[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadli|lipkond
aj ratsateenistuskohustuse alusel moodustatud väeosa 16.–18. saj. Rootsi riigis. Rootsiaegse Eesti- ja Liivimaa aadlilipkonnad.

alam|maakohus
aj
1. esimese astme kohus Eestimaal 15.–19. saj., hrl. aadlike väiksemate võlanõudluste otsustamiseks
2. maakonna politsei- ja administratiivasutus Venemaal (Eestis 1783–1797)

aldiin ‹-i 21› ‹s›
trük 15.–16. saj. Veneetsia trükkali Aldus Manutiuse v. tema järglaste trükitud raamat. Oktaavkaustas aldiinid.

alemann ‹-i 21› ‹s›, alemannid pl
aj 3. saj. Maini ülemjooksul elanud läänegermaani hõim

allonž|parukas
pikkade, õlgadele langevate lokkidega meesteparukas (hrl. 17.–18. saj.)

analüütiline ‹-se 5› ‹adj›
analüüsi rakendav, analüüsil baseeruv; analüüsiv, eritlev. Kulude analüütiline arvestus. Terav analüütiline mõistus. Analüütiline geomeetria 'geomeetrilisi tõdesid algebraliselt uuriv matemaatika haru'. Analüütiline keemia 'ainete koostise määramisega tegelev keemia haru'. Analüütilised kaalud 'võrdõlgsed kangkaalud hrl. laboratoorseteks mõõtmisteks'. Analüütiline filosoofia '20. saj. Lääne filosoofia juhtivaid suundumusi, mis peab filosoofilise analüüsi ideaaliks mõtete selgust ja loogilist esitust ning väidete argumenteeritud põhjendamist'. Analüütiline psühholoogia 'psühhoanalüüsi erikuju, milles rõhutatakse kollektiivse alateadvuse tähtsust inimese hingeelus ja käitumises'. Analüütilised keeled 'keeled, milles sõnadevahelisi suhteid väljendavad mitte niivõrd muuteafiksid, kuivõrd abisõnad ja sõnade järjekord'. Analüütiline vorm 'kahe v. rohkema sõna abil väljendatav sõnavorm'.

anarho|sündikalism
pol ametiühinguid töölisklassi kõrgeimaks organisatsioonivormiks pidav ning anarhismist mõjustatud pahempoolne vool Euroopa ja Ameerika töölisliikumises (eriti 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul)

apologeet ‹-geedi 21› ‹s›

1. mingi õpetuse, süsteemi vm. kaitsja v. õigustaja. Pärisorjuse, liberalismi, alternatiivmeditsiini, psühhoanalüüsi apologeet.
2. aj kristlust kaitsva kirjutise koostaja (2. saj.)

arkebuus ‹-i 21› ‹s›
aj sõj laskmisel harkjalale toetuv 14.–16. saj. käsitulirelv, harkpüss

baironism ‹-i 21› ‹s›
kirj Byronist lähtunud ning teda jäljendav kirjandussuund Euroopa kirjanduses 19. saj. algul

barokk ‹-roki 21› ‹s›
Euroopa kunstis, kirjanduses ja muusikas u. 17.-18. saj. valitsenud jõulise vormiliigendusega toretsev stiil

benediktiin ‹-i 21› ‹s›

1. teat. aromaatne liköör, mida hakati valmistama 16. saj. Normandias benediktlaste kloostris
2. kirikl benediktlane

biheiviorism ‹-i 21› ‹s›
psühh 20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia

biidermeier|stiil
kunst 19. saj. esimesel poolel Saksamaal jm. levinud ennekõike rõivastuse, mööbli ning interjööri stiil, mida iseloomustavad mugavad praktilised vormid, heledad värvid, lilleväädiornamentika jne. Biidermeierstiilis mööbel.

blankism ‹-i 21› ‹s›
aj pol 19. saj. prantsuse revolutsionäärist Blanqui'st lähtunud vandenõutaktikat pooldav suund sotsialistlikus liikumises

bojaar ‹-i 21› ‹s›
aj
1. Venemaa kõrgaadlik (10.–18. saj.). Vürstid ja bojaarid.
2. Rumeenia feodaal (13. saj.–1945)

bokser1 ‹-i, -it 2› ‹s›
aj võõramaise ülemvõimu vastasest rahvaülestõusust osavõtja Hiinas 20. saj. algul. Bokserite ülestõus.

buur ‹-i 21› ‹s›, buurid pl
17.–18. saj. Lõuna-Aafrikas sündinud valged, hrl. hollandlaste v. prantslaste järeltulijad

Böömi indekl
(< Böömimaa). Böömi kristall '17. saj. Lõuna-Böömimaal leiutatud raskepärane puhtuselt ja säralt mäekristalliga sarnanev klaas'.

commedia dell'arte [kommee-] ‹6› ‹s›
aj teater itaalia 16.–18. saj. rahvakomöödia

diližanss ‹-ansi 21› ‹s›
aj mitmeistmeline posti- ja reisitõld 18.–19. saj.

dinaar ‹-i 21› ‹s›

1. suurem rahaühik Serbias ja araabia maades
2. aj kuldmünt araabia maades 7.–13. saj.

dregovitšid ‹-de 21› ‹s› pl
aj 9.–10. saj. Prõpjatsi ja Lääne-Dvina vahelist ala asustanud idaslaavi hõimud

eksistentsialism ‹-i 21› ‹s›
filos 20. saj. filosoofia ja kirjanduse vool, mille lähteks on inimeksistentsi ja selle tähenduste tõlgendamine

ekspressionism ‹-i 21› ‹s›
20. saj. algul tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis vastustas realismi ning tähtsustas individualistlikku, pessimistlikku ja ja traagilist elutaju

elseviir ‹-i 21› ‹s›

1. 16.–18. saj. Madalmaades Elzevieride kirjastusel ilmunud trükis
2. elseviirkiri

elu|filosoofia

1. suhtumine elusse, elunähtustesse, mõtted elu üle, elutarkus. Looduslähedane, tõsine elufilosoofia. Vanasõnades kajastub omaaegne elufilosoofia. Ta arendas välja oma elufilosoofia.
2. filos idealistlik suund Lääne filosoofias 19. saj. lõpul

empiriokrititsism ‹-i 21› ‹s›
filos subjektiiv-idealistlik filosoofiline vool 19. saj. lõpul

entsüklopedist ‹-i 21› ‹s›

1. aj 18. saj. eesrindlikke ideid sisaldava suure Prantsuse entsüklopeedia väljaandja; selles entsüklopeedias esineva progressiivse suuna pooldaja
2. laialdaste ning mitmekülgsete teadmistega isik

estofiil ‹-i 21› ‹s›
eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, eestisõbralik muulane || aj eestisõbralik baltisakslane 19. saj. algupoolel

fablioo ‹15› ‹s›
kirj satiirilis-humoristlik värssjutustus prantsuse kirjanduses 12.–14. saj.

falkonett ‹-neti 21› ‹s›
aj sõj 16.–18. saj. kasutatud väli- v. laevasuurtükk

feen ‹-i 21› ‹s›
aj Iiri iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liige 19. saj.

fennofiil ‹-i 21› ‹s›
soome keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, soomesõbralik muulane || aj soome rahvusliku kultuuri arendamise eest võitleja (18. saj.)

fennomaania ‹1› ‹s›

1. kõige soomepärase eelistamine
2. aj soome keele ja rahvusliku kultuuri eest võidelnud liikumine Soomes 19. saj.

fenomenoloogia ‹1› ‹s›
filos
1. õpetus teadvuse nähtumustest e. fenomenidest, näit. Hegelil
2. 20. saj. algul E. Husserli rajatud idealistlik tunnetusteooria

filantrop(in)ism ‹-i 21› ‹s›
aj ped kasvatuses loodus- ja mõistuspärasust rõhutav pedagoogiline liikumine 18. saj. Saksamaal ja Šveitsis

flibustjeer ‹-i 21› ‹s›
aj mereröövel 17. saj.

flogiston ‹-i, -i 10› ‹s›
keem 18. saj. keemikute arvates põlemist võimaldav ja põlemisel eralduv aine

floriin ‹-i 21› ‹s›

1. aj Firenze 13.–16. saj. kuldmünt; selle eeskujul mitmetes teistes Euroopa riikides vermitud kuld- v. hõbemünt
2. Suurbritannia 19. ja 20. saj. kahešillingine hõbemünt

foogti|kohus [-kohtu]
aj Lääne-Euroopas keskajal, Baltimail kuni 19. saj. lõpuni kohtufoogti eesistumisel tegutsenud alamastme kohus

fovism ‹-i 21› ‹s›
kunst vool prantsuse maalikunstis 20. saj. algul

franssees ‹-i 21› ‹s›
19. saj. algul angleesi eeskujul loodud seltskonnatants 6/8-taktis

frantsisklane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kirikl 13. saj. Assisi Franciscuse asutatud katoliku kerjusmunkade ordu liige

futurism ‹-i 21› ‹s›
kunst kirj mineviku ja ka oma kaasaja kultuuri saavutusi ja stiile eitanud ning uut tulevikukunsti luua püüdnud suund 20. saj. alguses

füsiljee ‹15› ‹s›
aj ränilukkpüssiga sõdur 17.–19. saj. (algselt Prantsuse sõjaväes)

füsiokratism ‹-i 21› ‹s›
maj 18. saj. majandusteaduslik suund, mis pidas maad ja põlluharimist rikkuse allikaks ning alahindas arenevat tööstust

gala ‹6› ‹s›

1. 17.–18. saj. õukonnapidu. *.. ustav teener kuningale, oli ta innukas osavõtja kõikidest pidustustest ja õukonna galadest .. I. Pau (tlk).
2. (õukondlase) peoriietus
3. pidulik üritus. Eesti muusika gala. Rahvusooperi galale pääses kutsetega. || ‹liitsõna esiosana› pidulik, pidu-; näit. galadinee, -etendus, -kleit, -kontsert, -rõivastus, -õhtu, -ülikond

galioon ‹-i 21› ‹s›
aj mer kõrge tekiga 3–4 mastiga suur sõja- ja kaubapurjekas 16.–18. saj.

galjarda ‹6› ‹s›
lõbusas laadis vana Itaalia tants 3/4-taktis, 16.–17. saj. Lääne-Euroopas populaarseim seltskonnatants