[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 47 sobivat artiklit.

alam-a 2
I.adj› ‹komparatiivne
1. teenistusastmelt madalamal seisev, teenistuslikult alluv; sotsiaalselt positsioonilt v. ametiredelil madala(ma)l olev; mittetäisväärtuslikuks peetav. Alamad ja kõrgemad vaimulikud, ametnikud. Kraavihalle peeti alamat sorti inimesteks. Sulaseid, teenijatüdrukuid ja muud alamat rahvast pulma ei kutsutud. Alamast soost, seisusest inimesed. Ta hakkas end teistest halvemaks ja alamaks pidama. Ta oli ametnikest kõige alam.
2. algelisem, madalamal arenemisastmel olev, vähem komplitseeritud, lihtne. Alamad taimed, seened, loomad. Elu areng alamatest vormidest kõrgemate vormide poole. || (astme, järgu jms. kohta:) madalam. Alama astme rahvakoolid. *Vanema klassi tüdrukud ei tundnud alamate klasside poiste vastu huvi .. V. Gross.
II.s
1. endisaegse, hrl. monarhistliku riigi kodanik, kuninga, tsaari, vürsti vms. alluv. Vene riigi, Vene keisri, tsaari alamad. Noortest püüti kasvatada isevalitsusele sõnakuulelikke ning truid alamaid. 17. sajandil said eestlased Rootsi alamaiks. Taani kuninga, hertsog Magnuse, Liivi ordu alamad.
▷ Liitsõnad: riigialam.
2. teenistuslikult alluv v. sotsiaalselt ning ametiredelil madalamal olev isik. Alamad pidid ülemate sõna kuulama, ülematele alluma. Ta on mingi kõrge ülem, tal on palju alamaid.

alguline-se 5› ‹adj
liitsõna järelosanamillegi algul seisev v. esinev
▷ Liitsõnad: sõnaalguline.

amoraalne-se 2› ‹adj

1. ebamoraalne, kõlblusvastane. Amoraalne inimene. Amoraalne käitumine. Elavad amoraalset elu.
2. hrv väljaspool kõlblust seisev. *Moraal algab ja lõpeb inimesega. Muus universumis valitseb vaid füüsika ja keemia ning pisut bioloogiat. See on täitsa amoraalne. F. Tuglas.

apoliitiline-se 5› ‹adj
mittepoliitiline, poliitikast kõrval seisev v. sellest hoiduv. Apoliitiline kirjandus, kunst. Apoliitiline hoiak, kallak, suhtumine.

bürger|meister
aj linna (vm. kogukonna) omavalitsuse eesotsas seisev valitav ametiisik. Raad koosnes tookord 24 raehärrast ja 4 bürgermeistrist.

elu|kauge
elust eemal seisev, eluvõõras. Elukauge inimene, intelligent, unistaja. Elukauge kirjandus, teooria, kasvatus. Ta õpetused, soovitused on elukauged. Räägiti üpris elukaugetel teemadel.

enese|kehtestamine-se 5› ‹s
kindlalt enese huvide eest seisev ning samas suhtlemispartnerit arvestav käitumisviis

jäät|maa
söötis, harimata seisev maa. Võssa kasvanud jäätmaa. *Laanetsoo idapoolses servas oli.. metsatükke ja jäätmaid, mida kunagi ei haritud ega tarvitatud.. R. Sirge.

kahlusadv
kahludena seisev, salkus, sassis. Poisi tumedad juuksed olid kahlus. Kahlus habemega mees.

kana|jalg
Onnike, majake, tare kanajalgadel 'kana jalgu meenutavatel tugedel seisev nõiamajake (hrl. vene muinasjuttudes)'.

kapital-i, -i 10› ‹s

1. maj vara v. varaline õigus, millest saab tulu. Kapitali akumulatsioon, kontsentratsioon. Kapitali ringkäik, käive. Kapitali väljavedu, kasv. Tootlik, fiktiivne kapital.
▷ Liitsõnad: aktsia|kapital, era|kapital, finants|kapital, kaubandus|kapital, kaup|kapital, käibe|kapital, laenu|kapital, muutuv|kapital, panga|kapital, põhi|kapital, püsiv|kapital, raha|kapital, riigi|kapital, tööstus|kapital, väliskapital.
2. (suurem) rahasumma. Ta on endale tubli kapitali kogunud. Tal puudub maja ostmiseks kapital. Mõni tuhat marka – see on kenakene kapital. Paigutas kogu oma kapitali aktsiatesse. Lauasahtlis on see raha surnud 'kasutult seisev' kapital. *Minu kapital oli kümme krooni suur – värske honorar, mille olin saanud ajalehelt ühe novelleti eest. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: alg|kapital, põhi|kapital, sihtkapital.
3. piltl varandus; rikkus, väärtus. Rakendamata teadmised on surnud kapital. *Maa on suur kapital, meie mõistus ja töövõime teine samasugune kapital. R. Sirge.

kipakas-ka, -kat 2› ‹adj

1. ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev. Kipakas paat, süst. Istus ettevaatlikult kipakale taburetile. Heinakoorem on kipakas, võib kergesti ümber minna. *Kilda naaldus vastu kipakat väravat, see varises kääksudes küljeli. E. Tegova.
2. kärsitu, läbematu, tõtlik. *„Ära nüüd ometi nii kipakas ole, Malli,” tömmab Miili mind varrukast. J. Tuulik.

kiriku|pea
kirikl kiriku eesotsas seisev kõrgem vaimulik (näit. paavst, peapiiskop)

klassi|teadlik
klassivahekordades hästi orienteeruv, tugevasti klassihuvide eest seisev. Klassiteadlik inimene. Noormehe hoiak oli vägagi klassiteadlik.

kuberner-i, -i 10› ‹s
keskvalitsusele v. kindralkubernerile alluv kõrgeim haldusametnik teat. piirkonnas. a. aj kubermangu eesotsas seisev haldusametnik (eriti tsaristlikul Venemaal). Eestimaa, Liivimaa kuberner. Talupojad pöördusid palvekirjaga kuberneri poole. b. riigipead esindav kõrgem kohalik võimukandja mõnes koloonias. Püha Helena saare kuberner. c. osariigi (näit. USA-s, Brasiilias), distrikti (Argentinas) vm. haldusüksuse kõrgeim haldusametnik
▷ Liitsõnad: ase|kuberner, kindral|kuberner, viitsekuberner.

kvaliteedi|komisjon
kvaliteeti hindav, selle hea taseme eest seisev komisjon. Vabriku, ettevõtte kvaliteedikomisjon.

kõrval|seisja1› ‹s

1. kellegi teise kõrval seisev isik. Pöördus oma kõrvalseisja poole.
2. mingist sündmusest, tegevusest, rühmitusest vm. mitteosavõtja. Käsku täidab, muidu aga on ta passiivne, osavõtmatu kõrvalseisja. Kuulas kõrvalseisjana teiste arutamist pealt. Hoidu vahele segamast, jää kõrvalseisjaks! *Kardan, et kõrvalseisja ei suuda mõista, mida vajab loov inimene. O. Tooming.

küla|vanem
aj küla eesotsas seisev, küla juhtiv isik. Sõjakäigule kogunesid kõik külavanemad oma meestega.

labus-a 2› ‹adj

1. hrv mõnus, ladus; sobiv, paras. Töö sai labusa hoo sisse. *Kooguga muutub asi [= vee ammutamine] märksa labusamaks. E. Nirk. *Kuid peavool tormab ikka edasi .., otsides labusamat sängi, soodsamaid edasipääsuteid. R. Sirge.
2. murd kindlalt, kõikumata seisev. Labus pink.

madrus-e 4› ‹s

1. lihtsaid laevatöid tegev ja vahis seisev laeva meeskonna liige. Sõitis mitu aastat madrusena merd. Läks kaubalaevale madruseks. Madrused askeldavad laevatekil.
▷ Liitsõnad: noorem|madrus, vanemmadrus; rooli|madrus, teki|madrus, vahimadrus; adramadrus.
2. sõj sõjalaevastiku reakoosseisu liige; madalaim auaste paljude riikide sõjalaevastikus. Musta mere laevastiku madrused.
▷ Liitsõnad: vanemmadrus.

paberi|korv
(põrandal seisev) korv v. püstine lahtine kast tarbetu paberi äraviskamiseks. Viskas, heitis eilse kalendrilehe paberikorvi. Paberikorv oli ääreni täis saanud. Tühjendas paberikorvi prügikasti. Artikkel, käsikiri rändas paberikorvi 'ei avaldatud trükis'.

parteitu1

1.adj sparteisse mitte kuuluv (isik); nõuk NLKP-sse mitte kuulunud (isik). Ta on iga riigikorra ajal parteitu olnud. Parteitu kommunist. Parteitud ja parteilased.
2.adjväljaspool parteide huve seisev, poliitliliselt neutraalne, objektiivne; ant. parteiline (2. täh.) Parteitu ajaleht, suhtumine.

partikulaarne-se 2› ‹adj
eraldi seisev, eraldine; era-, tsiviil-

pea|komisjon
(allkomisjone) juhtiv, kõrgemal seisev komisjon. Laulupeo peakomisjon.

pea|komitee
(allkomiteesid) juhtiv, kõrgemal seisev komitee. Eesti Aleksandrikooli peakomitee.

põlmaspõlma 19› ‹s
murd
1. (lage) kõrgem koht, kink, küngas. *Nad põiklesid kadakate vahel, orus sulises vesi jalge all, siis lõppesid põõsad ja algas kuiv põlmas. F. Tuglas.
2. eraldi seisev kasutamata põllutükk, sööt

rahva|kauge
rahvast kaugel seisev; rahvale raskesti mõistetav. Rahvakauged literaadid. Tõlke rahvakauge keel, sõnastus.

rahva|mees
rahva huvide eest seisev, rahva kasuks töötav isik; rahvalähedane inimene. Meie suur rahvamees C. R. Jakobson. 19. sajandi kohalikud rahvamehed olid kooliõpetajad ja ärksamad talupojad. Oli oma käitumises rahvamees, ei pidanud ennast uhkeks. Tahab rahvameheks saada, liigub rahva hulgas. Tal on rahvamehe autoriteeti. Juhataja on rahvamees, oskab inimestega ümber käia. Kaupmees püüdis ostjatega ladna rahvamees olla. Ta on läbi ja läbi, ehtne rahvamees.

rahva|müür
piltl tihedalt seisev rahvahulk. Võistlusrada ümbritses rahvamüür.

rahva|sõber
(liht)rahva huvide eest seisev, temasse sõbralikult suhtuv inimene, hrl. haritlane

salga|juht [-juhi]
salga eesotsas seisev isik

seisev|noot [-nooda]
kal suur, kogu püügiaeg samas paigas seisev tiibadest, puju(de)st ja ühest v. kahest pealt lahtisest kastist koosnev kalapüünis, kakuam. Ühekastiline, kahekastiline seisevnoot. Räimepüük seisevnootadega.

seisu|jää
seisev jää, kinnisjää. *Järgnevatel päevadel puistas läänetorm laiali lahe seisujääd. A. Mälk.

seisu|raha
seisev, tagavaraks kogutud raha. *Meil ei ole rublatki seisuraha, millega krundi eest maksta. E. Õun.

seisu|vesi
seisev, mittevoolav vesi. Rabalauka seisuvesi. Seisuveega lahesopp. Karjääri põhjas mustendas pisut seisuvett.

taga|pada [-paja]
tagumisel pliidiaugul seisev pada. Tagapajas keesid seasöögikartulid. Võttis tagapajast kopsikutäie kuuma vett.

tahvel-vli, -vlit 2› ‹s

1. korrapärase (hrl. nelinurkse) kujuga õhem tükk mingit ainet v. materjali, selline ese(meosa), plaat. Tahvel šokolaadi. Tahvliteks pressitud jõusööt. Pruunides tahvlites tisleriliim. Plekist tahvel. Too paar tahvlit pappi. Tahveluks koosneb raamist ja tahvlitest. Lõi sahvriuksest tahvli välja. Vankrikere tahvlid. Tuul keerutas kõnnitee kandilistelt tahvlitelt tolmu. Jää lagunes tahvliteks. *.. vaata parem, mihane tihe ja plink tallanaha tahvel .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: graniit|tahvel, hõbe|tahvel, kivi|tahvel, klaas|tahvel, marmor|tahvel, metall|tahvel, nahk|tahvel, plekk|tahvel, puu|tahvel, savi|tahvel, tina|tahvel, vineertahvel; katte|tahvel, uksetahvel; liimi|tahvel, šokolaaditahvel.
2. (seinal rippuv) alus, plaat info edastamiseks. Teadete tahvel. Tahvel majaelanike nimedega. Seinal rippus tahvel tekstiga: „Varisemisoht”. Töösaavutused märgiti tahvlile. Tahvel ukse kohal teatab, et siin töötab kingsepp. Iluuisutamiskohtunik näitab tahvlit, millel on hindenumber. || mälestustahvel. Haual polnud ei risti ega tahvlit. Vabadusvõitleja mälestuseks pandi majaseinale tahvel.
▷ Liitsõnad: au|tahvel, hoiatus|tahvel, häbi|tahvel, info(rmatsiooni)|tahvel, keelu|tahvel, kuulutus|tahvel, reklaam|tahvel, teabe|tahvel, teadetetahvel; haua|tahvel, memoriaal|tahvel, mälestus|tahvel, nimetahvel.
3. puhastatav alus, plaat kirjutamiseks. a. seinal rippuv v. jalgadel seisev suurem alus hrl. klassis v. loenguruumis. Õpetaja kirjutas ülesande tahvlile. Kirjutab kriidiga tahvlile oma nime. Nühkis lapiga tahvli puhtaks. Juku kutsuti tahvli ette, juurde vastama. Must, valge tahvel. b. endisaja koolis iga õpilase kasutuses olnud kirjutusplaadike. Kiltkivist tahvlile kirjutati krihvliga. Lapsed võtsid oma tahvlid ja hakkasid kirjutama. Kirjutas tahvli mõlemad küljed täis. *Tiuks rehkendas. Põlvedel oli tal suur, punase raami ja katkise nurgaga tahvel .. O. Luts. ||liitsõna järelosanaplaat, millele vanasti vajutati tähemärke, jooniseid jm, näit. savitahvel
▷ Liitsõnad: klassi|tahvel, kooli|tahvel, loengutahvel; kiilkirja|tahvel, vahatahvel vrd valgustahvel.
4. pilditahvel. Värvitrükis tahvlid. Entsüklopeedia tahvlid.
▷ Liitsõnad: värvitahvel.
5. tahvelmaal. Püha õhtusöömaaega kujutav tahvel.

teadus|väline
väljaspool teadust seisev. Teadusvälised kriteeriumid.

torn1-i 21› ‹s

1. suhteliselt väikese aluspinnaga eraldi seisev v. teise ehitisega seotud kõrgusse pürgiv ehitis. Neljakandiline, silindriline torn. Puust, kivist, raudbetoonist torn. Kirikute kõrged, sihvakad tornid. Kahe torniga kirik. Ordulossi, kindluse, linnamüüri tornid. Kell raekoja tornis lõi keskpäeva. Kloostrit piiravad paksud müürid ja tugevad tornid. Kellamees lõi tornis kella. Tornist avanes ilus vaade ümbrusele. Paabeli torn (piiblis). || piltl (pika inimese kohta). *.. vaatas vanamemmele ülalt alla otsa. Mind ta ei näinudki, sihuke ilmatu pikk torn oli. A. Maripuu.
▷ Liitsõnad: kaitse|torn, kella|torn, kindlus|torn, kiriku|torn, müüri|torn, signaal|torn, silo|torn, tele(visiooni)|torn, tule|torn, tähe|torn, vaate|torn, valli|torn, vee|torn, väravatorn; harja|torn, kuppel|torn, nurga|torn, pea|torn, ripp|torn, sadul|torn, sibul|torn, tiibtorn; kivi|torn, puu|torn, terastorn.
2. mingi muu selletaoline ehitis v. moodustis. Hüppemäe torn. Vettehüppeid sooritatakse 5 ja 10 m kõrgusest tornist. Laps ladus klotsidest torni. *.. kõrgemal põndakul kullendab kaasikukuppel ja mustendavad kuuskede tornid. M. Nurme.
▷ Liitsõnad: hüppe|torn, nafta|torn, piiramis|torn, piirivalve|torn, puur|torn, sõrestik|torn, triangulatsiooni|torn, tuletõrje|torn, vaatlus|torn, vahi|torn, valvetorn; tõstetorn.
3. sõj kuplikujuline osa (tankil, sõjalaeval). Tornita tank. Mürsk tabas tanki torni.
▷ Liitsõnad: pöörd|torn, soomus|torn, suurtüki|torn, tankitorn.
4. etn kolmnurkne motiiv rahvariide geomeetrilises tikandis
5. van vangitorn, türm. *Pead sa ka meeles, et ma sind torni heita ehk siinsamas oksa tõmmata võin lasta? E. Bornhöhe. *.. ja kurjale südamele läks kuri töö [= varastamine] nii armsaks, et pärast varguse eest sagedasti tornis istus. J. V. Jannsen.

tule|jalg
etn umbes 1 m kõrgune põrandal seisev riist rehetoas põleva peeru hoidmiseks, pilakujalg. Peerg põles suitsedes tulejala otsas.

uit1uidu 21› ‹s
üksik, lahus seisev karv; peen karvake, ude. *Mida ta karvade poolest ihu peal kandis – hõredaist juukseist kuni .. käte peal kasvavate uitudeni –, see oli linavalge. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: karvauit.

valitsus|juht [-juhi]
valitsuse (2. täh.) eesotsas seisev isik. Nelja suurriigi valitsusjuhi Genfi kohtumine.

vastaline-se 5

1.svastutulnu, vastasolija. Sai värsket silku endale ja jagus rannas vastalistelegi. Vastalised said jaamas kõvasti oodata. *Hoogu veel kaotamata tõmmati paat omade ja võõraste vastaliste poolt üles .. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kalavastaline.
2.svastuseisja, vastuolija, vastuhakkaja, vastane. „Sakala” sai kõigi vastaliste kiuste loetavaimaks ajaleheks. Lõpuks vallandati vastaline ikkagi. Sõna „saatan” tähendab vastalist. Sa oled lausa hariduse vastaline! Niitmise juures polnud tal kogu külas vastalist 'võrdväärset'. *Nii rebisidki tasane olek ja käredus Jaavat kahelt poolt nagu kaks vastalist, kes oma leeri huvide eest seisid. A. Beekman. *Ma näitan sulle suurel kaardil kõik kohad kätte, kus ma keisri vastalistega sõda pidasin .. M. Traat.
3.adjkellegi v. millegi vastu suunatud, vastu olev, vastu seisev. Vastalised sõnad, laulud. Tüdruku vastaline olek. Kirjutis tundub avaldamiseks liiga vastaline. Peitis vastalise mõtte ridade vahele.

vastas|jõud
vastas seisev, opositsiooniline jõud. Rahvusradikaalid on valitseva erakonna tõsiseim vastasjõud. Lepitamatud vastasjõud.

vastu|jõud
mingile jõule vastu seisev jõud; vastumõju. Igale jõule mõjub sama suur vastujõud. See nähtus oli vastujõud reformatsioonile.

ülem-a 2
I.adj› ‹komparatiivne
1. ameti- v. teenistusastmelt, sotsiaalselt positsioonilt vm. suhtes kõrgemal seisev. Ülemad ja alamad ametnikud. Ta arvas, et küll ülemal pool 'kõrgemas instantsis, kõrgemal pool' asjast aru saadakse, kui palvekiri läkitada. Peab end teistest ülemaks 'paremaks'. || piltl kallim, olulisem, tähtsam (neist mõneti vanamoelisem). Tema ülem vara oli puhas süda. Paljude meelest on raha ja rikkus ülem asi siin ilmas. Pidas haljale oksale pääsemist elu ülemaks ülesandeks. Noormehe ülem iha, püüe oli õpinguid jätkata. Naine pidas abieluõnne kõigest ülemaks. Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat tuleb tarkust tunnistada. *Tõesti, siin maailmas on midagi ülemat kui raha ja leib! M. Metsanurk.
2. kõrgem, kõrgemasse järku kuuluv. Alama, ülema astme rahvakool. Ülema astme õpingud. Vallakohtust ülem kohus oli kihelkonnakohus. *Vene keelt õpiti [kihelkonnakooli] ülemas klassis Carl Heinrich Niggoli raamatu järgi .. J. V. Veski.
3. hrv ülemine. *Lamasin [laevas] oma koikul, õlgmatt pää all .. Magasin ülemas reas, all norskas norralane rasket und .. R. Janno.
II.sameti- v. teenistusastmelt v. sotsiaalselt positsioonilt kõrgemal olev isik; juhataja. Lennujaama turvateenistuse ülem. Kaitsejõudude peastaabi ülem. Kindralstaabi, väeosa ülem. Ülema ja alluvate vahel valitsesid head suhted. Otto pandi, määrati meie salga ülemaks. *Kristlikul kombeõpetusel põhjeneb ainult, et alam ülemat, ori isandat peab kartma ja austama .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: jaama|ülem, kantselei|ülem, kloostri|ülem, kreisi|ülem, laagri|ülem, lossi|ülem, majandus|ülem, metsa|ülem, politsei|ülem, posti|ülem, protokolli|ülem, sadama|ülem, sisekaitse|ülem, valve|ülem, vanglaülem; veebi|ülem, võrguülem; garnisoni|ülem, jao|ülem, roodu|ülem, rühma|ülem, side|ülem, staabi|ülem, suurtükiväe|ülem, vahtkonna|ülem, varustusülem.

ülev-a 2

1.adjtavalisest, argisest kõrgemal seisev, austust äratav, suursugune, üllas, pidulik vms., subliimne. Ülevad aated, ideed. Noorusaja ülevad mõtted ja unistused. Suur ja ülev eesmärk. Mineviku ülevad sündmused. Ülev meloodia, kõne. Kõlasid hümni ülevad helid. Ülevas, pateetilises stiilis kirjutatud oodid. Vana-Kreeka tragöödiate keel on ülev. Oli ülev hetk, silmapilk, kui president alustas oma kõnet. Laulupidu oli võimas ja ülev. Jõuluõhtu ülev meeleolu. Seisis harduses kiriku ülevas vaikuses. Ülev tunne oli olla iseseisev ja vaba. Ajaloo kõige traagilisemad ja ülevamad leheküljed pärinevad vabadusvõitlusest. Ülev, hingematvalt kaunis talvemaastik. Selle inimese mõttemaailm on ülev ja rikas. Armastus on inimliku tunde ülevaim avaldus. Nendes püüdlustes on midagi suurt ja ülevat. *Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis .. G. Meri (tlk). || (kõrgendatud, ülevoolavalt rõõmsa meeleolu kohta). Peolt lahkuti ülevas meeleolus: lauldi ja hõisati. Poiste meeleolu oli ülev: kõik oli üle ootuste korda läinud. Ta oli täna kuidagi eriti ülevas tujus.
2.skunst esteetika kategooria, millega tähistatakse nähtusi, mis haaravad oma erakordse jõu ja võimsusega ning äratavad imetlust ja vaimustust

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur