[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

epifüüt ‹-füüdi 21› ‹s›
bot taim, mis kasvab teisele taimele kinnitunult, sellelt toitaineid võtmata

grafoloogia ‹1› ‹s›
õpetus käekirja seosest inimese iseloomu, kalduvuste ja füüsiliste omadustega; käekirja uurimine sellelt seisukohalt

heina|kaar

1. esi, mida üks vikat heinas niidab. Lai, kitsas, pikk heinakaar. Lõi esimese heinakaare. Pere oli hommikust saadik heinakaarel. Võta heinakaarelt naine, aga mitte kirikuteelt.
2. sellelt eelt niidetud heinaviirg. Heinakaared on paksud, õhukesed. *Teisel päeval kaarutab traktorist heinakaari veel paar korda ja riisub need lõpuks vaalu. H. Kiik.

helio|gravüür
trük teatav sügavtrükiplaat; sellelt saadud tõmmis

kapitaliseerima ‹42›
maj
1. kapitaliks muutma
2. omandi väärtust määrama sellelt saadava tulu suuruse ja protsendimäära alusel

litograafia ‹1› ‹s›
trük kunst
1. lametrükimenetlus, mille puhul trükivormiks on litograafiakivi, kivitrükk
2. litograafiakivile kantav ning sellelt trükitav kunstiteos, kivitrükipilt. G. F. Schlateri litograafiad Tartu ja Tallinna vaadetega.

litografeerima ‹42›
kujutatavat litograafiakivile kandma (ning sellelt lito(graafia)t, tõmmist tegema)

lokaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. tehn seade objekti asukoha määramiseks sellelt peegeldunud heli- v. elektromagnetlainete v. objekti enese kiirguse järgi
▷ Liitsõnad: raadio|lokaator, ulrahelilokaator.
2. info sisendseade punkti koordinaatide saamiseks (näit. hiir)

paik1 ‹paiga 23› ‹s›

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, koht maastikul, looduses; asu-, toimumiskoht. Kauged, võõrad, tuttavad paigad. Ajaloolised, pühad paigad. Kalevipoja nimega seotud paigad. Eesti kaunimad paigad. Mahajäetud, üksildane, kõrvaline paik. Kõrgemad paigad on juba tahedad. Varjulistes paikades oli veel lund. Mitmes paigas tekitas rahe kahjustusi. Hunt oli neis paigus haruldane kiskja. Pariis oli paik, kuhu kõik igatsesid. Lume, prügi mahapaneku paik. Sobivamat paika maja ehitamiseks on raske leida. Leidsin roosipõõsale paraja paiga. Näitas paiga, kust võisime juua saada. Pane tööriistad oma paika tagasi. Haavatu vajus sealsamas paigas kokku. Püüdsime endale pealtvaatamiseks raja ääres paremat paika leida. Kool on ikka samas, endises paigas, samal, endisel paigal. Rändas aina paigast paika, (ühest) paigast teise. Elas kogu elu ühes ja samas paigas. *Victorile ustavad inimesed olid näinud Elenit kaunis kahtlastes paikades, väljumas hommikuti barakkidest.. M. Mutt. | piltl. Kõik asetus nagu iseenesest oma (õigele) paigale. Rahale leiti varsti paras paik. Nende peres ei ole ebaaususel paika. || (ettevõtte, asutuse, maja, ruumi kohta). Otsustasime mõnes peenemas paigas einestada. Klooster oli paik, mida maksis vaadata. Klubi on meeldiv kooskäimise paik. Kui sa ei leia paremat, lähemat paika, ööbi minu pool. Võõras paigas magan ma halvasti.
▷ Liitsõnad: ankru|paik, asula|paik, asu|paik, elamis|paik, esinemis|paik, finiši|paik, harjutus|paik, haude|paik, heite|paik, hoiu|paik, hukkamis|paik, jahi|paik, jalutus|paik, jooma|paik, jootmis|paik, kalapüügi|paik, karjatamis|paik, kodu|paik, kogunemis|paik, kohtumis|paik, kokkutuleku|paik, koondumis|paik, kudemis|paik, kultuse|paik, kuriteo|paik, laagri|paik, lahingu|paik, lao|paik, leiu|paik, lemmik|paik, lõbustus|paik, maabumis|paik, maandumis|paik, majutus|paik, matmis|paik, meelis|paik, mängu|paik, ohvri|paik, pani|paik, parkimis|paik, peatus|paik, peidu|paik, pelgu|paik, pesa|paik, pesitsemis|paik, pesitsus|paik, puhke|paik, püha|paik, randumis|paik, redu|paik, riituse|paik, sadama|paik, stardi|paik, suitsetamis|paik, suplus|paik, surma|paik, suvitus|paik, sündmus|paik, sünni|paik, talvitus|paik, tegevus|paik, turva|paik, ujumis|paik, vaatlus|paik, varitsus|paik, varju|paik, viske|paik, võistlus|paik, võtte|paik, väljasõidu|paik, õnnetus|paik, ööbimispaik.
2. kindel ettenähtud koht istumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). Akna all, saalis, esimeses reas on veel mõned vabad paigad. Kõigile külalistele ei jätkunud laua ääres paika. Ainus paik, kus pere kokku sai, oli söögilaud. Kass kerib end oma armsamasse paika diivaninurka. Leidsime nurgataguse paiga, kus suitsu teha. Pühapäevakalamehed olid juba jõekäärus paiga sisse võtnud.
▷ Liitsõnad: au|paik, iste|paik, lamamis|paik, magamis|paik, seisu|paik, toetus|paik, voodipaik.
3. kitsam piirkond, punkt, koht. a. (kehal, esemel). Kõik paigad valutavad pärast rasket tööd. Käsi on mitmest paigast sinine. Löök tabas mind parajasse paika. Tekk on paarist paigast katki. b. (ruumis). Kõik paigad on kodus läbi otsitud, aga saapaid ma ei leidnud. Kolikambris pole astumiseks ka paika. c. kirja- v. kõnekoht. Ma ei leia seda huvitavat paika (kirjas, raamatus) nii kiiresti üles. Jutt jätkus samast paigast, kus see hommikul pooleli jäi.
▷ Liitsõnad: keskpaik.
4. ameti-, töö-, teenistuskoht. *.. kes pole õige mees õigel kohal, sellele ütlete, et mine ära. Tehku paik vabaks tublimale. O. Tooming. || kellegi (õige) tegutsemiskoht, ametiala vms. Tema (õige) paik on müügileti, autorooli taga. Naise õige paik olevat kodu. *.. ning teiseks pole teie paik mitte siin saalis härrade hulgas, vaid seal – klaveri taga! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ameti|paik, tööpaik.
5. ‹ainsuse kohakäänetes adverbilaadselt› märgib oma õigel, ettenähtud kohal olemist, sellele kohale seadmist v. sellelt kohalt liikumist (enamasti ka paigalseisust liikuma hakkamist). Pildid, mööbel on juba paigal, paigas. Seavad kapi, mootori paigale, paika. Asetas torujupi paika, paigale. Kive, uut asfaldikihti paika panema. Vedasime juhet ja panime mikrofone paigale. Hakkas roovlatti paika passitama. Hauasammas sai täna paika. Sättis lipsu ilusasti paigale, paika. Nikastatud käsi pandi paika, paigale. Rühm, (ühte viirgu) paigale! Liigutab toole paigalt, paigast. Rong nõksatas paigast, paigalt. Mehed ei liigu paigast, paigalt. Koorem nihkub paigast, paigalt. Keegi ei liikunud, ei liigutanud end paigastki. Väänas jala paigast (ära). Kott on nii raske, et tõsta, venita või naba paigast (ära). *Velsker Markus tiris röökiva sakslase käe paika. J. Peegel. *Sõitsid linna sisse, panid hobuse paigale ja asusid siis poodi minema. L. Tigane. | piltl. Asi on paigas 'korras, kombes', sai paika 'korda, kombesse'. Sassiläinud inimsuhteid on raske paika saada. Asjad hakkavad tasapisi paika minema. Elu paneb, seab kõik (asjad) paika. Mehed istuvad õlletoobi ääres ja sätivad ilmaasju paika. Asi, töö, läbirääkimised ei nihku paigast. Ta on justkui poole aruga inimene, kellel on midagi paigast ära. *„Lähen panen ta ajud paigale,” otsustas Mare. Ja läks. J. Smuul.

selg ‹selja 22› ‹s›

1. inimese keha tagaosa õlgadest tuharateni. Kitsas, lai selg. Selg on sirge, nõgus. Selja lihased. Käib, selg küürus, kühmus, vimmas. Selg jäi haigeks, kangeks. Selg valutab, tulitab, sügeleb. Pingutus võttis selja higiseks. Higi nõrgub mööda selga alla. Nii jahe, et kananahk tuleb selga. Peseme saunas üksteise selga. Rahmeldamisest kasvab küür, kühm selga. Tõmbas hirmu pärast küüru selga. Päev läbi küüruta selga 'ole küürakil'. Tahaks vahepeal selga sirgu ajada, selga sirutada '(ka:) puhata'. Seisab seljaga minu poole. Eda vihastas ja keeras mehele selja. Teeline pööras selja vastu tuult. Taganes uksest, selg ees. Mängijad seisavad ringis, seljad vastamisi, selg selja vastas. Vaid ema kaitsva selja taga tundis hirmunud laps end kindlalt. Politseinik väänas, murdis vastuhakkajal käed selja taha. Ei saa pildistada, päike paistab selja tagant. Luurajad pääsesid vaenlase selja taha. Selja tagant ründama, kallale tungima. Vaatas aeg-ajalt selja taha. Haigus hoidis mind nädal aega selja peal 'voodis'. Vastu selga, üle selja andma, lööma. Isa tõmbab poisile vitsaga üle selja. Teomehele laoti kakskümmend hoopi seljale. Orja seljal plaksus piits. Kõnnib, käed seljal, selja peal. Pani käed seljale (kokku) ning jalutas edasi. Patsutab poissi sõbralikult seljale. Poisid proovisid, kumb paneb kumma selja peale 'võidab (maadluses)'. Sai kuuli, noa selga. Tunnen, kuidas mu selga puurivad uudishimulikud pilgud. Valu lõi selga. Seljas pistab. Sõduril oli seljas haav. Ta on seljast ära 'tal on selg haige'. Viskab, võtab seljakoti, pambu selga. Kandis suurt kotti seljas. Võta kandam seljast maha! Lapsed ajavad pea selga ja vaatavad õhupalli. Tüdruk lõi, viskas, heitis pea uhkelt selga. Vahib pilvi, pea seljas. Nii tähtsust täis ja pea seljas, et ei tee enam tundmagi. Tuli, rusikas seljas 'püsti', mulle kallale. Kakleja lendas üle selja 'uperkuuti'. Võtab selja külmaks, külmavärinad käivad üle selja. Hirmujudin jooksis mööda selga (alla). Kõhe oli: sipelgad 'judinad' jooksid üle selja. Kelle selg sügeleb, küll see sauna kütab. Küüru teise seljas näeb igamees. *Meie oleme eidega olnud alati nagu särk ja selg, ei ole kahtepoole vedamist. A. Mälk. || (kogu inimese kohta). Nägi kolme selga pimedusse kaduvat. || (piltlikes väljendites). Selga sugema, kuumaks, soojaks kütma 'peksma, nüpeldama, keretäit andma'. Kas sul selg sügeleb 'tahad peksa saada', et tuled tüli norima? Nahk suitseb, tolmab seljas (pingelise tegevuse, kõva pingutuse kohta). Selja taha on jäänud '(ajaliselt) möödas' väsitav päev. Tal on selja taga pikk elutee. Andekuse ja töökuse poolest jättis Ann eakaaslased kaugele selja taha 'ületas neid'. Oma arvamuse väljaütlemise asemel puges autoriteetide selja taha. Hennu selja taga seisavad 'teda toetavad' äriringkonnad. Naise ärasõit oli mehele hoobiks selja tagant. Andres ei tõmba küüru selga, ei kõverda selga 'ei lipitse, ei alanda ennast' kellegi ees. Sünnipäev oli maruline, lapsed tahtsid maja selga võtta 'mürgeldasid kõvasti'. Müüjal on päev läbi jalad seljas 'tuline kiire'. Peremees koorib, võtab sinu seljast mitu nahka 'nõuab mitmekordset tööd'. Ootas laupäeva, millal saaks seened seljast maha 'end puhtaks pesta'. Teiste tööga kasvatab endale sammalt selga 'kogub varandust'. Talve selg 'talvehari'. *Ei võta naistki, endal kasvavad [laiskusest] varsti samblad selga ja seenetab ära nagu vana känd. P. Vallak. *Talle ei meeldinud, et Katri peab ümmardajat, kasvatab juba nii noorelt laiska ihu selga. L. Vaher. || ‹sisekohakäänetes adverbilaadselt› (kehal olevate, sellele pandavate v. sellelt võetavate riietusesemete kohta:) ülle, üll, ült. Pani, tõmbas kleidi, pintsaku, kasuka selga. Ajas endale kiiruga midagi selga. Kitsast seelikut annab selga tirida. Uut ülikonda peab selga proovima. Tal pole raha riideidki selga osta. Ema õmbles perele isegi palitud selga. Mul ei ole midagi korralikku selga panna. Tal on pintsak, uus ülikond seljas. Mehel on laiguline munder seljas. Talle on väga tähtis, kuidas riided seljas istuvad. Seljas kannab Aino tavaliselt pluusi ja seelikut. Mis tal täna seljas oli? Heidab, ajab, võtab, viskab särgid-püksid seljast (maha). Aita mul mantel seljast!
▷ Liitsõnad: kumer|selg, nõgusselg; küürselg.
2. loomadel keha ülaosa (hrl. turjast sabajuureni). Metskitse, haugi, nastiku selg. Siili okkaline selg. Tihane ripub oksal, selg allapoole. Sadul hõõrus hobusel selja veriseks. Loomal oli seljas sügav haav. Kass tõmbas küüru selga. Kaamelil on küür seljas. Ratsu ajas korsates pea selga. Paneb hobusele sadula selga. Täku, muula, elevandi, kaameli selga istuma. Armastab poni seljas sõita, ratsutada. Hoop paiskas ratsaniku hobuse seljast maha. Koer on kirbud selga saanud. Peletas okstega lehma seljast parme. Lehmad jooksevad kiini, sabad seljas 'püsti kergitatud'. Rammus lehm, kõht üle selja. Mürk võttis kärbsed igaveseks selja peale kõnek tappis maha. *Iga lind kasvatab endale ise suled selga ega lähe teise linnu käest küsima, mis värvi ja mis moodi suled peavad tal seljas olema! A. Hint. || piltl (hrl. jalgratta vm. sõiduvahendi kohta, millel v. millele istutakse v. millelt maha tullakse). Istub, hüppab jalgratta selga. Kihutas ratta seljas Tallinnast Valka. Tuli jalgratta seljast maha. Nõid ratsutab luua seljas. Poiss ronis kaksiti vees ujuva palgi selga.
▷ Liitsõnad: ees|selg, kesk|selg, tagaselg; küütselg.
3. kuju, asendi v. ülesande poolest selga (1. täh.) meenutav osa esemel, kehaosal v. loodusobjektil. a. millegi tagumine pool, tagakülg. Pintsaku, vesti, särgi selg. Sirge seljaga mantel. Lahtise seljaga peokleit. Võtab tugitooli seljalt mantli. Lilletatud seljaga saan. Tegi märkmeid vana ümbriku seljale. Mängukaardi, foto selg. Lameda, kumera seljaga nööbid. Toetus vastu ahju sooja selga. Majad seisid ridamisi, seljad vastakuti. Köite, raamatu selg 'osa, kus kaaned ja lehed liituvad'. Klaasi taga paistavad entsüklopeediate kuldtähtedega seljad. *Väike kuu, seljaga päikese poole, oli uppunud taeva tohutu suurde kummulipaisatud ovaali. V. Helde (tlk). b. millegi pealmine, ülemine (sageli kõrgem, esileulatuv) pool v. pind. Parema käe seljal oli näha jämedaid sooni. Koob labakinda seljale nimetähed. Keele selg oli katune. Mehe näos torkas silma pikk sirge seljaga nina. Leivapätsi seljale muljutakse rist. Längus seljaga õlgkatus. Nõgusa seljaga rändkivi. Ronime mööda rada voore kühmus seljale. Eemalt paistsid mägede lumised seljad. Saare seljal kasvab männitukk. *.. läbi vee paistavad liivade heledad seljad. V. Maavara. *Kõrs oli küntud, vao seljad veel muredad.. M. Metsanurk. c. tarbeeseme, tööriista jämedam v. paksem, mitteterav osa. Kammi hõbedaga kaunistatud selg. Nimetissõrm toetus lauanoa seljale. Saelehe seljaks nimetatakse lehe ülemist äärt. Tera luisates hoidis isa tugevasti vikati seljast kinni. Kirve, reha selg.
▷ Liitsõnad: ahju|selg, kasuka|selg, kleidi|selg, köite|selg, mantli|selg, nahk|selg, pluusi|selg, raamatu|selg, särgi|selg, tooli|selg, vestiselg; jala|selg, kalju|selg, keele|selg, kinda|selg, kirve|selg, käe|selg, luite|selg, maa|selg, mõõga|selg, mäe|selg, nina|selg, noa|selg, vikatiselg.
4. ühesugune laiuv vee- v. maismaa-ala. Mere sinetav, raudhall selg 'avameri'. Soo seljal punas jõhvikaid. Tee viib üle nõmme, nurme selja. *On nad [= ööd] isegi pikad sügisel, kui pilvine taevas näib laskuvat otse maa selga.. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: jõe|selg, järve|selg, mere|selg, soo|selg, veeselg.
5. ‹sisekohakäändeis adverbi ja postpositsiooni funktsioonis› (piltlikes ja püsiväljendites). a. ülalt peale, kaela; (ülalt) alla, maha, otsa, pihta vms.; turjal, peal, otsas vms. Räästast tilkus vett selga. Kõdunenud lagi võib selga sadada. Saime kõva vihmasagara selga. Auto oleks talle äärepealt selga ajanud. Ei tee teist inimest märkamagi, ronib või jalgupidi selga. Mees läks järjest vihasemaks, kuni oli viimaks teisel pussiga seljas. Põgenejatele tõmmati tuli selga 'tulistati tagant'. Pataljon langeb vaenlasele selga 'ründab ootamatult'. Jäid hommikul pisut hiljaks, karati kohe selga 'hakati pragama'. Jääliustik on oma seljas toonud meile suuri rändrahne. Poiss oli aedade seljas riided katki rebinud. Tähtsaid mehi on meil paksult: ülemus istub ülemuse seljas. Räägib, nii et üks vandesõna teise seljas. *Seinal nagis ripub riideid, muist on maha saabaste selga varisenud. A. Mägi. *.. keegi ei hoolinud orjast, kelle seljas iga päev kepp tantsis.. A. Saal. b. (häirivaks, tülikaks) koormaks peale, kanda, taluda; (häiriva, tülika) koormana peal, kanda, taluda; (häiriva, tülika) koorma enda pealt ära, sellest vabaks. Pannakse suured maksud, trahvid selga. Võlausaldajad tulid oma nõudmistega selga. Talul on suur võlakoorem seljas. Selga tuli üks raskus ja pahandus teise järel. Maamehel on kaua aega mõisaorjus seljas olnud. Need eksamid on ka nagu tõbi seljas. Kogu süü aeti noore naise selga. Püüab süüd oma seljast maha veeretada. Ei jaksa enam, vanadus trügib selga. Ta jõudis enne surma kaheksakümmend aastat selga saada. Lubab enne mitte surra, kui sajand seljas. *See igavene tülitsemine on justku jumala vits Sirgasmäe talu seljas. O. Luts. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena teha, toimetada; ülesandest, toimetamisest ära. Tuhat tööd langes peremehe selga. Trükitöölistele pandi ränk plaan selga. Hakkajal inimesel on seljas sada kohustust. Kevadtööd said seljast ära, kui heinategu oli juba ootamas. Mehel on kogu aeg sõit seljas 'palju tegemist'.

maha tulema

1. kusagilt ülalt alla maapinnale laskuma. Tule puu otsast, katuselt maha! Tulin lakast maha. || liiklusvahendist väljuma v. sellelt alla astuma. Tuli bussist, vagunist maha. Jaamas, peatuses tuli mitu reisijat maha. Peremees peatas hobuse ja tuli vankrilt maha. Teeline peatus ja tuli jalgrattalt maha. Ratsanikud tulevad hobustelt, hobuste seljast maha. || (sademete, veeauru kohta). Tänavu tuli lumi varakult maha. Kaste oli juba maha tulnud. Öösel on tali maha tulnud (öösel sadanud lume kohta). *Ehkki oli alles septembrikuu esimene nädal, tulid öösel maha varajased hallad .. I. Saks (tlk).
2. maha kooruma; küljest eralduma v. välja langema. Päikesepõletuse tagajärjel tuleb nahk maha. Mõnedelt puudelt on koor maha tulnud. Seinalt on värv, krohv kohati maha tulnud. Küünelakk on maha tulnud, peab uuesti lakkima. Traktoril tuli roomik maha. *Ja ega kord hooletusse jäetud vereplekid ei taha maha tulla küll. J. Habicht.

värv ‹-i 21› ‹s›

1. silmaga tajutav keha vm. omadus, mille määrab sellelt kehalt hajunud v. seda keha läbinud valgus; värvus (üldkeeles värvi ja värvuse kasutust ei eristata). Silmade, õite värv. Kevadise looduse värsked värvid. Raske oli määrata ta juuste värvi. Koolivorm oli värvilt pruun. Selle putuka värv sulab kokku puutüve värviga. Kameeleon vahetab värvi. Puulehed võtavad värvi 'muutuvad kirjuks'. Kohkus nii, et värv kadus näost 'jume muutus kahvatuks'. Minestanul tuli pikapeale värv näkku tagasi. Lisas kohupiimale värviks pisut moosi. Imetleme värvide mängu õhtutaevas. Kollane, sinine, lilla jm. värvid. Hele, tume värv. Soojad, külmad värvid. Puhtad, määrdunud värvid. | piltl. Avaldatud saladus on oma õige värvi kaotanud. Üksteise järel venisid värvita päevad. *.. ta ei leidnud sobivat sõna, mis .. omaks mõjutamiseks vajalikku värvi ja kaalu. O. Tooming. || piltl (tunnust, sümbolit, meelsust märkivana). Rohelist peetakse lootuse värviks. Igal korporatsioonil on oma värvid. Võistlusdressid olid Eesti lipu värvides. Kannab võistlustel taanlaste värve. Pärast riigipööret vahetas mõnigi kiiresti värvi. *.. mõistis üliosavasti värvi muuta ja ka uue valitsuse ajal heas kirjas seista. L. Vaher. | värvi ‹adjektiivse v. genitiivse täiendiga›. Tumehalli värvi kleit, ülikond. Suvise mere värvi sinine taevas. Linnumunad olid ümbrusega ühte värvi. Naisel on valged kingad, sama värvi käekott. Igal sõrmusel oli ise värvi kivi. Mis värvi silmad tal on? *Vana tõmbunud näost mustaks nagu pajapõhi. Päris põrgulise värvi kohe. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: ihu|värv, naha|värv, näo|värv, kontrast|värv, lemmik|värv, moe|värv, põhi|värv, spektrivärv; eraldus|värv, kaitse|värv, taustavärv; leina|värv, lipu|värv, olümpia|värv, rahvus|värv, riigivärv; kanarbiku|värv, khaki|värv, kirsi|värv, kulu|värv, liiva|värv, loojangu|värv, mee|värv, mere|värv, nisu|värv, pastell|värv, rooste|värv, sügis|värv, šokolaadi|värv, tina|värv, vaarika|värv, vabarna|värv, vase|värv, viker(kaare)värvi.
2. sideainet ja pigmenti sisaldav vedel, tainataoline v. tahke aine esemete ja pindade värvimiseks (ka maalimisel). Looduslik, sünteetiline värv. Pesukindel värv ei karda pesemist. Värv ei ole veel kuivanud. Lõng võtab hästi värvi peale. Magamistoa seinad said värske värvi. Aknaraamide värvimiseks kasutati sinist värvi. Lisas värvisegule punast värvi. Peab minema remondi jaoks värve ostma. Pluus andis värvi (välja), kaotas päikese käes värvi. Sajud ja tuuled on majade värvi ära söönud, ära kulutanud. Aknaluukide värv 'värvikiht' oli suurte tükkidena maha pudenenud. Kunstnik segab värve, maalib värvidega. Võttis pintsliga paletilt värvi. Portree värvid on tuhmunud, hästi säilinud. || (kosmeetikavahendi kohta). Tualettlaud puudrite, kreemide ja värvidega. Paneb laugudele, huultele ja põskedele paksult värvi. || piltl (kunstiliste väljendusvahendite kohta). Luuletaja armastab tugevaid värve. Jahist rääkides ei hoidnud ta värve kokku. Impressionism tõi kirjandusse uusi värve. Kujutas tulevikku ette meeldivais heledais värvides. Kirjeldas olukorda liiga mustades värvides 'süngena, lootusetuna'. Kirjanik on liialdanud kohati musta, kohati roosa värviga. *Eeva enese valu ja õnnetus on [salmikutes] niisama paksu värvi saanud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: akvarell|värv, alumiinium|värv, alus|värv, aniliin|värv, email|värv, emulsioon|värv, guašš|värv, kahja|värv, kaseiin|värv, katte|värv, klaasi|värv, kroom|värv, krunt|värv, küüp|värv, lakk|värv, lasuur|värv, lateks|värv, liim|värv, lubi|värv, maali|värv, maalri|värv, metsa|värv, mineraal|värv, mürk|värv, naha|värv, nitro|värv, ooker|värv, otse|värv, pastell|värv, peits|värv, pentaftaal|värv, pinna|värv, poe|värv, pronks|värv, purpur|värv, põranda|värv, riide|värv, sambliku|värv, silikaat|värv, taime|värv, tempera|värv, templi|värv, termo|värv, toidu|värv, trüki, vesi|värv, õlivärv; pasta|värv, pulber|värv, muldvärv; huule|värv, jumestus|värv, juukse|värv, kulmu|värv, lau|värv, minkimis|värv, ripsmevärv.
3. tämber. Kontrabassi toonil on tume värv. Orelil on palju registreid ja värve. Laulja oskas kasutada hääle eri värve. Tal on eriti ilusa värviga hääl. *Mingi eriline värv on koovitaja häälel, kurvameelne ja hõiskav ühtaegu. M. Mäger.
▷ Liitsõnad: heli|värv, hääle|värv, kõlavärv.