[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

enese|distsipliin
oskus enese üle valitseda, alistuda oma tegevuses iseenda seatud kindlale korrale ning põhimõtetele. Range dieedi pidamine nõuab suurt enesedistsipliini.

klaar ‹-i 21›

1. ‹adj› kõnek selge. a. läbipaistev, hele, puhas. Taevas, sügishommiku õhk, kevadõhtu oli klaar. Ilm läks klaarimaks. Valge klaari näoga tüdruk. *.. klaar vein ning kobrutav õlu käisid vilkalt käest kätte. J. Sang (tlk). b. arukas, kaine. Värske õhk tegi pea klaariks. Ära lälla, maga end klaariks! *.. mõistus oli jahe ning klaar, ainult üldise põrutuse mõju tegi mõtted veidi vabisevaks. R. Kaugver. c. arusaadav; otsustatud, lahendatud. Asjad räägiti, tehti lõplikult klaariks. Antsuga on mul arved, sotid klaarid. Pikapeale sai olukord, vahekord klaarimaks. Temale on kõik klaar. Klaar, mis siin pikalt rääkida! *Ütlen otse, et kaua ma siinset sohki enam ei kannata. Ja klaar! R. Vellend.
2. ‹adj› hrl mer korras, millekski valmis, korda seatud. Laev oli klaar mereleminekuks. Paberid olid klaarid 'sadamast väljasõiduks vormistatud' ja laev valmistus ärasõiduks. Ankur klaariks! (käsklus ankru heitmiseks v. hiivamiseks). Otsad klaariks! (käsklus laeva kinnitustrossi kinnitamiseks v. lahtipäästmiseks). Mehed harutasid nooda klaariks ja heitsid vette.
▷ Liitsõnad: mereklaar.
3. ‹adj› kõnek vaba, millestki lahti. *".. hakkab põhjast puhuma, õhtuks on lahesuu [ajujääst] klaar,” jäi ta rahulikuks. A. Uustulnd. *Avarist pisut kerkis, aga mitte veel küllalt, et ta karist klaariks oleks ujunud. A. Hint.
4. ‹s› klaarõun, ka vastavaid õunu kasvatav õunapuu. Korvis oli sügisõunu, ka mõni valge klaar hulgas. Valge klaar oli õunu täis.

kokku|seade [-seade]
see, mis (v. kuidas) on kokku seatud, ehitus, struktuur vms. *.. parandati kiviraami, mille esialgse kokkuseadega Lible täiesti rahul ei tahtnud olla. O. Luts.

korporatiivne ‹-se 2› ‹adj›
korporatsioonile (hrl. 1. täh.) omane. Korporatiivne riik 'riik, kus riiklik korraldus on seatud teat. võimsate huvigruppide teenistusse'.

kutsuma ‹42›

1. tegema ettepanekut v. korraldust tulla kuhugi, millestki osa võtma v. midagi tegema. Kedagi kohale, appi kutsuma. Kutsus venna endale seltsiks. Pühadeks kutsuti palju võõraid. Lauda, sööma kutsuma. Külla, pulma, oma sünnipäevale kutsuma. Kutsub uut korterit vaatama. Kutsusin sõbra matkale kaasa, ühes, kohvikusse. Kutsus tüdruku tantsima, jalutama. Lapsed kutsuti tuppa. Kutsumata, kutsutud külaline. Läks abi kutsuma. Töötajad kutsuti koosolekule, nõupidamisele. Kutsus mineja tagasi. Kutsus kaaslased viipega lähemale. Tule ruttu, isa kutsub! Ta kutsus mu hetkeks kõrvale. Mind käidi mitu korda peole kutsumas. Oota, ma kutsun takso! Telegramm kutsus teda kiiresti koju. Ma pole sinu kutsuda ega käskida. „Astu sisse!” kutsus ta lahkelt. Ta tuleb kutsumatagi, ei tule kutsudeski. Kutsuti kiiresti arst. Kutsus oma vastase duellile. Õpilane kutsuti vastama, tahvli juurde. Poisi vanemad kutsutakse kooli. Selle tembu eest kutsus direktor poisid kohvile 'aru andma, peapesu saama'. Mind kutsuti kohtusse tunnistajaks. Teda kutsuti haridusosakonna juhatajaks, tööle ajalehetoimetusse. Võistlejad kutsuti starti. Kutsealused kutsuti aega teenima, kaitseväeteenistusse. Ilmub kohale nagu kutsutud. *Kutsusin ta võiduniitmisele. J. Mändmets. || millelegi õhutama, agiteerima, üles kutsuma. Kutsutakse võitlust jätkama. Kutsus oma kõnes parteisid koostööle, omavahel leppima. Õpetaja kutsus meid olema teistele eeskujuks. Raamatus oli tunda leplikkusele ja rahulolule kutsuvat tendentsi. || loomi v. linde mingi häälitsuse v. hüüdega kohale hõikama v. juurde meelitama. Perenaine läks lehmi, karja koju kutsuma. Kütt kutsub vilega, vilistades hagijat. Karjane kutsub koera. „Kiiss-kiiss!” kutsus laps kassi. Kutsub kanu „tip-tip-tip!” Kana kutsub poegi. *..hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma, ikka „kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa”. A. H. Tammsaare. || piltl (helide kohta:) millekski märku, signaali andma. Kell kutsub tundi, lõunale. Vabrikuvile kutsus hommikul tööle. *Telefon kutsus ja kutsus, Sigma kuulis, kuidas helin kajas läbi tuttavate tubade.. I. Viiding.
2. piltl ahvatlema, vastupandamatult meelitama; kaasa v. ligi tõmbama. Meri ja võõrad rannad kutsusid. Matkarajad, kaugused, veteavarused kutsuvad. Kevad kutsub loodusse. Kuumad suvepäevad kutsuvad Piritale. Inetu hoone ei kutsu sisenema. Temast oleks võinud saada hea arst, kuid kirjandus kutsus rohkem. See raamat kutsub end ikka ja jälle uuesti lugema. Järv, merevesi kutsus ujuma. Hea teenimisvõimalus kutsus. Luuletus kutsub edasi mõtisklema. *Kuhi kujutlusi kutsub, võõras ja võimatu veab. R. Sirge.
3. kutsutud teat. ülesannete täitmiseks väljavalitud, seatud, määratud v. kohustatud. Ta luges end prohvetiks, kes on kutsutud inimestele uut õpetust kuulutama. *Õpetaja olevat kutsutud ja seatud, et inimtaimedele kasvamiseks kätte näidata õige suund. E. Tegova.
4. kellegi v. millegi kohta teat. (hüüd)nime, nimetust kasutama; nimetama, hüüdma. Sõbrad kutsusid Robertit Bobiks. Lapsed kutsusid koristajat Emmi-tädiks. Teda kutsutakse poiste hulgas pealikuks. Rahvas kutsub silmu sageli ussiks. Seda talu kutsuti Liivamäe. Suurt kivi kutsuti Saunakivi(ks). Kaaslased kutsusid teda juba koolipõlves professoriks. Kuidas seda mäge kutsutakse? See on Rusika-Kaarel, nagu rahvas teda kutsub. Talupoegi kutsuti vanasti elukoha või isa järgi. Nurmenukku kutsutakse rahvasuus mitme nimega. *„Minu Tõnu kutsub mind – Suss!” – „Mind hüütakse kodus Raldiks.” H. Raudsepp.

loomulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. looduslik. a. looduses esinev; loodusele v. looduslikule vastav; loodusest seatud. Loomulik valgus, õhuvahetus. Vesi on kala loomulik elukeskkond. Loomulik surm, sünnitus. Imiku loomulik toit, toitmine. Rahvastiku loomulik 'sündidest tulenev' iive. Teravilja loomulikud kaod kuivatamisel. Loomulikud ja tehiskeeled. Loomulik 'tavatingimustes ja katsealuste teadmata toimuv' eksperiment. Joonisel on seen loomulikus suuruses. Ta on fotol väga loomulik välja tulnud. Kunstlill oli nii osavalt tehtud, et paistis loomulikuna. (Oma) loomulikke tarbeid, vajadusi rahuldama 'roojama, urineerima'. b. sünnipärane, loomuomane, loodusest antud. Loomulik arukus, taktitunne, musikaalsus. Imetles tüdruku loomulikku painduvust, graatsiat. Lapsel on loomulik uudishimu, liikumistarve. Tal on loomulikud lokid. Missugune oli ta juuste loomulik värv? Võlus kõiki oma loomuliku sarmiga. Eelistab naiste loomulikku ilu meigi abil saavutatule. Ära kogu aeg veiderda, ole vahelgi loomulik.
2. (asja, nähtuse) olemusse kuuluv, sellest lähtuv v. johtuv; normaalne, enesestmõistetav, ootuspärane. Loomulik põhjus, tagajärg. Loomulik seletus, otsus, nõue. Asjaajamise loomulik käik, järjekord. Asjad, elu on jälle loomulikus rööpas. Laseb asjal loomulikku teed areneda. Täiesti loomulik soov edasi õppida. Noorte iseseisvumispüüd on igati loomulik. Oleks loomulik, et kõik võtavad osa. Pole midagi loomulikumat kui hätta sattunule abi pakkuda.

orkestri|seade [-seade]
orkestrile seatud heliteos, orkestreering; orkestratsioon. Temalt pärinevad paljude laulude orkestriseaded.

pesa|kast
lindudele pesitsemiseks ülesseatav v. -seatud kastikujuline puidust ese, tehispesa. Kuldnoka, jääkoskla pesakast. Pesakaste ehitama, üles seadma, üles panema. Kuldnokal on pesakastis juba pojad. Puude küljes on mitu pesakasti. || kast kanadele munemiseks. Kanatalitaja kogub pesakastidest iga päev mitukümmend muna.

pulma|kamber
kamber, kuhu on seatud pulmavoodi. *Sellest [aidakambrist] siin oleks võinud saada pulmakamber.. Ja sellest voodist mõrsjasäng. A. Kalmus. | piltl. *Kõigepealt lendabki tüvele isane [kooreürask], kes asub hoolsalt koorde pulmakambrit närima. A. Luik.

pulma|voodi
pulmaööks pidulikult seatud voodi

rahvatantsu|ansambel
peam. rahvatantsude ainetel seatud tantse esitav (kutseline) tantsukollektiiv

rull|soeng
rulliline, rullidesse (1. täh.) seatud soeng. Pidulik, keeruline rullsoeng.

sead ‹-u 21› ‹s›
seatud seis, seatud asetus. Käte sead (näit. tantsul). *Kuuse koolitamisel, käsitsi istutamisel on sead tavaliselt 20 x 10 – 12 cm.. E. Laas.
▷ Liitsõnad: istutussead.

sihi|seade [-seade]
sihiseadmine; (seatud) siht. Lavastuse sihiseade on ajast ja arust. Teos on ebaühtlane nii sihiseadelt kui ka stiililt ja keelelt. Just sellise sihiseade seisukohalt on haridusreform ülimalt tähtis.

soeng ‹-u 2› ‹s›
moodus, kuidas juuksed on lõigatud ja seatud, juuksekorraldusviis; teat. viisil lõigatud ja seatud juuksed. Lühike, kõrge, üleskammitud, puuderdatud, kohev soeng. Huvitav, moodne, lihtne, kole, lohakas soeng. Soengusse pandud, seatud, kammitud juuksed. Soenguks korrastamata juuksed. Kaunis soengus juuksed. Lasksin teha piduliku soengu. Pani juustele lakki, et soeng korras, koos püsiks. Soeng läks sassi. Paar salku on soengust väljas. Sätib soengu korda, muudab soengut. Pole tal mingit soengut. Poisipea on Mallele kõige paremini sobiv soeng. *.. imetegijal juuksuril õnnestus need mannetud ebemed ükshaaval soenguks punuda.. E. Tegova.
▷ Liitsõnad: biitli|soeng, fööni|soeng, harjas|soeng, hobusesaba|soeng, kukla|soeng, mehe|soeng, moe|soeng, naise|soeng, paaži|soeng, rull|soeng, siili|soeng, õhtusoeng.

streik ‹streigi 21› ‹s›
töötajate v. töötajate ühingu algatatud ajutine kollektiivne töökatkestus seatud eesmärgi saavutamiseks. Majanduslik, poliitiline streik. Osaline streik. Kaevurite, kangrute, trükitööliste, raudteelaste, sadamatööliste, postitöötajate streik. Streiki korraldama, juhtima, lõpetama. Trükikojas algas, puhkes streik. Palgatõusu nõudvad lennujuhid alustasid streiki. Streigist võttis osa tuhandeid töölisi. Bussijuhid ähvardavad tööandjaid streigiga. Streigid olid keelatud. Sõjaväe abiga suruti streik maha. Streik haaras suuri tööstuskeskusi. Streigi tõttu jäi post, liiklus seisma. || kohustustest ja koostööst keeldumine. Maksumaksjate streik. Üliõpilased kuulutasid välja streigi.
▷ Liitsõnad: demonstratsiooni|streik, hoiatus|streik, istumis|streik, nälja|streik, protesti|streik, solidaarsus|streik, üldstreik.

süstemaatiline ‹-se 5› ‹adj›
süsteemi seatud, mingi süsteemi alusel toimuv, süsteemikindel; korrakindel, järjekindel. Süstemaatiline töö, uurimine. Algasid süstemaatilised õpingud, vaatlused, väljakaevamised. Murdeainestiku süstemaatiline kogumine. Süstemaatilised treeningud. Süstemaatilist kooliharidust pole ta saanud. Süstemaatiline propaganda. Haige vajab süstemaatilist ravi haiglas. Vilumus omandatakse süstemaatiliste harjutustega. Muruplatsid vajaksid süstemaatilisemat korrashoidu. Puuduvad süstemaatilised ülevaated eestikeelsest tõlkekirjandusest. Süstemaatiline kataloog bibl kataloog, milles kirjed on sisu järgi liigitatud. Süstemaatiline viga 'korduv, mittejuhuslik viga'. *Mina ju teadsin, et Illimar pole kunagi eriti süstemaatiline olnud.. M. Unt.

tingimuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
teat. tingimustel esinev, teat. tingimustega seotud. Tingimuslik tehing maj tehing, mis on seatud sõltuvusse teat. sündmuse toimumisest v. mittetoimumisest. Tingimuslik lehepiir (printimisel).

tähendus ‹-e 5› ‹s›

1. see, millele miski osutab, viitab; sisu, sõnum, mõte. a. ka keel (märgi, sümboli vms. kohta) märgiga vastavusse seatud sisu. Matemaatilise sümboli, liiklusmärgi tähendus. Žesti tähendus. Kes teab ristimärgi tähendust? Sõna, väljendi, lühendi tähendus. Hieroglüüfi tähendus. Käändelõpu, liite tähendus. Leksikaalne, grammatiline tähendus. Abstraktne, konkreetne, kitsam, laiem, uus, vananenud, otsene, ülekantud tähendus. Tähenduse muutumine. Tähenduse seletus, kirjeldus. Sel sõnal on mitu tähendust. Proovigem analüüsida nime „Mahtra” tähendust. Eesti keeles on sõna „kuningas” kasutatud ka vanema või pealiku tähenduses. „Magas sisse” on tähenduselt sama mis „ei ärganud õigel ajal”. || (kasut. hinnangut andvates väljendites). Ta on mees selle sõna parimas tähenduses. Koolkond, mis pani aluse neurokirurgiale selle sõna tõelises tähenduses. *.. loov isik võib olla ainult asjaarmastaja, diletant – sõna kaunis ja meeldivas tähenduses. F. Tuglas. b. (üldisemalt:) sisu, (taga)mõte. Mõistan su pilgu tähendust. Kõigel, mida ta maalib, on alltekst, tähendus. Otsib asjades varjatud tähendust. c. (millegi endelise kohta). Mis tähendus sel unenäol olla võiks? *Nad [= jumalad] olid paisanud taevavõlvile tohutu suure komeedi, mille tähendus oli kõikidele täiesti selge: surm ja häving. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: alg|tähendus, kaas|tähendus, kõrval|tähendus, lisa|tähendus, pea|tähendus, põhitähendus; ettetähendus.
2. millegi olulisus, tähtsus (kellegi seisukohast, kellegi jaoks). Isamaalauliku tähendus oma ajale. Artikkel baltisakslaste tähendusest meie kultuuris. Suure üldkultuurilise tähendusega ettevõtmine. Jesuiidid rajasid Tartusse esimesed kohalikku tähendust ületavad koolid. Kirjanduse tähendus pole enam see mis enne infoajastut. Mis tähendus on sõjapäevil ühelainsal inimelul! *.. südamevalul on elus vähe tähendust. Valud tulevad ja valud lähevad .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: hiigeltähendus.
3. märkus (1. täh.) Tegi jutu sekka paar tähendust. Ettekande kohta tehti mitmesuguseid tähendusi. Oli kaaslase terava, kahemõttelise, pilkava tähenduse peale pahane. Millised olid kriitika tähendused uue romaani kohta? Piirdun siinkohal vaid mõne kerge tähendusega. Saabus kiri tähendusega „Kiire”.
▷ Liitsõnad: ülestähendus.

valmis ‹adv indekl. adj›

1. (millegi kohta, mis tegemisel viiakse v. on viidud vajalikku lõplikku seisu, täielikku soovitud olukorda); ant. pooleli. Uus maja, haigla saab varsti valmis. Pooleldi valmis maja. Karjalaut pole veel täiesti valmis. Sügisel jõuti üksnes vundament valmis teha. Remondiga ei jõutud valmis. Sepp tagus adratera, vikati valmis. Rätsep lubas tänaseks ülikonna valmis teha. Oota vähe, lõunasöök saab kohe valmis. Tegi külalisele diivanile aseme valmis. Lootis augusti lõpuks näidendi valmis kirjutada. Magistrant ei jõudnud väitekirja tähtajaks valmis. Valmis käsikiri ootab trükkiminekut. Kirjutas kirja valmis ja pani ümbrikusse. Fotograaf tegi ka kohe pildid valmis. Oli mitu vemmalvärssi valmis vorpinud. Seaduseelnõu oli juba valmis. Ise suur poiss, aga ema peab sulle kõik ette ja taha valmis tegema 'kõik ära tegema'. || kõnek (lause lõpul üksnes kokkuvõtva v. rõhutava sõnana). *Kui kaebusi väga palju tuleb, siis kolib teise kohta üle – ja valmis. R. Roht. *.. mõned ööd võivat ma ka siin ära magada, mis siin ikka, õlekott põrandale ja valmis. I. Talve.
▷ Liitsõnad: poolvalmis; trükivalmis.
2. väljakujunenud; tõeline, täielik, päris. Oli ikka lapseeas, aga nüüd juba valmis neiu. Tegi ülikooli läbi ja on nüüd valmis advokaat. Käis kursustel ja on nüüd valmis traktorist. Valmis poliitik, võitleja. Ta on vana mees, varsti rauk valmis. Kui ta viina võtab, siis on püsti loll valmis. *.. ja kui ta sellest [palavikust] paranes ja naasis oma esimeselt Prantsusmaa-reisilt, oli ta valmis ateist. J. Aavik (tlk). || lõplik, lõpliku kuju omandanud. Valmis valemite ja üldiste reeglitega ei jõua elus kaugele. Teoses ei pakuta valmis lahendusi. Valmis hinnang, arvamus. Otsus sai peagi valmis – tuleb sõita. *On aeg tegutseda. Siis, kui uus kord on valmis ja kõik kätte võidetud, siis on hilja kaasa lüüa. V. Gross.
3. (sisemiselt) seesuguses olukorras, kus ollakse kohe hakkamas mingit tegevust, ülesannet sooritama. Sõdurid olid valmis lahingut vastu võtma. Korrakaitsjad peavad olema valmis tegevusse astuma. Poiss oli valmis iga hetk põgenema, pakku sööstma. Koer oli valmis läheneja kallale kargama. Mehed olid võitluseks, stardiks valmis. Oli peagi riides ja väljaminekuks valmis. Meil on veerand tundi aega, sea, pane end valmis! Valmis olla, kohe stardime! Valmis mehi mul selleks ülesandeks ei ole. Kahtlasi inimesi on liikvel, tuleb olla kõige vastu, kõigeks valmis. Hoidke end selle mehe eest, ta on iga alatuse peale valmis. See poiss on igaks vembuks valmis. Noorukid olid täis idealismi ja valmis suurteks tegudeks. Ta on valmis selle eesmärgi nimel kas või nahast välja pugema. Vaim oli küll valmis, kuid liha nõder! *Sõdur peab alati valmis olema! Sõda on täis ootamatusi! J. Peegel.
▷ Liitsõnad: haarde|valmis, hüppe|valmis, kaitse|valmis, löögi|valmis, mineku|valmis, oote|valmis, reisi|valmis, stardi|valmis, sõidu|valmis, sõja|valmis, teenistus|valmis, tegevus|valmis, töö|valmis, võitlusvalmis.
4. soostuv, nõus millegagi; midagi tegema kalduv. Olen valmis teid oma autoga linna viima. Ta oli peaaegu valmis meiega kaasa tulema. Poiss oli meelsasti valmis poodi minema. Keegi laevakapten oli valmis poisse oma teenistusse võtma. Vananev peretütar oli valmis isegi sulasega abielluma. Pärijad olid valmis omavahel kokku leppima. See mees on alati valmis abistama, hädalisi aitama. *.. see mees meeldis mulle nii väga, et tema pärast oleks ma valmis ükskõik mis tegema. A. H. Tammsaare. *Olen kahesaja krooni eest igale tööle valmis! U. Masing.
▷ Liitsõnad: abivalmis.
5. tulevaseks kasutamiseks v. võimalikuks tarviduseks ette valmistatud, vajalikku korda seatud. Transpordilennuk laadungiga seisis õhkutõusmiseks valmis. Tõld, auto, hobune oli ukse ees teeleminekuks valmis. Seab vankri, niidumasina, tööriistad homseks valmis. Asetas toidunõud, road lauale valmis. Suhkur on kilostesse kottidesse valmis kaalutud. Peeneks lõhutud pliidipuud seisavad kööginurgas valmis. Saun on köetud, vesi ja vihadki valmis. Maa on külviks valmis 'selliselt ette valmistatud, et võib külvata'. Tuletõrjevahendid peavad alati valmis olema. *Sisseoste tegi ta raha eest, mis sõtse oli ise talle rahakotti valmis pannud. M. Traat. || (millegi eelnevalt kavatsetavaga ühenduses). Kavatseb linnameheks hakata, töökoht ja kortergi valmis kuulatud. *.. teevad laenu ja ostavad külvimasina, mille noorem Toots juba varemini valmis vaadanud. O. Luts. *Enne tuleb ikka pruut valmis vaadata, siis alles muid plaane pidada. M. Talvest.
▷ Liitsõnad: mere|valmis, mineku|valmis, reisi|valmis, sõiduvalmis; laske|valmis, võttevalmis.
6. kõnek surnud. Kuul sattus pähe ja valmis ta oligi. Arvati, et ta on valmis, aga oli ainult minestuses. Lõi pea kukkudes ära ja oligi valmis. Kass käuksatanud korra hoobist ja olnudki valmis. *Nägu must [mehel], silmad pahupidi – valmis mis valmis! V. Saar.

vastas|kandidaat
(kellegi vastu üles seatud) teine kandidaat. President Bush ja tema vastaskandidaat Kerry. Kes on järgmistel valimistel praeguse riigipea vastaskandidaadid? Pürgis linnapeaks, aga valituks osutus vastaskandidaat.

vastu|paavst
aj kanooniliselt valitud paavstile vastukaaluks seatud paavst. Vastupaavst Felix V.

vesi|lained pl
teat. vedelikuga niisutatud juustesse seatud lainjas soeng. 1930. aastail olid moes vesilained. Vesilaineid tegema.

voltis ‹adv›
volti hoidev, volti tõmbunud v. vajunud; voltidesse seatud. Voltis otsmik, kael. Naise kaelanahk, kõht oli voltis. Lõdvalt rippuv voltis puri. Voltis saapad. Kleit oli ilusasti voltis. Voltis kardinad.

üles|seatu ‹1› ‹s›
see, mis v. kes on üles seatud