[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

sahtel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›
hrl. kastikesekujuline eraldatud ruumiosa mingi mööblieseme, harvemini muu eseme sees, laegas. Laua, kummuti, öökapi sahtel. Taskurätid on kapi ülemises, kõige alumises sahtlis. Pani käsikirja kirjutuslaua sahtlisse. Tõmbas sahtli lahti. Keerasin sahtli lukku. Tuhnis midagi otsides sahtlites. Peitis võtme portfelli, rahakoti sahtlisse. Oma esimesed tööd kirjutasin sahtlisse 'need jäid avaldamatuna seisma'. | piltl. *Oma hästikorrastatud aju sahtlitest võtab ta ühe fakti teise järel.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: kapi|sahtel, kummuti|sahtel, laua|sahtel, pingi|sahtel, raha|sahtel, salasahtel.