[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 2 sobivat artiklit.

seadus-dsa, -dsat 2› ‹adj
sünnis, sobilik; mõnus. Kõik toimus täiesti seadsal viisil. Lähme tuppa, seal nagu seadsam juttu ajada. „Eks härra ise tea, kuidas parem ja seadsam,” ühmas mees. *Sügiselgi oleks noorikut vaja olnud – rehed ja kartulivõtt –, aga talvel kosjareis nagu pisut seadsam. J. Peegel.

seadus-e 5 või -e 4› ‹s

1. ka jur kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, millel on riigi teiste õigusaktide suhtes kõrgeim õigusjõud; normatiivakt üldse. Eesti Vabariigi seadused. Maareformi seadus. Välismaalaste seadus. Kohtute seadus. Riigisaladuse seadus. Tulumaksu seaduse muutmise ja täiendamise seadus. Seaduse kehtivus, järgimine, rakendamine, kohaldamine, tõlgendamine. Seaduse paragrahvid, sätted. Riigikogus vastuvõetud seadus. Antakse välja uusi seadusi ja määrusi. See seisukoht on fikseeritud ka seaduses. Kohtumõistmine peab toimuma seaduse alusel, järgi. Korraliku mehena ei ole ta kunagi seadusi rikkunud. Sagedased on seadusest üleastumised. Sattus seadusega vastuollu. Seadusega on kehtestatud, lubatud, keelatud.. Kõik kodanikud on võrdõiguslikud seaduse ees. Paistab, et ta on põhjalikult seadusi uurinud. Seaduse nimel, avage! (näit. politsei nõudes sisse lasta). Kas siis sellise omavoli vastu enam seadust 'seaduslikku korda' polegi? Mis mina teha saan, seadus on niisugune! Kolm korda kohtu seadus. | piltl. Kuiv seadus 'täielik alkoholikeeld'. Pead nurisemata kannatama – selline on elu seadus. Ülemuse käsk oli seadus. *Metslooma seaduseks on, et nõrgem peab saagi juurest taganema, ja kui kumbki ei tagane, siis otsustavad kihvad. A. Kalman.
▷ Liitsõnad: agraar|seadus, amnestia|seadus, asjaõigus|seadus, elamu|seadus, haridus|seadus, jahi|seadus, keele|seadus, keelu|seadus, kodakondsus|seadus, kooli|seadus, kriminaal|seadus, liiklus|seadus, looduskaitse|seadus, maa|seadus, maksu|seadus, mere|seadus, metsa|seadus, patendi|seadus, pankroti|seadus, pensioni|seadus, perekonna|seadus, politsei|seadus, põhi|seadus, raam|seadus, reklaami|seadus, sõja|seadus, talurahva|seadus, teadus|seadus, tervishoiu|seadus, tolli|seadus, töö|seadus, töökaitse|seadus, valimis|seadus, võlaõigusseadus; džungli|seadus, hundiseadus.
2. üldiselt heaks kiidetud (kohustuslik) toimimisviis, põhimõte v. juhtnöör. Hädalise abistamine on kirjutamata seadus. Põlvest põlve edasi antud kirjutamata seadused. Talus elati veel isaisade seaduste järgi. Ta on rikkunud külalislahkuse seadust. *Mees on merel, naine maal, see on vana hiiu seadus. A. Kalmus. *.. mõnikord on neil meestel ja naistel [= randlastel] tulnud ise oma seadusi teha. Alati pole need seadused klappinud maksva korraga.. R. Vellend.
3. ka filos nähtuste objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos. Teaduse seadused. Põhjuslikkuse seadus. Dialektika seadused. Kvantmehaanika seadused. Energia jäävuse seadus. Newtoni seadused. Archimedese seadus (hüdro- ja aerostaatikas). Ohmi seadus. Kirchhoffi seadused (elektrotehnika ja elektroonika alusseadused). Mendeli seadused (pärilikkusseadused). Suurte arvude seadus (statistikas).
▷ Liitsõnad: füüsika|seadus, loodus|seadus, majandusseadus; gravitatsiooni|seadus, hääliku|seadus, inertsi|seadus, jäävus|seadus, pärilikkus|seadus, samasusseadus.
4. kirikl Jumala tahe; vastav osa Piiblist, eriti Moosese raamatud. Jumala seadus. Moosese seadused. Vana Testament jaguneb kolme ossa: Seadus, Prohvetid ja Kirjad.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur