[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hiline ‹-se 4› ‹adj›
ant. varane
1. ajaliselt lõpule lähenev, möödumas olev. Hiline hommikutund, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Hilise novembri pimedad õhtud. Istusime väljas hilise õhtutunnini, ööni. On hiline kevad – õieti võiks seda ka varasuveks pidada. Aeg on üsna, väga hiline, lähme magama. Hiline tund 'hrl. hilisõhtu v. -öö'. || hilja, hilisel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; hilisõhtune, -öine. Hiline ülalolek, õhtusöök. Uksele koputas hiline teekäija. Kohtasin hiliseid jalutajaid. Hilised tänavad olid tühjad ja vaiksed. Käib kinos ainult hilisematel seanssidel.
2. pärast tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (ilmumisega) viibinud; hiljaks jäänud, hilinenud. Hiline õitseaeg, kevadkülv. Hilised hallad, öökülmad. Hiline armastus. Oleme täna väga hilised, kõik on juba kohal. Hilistele külalistele ei jätkunud enam toole. Vallo oli vanemate hiline laps. Toas pirisesid üksikud hilised sügiskärbsed. Kevad oli hilisem kui mullu. Informatsioon oli lünklik ja hiline. Varane vares pühib nokka, hiline lehvitab tiibu. || pärast teisi omasuguseid valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Hiline ristik, kerahein, kartul. Hilised lilled, seened. Haiguse hilised tüsistused. *Aednik korjas hoolega ja ettevaatlikult puudelt kõige hilisemaid sügiseõunu. J. Mändmets.
3. hiljuti tekkinud, toimunud, esinenud vms. Hilised kivikalmed. Hiline laensõna. Suhteliselt hiline grammatiline kategooria. Selgus, et ehitis on üsna hiline. Veel hilises minevikus ei teatud, kui rikas on Sahara.
4. ‹komparatiivselt› hiljem ilmnev, saadud v. tekkinud; pärastine, edaspidine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. Käsikirja hilisem saatus on teadmata. Hilisemad kogemused õpetasid teda elu ja inimesi teisiti hindama. *Ringi tegevus kestis neli aastat ja sellest võttis osa ka hilisem folklorist A. H. Neus. A. Vinkel.

kalju|joonis
arheol kaljukoobaste seintele v. lahtise taeva all olevatele kaljudele kraabitud v. värvitud joonistus, petroglüüf. Sahara, Skandinaavia kaljujoonised. Kiviaja kaljujoonised. Värvilised kaljujoonised.

karavani|tee
karavani (1. täh.) kulgemistee. Mongoolia, Tiibeti vanad karavaniteed. Läbi Sahara viis hulk karavaniteid.

kesk|ala
keskmine, keskel asuv ala. Riigi, saare keskalad. Sahara keskalad.

kõrb ‹kõrbe, kõrbet illat kõrbesse e. kõrbe 2› ‹s›
väga kuiv, väheste sademete ning hõreda taimkattega v. hoopis taimkatteta ala troopika-, lähistroopika- v. parasvöötmes. Sahara, Gobi kõrb. Elutu, viljatu kõrb. Kõrbete liivalagendikud. Üksik oaas kõrbes. Kaamelikaravan liigub läbi kõrbe. || piltl laastatud, inimtühi maa. Linnad ja külad põletati maha ja maa muutus kõrbeks.
▷ Liitsõnad: kivi|kõrb, klibu|kõrb, liiva|kõrb, pool|kõrb, räha|kõrb, savi|kõrb, soolakõrb; jää|kõrb, külma|kõrb, lume|kõrb, rusukõrb.

liiv ‹-a 23› ‹s›
kvartsi jm. kivimite murendist tekkiv peeneteraline purdsete. Peen, jäme, valge, hall liiv. Kuiv, märg liiv. Lapsed mängivad liivaga, liiva sees. Puhta liivaga rand. Tuul keerutab liiva. Suud ja silmad liiva täis. Liiv krigiseb hammaste all. Metsaalune on liivale tallatud 'kamar purustatud, nii et liiv nähtaval'. Liiva alla mattunud varemed. Liikuvad liivad 'tuiskliiv'. Rahvast oli nagu liiva mere ääres 'väga palju, musttuhat'. || ‹hrl. pl.› liivaala, liivik, liivane maa. Karavanid liiguvad üle, läbi Sahara ääretute liivade. Hakati metsastama mereäärseid lagedaid liivu. Teil hea mullamaa, aga katsu liiva peal aeda rajada.
▷ Liitsõnad: aju|liiv, ehitus|liiv, glaukoniit|liiv, jõe|liiv, kalda|liiv, klaasi|liiv, koralli|liiv, kulla|liiv, kvarts|liiv, kõrbe|liiv, lend|liiv, luite|liiv, mere|liiv, nõmme|liiv, ranna|liiv, rebase|liiv, ränd|liiv, räni|liiv, savi|liiv, sette|liiv, tuhk|liiv, tuisk|liiv, uht|liiv, vesi|liiv, vormiliiv; neeruliiv; uneliiv.

liiva|kõrb [-e]
Liivakõrbed ja kivikõrbed. Sahara on tüüpiline kollane liivakõrb.

liiva|meri
piltl laialdane liivaala. Sahara liivameri.

läbima ‹37›
(millestki) läbi minema, käima, jooksma v. sõitma. Tuli läbida pikk koridor, kitsas tänav. Sprinter läbis 100 m 10,5 sekundiga. Võistleja läbis raja karistuspunktideta. Rong läbib tunneli. Läbisime Sahara autoga. Valguskiir läbib selle vahemaa mõne minutiga. Sirge läbib punktid A ja B. Pall läbis korvirõnga. Elektrivool läbib mõõteriista. Heinamaad läbib väike oja. Liftišaht läbib maja kõik korrused. Läbiv 'läbi ulatuv' haav, numeratsioon. Raskesti läbitav maastik. | piltl. Inimkond on läbinud pika arengutee. Romaani läbib punase joonena kättemaksuidee. || (füsioloogilise v. psüühilise nähtuse kohta). Kerge värin läbis keha. Rõõmuhoog läbis hinge.

põlis|asukas
põliselanik. Aafrika, Ameerika, India põlisasukad. Sahara põlisasukad tuareegid. Sisserändajad ja põlisasukad. || (loomade, lindude kohta). Metsis on meie metsade põlisasukas. Kährik ei ole Eestimaa põlisasukas.

rekonstrueerima ‹42›

1. säilinud andmete põhjal midagi tõepärasel kujul taastama, millegi algupärast ilmet taaslooma (tegelikkuses v. kirjelduse, joonise, mudelina). Vanu hooneid rekonstrueerima. Kirjanik on hämmastava detailsusega rekonstrueerinud Muinas-Egiptuse olustiku. Teadlased püüavad rekonstrueerida Sahara vanemat ajalugu. Seniste andmete najal saame rekonstrueerida luuletuse üldise valmimiskäigu. Kivimid ja kivistised võimaldavad rekonstrueerida endisaegset kliimat. Keeleajalugu tundes võime rekonstrueerida algkeele sõnakujusid. Leitud kildude järgi rekonstrueerivad arheoloogid muistseid esemeid.
2. uutel alustel ümber korraldama. Majandusharu, tehas, ettevõte rekonstrueeritakse täielikult, põhjalikult. Elamuühistul on kavas rekonstrueerida küttesüsteemid.

ränd|karjandus
karjandus, kus karjaga liigutakse ühest paigast teise. Rändkarjandus Sahara kõrbes.

ränd|rahvas
rändeluviisiga rahvas, nomaadid. Sahara kõrbe rändrahvad. Mustlasi elab tänapäeval nii paikselt kui rändrahvana.

teada|olevalt ‹adv›
nagu on teada, nagu on andmeid. Teadaolevalt armastavad prantslased veini juua. Kõige rohkem päikesepaistet on teadaolevalt Sahara kõrbes. Esitrükist on teadaolevalt alles ainult mõned eksemplarid. See on teadaolevalt vanim muinasasula.

transpordi|magistraal
keskne, oluline magistraal, mida mööda toimub transport. Läbi Sahara kulgev transpordimagistraal.