|toime, lõhke|toime, ravi|toime, tappetoime.
2. toimimine, tegutsemine. Linnud on päev läbi töös ja toimes. Pika, pikaldase toimega inimene. Ta on hirmus aeglase toimega. Jälgisin tema maamehelikku toimet. *Aga, näe, olin pikema toimega kui teised, päev läks päeva järel, jõudsite ette. P. Vallak.

tormi|jooks

1. otsustav lähivõitlusega üldpealetung vastase kindluse, tugipunkti v. positsioonide vallutamiseks. Tormijooks kindlusele, linnusele, vastase kaevikutele. Linn, kindlus, linnus vallutati, võeti tormijooksuga. Jalavägi alustas tormijooksu, läks tormijooksule. Vastase tormijooksud löödi tagasi. Hakati valmistuma tormijooksuks.
2. kiire, ründav tegutsemine millegi (v. kellegi) saavutamiseks, omandamiseks, võitmiseks. Ostjate tormijooks uutele kaupadele. Seda tüdrukut tormijooksuga ei valluta. *Algas ookeanilendude palavik. Üritus järgnes üritusele, paljud julged õhupioneerid kaotasid selles tormijooksus elu. V. Raudsepp.

töö ‹illat töösse e. töhe 15› ‹s›

1. inimese mis tahes tegevus, millega ta otseselt v. kaudselt loob endale elatusvahendid; (laiemalt:) vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; töötegemine, töötamine. Kehaline ehk füüsiline töö ja vaimne töö. Tootlik ehk produktiivne 'uusi väärtusi loov' töö ja mittetootlik töö. Lihtne, õppimata, kvalifitseerimata, must töö. Kvalifitseeritud, õpitud, puhas töö. Loov, loominguline, teaduslik töö. Vabatahtlik, tasuta töö. Tööd tegema 'töötama'. Elu täis tööd. Tööst saadav rõõm, rahuldus. Muud tal mõttes pole kui töö. Ei oska ilma tööta elada. Tööd lõhkuma, murdma, rügama, rühmama, rassima, vehkima, vihtuma. Tööle pihta, takka, valu andma. Tapab, kurnab, katkestab end tööga ära. Ei karda tööd. Armastab, põlgab, narrib tööd. On südamega töö küljes, võtab tööd südamega. Teeb endale tööga liiga. On lapsest saadik tööga harjunud. Tasub tööga oma võlga. Käed sügelevad töö järele. Ta ei taha käsi tööga määrida. Tööst karedad käed. Tema käes töö lausa lendab 'edeneb hästi'. On töö peale kange. On tööle usin, laisk. Talus pandi varakult tööle. Poisist on töö juures juba abi. Jõudu tööle! (tervituseks töötegija(i)le). Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. || töötegemise konkreetne üksikjuht; teat. töölõik, tööülesanne; kohustus; askeldus, toimetus. Alustame tööd. Hakkame tööle. Töö käib. Läks keset tööd ära, jättis töö pooleli. Töö jäeti seisma. Töö laabus, sujus hästi, hakkas minema. Töö läks tühja, ei tulnud välja. Töö sai valmis. Töö kandis vilja. Töö surub peale, kasvab üle pea. Töö tahab tegemist. Juhata tüdrukutele töö kätte. Künd, külv ja teised kevadised tööd. Aitas meid põllu- ja muudel töödel. On iga töö peale meister. Oskab, tunneb oma tööd. Uut tööd on raske alustada. See on kerge, raske, tore, huvitav töö. Puulõhkumine oli poegade töö. Peab rahateenimist meeste tööks. Õpilase töö on õppimine. Tal on liiga palju tööd. Kodused tööd (majapidamistööde kohta). Päev läks tööde tähe all. || vaevanägemine, pingutus, tegemine; tegutsemine. Rohimisega oli terve suvi tööd. Majaehitus on tükk (tõsist) tööd. Uppujate päästmisega oli hea tükk tööd. Suurimgi anne nõuab tööd. Nende võrdlemine on tühi töö. Varas sai suure töö tulemusel kinni võetud. Ema juurde lipata oli tüdrukul silmapilgu töö. Tegi andmete korrastamisel ära suure töö. Tööd jätkus mõlemale väravavahile. Töö kuluaarides. *Tema käes on mu isatalu! Kavala kauba ja petise tööga kiskus ta selle minu käest ... M. Metsanurk. || (loomade tegevuse kohta). Mesilased, sipelgad on juba tööl. || (organisatsiooni vms. tegevuse kohta). Kongress alustas tööd. Võttis osa karskusseltsi tööst.
▷ Liitsõnad: abi|töö, administratiiv|töö, aia|töö, ametiühingu|töö, arhiivi|töö, betooni|töö, büroo|töö, eel|töö, ehitus|töö, elu|töö, ennetus|töö, ettevalmistus|töö, haridus|töö, heakorra|töö, heina|töö, hooaja|töö, hoog|töö, hädaabi|töö, ideoloogia|töö, istutus|töö, juhtimis|töö, juhu|töö, järel|töö, kaevamis|töö, kaevandamis|töö, kaevandus|töö, kaeve|töö, kaitse|töö, kantselei|töö, kasvatus|töö, keevitus|töö, kindlustus|töö, kirja|töö, klassi|töö, klubi|töö, kodu|töö, kontori|töö, kooli|töö, koristus|töö, korraldus|töö, kudumis|töö, kuivendus|töö, kultuuri|töö, kustutus|töö, kutse|töö, külvi|töö, künni|töö, laadimis|töö, labida|töö, lauda|töö, leiva|töö, liht|töö, lindi|töö, lobi|töö, loome|töö, lossimis|töö, lõhkamis|töö, löök|töö, maa|töö, maaparandus|töö, majapidamis|töö, melioratsiooni|töö, metalli|töö, metsa|töö, misjoni|töö, montaaži|töö, mulla|töö, mõisa|töö, müüri|töö, nõela|töö, näpu|töö, operatiiv|töö, organiseerimis|töö, oskus|töö, paberi|töö, palga|töö, parandus|töö, parlamendi|töö, partei|töö, planeerimis|töö, pleki|töö, praak|töö, proovi|töö, puidu|töö, puu|töö, puurimis|töö, põllu|töö, päeva|töö, pääste|töö, raua|töö, remondi|töö, remont|töö, riigi|töö, sise|töö, sotsiaal|töö, spordi|töö, stuudio|töö, sunni|töö, suve|töö, süvendus|töö, taastamis|töö, talu|töö, teadus|töö, teatri|töö, tee|töö, tehase|töö, tele|töö, teo|töö, toimetamis|töö, trüki|töö, tunni|töö, uurimis|töö, vabriku|töö, vaimu|töö, viimistlus|töö, viljakoristus|töö, väli(s)|töö, väljakaevamis|töö, värvimis|töö, õppe|töö, öö|töö, ülesehitustöö; advokaadi|töö, ametniku|töö, arsti|töö, brigaadi|töö, individuaal|töö, inseneri|töö, juuksuri|töö, kingsepa|töö, kullassepa|töö, lavastaja|töö, lukksepa|töö, maalri|töö, meeste|töö, ministri|töö, müürsepa|töö, naiste|töö, näitleja|töö, operaatori|töö, orja|töö, pedagoogi|töö, puusepa|töö, rätsepa|töö, rühma|töö, sekretäri|töö, sepa|töö, tisleri|töö, traktoristi|töö, treeneri|töö, õpetaja|töö, ühistöö; aja|töö, kõrval|töö, lisa|töö, põhi|töö, tüki|töö, ületunnitöö; kaamera|töö, kirve|töö, käsi|töö, käsitsi|töö, käte|töö, masina|töö, traktoritöö; kevad|töö, suve|töö, sügistöö(d); hiigel|töö, pisi|töö, vägitöö; kihutus|töö, selgitus|töö, veenmis|töö, õõnestus|töö, ässitustöö; kaas|töö, koostöö; kiir|töö, oote|töö, teenus|töö, tellimustöö; hoora|töö, kuri|töö, mõrtsuka|töö, patu|töö, tapa|töö, timuka|töö, veretöö; hävitus|töö, laastamis|töö, purustustöö.
2. palgatöö, teenistus, amet, töökoht (ka töötamise paigana) vrd töö (1. täh.) Tööd otsima, nõudma, pakkuma, lubama. Maal ei ole tööd. Sai lehe juures tööd. Sai parema töö peale. Võeti tööle. Elatab end juhuslikust tööst. Mis töö peale ta minna tahab? Läks tööd kuulama. Tule meile tööle. Mis tööd te mulle pakute? Tahab, et tal oleks kindel töö. Vallandati töölt. Lasti töölt lahti. Jäi tööta. Tööta meremehed. Tööle minema, töölt tulema. Käib iga päev tööl. Peab kell kaheksa tööl olema. Tõttab töhe. Helista mulle tööle. Sellest oli tööl täna juttu. Sai töö juurest tuusiku. *Bobiga [= koeraga] jalutamine on töö, sest selle eest saad sa raha .. E. Rängel.
3. töö tulemus, näit. kunstitöö, kirjutis, uurimus vms.; see, mille kallal töötatakse v. hakatakse töötama vrd töö (1., 2. täh.) Prantsuse impressionistide tööd. Ajaloolaste tööd. See romaan on ta esimene töö. Avaldas oma teadusliku töö. Surematud tööd. Õpetaja luges paremad tööd ette. Võistlusele saadetud tööd. Lõngajupid tõmmata töö pahemale poolele. Töö viimistlemiseks kasuta liivapaberit. Pane nüüd töö käest ja tule kohvi jooma. Tõstab pea töö kohalt. Tööde vastuvõtja. || kellegi v. millegi tegu. Kutsikad on naabri krantsi töö. Vihmavalang on Issanda töö. Suitsunud seinad on tule töö.
▷ Liitsõnad: auhinna|töö, bakalaureuse|töö, diplomi|töö, doktori|töö, ehis|töö, eksami|töö, heegeldus|töö, heli|töö, kandidaadi|töö, kirja|töö, konkursi|töö, kontroll|töö, kudumis|töö, kunsti|töö, kursuse|töö, lõpu|töö, magistri|töö, meistri|töö, naha|töö, näpu|töö, seminari|töö, sule|töö, taseme|töö, teadus|töö, uurimis|töö, valmis|töö, võistlus|töö, õmblustöö; kätetöö.
4. millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine. Lihaste, organismi, südame, seedetrakti töö. Poksija treenib jalgade tööd. Mõistus hakkas jälle tööle. Pane oma pea tööle. Mootor, pump hakkas tööle. Relvad, kuulipildujad on tööle asunud. Pidur rakendatakse töösse pedaalile vajutamisega. Vihje ei hakanud tööle 'vihjel polnud mõju'. Miski on oma töö teinud 'miski on täies ulatuses mõju avaldanud, toiminud'. || ‹illatiivis ja inessiivis› (esineb väljendites, mis osutavad, et miski on tegemisel v. käigus). Pagaritel on töös kümme sorti saia. Stsenaarium anti töösse.
▷ Liitsõnad: mõttetöö; randmetöö.
5. füüs suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühelt objektilt teisele. Lendav mürsk teeb õhutakistuse ületamisel tööd. Töö mõõtühik on džaul.

viga ‹vea 25› ‹s›

1. eksimus reegli, normi, standardi, fakti vms. vastu, kõrvalekaldumine õigest sooritusest. Mardi arvutustes oli palju vigu. Mul polnud etteütluses ühtki viga. Õpetaja parandas õpilaste vihikutes vigu. Pärast kontrolltööd tuli teha vigade parandus. Vigade analüüs. Ränk, jäme, tühine, tüüpiline viga. Teeb vigu nii kirjas kui kõnes. Kardab vigu teha. Töötasu arvestamisel ilmnes vigu. Teksti on sattunud eksitav viga. Metodoloogiline, taktikaline, strateegiline viga. Tegi pallingul, servi vastuvõtmisel vea. Mängija sai viienda vea ja lahkus mängust. || soovimatuid tagajärgi kaasa toov, ses mõttes vale otsustus, käitumine, tegutsemine vms. Teed suure vea, kui jätad sünnipäevale tulemata. Tark õpib ka teiste vigadest. || füüs mat mõõtmis-, vaatlus- v. arvutustulemuse erinevus vastava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõteriistad näitavad mõõdetavat suurust teatud veaga. Juhuslik viga. Vigade teooria (matemaatilise statistika haru).
▷ Liitsõnad: arvutus|viga, fakti|viga, grammatika|viga, hooletus|viga, hääldamis|viga, hääldus|viga, interpunktsiooni|viga, kasvatus|viga, keele|viga, kirja|viga, kirjavahemärgi|viga, kirjutus|viga, koma|viga, käitumis|viga, loogika|viga, murde|viga, mõõte|viga, mõõtmis|viga, näpu|viga, objekti|viga, ortograafia|viga, pallingu|viga, pisi|viga, reguleerimis|viga, ründe|viga, sihtimis|viga, säritus|viga, söödu|viga, topelt|viga, trüki|viga, tõestus|viga, tüüp|viga, vaatlus|viga, välte|viga, õigekirja|viga, ümardamisviga.
2. korrast ära olek. a. (mehhanismil, masinal vms.:) rike, häire, tõrge. Kellal on mingi viga, et ta ei käi. Mart parandas vea mootoris ja sõit läks edasi. Pärast starti tekkis raketi juhtimissüsteemis viga. b. (materjalil, tootel:) mehaaniline vigastus vms., mis põhjustab kõrvalekalde normist, standardist v. halvendab kvaliteeti. Hoidiste tegemiseks võetakse ainult valminud ja vigadeta marju. Tema mündikogus on ka mõned vigadega mündid. c. (elusolendil, taimedel:) haigus, tõbi, häda; puue. Tal peab olema mingi sisemine viga, jääb järjest kõhnemaks. Sai raskest tööst eluaegse vea külge. Mis vea kätte ta suri? *Minu tikerberidel näib olevat mingi viga sel aastal, mingi haigus kallal või nii. I. Jaks. d. (üldisemalt:) vigastus, kahjustus. Poiss kukkus puu otsast alla ja sai viga. Raskelt viga saanud mees toimetati haiglasse. Ärge tehke talle viga! Auto on õnnetuses kõvasti viga saanud. *.. [isa] astus rasketes töösaabastes ettevaatlikult trepiastmeil, et meie nukutoad ei saaks viga. L. Promet.
▷ Liitsõnad: ihu|viga, keha|viga, põie|viga, pöia|viga, rühi|viga, südame|viga, terviseviga.
3. puudus, puudujääk, häda, miski häiriv. a. see, mis ei võimalda kellelgi v. millelgi olla täiuslik, häiriv omadus, kalduvus v. nähtus, nõrk v. negatiivne külg. Igal inimesel, ametil, asjal on oma(d) head ja vead. Ta ainus viga on tema talumatu riiakus. Reinul on see viga, et ta armastab kiidelda. Tunnista oma vigu! Tema otsib, näeb, leiab teistes ainult vigu. Kirjutisel on üks suur viga: üldsõnalisus. Minial on mitu viga, ämmal ei häda kedagi. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. || nlj (tunnustavalt). Masinate kallal nokitsemine oli Elmaril juba vana viga. b. (üldisemalt, mitmesugustes ütlustes). Miks sa nutad, mis sul viga on? Mis sul viga on, et sa nii morn oled? Mis autojuhi ametil viga? Tüdrukul pole viga midagi. Ega sel naisterahval viga ole. Viljasaagil polnud sel aastal viga. Ilmal ei ole täna vigagi. Kuidas läheb? – Pole viga. Polnud seal elul viga ühti. Asjata keeldusid, konjakil pole viga. Mis siin viga elada – värske õhk ja merevesi! Mis viga teiste seljas liugu lasta. Mis sul viga rääkida. Mis sul viga – tuled töölt ja keerad magama. Ah, mis teil viga, te rikas inimene! *Ei teeks viga [= poleks paha], kui sinagi ivake harjutaksid. A. Jakobson. *„Viga's siin murul on mängida,” seletas Kaarel .. A. H. Tammsaare. || lohutavates ütlustes ja viisakusvormelites. Pole viga, küll lepite jälle ära. Pole viga, varsti harjud ära. Vabandust! – Pole viga. Pea valutab pisut, aga sellest pole viga 'sel pole tähtsust, sellest pole lugu'.
▷ Liitsõnad: figuuri|viga, ilu(dus)|viga, loomu|viga, perekonnaviga; jooma|viga, viinaviga.
4. midagi põhjustav asjaolu v. tegur, süü. Oma viga, kui hakkama ei saa. Ega ma sind nii väga süüdistagi, viga on muidugi minus endas. Sa polegi rõõmus? – Vähese viina viga. Suvel maal on tal kombeks ilmatu palju süüa, vist värske õhu viga. *Maas viga või kündjas, kes seda teab, kui vili ei kasva. A. Mägi. *Arnil ei ole isu, või on see söögi viga .. V. Uibopuu.

üritus ‹-e 5› ‹s›
ettevõtmine, tegutsemine mingil eesmärgil. Riiklikud üritused. Üldlaulupeod on üldrahvalikud üritused. Jõe süvendamise üritusest võtsid osa paljud talud. Poistekamba üritustes oli Ats ninamees. Maaparandamine oli kulukas üritus. Kogu üritus kippus selle juhtidel üle pea kasvama. Tal ei olnud püsivust alustatud ürituse lõpuniviimiseks. Vanalinnapäevade üritused Tallinnas. Võttis aktiivselt osa seltsi üritustest. Kultuurimajas korraldati mitmesuguseid üritusi. Viimane üritus ebaõnnestus. *Ometi olid tal pea igal õhtul koosolekud ja loengud ja kes teab mis tarvilikud üritused. T. Vint. || katse, püüe. Täiesti lootusetu üritus veel midagi päästa.
▷ Liitsõnad: juubeli|üritus, kirjandus|üritus, kultuuri|üritus, kunsti|üritus, massi|üritus, muusika|üritus, spordiüritus; ava|üritus, lõpp|üritus, suur|üritus, ühisüritus.