[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eksplikatiivne ‹-se 2› ‹adj›
selgitav, seletav

glossaar ‹-i 21› ‹s›
keel glosside kogu; tundmatuid sõnu seletav sõnastik

kosmogooniline ‹-se 5› ‹adj›
kosmogoonia alale kuuluv, sellesse puutuv, sellega seotud; maailma tekkimist seletav. Kosmogoonilised hüpoteesid. Kosmogoonilised müüdid.

legend ‹-i 21› ‹s›

1. rahvajutt mingist (ajaloolisest) sündmusest v. isikust; jutustus pühaku, usumärtri vms. (ime)tegudest, vagajutt. Legendid Karl XII-ndast, Rootsi Raudpeast. Piibli legendid. Legend pühast Birgittast. || väljamõeldis, ebausutav jutt. Tema võimetest räägitakse igasuguseid lugusid, mine tea, mis on tõsi, mis legend.
2. kunstiteosele lisatud seletav tekst; diagrammi, kaardi seletuskiri. Matkajad jälgivad kaarti ja legendi.
3. mündi, medali, pitsati vms. pealiskiri

mängu|teooria

1. mat konfliktolukordade puhuks kõige sobivamate tegutsemiseeskirjade loomisega tegelev matemaatika haru
2. psühh mängu olemust ja põhjusi seletav õpetus

märkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. lühike suuline v. kirjalik selgitus, seletav lisand, kommentaar. Tegi ettekande kohta paar asjalikku faktilist märkust. Sellistest märkustest on probleemi uurijale kasu. Oponentide märkused dissertatsiooni kohta. Toimetaja tegi punase pliiatsiga märkusi käsikirja servadele. Kirjutis ilmus toimetuse märkusega. Teravad kriitilised, mõnikord isegi halvustavad, satiirilised, mürgised märkused. Kirja nurgal oli märkus „Täiesti salajane”. Õigusaktides on paragrahvidele lisatud veel täpsustavaid ja selgitavaid märkusi. Käsikiri tagastati märkusega: ei ole võimalik avaldada. Tabeli, õpilaspäeviku märkuste lahter.
▷ Liitsõnad: järel|märkus, kõrval|märkus, lühi|märkus, vahe|märkus, ääremärkus.
2. suuline v. kirjalik etteheide eksimuse, ebakohase käitumise jne. eest. Õpilasele kirjutati päevikusse märkus lohakuse, hilinemise pärast. Võistleja saab kohtunikult märkuse mõne mängureegli rikkumise pärast.
3. van meelemärkus, teadvus. *Nüüd tuli märkus pähe ja karistasin ka – krõmm talle [= hundile] takkajärele! E. Särgava. *Tulin märkusele ja vaatan: kubinal täiu loivab ihu peal .. O. Jõgi (tlk).

seletaja ‹1› ‹s›
(< tgn seletama). Ta on kange seletaja ja õiendaja. Unenägude seletaja 'unenägusid seletav raamat'.
▷ Liitsõnad: ära|seletaja, üleseletaja.

seletus|kiri
kirjalik seletus. a. sündmust, tegevust, eksimust vms. seletav dokument. Avarii teinud autojuhi seletuskiri. Hilinenud töötajalt nõuti seletuskirja. b. millegi (näit. projekti, plaani, aruande, toote vms.) juurde käiv selgitav dokument. Seaduseelnõu, eelarve projekti seletuskiri. Üld-, detailplaneeringu seletuskiri. Kaardid koos vastava seletuskirjaga. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist jm.

seletus|muistend
folkl mingi objekti, olendi, nähtuse teket seletav muistend. Ülemiste järve tekkega seotud seletusmuistendid.

seletus|sõnaraamat
keel sõnade tähendusi seletav sõnaraamat. Vene, saksa, soome keele seletussõnaraamatud. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat.

sunna ‹6› ‹s›
Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis

tekke|muistend
folkl nähtuse, eseme v. olevuse teket seletav muistend. Tekke- ja seletusmuistendid.

tiiter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› seletav tekst filmis v. telesaates (pealkiri, andmed tegijate kohta, seletav vahetekst vms.). Ekraanil hakkasid jooksma tiitrid. *Pealegi, kui see film kord valmis saab, on tiitrites ka Rein Piiderpuu nimi .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: algus|tiiter, all|tiiter, lõpu|tiiter, vahe|tiiter, ülatiiter.
2. keem tiitrimiseks kasutatava lahuse ühes milliliitris sisalduva lahustunud aine kogus grammides
3. van tekst kiu ja lõnga jämeduse ühik

unenäo|seletaja
unenägusid seletav raamat. Rändraamatukauplejad levitasid nii kalendreid, kooliraamatuid kui unenäoseletajaid.