[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

basilisk-i 21› ‹s

1. zool troopilise Ameerika pika ja peenikese sabaga (isastel seljal kõrge hari) sisalik (Basiliscus)
2. folkl hrl. aardeid valvav mürgise hinguse ning surmava pilguga koletis idamaade folklooris

hullu|särk
eriti pikkade, seljal kokkuseotavate varrukatega riietusese märatsevate vaimuhaigete liikumise takistamiseks. Kellelegi hullusärki selga tõmbama, ajama.

juttselg|hiir [-e]
zool hiir musta jutiga helepruunil seljal (Apodemus agrarius)

kase|triibik
zool hallikaspruun seljal esineva musta pikitriibuga hiiretaoline näriline (Sicista betulina)

kits-e 22› ‹s

1. veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja (Capra); hrl. vastav kodustatud (emas)loom piima, villa ja liha saamiseks (Capra hircus). Angoora kits 'villa saamiseks peetav kitsetõug'. Kitsi kasvatama, pidama. Kitse lüpsma. Habemik kits. Kits mökitab. Kits on köies. | piltl hlv. Pahandas lehmade üle: „Need kitsed ei anna piima ega midagi.”. || hlv (naise kohta). *Mis tema [= Benita], kripsitud kits, küll minu pojale sisse söötis? A. Beekman.
▷ Liitsõnad: besoaar|kits, kalju|kits, keerdsarv|kits, kodu|kits, villakits.
2. metskits; ‹liitsõna järelosanaka mõne muu imetaja kohta. Ennevanasti oli metsades palju kitsi. Jookseb, kargab nagu kits.
▷ Liitsõnad: lume|kits, mägikits.
3. sport nahaga polsterdatud, reguleeritava kõrgusega võimlemisriist pealispinnaga 36 x 60 cm. Hüpati üle kitse.
4. raam telliste kandmiseks seljal. Telliseid kanti vanasti ehitustel kitsega.
5. släng koputaja

kärg|konn
zool Ameerika ja Aafrika veekogude suur konn, kelle emasloom muneb kloaagi abil oma seljal olevatesse kärjekannu meenutavatesse lohkudesse (Pipa pipa)

küürakas-ka, -kat 2

1.adjküüru (1. täh.) seljal omav. Väike küürakas mees. Laps vigastas kukkudes selgroo ja jäi küürakaks. *.. raamatukoi kühm, mis tegi ta koos halva kehahoiakuga päris küürakaks. A. Viirlaid.
2.sküüruga (1. täh.) inimene. Kuninga narrid olid enamasti küürakad või kääbused. Küürakat parandab ainult haud. *Abielluvad ometi kõiksugu küürakad, lombakad, kõiksugu vigased.. A. Taar. | piltl. Vaimne küürakas.
3.adjpiltl küüruga (4. täh.), kühmus; kõver. Küürakas saunahurtsik, heinakoorem, puusild. Küürakad vaevakased. Küürakas kala. *.. orus küla ja edasi kõrguvad ridamisi küürakad mäed. I. Sikemäe.

naba|siga
zool Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev metsseataoline sõraline, kelle seljal on nabajad haisunäärmed, pekaari (Tayassu e. Pecari)

nöörmed17› ‹spl
trük reljeefsed põikvöödid raamatu seljal

põõn-a 23› ‹s

1. hrl. puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks. Pajakaane põõn. Põõnadega tugevdatud puukastid. Sisselõigatud põõnadega uksed. Ukselaudu hoidsid koos kaks puust põõna. Põiki üle värava löödi põõnad.
2. mõlemast otsast kinnitatud riideriba hrl. riietuseseme seljal (rõiva laiuse reguleerimiseks v. kaunistuseks). Palitu, kuue, jaki, kleidi, kitli põõn. Põõnaga pintsak, mantel, vest. Mantli varrukal on nööbiga kinnitatud põõn.
3. kõnek löök, hoop, mats [-u]. *.. vastutulijad enam ei andnud mulle ribidesse põõnu.. O. Luts. *.. hilisemad kihutas Riho sõimuga, vahel koguni valusate põõnadega minema. V. Alttoa. || piltl (raske kahjustamise kohta). Tige inimene püüab teisele põõna panna. Jäi põdema: külmetamine pani tervisele põõna. Viin on maole põõna pannud. Inetu vahejuhtum pani nende sõprusele põõna. *Isegi naisevõtmisega, millega mitu head meest endale eluaegse põõna on saanud, võis Villem rahul olla. H. Sergo.

ratsa|asend
ratsutamisel vajalik asend; sport harkiste paarilise seljal v. õlgadel

rist|rebane
seljal ja õlgadel risti moodustava tumedama karvajutiga rebane. Ristrebaste nahka peetakse väga väärtuslikuks.

selja|dekoltee
sügav kaelaväljalõige naisterõivaste seljal. Avara seljadekolteega õhtukleit.

selja|karv
seljal kasvav karv. Kassi turris seljakarvad.

selja|kilp
zool pantserit meenutav kõva kate mõnede loomade (näit. kilpkonna) seljal

selja|kiri
seljal olev kiri. Ilma seljakirjata raamat.

selja|kühm
seljal olev kühm. *Laua ääres konutamisest kummub seljakühm päev-päevalt kõrgemaks. P. Kuusberg.

selja|number
(spordivõistlusest osavõtja seljal näit. stardijärjekorra numbrina)

selja|nõgu
piki selgroogu kulgev madal vagu seljal. *.. neiul oli poisikeselik piht vooljalt joonistatud seljanõoga. K. Rumor.

selja|pealne

1.s(hrl. looma) selja keskosa. Looma seljapealne oli kärnas.
2.adjseljal olev. Rätiku seljapealne nurk.

selja|soon
hrl. pl.seljal olev kõõlus (v. lihas); pihasoon. Seljasooned valutavad. Laseb naisel oma seljasooni mudida.

selja|volt
rõiva sissevõtuvolt seljal

stego|saurus
paleont taimtoiduline hiidsisalik, kelle seljal ja sabal asetsesid suured kolmnurksed luuplaadid

tasku|konn
zool väliselt lehekonna sarnane kahepaikne, kelle emasisendi seljal paikneb nahkne haudetasku, kukkurlehekonn (Gastrotheca)

tirel-i 2› ‹s

1. sport keha ring üle pea ette v. taha, veeremine kumeral seljal, kukerpall. Pikk tirel. Tirel ette, taha, pöördega. Treener laskis lastel tireleid teha. Nii hea meel, et löö või tirelit.
▷ Liitsõnad: hark|tirel, hüppe|tirel, kaksik|tirel, lend|tirel, tank|tirel, upptirel.
2. piltl mürgel, mürts, märul. Saab näha, mis tirelit sälg väljaõpetamisel lööma hakkab. Reibas vanaproua võis veel tantsupõrandalgi tirelit lüüa. Mul on süda hakanud tirelit tegema 'tembutama'. Tita teeb igal õhtul tirelit 'nutab valjusti'. Pole ammu enam midagi söönud, kõht lööb koledasti tirelit. *Pearu oleks tahtnud peaaegu kuski põõsa taga itsitades näha, missugust tirelit küll see teisepere poiss tema [= tammi] lõhkumisega lööb. A. H. Tammsaare.

triibik-u 2

1.adjtriibuline. Triibik kass.
2.striibuline ese v. olend
3.szool hiiretaoline näriline pikitriibuga seljal (Sicista)
▷ Liitsõnad: kasetriibik.

tähnik|suslik
zool väike suslik valgete ümmarguste laikudega tumedal seljal (Citellus suslicus)

võrk|püüton
zool mitmevärviline, seljal rombjate laikudega suurimaid püütoneid (Python reticulatus)

vööt|orav
zool Põhja-Ameerika idaosa lehtmetsade oravat meenutav näriline, kelle seljal on viis tumepruuni pikivööti, burundukk (Tamias striatus)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur