[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 3 artiklit

seest
I.postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna elatiivilõpuga
1. millegi (v. kellegi) sisemusest, seestpoolt; kaetud, varjatud olekust. Võtab korvi seest järgmise õuna. Valas lillele kannu seest vett. Laps harutab kingituse paberi seest välja. Hälli seest kostis nuttu. Maa seest ammutati naftat. Korjab mulla seest kartuleid. Tõmbab naha seest pinnu välja. Põranda seest leidsime rotiaugu. Võttis seinalt tapeedi seest nõela. Kuidas laudlina seest pleki välja saaks? Haugi seest leiti särjepoeg. Päike tuli pilvede seest välja. Otsib pilguga lainete seest paati. Poiss ei tõsta ninagi paberite, raamatu seest üles. Kohviku seest näeb tänavat küll, väljast sisse ei näe midagi. Andis jalgu pori seest välja tirida. Raske töö imeb jõu luude-liikmete seest. Loen sinu kirja seest välja varjatud etteheite. Tahtis inimese seest kurjuse välja ajada. Äkitselt, nagu maa seest kerkinud, seisis õpetaja laste ees. *Mis kirjanik loob, see tuleb tema enda seest, niihästi vormilt kui sisult. E. Vilde.
2. mingist olukorrast, seisundist v. millegi mõjust (välja). Pääses lõpuks tehase kära-müra seest minema. Katsu nüüd selle supi seest 'segasest, täbarast olukorrast' välja rabelda. Tiris tüdruku häbi, õnnetuse seest välja.
3. hrv seast. *Saaks ära nende inimeste seest! on ta suurim soov. V. Uibopuu.
II.adv
1. sisemusest, seestpoolt; kaetud, varjatud olekust; ant. väljast. Oksendas, kuni seest polnud enam midagi tulemas. || siseruumi(de)st, majast vm. kitsamalt piiritletud alalt. Seest immitseb koridori suitsu. Koputab, aga seest ei vasta keegi. Akna taga seistes kuulsin seest ägedat sõnavahetust. Koer urises kuudis, aga seest välja ei tulnud. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Puu on seest õõnes. Seest mäda pirn. Leib on seest tooreks jäänud. Seest karvased kindad. Seest oli maja valge ja ruumikas. Laeva peab värvima nii seest kui väljast. Päike kütab vaguni seest kuumaks. Mis on seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?
2. kasut. viitamaks inimese kehalisele v. hingelisele seisundile ning enesetundele. Seest näpistab, valutab (kõhu kohta). Mul on seest nii hele 'kõht on tühi', et ajab lausa pilli. Rammus toit ajas tal seest täis. Rohke söömaaeg võttis seest lahti, vurisema (kõhulahtisuse kohta). Suure sületäiega võid enda seest ära venitada, ära katkestada. Seest käib külm jutt läbi, tõmbub külmaks. Hirm võttis seest õõnsaks. Mutike on pealtnäha heasüdamlik, aga seest õelust täis. Köhis, nuttis kas või hinge seest. Raba tööd tehes või hing seest välja! Palavus võtab hinge, tossu seest. Sa sööd oma norimisega närvid, südame seest 'tüütad ära'. *Tuli koldes sai varsti otsa ja siis oli neil mõlemal uuesti külm, nii seest kui väljast. I. Jaks.

hinge seest (ära) sööma vt hing [1]

südant seest sööma vt süda

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur