[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

seletus ‹-e 5› ‹s›

1. mingi nähtuse, sündmuse vms. seletamine, selle selge(ma)ks tegemine v. põhjendamine lähema kirjeldamise ja lisaandmete esitamisega. Usutav, tõetruu, asjalik, loogiline seletus. Suuline, kirjalik seletus. See seletus on liiga ebamäärane. Seletust andma. Päris, palus, küsis, nõudis juhtunu kohta seletust. Kirjuta selle kohta seletus! Jagas heameelega nõuandeid ja seletusi. Võlgnen sulle väikese seletuse. Imelikule nähtusele ei leita seletust. Lisas öeldule mõne sõna seletuseks. Ootame teiepoolset seletust. Küsimus nõuab pikemat seletust. Poisi seletust mööda toimus õnnetus teisiti. Jass polnud seletustega kitsi. Klass jälgib õpetaja seletusi. Kannatanu ja tunnistajate seletused protokolliti. Arsti seletused rahustasid haiget. Kuulati hoolega giidi seletusi. Igal eksponaadil on seletus juures. Pildi all võis lugeda sildikest seletusega. Teos on varustatud põhjalike seletustega. *Lasksin [õhtupalvusel] algul koraali laulda, pärast seda tuli väike tekst, natuke seletust ja palve. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: kirja|seletus, nime|seletus, piibli|seletus, sisu|seletus, sõna|seletus, tähendusseletus; lisa|seletus, lühiseletus.
2. hrv selgus milleski. *Te küsite, kas Brecht [on reformaator]? Võib-olla, ei tea. Aeg annab seletust. V. Panso.
3. ‹liitsõna järelosana› kõnek nägemine
▷ Liitsõnad: silmaseletus.