[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aerjalalised ‹5› ‹s› pl
zool vees hõljuvate mikroskoopiliste vähkide selts (Copepoda)

aktsia|selts
maj aktsionäride poolt kokkupandud põhikapitalil rajanev äriühing. Aktsiaseltsi põhikiri, juhatus, direktor. Rajati, loodi uus aktsiaselts.

alam|selts
biol seltsi osa, seltsi ja sugukonna vaheline süstemaatikaüksus

andma ‹annan 45›

1. ulatama, kellegi kätte v. kättesaadavusse toimetama. Anna mulle riiulilt raamat. Anna, palun, kääre. Teretab kõiki kätt andes. Anna käsi, ma tirin su üles. Suitsule tuld andma. Tuletikke ei tohi anda lastele mängida. Lõputunnistusi, diplomeid, aukirju, medaleid, ordeneid kätte andma. *Ema tõi kirstust raha ja andis viivlemisi poja näppu. E. Vilde. | (söömiseks, joomiseks, sissevõtmiseks). Külalistele anti süüa, juua. Haigele antakse rohte, ravimeid. Prae võib lauale anda külmalt. Anna mulle ka maitsta. Hobustele anti heinu ja kaeru. Rinda andma 'rinnaga toitma, imetama'. *.. anti rõõska piimagi ainult laupäeviti, karaski kõrvale. V. Ilus. | piltl. Autori elukäik andis võtme teose mõistmiseks.
2. loovutama, kellegi teise omandusse, valdusse v. kasutusse siirma. a. (kinkides, annetades). Almust, armuandi, jootraha andma. Verd andma. Lastele antakse taskuraha. Õunu jätkus müüa, jätkus ka tuttavatele niisama anda. Ta annab või viimase hinge tagant. Kel on, sellele antakse. Õndsam on anda kui võtta. Kes ei anna antust ega murra murtust, see ei anna aidatäiest. | piltl. Nad andsid oma elu isamaa eest. Igaüks püüab anda oma parima, oma panuse. Talle on antud tervist ja elupäevi. Kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Ta on enda jäägitult muusikale andnud. b. (makstes, müües, laenates, vastutasuks jne.). Rendile, üürile, laenuks, võlgu andma. Altkäemaksu andma. Andsin talle oma mantli selga. Ülemise korruse toad anti külalistele. Anna mulle homseni sada krooni. Palju sa sellest kellast annaksid? Ma ei annaks selle eest sentigi. Andis viie krooni eest kilo õunu. Kas avanssi antakse? Peremees andis vähe palka. Andsin pakid hoiule, hoidu. Andke, palun, arve, kviitung. *.. ning Eesti Kirjanduse Selts annab tõlkegi poognast 40 rbl. E. Vilde. c. (kedagi kuhugi suunates v. kellegi hoolde, kätte, hoitavaks jne. toimetades v. usaldades). Noori mehi anti soldatiks, nekrutiks. Andis oma tütre mulle naiseks. Kasulapseks, õpipoisiks andma. Poiss anti lastekodusse. Kedagi ametivõimude kätte, kohtusse, kohtu alla andma. Vaenlase sõdurid andsid end vangi. Keegi ei taha end teise võimu, voli alla anda. Lapsed anti vanaema hoole alla. Pidime end saatuse hoolde, hooleks andma. d. (midagi tehtavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Õpetaja oli andnud õpilastele õige raskeid ülesandeid lahendada. Mis meile homseks õppida anti? Käsikiri anti eriteadlasele retsenseerida. Andsime raamatu trükki. Andsin kella parandada, parandusse. Tootmisse on antud uue tegumoega jalatsid. Uus tehas anti käiku. Maja antakse kasutusse. *Koonla annab ema talle / kauniks lõngaks kedrata. Jak. Tamm.
3. (saada) võimaldama, osaks saada laskma. Kellelegi peavarju, ulualust, öömaja andma. Tööd andma. Poeg pidi isale-emale ülalpidamist andma. Iga töö annab leiba. Suurriigid annavad arengumaadele abi. Kannatanule antakse esmaabi. Eest ära, andke teed! Andeks andma 'andestama'. Piletimüüja teateid ei anna. Midagi kellelegi teada andma 'teatama'. Eks elu näita ja aeg anna arutust. President võib surmamõistetuile armu anda. Sa rühmad tööd teha, ei anna endale hõlpu. Hirm, mure ei andnud talle kuskil asu. Süda, see mõte ei andnud talle ööl ega päeval rahu. Töö ei anna mahti 'ei lase, ei võimalda' linnagi sõita. Andke aega, ärge kiirustage! Ei tohi kätele, pisaratele, oma tunnetele voli anda. Talle anti koosolekul sõna. Talle lubati anda osakonnajuhataja koht. Antagu talle võimalus end parandada. Annaks jumal, et kõik hästi läheks. *Aeg antud naerda, / aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || karistusena, sunnivahendina v. ergutusena osaks saada laskma. Talle kuluks anda hea keretäis, nahatäis. Ema andis lastele vitsa, vitsu, urvaplaastrit. Kellelegi peksa, kolki andma. Mees andis hobusele piitsa, rooska, nuuti, kannuseid. Perenaine andis koerale malka. Mitu aastat talle varguse eest anti? Huligaansuse eest anti 15 päeva. Ordeneid, medaleid, doktorikraadi, professorikutset andma. Nobeli kirjanduspreemiaid annab Rootsi Akadeemia. || millegagi töötlema v. mõjustama. Vikatil pole viga midagi, anna aga luisku! Ei saa nüüd mootorit käima, anna aga vänta! Andis gaasi ja kihutas mööda. *Maa mättaid ja rohujuurikaid täis. Äket oleks vaja anda, kõvasti äket! R. Sirge. || kehtestama. Riigikogu annab seadusi. Pojale anti nimeks Jaan. || ‹objektiks hrl. da-infinitiiv ka impers.› laskma. See asi annab (end) korraldada, seada. Pajuvitsad annavad hästi painutada ja punuda. Ta ei anna ennast pilgata. See sõna ei anna kuidagi riimida. Annab mõista, et ta on ülemus. Hammas lausa ei valuta, aga annab tunda. Lidus (joosta), mis jalad andsid. Häda ei anna häbeneda. *Logina Peter ei kuulu meeste hulka, kes annavad end sõnaga veenda või painutada. R. Sirge. *Kui ilm annab, teeme jälle sääred jääle. A. Mälk. || ‹impers.› võimalik olema. Temaga annab rääkida. Tegime kõik, mis teha andis. Võtab, kust võtta annab. Päästke, mis päästa annab. Ajab suu nii lahti, kui vähegi annab. || ‹ma-infinitiiviga› mingiks tegevuseks suuteline olema. Sõrmed ei anna kuidagi kõverduma. *Tera andis tublisti veel painduma .. J. Mändmets. *„Katsu, kas käed-jalad annavad liikuma,” ütles Anne. I. Sikemäe.
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama; mingi tulemuseni viima. Kasu, kasumit, tulu andma. Põhjust, kõneainet, ettekäänet andma. Viimast lihvi andma. See annab alust kahelda ning ettevaatlik olla. Mis võis talle selliseks sammuks tõuke anda? Kordaminekud annavad lootust, julgust, uut jõudu, enesekindlust. Mis annab tema luulele sellise võlu? Kadakased kapad annavad õllele erilise maitse ja lõhna. Läbirääkimised ei andnud tulemusi. Keres andis vastasele mati. Metallidega reageerides annab lämmastik nitriide. Autod annavad signaali, vedurid vilet. Kas sa andsid mitu korda kella? Öösel anti häire. Start anti stardipüstoliga. *Ma ei või mitte liiga hea olla, kui ma vihkamiseks asja annan. E. Vilde. || (enda küljest, endast eraldades). Kasukas annab karvu. Riie annab pesemisel värvi. Vana padi annab sulgi.
5. tootma, produtseerima; toodanguna saada võimaldama. Noored õunapuud hakkavad juba saaki andma. Mais annab palju haljasmassi. Mitu seemet kartul andis? See on hea lehm – annab palju piima. Lambad annavad villa. Bakuu annab naftat, Donbass kivisütt. Metsad annavad puitu. Peipsi annab üle poole Eesti sisevete kalasaagist. Kaev annab külale vett. Uus tehas, tsehh, vooluliin hakkab andma toodangut. Elektrijaam hakkas voolu andma. Katlamaja annab soojust kogu linnaosale. Lamp annab valgust. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare. || (õppeasutuste kohta:) välja laskma. Maaülikool annab põllumajanduse ja metsanduse spetsialiste. Viimasel kümnendil on tehnikum andnud üle tuhande lõpetaja.
6. (suuliselt, kirjalikult, käitumise, žestidega jne.) midagi teatavaks tegema, teatama; (nähtude, tagajärgede kaudu) ilmutama. Juhtnööre, õpetusi, nõu, käsku, käsklust, korraldust andma. Annab (oma) nõusoleku, loa, sõna, ausõna. Tunnistajad annavad seletusi suuliselt. Retsensent annab käsikirja kohta hinnangu. Anna talle mõned näpunäited! Antud tõotust, vannet ei saa murda. Sellele küsimusele ei osanud keegi vastust anda. Annab käega, noogutades, silma pilgutades märku. Ta pole juba tükk aega endast elumärki andnud. Ega viinapudel veel mehest tunnistust anna. Millestki kujutlust, pilti andma. Oma uurimuses annab ta nende nähtuste uue klassifikatsiooni. *Valitseja oigas .. ja astus paar sammu ligemale, et sakstele oma lombakusest aimu anda. E. Vilde. | (mõnedes tervitustes ning soovimistes). Astun töömeeste juurde ja annan jõudu. Tänu andma van tänama. || (vahendavalt) esitama, avaldama. Ajalehed, raadio, televisioon annavad informatsiooni. Tallinn annab parajasti sporditeateid. Seda sõna pole üheski sõnaraamatus antud. Ta rääkis sellest raadiole antud intervjuus. *Ei ole nõudlikumat vormi kui väikese novelli oma: anda mõnel ainsal leheküljel sündmustik mitte anekdoodina, vaid elumahlase tervikuna .. F. Tuglas. || (ette) määrama; eelnevalt teatavaks tegema. Ülesandes olid antud kolmnurga alus ja kõrgus. Temperatuur võib katse puhul kõikuda antud piires. Antud juhul 'sel konkreetsel juhul'.
7. hrl kõnek lööma, virutama, äigama; ründavalt kohtlema. Andis mehele rusikaga, kaikaga pähe. Andsin poisile vitsaga paar nähvakat mööda sääri, üle turja. Andis võmmu kuklasse. Vastu kõrvu, lõugu, vahtimist, hambaid andma. Anna talle nii, et teab, mäletab! Ma sulle annan! Ära mine lähedale, hobune võib kabjaga anda. Tuuleveski tiib oli mehele hoobi rindu andnud. Vaip on tolmu täis, anna klopitsaga mõni mats. Ega vanasti polnud pesumasinat, siis anti muudkui kurikaga. *Madis võttis üsna asjalikult pükstelt rihma .. ja ilma et ta veel ainustki sõna oleks raisanud, hakkas ta eidele andma. A. H. Tammsaare. || (viskamise, heitmise; tulistamise, laskmise kohta). Sandarmitele anti nurga tagant kividega. Vaenlasele anti tuld, tina. Andsin kuulipildujast valangu. Talle oli ähvardatud kuuli anda. Nii kui paugu andis, oli rebane pikali. || piltl (arvustavalt ründamise, teravalt kritiseerimise, ülemuslikult noomimise jne. kohta). Enda kohta ta kriitikat ei kannata, aga teistele annab, kus vähegi saab.
8. korraldama, (omalt poolt) pakkuma; sooritama, tegema. President andis dinee kuninglike külaliste auks. Peaminister andis neile audientsi. „Vanemuine” annab külalisetendusi Tallinnas. Koor andis kontserdi. Keres andis Tartu maletajaile simultaani. Eksameid, arvestusi andma. Lembitu otsustas anda orduvägedele lahingu. Direktor andis dokumendile allkirja 'kirjutas dokumendile alla'. || (näit. koolis:) midagi õpetama, koolitarkust, teadmisi jagama. Annan keskkoolis matemaatikat ja füüsikat. Klaveri-, tantsu-, eratunde andma.
9. (kellelegi v. millelegi midagi) omistama. Noored ei oska alati vanemate hoolitsusele küllalt tähtsust anda. Mida sa mulle süüks annad? Sellised huvitavad road, et ei oska neile nime anda. Et oma sõnadele suuremat kaalu anda, põrutas ta rusikaga vastu lauda. Püüab oma soosikule igas asjas õigust anda. *Nüüd meenub meile mõndagi [haiguse sümptomitest], millele me varem ei osanud tähendust anda. E. Krusten. || oletamisi, hindamisi, ära arvata püüdes pakkuma (näit. ea kohta). Ega talle üle kolmekümne aasta ei annaks. Välimuse järgi võiks talle anda umbes 50 aastat.
10. ‹hrl. da-infinitiiviga impers.› pingutust pakkuma, jõudu, vaeva, aega, püsivust nõudma; jätkuma. Nii raske kott, et annab kahe mehega tõsta. Koorem on raske, annab hobusel vedada. Säärast meistrimeest annab tikutulega otsida. Lõpuks ometi, küll andis oodata. Seda reisi annab mul mäletada. Paks raamat, annab lugeda. Jäme tamm, annab kahel mehel ümbert kinni võtta. | hrv (koos teonimega). *Nüüd [vanas eas] annab tegemist, enne kui lühikese jupikese ära jõuad lugeda. R. Roht. *See andis palju lugenud-kogenud mehelegi mõnda aega mõtlemist. E. Tennov.

areopaag ‹-i 21› ‹s›
aj kõrgem kohus muistses Ateenas | piltl. Keeleliseks areopaagiks oli tollal Akadeemiline Emakeele Selts.

asutama ‹37›

1. midagi rajama, looma. Kodu, perekonda asutama. C. R. Jakobson asutas „Sakala”. Asutati kool, instituut. Poisid asutasid oma orkestri. Kavatsen maja juurde iluaia asutada. Sinna asutati linn, koloonia. Millal asutati Meleski klaasikoda? Selts „Säde” asutati Valgas 1902. a. 1970. a. asutati eesti kirjanduse aastapreemia. Asutav kogu 'uue riigi loomisel põhiseaduse väljatöötamiseks kokkukutsutav esinduskogu'. *Sinna [künkale] asutati ööleer, tehti leegitsev lõke .. F. Tuglas (tlk).
2. end (millekski, mingiks tegevuseks jne.) valmis seadma, valmistuma, ettevalmistusi tegema. Külalised asutasid (ära) minema, minekule. Vanemad asutavad tööle, lapsed kooli (minema). Hakati teele, pikale reisile asutama. Ema asutas loomi talitama. Asutasime juba magamaminekut. Kuhu sina end asutad, kas peole? *Miski küpseb ja valmib, miski alles asutab puhkema. L. Hainsalu. || kuskil sisse seadma. Kuhu tema enese asutab? *„Tänan,” kummardas Lutsar asjalikult ja asutas ennast otsekohe laua äärde. L. Promet. *Ega Matis rumal pole, et sooservale elamist asutab. A. Beekman.

belemniit ‹-niidi 21› ‹s›, belemniidid pl
paleont kooniliste sisekodadega peajalgsete selts (Belemnitida)

delegeerima ‹42›

1. delegaadiks saatma. Selts delegeeris kongressile neli esindajat.
2. jur õigust siirma, volitama

deponeerima ‹42›
jur maj kasutamiseks v. kindlas kohas säilitamiseks hoiule andma, hoiustama. Emakeele Selts deponeeris oma murdematerjalid kirjandusmuuseumi. Deponeerisin dokumendid panka.

ehmestiivaline ‹-se 5› ‹s›, ehmestiivalised pl
zool karvasetiivaliste täismoondega putukate selts (Trichoptera)

ellu kutsuma
asutama, rajama. Kutsuti ellu Põllumeeste Selts. *Töö praktiliseks organiseerimiseks kutsuti kohtadel ellu kohalikud looduskaitse komisjonid. E. Kumari.

elu|võimetu
võimetu elama. Eluvõimetu enneaegne. *Selts oli sisemiste vastuolude tõttu muutumas eluvõimetuks. F. Tuglas.

faleristika ‹1› ‹s›
ordeneid, medaleid ja märke uuriv numismaatika haru. Eesti Faleristika Selts. Faleristikat viljelema, harrastama.

hame ‹6› ‹s›
murd särk. Puhas, valge, linane hame. Hame on ligi ihu, surm veel lähemal. *Ma kandsin takust hamet, / mu selts oli kerjuste kild. A. Sang.

haridus|selts
elanikkonna seas haridust ja teadmisi levitav selts

haru|selts
seltsi osakond. Eestimaa Rahvahariduse Seltsi haruseltsid Põhja-Eestis.

heategevus|selts

hiljutine ‹-se 5› ‹adj›
hiljuti olnud, toimunud, tehtud vms. Hiljutine vihm, töö. Hiljutine avastus, leiutis. Minu hiljutisele kirjale ta ei vastanud. Kuni hiljutise ajani oli ta täiesti terve. Ema meenutas hiljutisi õnnelikke aegu. Selts otsustas hiljutisel koosolekul oma tegevust laiendada.

hõbe|auraha
van hõbemedal. *Peterburi Vaba Ökonoomia Selts määras aga [Wiedemanni] teosele hõbeauraha. P. Ariste.

intensiivistama ‹37›
intensiivse(ma)ks, pingelise(ma)ks, tõhusa(ma)ks muutma. Intensiivistasime tootmist, põllumajandust, kalakasvatust. Selts on intensiivistanud oma tegevust. Intensiivistati reklaami, propagandat, agitatsiooni. See preparaat intensiivistab ainevahetust.

kabjaline ‹-se 5› ‹s›

1. kapju omav loom, kabjakandja. *Tulin lõunalauast oma kabinetti, hing kui viljaväli, millest kari kabjalisi hoolimatult üle jooksnud. M. Metsanurk.
2. kabjalised pl zool taimtoiduliste maismaaimetajate selts (näit. hobused, ninasarvikud, taapirid), kelle varbaid kaitseb kabi (Perissodactyla)

kahe|tiivaline ‹-se 5›

1. ‹adj› kahe tiivaga. Kärbes on kahetiivaline putukas. Kahetiivaline noot (kalapüünis). Kahetiivaline semafor. *Mis suutis ta nendega [= paari naisega] ära teha kahetiivalises kasvuhoones ja suures aias? V. Saar.
2. ‹s› kahetiivalised pl zool selts täismoondega putukaid, kellel on üks paar kilejaid tiibu (Diptera). Kärbsed ja sääsed kuuluvad kahetiivaliste hulka.

kambriline ‹-se 5›

1. ‹adj› kambreid omav, kambritega
▷ Liitsõnad: kahe|kambriline, ühekambriline.
2. ‹s› kambrilised pl zool selts lubikojaga ainurakseid juurjalgsete klassist (Foraminifera)

kanaline ‹-se 5› ‹s›, kanalised pl
zool selts hrl. maapinnal tegutsevaid halva lennuvõimega linde (Galliformes). Kanaliste hulka kuuluvad metsis, teder, laanepüü.

karp|vähilised ‹5› ‹s› pl
zool selts alamaid vähke, kelle segmenteerumata keha ümbritseb kahepoolmeline lubikoda (Ostracoda)

karskus|selts
karskusliikumise propageerimiseks rajatud (ka kultuuriliste eesmärkidega) selts. Karskusseltsi liikmed, koosolek.

kavatsema ‹37›
plaanitsema; ‹hrl. da-infinitiiviga› kellelgi kavas v. mõttes olema. Kavatseb sügisel edasi õppima minna. Tüdruk kavatsenud vahepeal abielluda. Nad kavatsevad autot osta. Kavatses õhtul kinno minna. Mida sa homme kavatsed teha? Tema kavatseb juhtunust vaikida. Kõik ei läinud nii, nagu kavatsetud. Mehed ei kavatsegi juhtunuga leppida. Selts kavatseb juubelit suurejooneliselt tähistada.

kiililine ‹-se 5› ‹s›, kiililised pl
zool sihvakate, võrkjate tiibade ja saleda tagakehaga putukate selts (Odonata)

kild ‹killa 23› ‹s›
kamp, rühm, selts(kond). Kellegagi ühes killas olema. *.. ümberkaudsed rätsepad, seitse meest, olid kilda löönud, muusikakoori palganud ja tulid rikkaks saanud ametivenda teretama ja temale õnne soovima. A. Kitzberg. *Tema lapselaps käib aga / priiskajate kõrgis killas .. B. Alver.

kile|tiivaline ‹-se 5›
zool
1. ‹s› kiletiivalised pl selts kilejate tiibadega putukaid (Hymenoptera). Mesilased, herilased ja sipelgad kuuluvad kiletiivaliste seltsi.
2. ‹adj› kilejaid tiibu omav, kilejate tiibadega. Kiletiivalised putukad.

kindlustus|selts
kindlustuste (2. täh.) müümisele spetsialiseerunud majanduslik ettevõte. Laev oli kindlustatud ning kindlustusselts maksis omanikele kahjud välja.

kinnitus|selts
van kindlustusselts. *.. terve kinnitussumma olevat fiktiivne, lausa kokkumäng kinnitusseltsi agendiga. M. Mõtslane.

kiratsema ‹37›

1. vaeselt, kehvalt, viletsalt elama, virelema. Vaesuses kiratsema. Kiratses mõne aasta väikesepalgalisel kohal. Kiratseti elada ilma kindla teenistuseta. Kiratseti küll, aga kuidagi elati ära. Kojamees kiratses suure perega viletsas korteris.
2. viletsalt, vaevu tegutsema v. eksisteerima; hingitsema. Linn kiratses, tööstus ja kaubandus käisid alla. Vabrik, ettevõte kiratses tooraine nappuse tõttu. Mitmed majandusharud kiratsesid. Selts hakkas kiratsema ja suri välja. Laulukoorid jäid kauaks kiratsema. Kultuurielu, taidlus, kergejõustik provintsilinnas kiratses. Proosa sai jalad alla, kuid luule kiratses endiselt.
3. põdurana elama, põdur, haiglane olema. Naine on tal haiglane, on kiratsenud juba mitu aastat. Pärast sanatooriumi kiratses veel paar kuud ja siis suri. *„Ta [= lehm] kiratses ammu.” – „Kui kiratses, eks siis ravinud.” O. Tooming.
4. halvasti kasvama, kidur, kängus olema. Marjapõõsad ja viljapuud kasvasid rohtu ja hakkasid kiratsema. Kased, kuused kiratsevad liigvee tõttu. Ümberistutamise järel jäi puu kiratsema.

kirja|mees

1. loova kirjatööga tegelev isik, literaat (raamatute ja kirjutiste autor, ajakirjanik, ka kirjanik). Eesti Kirjameeste Selts. Tuntud, algaja kirjamees. M. J. Eisen oli oma aja viljakamaid kirjamehi. *Peale Eduard Vilde on eesti kirjanduses vaevalt olnud teist nii nobeda sulega kirjameest kui August Mälk. A. Hint.
2. kirjutamisega harjunud, kirjatöös osav v. vilunud isik. Jass polnud suurem kirjamees, sellepärast kirjutas ta kodustele harva. *..ta mõistab kokku seada niisuguseid pabereid; ta on kirjamees.. O. Luts.

kirjandus|selts
selts ilukirjanduse edendamiseks

kiskjaline ‹-se 5› ‹s›, kiskjalised pl
zool selts peam. lihatoidulisi imetajaid, kellel on suured tugevad hambad saagi surmamiseks ja puruks rebimiseks (Carnivora). Eesti metsade suurim kiskjaline on karu.

koormama ‹koormata 48›

1. koormaga varustama, midagi koormaks peale panema. Reed koormati mitmesuguse varustusega. Kaupadega koormatud auto. Pakkidega koormatud käru. Raskelt koormatud laev, kaamelid. || mitmesuguseid asju rohkesti v. ülemäära kanda panema v. võtma. Laud oli koormatud söökide ja jookidega. Istus paberitega koormatud töölaua taga. Võta vähem pakke, ära koorma end! *..suurte kottidega koormatud naised vaarusid kodu poole.. M. Unt. || (tegevuse, ülesannete, kohustuste vm. (rohke) koorma pealepanemise v. endale kanda võtmise kohta). Olen tööga, mitmesuguste ülesannetega väga koormatud. Oskar on sel nädalal väga koormatud: tal on vaja mitu tööd lõpetada. Elanikkonda koormati üha uute maksudega. Võlgadega koormatud talu. Hüpoteegiga koormatud kinnistu. Ma ei taha sind oma muredega koormata. Miks koormata end vastutusega? Koormas oma hinge raske süüga. Midagi enam lisada ei või, õppekava on niigi koormatud.
2. (liigseks) koormaks olema. Õunad koormasid raskelt oksi. Järsk mäkketõus koormas südant. Õhtusöök ei tohi liigselt koormata seedeelundeid. Tähtsusetute faktide meelespidamine koormab asjata mälu. Koormavad võlad, maksud. | koormav tülikas, ebamugav; üle jõu käiv, tüütav, raske. Kohustus muutus koormavaks. Peab distsipliini endale koormavaks. Kas nii paljude asjadega tegelemine sulle koormavaks ei muutu? Tundus, et sõprade selts oli talle koormav. || piltl koormana (3. täh.) rõhuma, rusuma, piinama, vaevama. Mure koormab südant. Raske kuritegu koormas mehe hinge. Teda koormavad mingid vanad patud, sünged mõtted. Mis sind rõhub ja koormab? *Miski ei koorma mõtteid, maailm on lihtne, tore ja ilus. T. Vint.
3. tehn koormust peale panema, koormusega varustama. Tehast oleks võimalik rohkem koormata. Elektriliinid on õhtuti väga koormatud.
▷ Liitsõnad: ala|koormama, ülekoormama.

kriis ‹-i 21› ‹s›

1. raske, terav, komplitseeritud olukord, ohtlik, vastuoludest lõhestatud seisund. Poliitiline, ideoloogiline kriis. Rahvuslikus liikumises oli märgata süvenevat kriisi. Selts, valitsus elab üle rasket kriisi. || ummik teaduses v. kunstis. Füüsika, filosoofia kriis. Teater, operett põdes teravat kriisi. Kujutavas kunstis süvenes kriis. Kirjanik elab üle loomingulist kriisi. || psüühiline, hingeline ummik. Hingeline, vaimne kriis. Nooruk elab läbi murdeea kriise. Sa pead ise oma kriisist üle saama.
▷ Liitsõnad: keskea|kriis, närvi|kriis, sise|kriis, valitsuskriis.
2. maj kõrgkonjunktuuris oleva majanduselu järsk häire, lühikese ajaga toimuv kokkuvarisemine, millele sageli järgneb aastaid vältav surutis. Kriis tööstuses, põllumajanduses, finantsmaailmas. Rahaturgude kriis. Kriisi ajal laostus hulk väikesi ja keskmisi ettevõtteid.
▷ Liitsõnad: agraar|kriis, energia|kriis, finants|kriis, kaubandus|kriis, majandus|kriis, tootmis|kriis, turustus|kriis, tööstus|kriis, valuuta|kriis, üld|kriis, ületootmiskriis.
3. med. a. otsustav murrang, pöördepunkt haiguse kulus. Kolmandal haiguspäeval saabus kriis. Kriis oli möödas, algas tervenemine. b. äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund. Hüpertooniline kriis.
4. millegi puudus, kitsikus, nappus. Rahaline kriis. Sõjaajal andis tunda toiduainete kriis. Ehitusel on praegu tööjõu osas kriis.
▷ Liitsõnad: korteri|kriis, kütuse|kriis, raha|kriis, toorainekriis.

kukruline ‹-se 5› ‹s›, kukrulised pl
zool selts imetajaid, kelle emasloomal esineb kukkur, kukkurloomad (Marsupialia). Kukruliste hulka kuuluvad näit. känguru, kukkurhunt, opossum.

kulliline ‹-se 5› ‹s›, kullilised pl
zool selts teravate kõverate küüniste ja konksjatipulise nokaga röövlinde (Falconiformes). Kullilised hävitavad kahjulikke närilisi.

kultuuri|kolle
asutus v. paik, kust kultuur levib. Eesti Kirjameeste Selts oli oluline kultuurikolle. Teatrid, kinod, rahvamajad, raamatukogud jm. kultuurikolded. Niiluse org on maailma vanimaid kultuurikoldeid.

kuninglik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. kuninga v. kuninganna seisundis olev, kuningast põlvnev, kuninga perekonda kuuluv. Kuninglik perekond, suguvõsa. Kuninglikust soost isik. Ta soontes voolab kuninglik veri. || (tiitlites, pöördumistes). Tema Kuninglik Kõrgus. Teie Kuninglik Majesteet.
2. kuningale v. tema perekonnale kuuluv; kuninga, kuningriigi teenistuses olev, kuningast lähtuv, (tänapäeval tavalisem:) kuninga(-). Kuninglik võim. Kuninglik jahtlaev, loss. Kuninglikud võimutunnused, reglemendid, käsud, ürikud. Kuninglik ihuarst. Viibis kuninglikul vastuvõtul. Kuninglikud merejõud, õhujõud. Kuninglik akadeemia, raamatukogu, kolledž. Londoni Kuninglik Selts.
3. piltl esinduslik, suursugune, tore, suurepärane v. võimas. Tal on kuninglik rüht. Põder on lausa kuninglik loom. Liiliad on kuninglikud lilled. Male on kuninglik mäng. Elab külluslikku, kuninglikku elu. Kuninglik kingitus, sissetulek, tasu, jootraha. Sellest tuleb kuninglik jook. See oli kuninglik eine, lõuna, söömaaeg. Tingimused uurimistööks olid lausa kuninglikud.

alla käima
kvaliteedilt, tasemelt viletsaks, madalaks muutuma. Majand, tööstus, kaubandus käis alla. Selts, ajakiri, kultuur, kunst on alla käimas. Koorilaulu tase, sport käis alla. Tema viimase aja looming käib kunstiliselt alla. *„Portselan hakkab neil siiski alla käima,” arvas proua Taras.. J. Semper. || moraalselt laostuma, kõlbeliselt alaväärtuslikuks muutuma, põhja käima. Mees hakkas jooma ja käis alla. Kaarel käis joomisega alla. Nii alla käinud ta veel ei ole, et vargile läheks. Allakäinud inimene, tüüp!

käoline ‹-se 5 või -se 4› ‹s›, käolised pl
zool selts (pool)parasiitseid linde, kes ei ehita pesa ega hau poegi (Cuculiformes)

käsi|tiivaline ‹s›, käsitiivalised pl
zool selts lendavaid pärisimetajaid (Chiroptera). Nahkhiired on käsitiivalised.

käsi|tööline

1. mingi käsitööga kutseliselt tegelev isik (näit. kangur, sepp, tisler, kingsepp, müürsepp). Käsitööliste selts, organisatsioon. Keskajal kuulusid käsitöölised tsunftidesse. Minu käsitöölisest isa teenis elatist kingsepana.
▷ Liitsõnad: kodu|käsitööline, ränd|käsitööline, tsunftikäsitööline.
2. piltl mõtteloid, omapoolse loovuseta töötegija mingil alal (eriti kunsti ja kirjanduse valdkonnas). Ta pole loov kunstnik, vaid üksnes osav käsitööline.

kümne|jalalised ‹5› ‹s› pl
zool selts kõrgemaid vähke, kellel on suure ühtse seljakilbiga kaetud pearindmik (Decapoda)

laeva|selts
van laevaühing. Laevaselts „Linda”.

lagunema ‹37›

1. oma terviklikkust v. struktuuri ning vormi kaotama. a. (kulumise, ajahamba mõjul). Vanad hooned lagunevad. Ahi on nii lagunenud, et ei julgegi enam kütta. Lagunenud diivanilogu. Lagunenud saapad. Lagunenud katus, tara, kartulikorv. Lagunenud raamat viidi köita. Lagunenud hammas tõmmati välja. b. mingi füüsikalise teguri mõjul purunema, koost lahti minema, laiali valguma. Vanker, jalgratas lagunes teel ära. Parv põrkas vastu kivi ning lagunes. Paat lagunes jää survel, jää survest. Köis läks lahti ning heinakoorem lagunes koost. Mullakamakas lagunes tükkideks. Jõel hakkas jää lagunema. Teed lagunevad ning muutuvad läbipääsmatuks. Tsüklon lagunes. Pilved hakkasid lagunema. Udu lagunes laiali. c. kõnek poegima; sünnitama. *Tont teab neid – poegib / lehm või mära / või laguneb ehk ruigav tõug. M. Traat. *.. pruut pidanud otse altari ees koost ära lagunema. H. Sergo.
2. osadeks, gruppideks jagunema, selliselt jagunedes laiali valguma. Ühing, selts, laulukoor hakkas lagunema. Perekond lagunes. Nende kamp lagunes mõne kuuga. Rongkäik lagunes kirevaks rahvamassiks. Korvpallimeeskond lagunes lahkhelide tõttu. Lagunev armee ei suutnud enam vaenlast tõrjuda. *.. poisid tulid väikestes troppides mööda Munkade tänavat üles Vanale turule ja lagunesid seal kes kuhu. J. Kross. || (aeglaselt) kaduma, kustuma, hääbuma. Üksmeel kipub lagunema. Feodaalühiskond, aadlikultuur lagunes. *Tardumus, millesse ta oli vajunud, lagunes. P. Kuusberg. *Laguneb nende armastus samuti nagu see vana küün? A. H. Tammsaare.
3. kõnek levima, laiali valguma. Kuulujutud lagunesid kui kulutuli üle kihelkonna (laiali). Tuli lagunes kiiresti laiali. *Ta tunneb seljas hõõguvat, põletavat valu, mis iga jalaastega kogu keha üle laguneb .. E. Vilde. *Peagi lagunes kitsas toas laiali vastik, terav jalahigi hais. J. Mändmets.
4. keem lihtsamateks ühenditeks, lähteaineteks v. algaineteks lahutuma. Kuumutamisel askorbiinhape laguneb. Huumus laguneb bakterite toimel. Paljud tööstusjäätmed on mürgised ega lagune. || kõdunema. Laip laguneb. Turvas koosneb osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest.

laulu|selts
hrl aj. Endisaegsed lauluseltsid. Laulu- ja mänguselts „Vanemuine”.