[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

seletama ‹37›

1. midagi selgitamise ja lisaandmete esitamisega v. põhjuste, seaduspärasuste jms. esiletoomisega selge(ma)ks, arusaadava(ma)ks, mõistetava(ma)ks tegema. Palun asja lähemalt, pikemalt seletada. Andres oskas kõike lihtsalt, arusaadavalt, asjalikult seletada. Asjalugu seletati mitmeti, mitmel viisil. Talle on seda võimatu, raske seletada. Õpetaja seletab uut teoreemi, füüsikaseadust, keelereeglit. Uute sõnade tähendust peab seletama. Katsun teile seda nõuet, paragrahvi lahti seletada 'selle sisu, olemust avada'. Seletas ainet ilmekate näidetega. Inimene õpib loodusnähtusi seletama. Olen sulle teed sinna juba mitu korda seletanud. Meister seletas töölistele uut töövõtet. „Pildil on minu isa ja ema,” seletab poiss külalistele. Püüdis kirjas oma käitumist, juhtunut seletada. Seletage, mis siis õieti juhtus. Millega sa seletad oma teguviisi? Ma ei oska sulle seletada, miks see nii on. Taipan sinu seletamatagi, kuidas asjad on. Tunded pole sõnadega seletatavad. Seletav sõnaraamat 'seletussõnaraamat'. *Luka-mutt oli korraga lahkus ise. Ta ruttas seletama, et ega see tuba nii halb olegi.. M. Rebane.
2. midagi tõlgendama, millelegi teat. tähendust v. sisu andma. Piiblit, pühakirja seletama. Püüdis seadust enda kasuks seletada. Eit oskas unenägusid seletada. Mõistatust seletati mitut moodi. *Sest ei ole ju maailmas ühtegi teist kirjameest [peale Shakespeare'i], keda nii palju oleks kommenteeritud, tõlgitsetud, seletatud, jälle üle seletatud, analüüsitud ja risti-põiki lahatud. K. Ird.
3. rääkima, ütlema, jutustama, õiendama. Hakkab õhinal, kiiruga, pikalt-laialt seletama. Tuli kiiresti uudist seletama. Kuulsin küll, mis sa minu kohta, minust seletasid. Seletab suure suuga, et teeb töö üksinda ära. Üks tegutseb, teine muudkui seletab. Sõbrannadel on kogu aeg nii palju teineteisele seletada. Mis sellest kõigest võõrastele seletada! Asi on selge, mis siin enam seletada. Pea suu, ära ühtelugu seleta! Seletab ja seletab, jutul lõppu ei tulegi. „Tulen varsti,” seletas tüdruk. Keelt oskamata tuleb kõike seletada käte abil. *Ta seletas end olevat autojuhi linnadevahelistel vedudel.. M. Saat. || kellekski, millekski pidama ning seda välja ütlema. *Teda [= kauget sugulast] seletas peremees, kes lasteta lesk oli, Risti talu pärijaks. E. Bornhöhe. *Ta seletas seda [= näilist külmust] koguni ema lubamatuks hoolimatuseks oma lapse saatuse vastu. J. Kärner.
4. olema võimeline (selgesti) tajuma, meeleorganitega eraldama. a. silmadega, nägemisega eraldama. Seletab ümbrust vaevu, suure vaevaga, ähmaselt. Nüüd seletasin selgesti vastasistujate nägusid. Taat seletab ajalehes ainult pealkirju. Paksu suitsu tõttu ei seleta ta isegi oma naabrit. Udus ei seletanud kümne sammu kauguselegi. Kaugele ta ei näe, aga lugeda seletab hästi. Siin-seal võib juba sinist taevalappi seletada. Vastu valget oli võimatu seletada, kas sisenes mees või naine. Vanainimese silm tönts, ei seleta enam hästi. Õuest tulijail võttis aega, enne kui silm seletama hakkas. Nii kaugele, kui silm seletab, laiuvad põllud. Silmad ei seleta värvitoone. Peenikest kirja ta palja silmaga enam ei seleta. Poisi terav pilk seletas võõraid juba kaugelt. *Eidekesed üksteist enam silmsi ei seletanud, vaid ainult kuulsid.. O. Jõgi (tlk). b. kõrvadega, kuulmisega eraldama. Kõrv hakkas seletama nagu mingeid kummalisi hääli. *.. enam ei lase katusele varisev vihm seletada ta sõnu. M. Raud. *Kuid kui sedagi õieti teraselt kuulata, siis oleks nagu siingi [= puude kohinas] üksikuid sõnu seletanud. F. Tuglas.
5. kõnek selge(ma)ks tegema, korda tegema; klaarima, lahendama, ära õiendama. Kurku seletama 'puhtaks köhatama'. Silmi seletama 'nägemise teravdamiseks silmi pingutama'. Laenata on hea, võlga seletada raske. Tüliasju, arveid seletagu kohus, mitte mõõk. *Mis sest kõrtsitülist kohtukulli ette viia. Seletagu asi siinsamas sirgeks. I. Sikemäe.
6. seletatud seesmist, vaimset selgekssaamist, mingile lahendusele, äratundmisele jõudmist väljendav; õndsalik, õnnis. Seletatud nägu, pale, ilme. Näol seletatud naeratus. *Minus lõid need üllama meeleolu ja otsekui seletatud õhkkonna.. M. Metsanurk.
7. van selge(ma)ks muutuma, selgi(ne)ma, klaarima. Matkajad ootasid, et vihm lõpeks ja ilm, taevas pisut seletama hakkaks. *Külm tuul puhus virvendades üle väriseva vee pinna. Idapoolne külg lõi seletama. E. Särgava.

vastu seletama
vastu rääkima, vastu õiendama. Tüdruk oli kange, hakkas vastu seletama. *„Või suud pruukima!” käratas perenaine. „Või veel vastu seletama! Jalamaid aja kari metsa tagasi!” R. Roht.

ära seletama
lõpuni, täies ulatuses seletama (ära rõhutab lõplikkust). Seletab kõik, kogu olukorra põhjalikult ära. Seletage ära, kuidas see juhtus. Mõnigi loodusnähtus on veel ära seletamata. Unenägu, tähendamissõna ära seletama. Mis minu silmad veel kõik ära seletama pidid! *Te ehk ütlete, et ta on jesuiit, mis on ära seletatud [= mis tähendab] nii umbes näru? A. H. Tammsaare.