[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit

kaka6› ‹s
lastek roe. Kakal käima. *Teadmisi on sul vähem kui kärbsel kakat. J. Tuulik.

saba7› ‹s

1. loomade (imetajate, lindude jt.) tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa. Pikk, lühike, karvane saba. Koer liputas saba, tõmbas häbelikult saba jalge vahele. Koer ajab saba taga (ühe koha peal keerutades ning sabast hammastega haarata püüdes). Ära tiri kassi sabast! Hobune, lehm vehkis sabaga. Lehmad tõstsid äkki sabad selga ja tormasid koju. Hobusel on saba ja lakk ära lõigatud. Põrsaste rõngas sabad. Rebane, hunt putkas padrikusse, nii et saba välkus. Oraval on suur kohev saba. Kuke ilus saba. Paabulinnu võimas saba. Linavästrik õõtsutab saba. Katkenud sabaga tuvi. Haugil on tugev saba. Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Kes koera saba kergitab kui koer ise. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. A. H. Tammsaare. | piltl. *Tulede kett keerdus jõe kaldal, tegi ringi ja ta saba kandus tundra suunas. H. Laipaik. || inimese puhul mõnedes käitumislaadi ja meeleolu osutavates väljendites. Omasuguste hulgas kuraasikas mees, aga saksa ees tõmbab kohe saba jalge vahele. Ära lase tänase ebaõnnestumise pärast veel saba sorgu! *.. tahtsid prouaks saada? Aga võta näpust, pidid ikkagi maale tagasi kobima, saba sorgus... J. Piik (tlk). *Tema [= kriitiku] juurest ei tuldud, saba jalge vahel, vaid saba rõngas. Matsu ei saadudki. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: haard|saba, hark|saba, hiire|saba, hobuse|saba, kala|saba, lai|saba, lehvik|saba, roti|saba, sisaliku|saba, talle|saba, töbisaba; pilve|saba, sõna|saba, tolmu|saba, tulesaba.
2. mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm. tagaosa, päraosa. Panni, lusika, lehtri, viili, puuri, peitli, reketi saba. Noole saba. Piibu saba 'piibupits'. Löe saba 'alumine ots'. Sabaga miin, mürsk. Linuk ehk sabaga tanu. Lennuki, raketi saba. Kolonni, voori saba oli veel kaugel. Perroonil nägin veel ainult kaugeneva rongi saba. Igas komeedis eristatakse tuuma, pead ja saba. Sabaga täht 'komeet'. Sabaga noodid 'kirjas varre ja lipukesega noodid'. Tema kirjatähed olid sabade ja konksudega. Kolm sabaga 'kolm miinus (koolis)'. || kõnek trükise lõpuosa, selle lisa. Kalendrite sabad olid vanasti hinnatud lugemismaterjal. *Millegipärast hakkasid teda korraga huvitama õnnetused ja kuritööd ajalehtede sabades. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: pannisaba; ajalehe|saba, kalendri|saba, lehesaba.
3. rõiva alumine (seljatagune) osa. Undruku, sabakuue saba. Väänas seeliku sabast vett. Kleidi pikk saba keerutas tantsu ajal tolmu üles. Kannab lõhkise sabaga pintsakut. Lastel olid seljas pika sabaga särgid. Naised tõstsid lompidest läbi minnes sabad üles. Väike laps hoidis veel ema sabast kinni. Rabas mul sabast kinni ja tiris tagasi. *.. polka hoog viis sabad segi, / see veel rohkem tuju tegi. H. Mänd. || (üldisemalt takistamise, tagasihoidmise kohta). Praegu pole teda veel keegi keelamas ega sabast hoidmas. *Aga vot: seal rentnik ja villakraasija kohe sabast kinni, et: „Kus sa lendad, Lible, mis tuld sa ajad taga, tule istu siia..” O. Luts.
▷ Liitsõnad: kleidi|saba, kuue|saba, kördi|saba, mantli|saba, palitu|saba, pintsaku|saba, pluusi|saba, põlle|saba, seeliku|saba, särgi|saba, undrukusaba.
4.ainsuse sisekohakäänetes postpositsiooni- v. adverbilaadseltjärel, kannul, jälitamas, taga läheduses; järele, kannule, jälitama, taha lähedusse; järelt, kannult, jälitamast, tagant lähedusest ära. a.postpositsioonilaadselt›. Lapsed jooksevad kogu aeg ema sabas. Astusin ka teiste sabas uksest sisse. Mis sa aina tolkned selle Mardi sabas! Mis sa ripud, käid mu sabas! Värdi pole tüdrukute sabas jõlkuja. Tilpneb muudkui suurte sakste sabas. Nad lahkusid sõjaväe sabas kodumaalt. Ta on kogu aeg oma töödega teiste sabas 'teistest maas'. Juba peaaegu tööpoiss, aga sörgib veel lehmade sabas. Koer sörkis laste sabas. Üksteise sabas liikudes lähenes mitu laeva. Sõlmjaamas haagiti meie vagun teise rongi sappa. Ei tema sinu sabast jää kuhugi maha. *Hommikul kaovad Anti vanemad kuhugi ära, poisi sappa [= poissi valvama, kantseldama] pannakse vanaema.. R. Kaugver. b.adverbilaadselt›. Kiki tatsas emal sabas. Mis sa jõlgud mul sabas! Poistekamp käis tüdrukutel sabas. Ta on sul sabas nagu takjas. Lesknaise elu oli raske: puudus majas ja lastekari sabas. Kontrollis korduvalt, et nuhke sabas ei ole. Kana tuli suure jooksuga, kukk sabas. Kõigil autodel olid kahurid sabas. Auto sõitis mööda, tolmupilv sabas. Salkkond uudishimulikke asus talle sappa. Randaal haagiti traktorile sappa. Põgenikul õnnestus jälitajad sabast maha raputada. *.. ja kui pilv hakkas ära vajuma, riputas päike talle vikerkaare sappa. O. Kool.
5. kõnek järjekord (hrl. 3. täh.) Ootajate saba. Piletikassade ees looklesid pikad sabad. Toidupoed on rahvast täis, kõikjal on sabad. Tuli tükk aega sabas seista, enne kui letini jõudis. Mitmes sa sabas oled? Mis sa veel ringi vaatad, asu sappa! Ma võtsin aegsasti koha sabas ära. Sa oled üsna saba alguses, lõpus. *Müüjad taipavad juba kindlasti, et ta jõlgub niisama ühest sabast teise ega kavatsegi midagi osta.. V. Lattik. *Igal simmanil või tantsuõhtul tantsivad kõik poisid ikka ainult minuga – ootavad kohe sabas! A. Taar. || selle lõpp, lõpuosa. *.. kolme hinge peale jagatud ruutmeetrite arv lükkaks neid [korterijärjekorras] hädaliste rea sappa. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jäätise|saba, kassa|saba, kino|saba, korvi|saba, leiva|saba, liha|saba, piima|saba, pileti|saba, poe|saba, raha|saba, sauna|saba, suhkru|saba, supi|saba, takso|saba, viina|saba, õllesaba.
6. kõnek jälitaja, nuhk. Ole ettevaatlik, sulle võidakse saba järele, taha panna! *Paar korda piilus ta vargsi üle õla, järsku on saba taga. Ta ei märganud midagi kahtlast. P. Kuusberg. *See on nüüd päris kindel, et olen kõva valve all. Päeval läks mitu tundi, enne kui sabadest lahti sain. A. Siivas.
7. kõnek õigel ajal sooritamata jäänud eksam, arvestus vm. töö (üliõpilastel, õpilastel), võlgnevus. *.. kuigi ta oleks pidanud õppima, sest esimesest kursusest olid mõned „sabad” jäänud likvideerimata. R. Eliaser (tlk).
8.liitsõna järelosanaesineb mitmetes taime-, looma- jm. nimetustes
▷ Liitsõnad: hiire|saba, kassi|saba, kuke|saba, rebasesaba; kannel|saba, lüüra|saba, pahl|saba, pääsu|saba, siidisaba; rõngassaba.

(koos ~ tükkis) saba ja sarvedega
kogu olemasolevaga, täiel määral, täielikult. *.. austa kõiki, kes sinust kuidagi üle, kellest oleneb su heaolu, austa neid tükkis saba ja sarvedega. L. Hainsalu.

(mine) kassi saba alla vt kass

nagu oleks kits sabaga löönud vt kits

nokk kinni ja saba lahti, saba kinni ja nokk lahti vt nokk

[millelgi] pole saba ega sarvi
pole alust, pole tõepõhja. Sinu jutul pole saba ega sarvi.

saba keerutama
edvistama, koketeerima. *.. ei sinu ema su eest küllalt hoolitse, muudkui keerutab meeste ees saba ja kekutab püüne peal! M. Nurme.

saba kergitama
enda tegevust esile tõstma, kelkima, kiitlema, praalima. *Vakkus muidugi oli .. kiidelnud ja oma saba kergitanud. R. Sirge.

[kellegi ees, kellelegi] saba liputama
kellelegi meeldida püüdma, kellegi ees lipitsema. Ei ole ülemust, kelle ees see mees saba ei liputaks. Muudkui käib ministrile saba liputamas.

saba selga võtma, saba seljas
(kiirustamise, ruttamise, tormamise kohta). *Kord laupäevaõhtul võtsid [tüdrukud] sabad selga ja leekisid Kabelimäele kiige alla. A. Kasemaa. *Laseb ringi, saba seljas, ega küsigi, kuidas kodus hakkama saadakse ja mida teeb haige. A. Beekman.

[kellelegi] sulge sappa panema ~ pistma ~ torkama ~ lööma, [kellelgi] on sulg sabas, sulge sappa saama vt sulg [sule]

sõnal sabast kinni saama vt sõna

sõna sabast püüdma vt sõna

sadasaja, sada e. sadat, sajasse 25

1.numpõhiarv 100. Loe sajani! Kümme korda kümme on sada. Sada viisteist. Sada tuhat. || hulgalt, koguselt 100. Sada krooni, kilogrammi. Kohal oli umbes sada inimest. Vanaisal jäi sajast aastast puudu ainult mõni kuu. Mehed tegid, tellisid sada grammi (hrl. valge viina, konjaki kohta). Kummalegi sada 'sada grammi' konjakit ja must kohv! Ligemale saja sammu kaugusel. Tulekahjus hävis sadu hektareid noort metsa. Huvilisi oli sadu. Talle tuli nagu sada paari jalgu alla 'hakkas väga kiire'. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Leheküljel sada.
▷ Liitsõnad: kaheksa|sada, kaks|sada, kolm|sada, kuus|sada, neli|sada, seitse|sada, viis|sada, üheksa|sada, ükssada; kolmveerand|sada, mitu|sada, mõni|sada, paar|sada, pool|sada, poolteist|sada, täis|sada, veerandsada.
2.nummärgib ebamääraselt üldse rohkust. Mul on täna ees sada pakilist asja. Me oleme Mikuga juba sada vigurit ära teinud, aga miski ei aita. Kas pole ma sulle sada korda öelnud, et.. Ma olen seda asja sadat kanti 'väga mitmest küljest' kaalunud. Unistustes tundus kõik sada korda 'palju kordi' ilusam. Selle kohta võib tuua sadu näiteid. Mul oli kogu aeg sada 'suur kiirus' peal. *.. ja igast künkast tuli usse sadade kaupa lagedale. F. R. Kreutzwald.
3.liitsõna järelosana(esineb mõnes substantiivis)
▷ Liitsõnad: aasta|sada, mustsada.

sada imet tegema vt ime

saga11› ‹s
hrv sagimine, sagin. *Ta jõudis puiesteele, mis oli täis jalakäijate ja sõidukite saga. A. Aspel (tlk).

sake6› ‹s
Jaapani riisivein. Joodi tassist saket.

sakesakme 17› ‹s
sakk müüril, tornil. Müüri sakmed. Lossi, kantsi sakmetega müüririnnatis.

sakk1saki 21› ‹s
sirgest suunast järsult kõrvale kalduv, sellest eenduv osa mingil joonel, millegi serval, mingil esemel jne. Rannajoone sakid. Looklev jõgi tegi lugematuid sakke. Hakkasid silma kaugete mägede, metsade sakid. Kindlusemüüri sakid. Pilvede veripunased sakid eretasid õhtutaevas. Sakkidega vahtraleht. Rätiku otstes, äärtes on kolmnurksed sakid. Kuningakrooni sakid. *Valge purje sakk paistab horisondi piiril.. R. Roht. | piltl. *Ikka jooksevad sikid ja sakid sisse, mitte ei oska enam selle elunatukesega toime tulla. E. Männik.
▷ Liitsõnad: metsa|sakk, müüri|sakk, pilve|sakk, ääresakk.

sakk2saki 21› ‹s
kõnek kott, kotike. *Ta lasi hobuse kõigepealt aida ette ja tõstis peremehe kotid räästa alla trepile, siis lõgistas rehetare juurde, kus tassis omadki sakid kotta. R. Sirge.

sakk3saki 21› ‹s
kõnek (vintisoleku kohta). Jaanil juba väike sakk, väiksed sakid peas. Mehel on väike sakk sees.

sako6› ‹s

1. lühike must pintsak (varasemal ajal)
2. sakoülikond (nüüdisajal)

saks-a 29 või -a 23› ‹s

1. kõrgemasse ühiskonnakihti kuuluv v. paremal järjel olev inimene, härra, isand. a. mõisnik v. tema perekonnaliige (vahel kasutatud ka mõne mõisateenija kohta). Teomehed pidasid oma parunit kurjaks, ägeda vihaga saksaks. Läks saksa jutule mõisa. Saksad on praegu mõisast ära. Kubjas kandis peremeeste nõupidamisest saksale ette. Kirikumõisa saksad. Sakstelt võeti mõisad ära. Opman oli talupoegade jaoks saks. Ega saksaga maksa kohut käia. Saksa kiida, jumalat palu. *.. maarahvas jälle mõisnikega rinnutsi koos, nii et sakstel päris vesi ahjus. A. Hint. b. ameti, positsiooni poolest tähtis isik; jõukam v. peenem, ka haridust saanud inimene vms. Vastuvõtul oli ministreid, direktoreid ja teisi saksu. Pidu ei alanud enne, kui suured saksad kohale sõitnud. Metsaülem oli nende meelest juba suur saks. Mis sina, väike inimene, tähtsa saksaga vaidlema lähed! Maali on mitu aastat linnas saksu teeninud. Tööd teha ei viitsi, mängib saksa 'suurt härrat'. „Mis saksad soovivad!” küsis ruumi astunud teenija. Uhked riided seljas, saks mis saks. Eks saksa moodi elamine lähe kulukaks. Vaese popsi tütar, aga linnas saksaks läinud. Koolitas lapsi, et neist saksad saaksid. Näe, saksad ka linnast maale suvitama tulnud! Ma pole sellist saksa enne näinud, kes ta on? Kulla saksad 'inimesed', mis me nüüd peale hakkame! *Sinul polnud ju maast-madalast õiget tööinimese konti, vaid olid nagu pisut saksaks loodud.. A. H. Tammsaare. | piltl. *Karu olnud isesorti saks, murdis enne maisi hunnikusse, siis istus peale lõunaoodet võtma. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: mõisa|saks, valitsejasaks; alevi|saks, kauba|saks, kaupmehe|saks, kiriku|saks, kohtu|saks, linna|saks, maa|saks, metsa|saks, paade|saks, pati|saks, poe|saks, supel|saks, suvitaja|saks, valla|saks, õpetajasaks.
2. van kõnek sakslane. *.. nägi nüüd ka isa, kes püüdis ühele sakslasele midagi selgeks teha. Kuid saks raputas aina pead.. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: kadakasaks.
vrd saksem

saks-i 21› ‹s›, saksid pl
aj läänegermaani hõim Saksamaa aladel ja Britannias 1.–9. saj. Anglid, saksid ja jüüdid.
▷ Liitsõnad: anglosaks.

saksa6› ‹s
hrv saksa keel. *Nad olid kõnelnud omavahel saksat, kuid viimased laused ütles Henricus liivi keeles.. K. A. Hindrey. *Samuti pärinevad saksast pruudi meelitusnimed.. V. Alttoa.

Saksa indekl, saksa indekl
Saksamaale v. sakslastele omane; sakslaste loodud, sakslastelt pärinev, saksapärane. Saksa rahvas, keel, kirjandus, kultuur. Saksa feodaalid, ristirüütlid, parunid. Linna saksa kaupmeeskond. Ta on saksa päritolu, saksa soost. Eesti keeles on palju saksa laensõnu. Eesti-saksa sõnaraamat. Pani lapsed saksa 'saksakeelsesse' kooli. Perekonnas valitses kange saksa vaim. Kerged saksa laulukesed. Saksa täpsusega, pedantsusega tehtud töö. Kuulus Saksa õlu. Saksa linnukoer, lambakoer, jahiterjer 'teat. koeratõud'. Saksa adramaa 'omaaegne maakasutusühik, umbes 60 vakamaad'. Saksa aeg 'Saksa okupatsiooni aeg Eestis 1941–1944'.
▷ Liitsõnad: alam|saksa, balti|saksa, riigi|saksa, ülemsaksa.

salaadv
salaja. Ta hiilis neile sala lähemale. Sellest võis ainult sala sosistades rääkida. *Kevade on sala tulnud, / tulnud hoopis salaja.. L. Koidula. *Tõeks lähevad kõik aimdused, mis sala / kui ootel südamesse sünnivad. M. Heiberg.

sala11

1.skõnek nuuskur, salapolitseinik. *Midagi kahtlast ei leitud, võmmid ja erariides salad läksid pika ninaga minema. P. Kuusberg.
2.adjhrv salajane. *Seal [= suu ümber] on nagu sala valujoon, mure näha! Juh. Liiv. *Olnud libad ja ebajalad, / luid painanud hädad salad. P.-E. Rummo.

samaadv

1.adjektiivi ja adverbi laiendina(võrdlustes:) niisama. Tütrel on sama tumedad juuksed kui emal. Ta on sama vaene, kuid käib korralikult riides. Mis sa virised, teistel on sama raske! Oled jäänud ikka sama rahutuks, kui olid koolipäevil. Sadu lakkas sama järsku, nagu oli alanudki. Nõupidamine lõppes tulemusteta: lahkuti sama targalt, kui oli tuldud. *Mis aitas tema piiblilugemine ja vaimuvalgus, kui Pearu elas oma pimeduses sama hästi, pareminigi? A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: naasama.
2.liitsõna järelosanaesineb mõnes aega märkivas liitsõnas
▷ Liitsõnad: just|sama, nüüdsama.

sama7› ‹pron
näitav omadussõnaline asesõna; sün. seesama
1. mitte teine, mitte muu kui juba teada olev, mainitud v. mainitav, sellega identne. Sama mees käis siin ka pool tundi tagasi. Õpetaja küsis täna täpselt samu õpilasi, keda eilegi. Kas see on ikka sama tee, mida mööda me tulime? Samas lehes on veel teinegi huvitav artikkel. Lubas tulla mõne päeva pärast, aga tuli juba samal päeval. Võis olla umbes sama kellaaeg mis praegu. Vana maja on hävinud, samas kohas on uus moodne hoone. Rannikul on pehmem kliima kui samadel laiustel sisemaal. Pojal on isaga sama eesnimi. Punane mööbel ja sama värvi kardinad. Jätkake samas tempos, samas vaimus! Ta tunneb sama mis sinagi. Kõik nõuded on jäänud samaks. Maja pihta avati tuli, sealt vastati samaga. Sinu esivanemad on kõik põldu harinud, miks sina ei võiks sama teha. Töötas arstina, kuid võttis samal ajal 'ühtlasi' aktiivselt osa seltsielust. *Kõik oli sama: puud olid samad, inimesed olid samad, taevas oli sama. M. Unt. | koos sõnaga üks, mis aitab rõhutada samasust, identsust. Need vargused on sooritanud tõenäoliselt üks ja sama isik. Ta tõuseb igal hommikul ühel ja samal ajal. Üks ja sama sõna võib tähendada mitut eri asja. Kuidas see kõik on tüüdanud – hommikust õhtuni üks ja sama. *Lapsel polnud uut jutule lisandada. Kordas üht ning sama mitmes teisendis. K. Rumor. |ühendsidesõna osanasamal ajal kui vt kui
2. samasugune, kellegagi v. millegagi ühesugune. Neid tabas sama saatus. Ta oli minuga samal arvamusel. Ta ei suutnud artiklit enam samana taastada. *Üldiselt olid nad samad, nagu neid mäletasin, ja ei olnud ka. O. Tooming. *Ühtemoodi mundrid, .. ühesugused hoolitsetud vurrud, ühesugused portupeed, sama mütsikalle. E. Org (tlk).
3. osutab, et miski asi, nähtus v. olukord on ühine kahele v. enamale. Ants ja Peeter käisid samas koolis, kuigi eri aegadel. Elasin temaga ühiselamus samas toas. Nad on sama ema lapsed. *Tempod on erinevad, inimesed on erinevad, siht on sama. Kurgja kutsub. M. Kahu.
Omaette tähendusega liitsõnad: too|sama, ükssama

sara11› ‹s

1. kuur, lööv, küün. Ühekordsetest laudadest sara. Vankrid tõmmati sarasse, sara alla. Saagis saras, sara all puid. Tuli puusületäiega sarast, sara alt. Otsiti kõik rehealused ja sarad läbi. Turbapätsid kuivasid rabas sara all. *Ka pikad põlevkivi sorteerimise sarad seisid tühjalt, nagu mahajäetult. E. Männik.
▷ Liitsõnad: heina|sara, laud|sara, nooda|sara, turbasara.
2. kõnek (viletsa, külma elamu v. ruumi kohta). Meie tööruum on ju päris sara, võid end haigeks külmetada. Tuba on nagu sara, sooja ei pea. *Minul on peaasi, et ma siit kuradi sarast välja saaks. Kuradi rõske korter! O. Luts.
3. kõnek (auto kohta:) romu, rüsa. Sõidab mingi vana saraga ringi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur