[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sammal ‹sambla 20› ‹s›
ka bot lehistunud varre ja lameda rakisega eostaim, millel on juurte asemel risoidid. Hallrohekas, pruun sammal. Mitmesugused samblad. Viskas end pehmele samblale pikali. Maa, kivi oli kaetud samblaga. Sisalik puges samblasse 'samblakihti'. Katus on juba samblas 'samblaga kaetud, sammaldunud'. Seinapalkide vahed tihendati samblaga. Korjake, kiskuge metsa alt sammalt! Veereval kivil ei kasva sammalt. | piltl. Varjab end teises maanurgas, kuni juhtunule kasvab sammal peale. *Kokkuhoidlik ja endast lugupidav inimene võib maal ruttu sambla selga [= varandust] kasvatada, naeris onu mu imestust; velskriamet annab köömekese, aga ära unusta ka kartulimaad ja siga ja mesilasi. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: karu|sammal, leht|sammal, maksa|sammal, metsa|sammal, palu|sammal, pruun|sammal, raba|sammal, salu|sammal, soo|sammal, turba|sammal, täht|sammal, veesammal.